2-23-3333/43 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuli 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-3333

Tsiviilasi

Martin Leopardi ja Kati Leopardi hagi FARMADA OÜ

vastu puuduste kõrvaldamiseks, kahjuhüvitise ja viivise

väljamõistmiseks

Hagi tagamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. aprilli 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

FARMADA OÜ määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): FARMADA OÜ (rk

12340126), esindaja Heiti Salumets

Vastustajad

(hagejad):

Martin

Leopard

(ik

XXXXXXXXXXX),

Kati

Leopard

(ik

XXXXXXXXXXX),

esindaja

vandeadvokaat

Jaanika

Reilik-Bakhoff

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 4. aprilli 2024 määrus muutmata.

2. Jätta FARMADA OÜ määruskaebus rahuldamata.

3. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on Martin Leopardi ja Kati Leopardi (hagejad) hagiavaldus

FARMADA OÜ (kostja) vastu. Hagejad esitasid kohtule hagiavalduse tervikteksti 13. juunil 2023.

Hagejad nõuavad kostjalt eramul esinevate puuduste kõrvaldamist või alternatiivselt puuduste

kõrvaldamise kulude väljamõistmist. Samuti paluvad hagejad kostjalt välja mõista kohtueelsed

õigusabikulud. Hagejad paluvad (alternatiivse nõude puhul) mõista kostjalt välja 84 481 eurot 71

senti ja viivise alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad ja kostja 20. juunil 2019 notariaalse müügilepingu ja

asjaõiguslepingu kinnistu registriosa numbriga XXXXXXXX, asukohaga XXXXXXXX

omandamiseks ja omandi üleandmiseks. Eramu kasutamise käigus selgus, et eramul esineb erinevaid

ehituslikke puuduseid.

2. Hagejad esitasid 3. aprillil 2024 hagi tagamise taotluse, milles palusid seada hagejate kasuks kostja

kinnisasjadele esimesele vabale järjekohale kohtulikud hüpoteegid kokku summas 109 152 eurot 92

senti (hagihind 91 237 eurot 12 senti + 17 915 eurot 80 senti kolme astme menetluskulud). Hagejad

palusid seada hüpoteegid järgmiselt:

• kohtulik hüpoteek 49 152 eurot 92 senti kinnistu registriosale nr XXXXXXXX;

• kohtulik hüpoteek 15 000 eurot kinnistu registriosale nr XXXXXXXX;

• kohtulik hüpoteek 15 000 eurot kinnistu registriosale nr XXXXXXXX;

• kohtulik hüpoteek 15 000 eurot kinnistu registriosale nr XXXXXXXX;

• kohtulik hüpoteek 15 000 eurot kinnistu registriosale nr XXXXXXXX.

Alternatiivselt palusid hagejad kostjale kuuluvate kinnisasjade arestimist ning kinnistusraamatusse

käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist või muu kohtu poolt vajalikuks peetava abinõu

rakendamist.

Hagi tagamise taotluse kohaselt on kostja majanduslik seisund kohtumenetluse ajal halvenenud. 2022.

a majandusaasta aruande kohaselt oli 2022. aasta kahjum 323 740 eurot ning võlad ja ettemaksed

moodustasid üle 5,6 miljoni euro. 3. aprilli 2024. a seisuga oli ainuüksi Maksu- ja Tolliameti

võlgnevus 521 217 eurot 91 senti, millele pole maksegraafikut sõlmitud. Kostja seaduslikule

esindajale Heiti Salumetsale kuuluvate ettevõtete suuri võlgnevusi on kajastatud ka uudisteportaalis.

2. novembril 2023 avaldatud artiklis kinnitas H. Salumets, et Farmada grupi ettevõtetel on

likviidsusega keeruline, kokku ollakse Maksu- ja Tolliametile võlgu 2,24 miljonit eurot.

Kostja on viimastel aastatel loonud iga arenduse jaoks eraldi juriidilise isiku. Loodud ettevõtetel

maksustatav käive enamasti puudub. Kostjal ja Farmada Invest OÜ-l on hulgaliselt kohtuvaidlusi

suurte nõuetega ning kostja kinnisasjadele on seatud kohtulikke hüpoteeke.

Kinnistusraamatu andemetel kuulus kostjale hagi esitamisel üle 150 kinnistu. Sügisel 2023. a kuulus

kostjale 57 kinnisasja, 18. märtsi 2024. a seisuga ainult 28 kinnisasja, millest paljud on vaid

transpordimaad (ehk tänavad), millel väärtus sisuliselt puudub. Elamumaasid on järel vaid 20, kuid

enamikele neist pole hakatud veel ehitama. Tegemist ei ole tavapärase majandustegevusega.

Arvestades kostja võlgnevusi ja tehinguid, on hagejatel põhjust arvata, et kostja teeb tehinguid, mille

tagajärjel ei ole kostjal tulevikus piisavalt vara, mille arvelt hagi rahuldamise korral hagejate nõudeid

rahuldada.

Kohtulik hüpoteek ei koormaks kostjat olulisel määral. Kostjal on palju kinnistuid ja arendatavaid

elurajoone, lisaks on kõigil kinnistutel juba hüpoteegid peal. Abinõu on proportsionaalne ning tagab

vaid, et hagi rahuldamisel oleks hageja nõuet võimalik ka reaalselt rahuldada. Ühtlasi tuleb arvestada,

et kohtuliku hüpoteegi saab seada alles 3.–8. kohale, mistõttu ei ole hagejate nõue ka üle tagatud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ja seadis hagi tagamise korras hüpoteegid järgmiselt:

• kohtulik hüpoteek 49 152 eurot 92 senti kinnistu registriosale nr XXXXXXXX;

• kohtulik hüpoteek 15 000 eurot kinnistu registriosale nr XXXXXXXX;

• kohtulik hüpoteek 15 000 eurot kinnistu registriosale nr XXXXXXXX;

• kohtulik hüpoteek 15 000 eurot kinnistu registriosale nr XXXXXXXX;

• kohtulik hüpoteek 15 000 eurot kinnistu registriosale nr XXXXXXXX.

Maakohus määras kostjale õiguse taotleda iga vastava kinnisasja osas hagi tagamise abinõu

tühistamist, kui ta tasub igale vastavale kinnisasjale seatud kohtuliku hüpoteegi summa suuruse

rahasumma või esitab selles summas pangagarantii.

Maakohus leidis, et hagi tagamise avaldus on põhjendatud. Hagi on menetlusse võetud ning

menetluses ei ole vaidlust selle üle, et hagi vastab TsMS § 363 lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele.

Samuti on hagi lubatav (eelkõige TsMS § 423 lg 1, § 428), puudub alus asuda seisukohale, et hagejate

nõuded oleks õiguslikult perspektiivitud, ning hagejate nõuded on TsMS § 381 lg 2 mõttes põhistatud.

Hagi tagamise aluseks olevad asjaolud on piisavalt põhistatud. Esitatud tõendite kohaselt oli 2022. a

majandusaastal kostja aruandeaasta kahjum 323 740 eurot ning lühi- ja pikaajalised kohustused 10

335 708 eurot. Samas aastal 2021 oli kostja veel 434 182 euro suuruses kasumis. Kostjal on 3. aprilli

2024. a seisuga maksuvõlg 521 217 eurot 91 senti ning esitamata mitmed deklaratsioonid. Kostja on

võõrandanud suure osa oma kinnisasjadest ja olemasolevatele kinnisasjadele on seatud hüpoteegid.

Seega ei ole tagatud hagejate nõuetele vastava summa säilimine äriühingu varas, arvestades, et

hagejate nõuete suurus koos eeldavate menetluskuludega on üle 100 000 euro. Eeltoodust tulenevalt

on võimalik, et hagi tagamata jätmisel osutub asjas hagi rahuldava lahendi tegemise korral selle

lahendi täitmine raskendatuks või võimatuks.

Kohtulike hüpoteekide seadmine ei ole kostjat ülemäära koormav, arvestades ka hagejate õigustatud

huve. Kohtulikud hüpoteegid ei takista kostjal kinnisasju kasutada ega käsutada. Samas on

hüpoteekidega tagatud hagejate võimalikud rahalised nõuded. Seetõttu ei piira hagi tagamise abinõu

kostjat rohkem, kui on vajalik hagi rahuldava otsuse täitmisel. Esile toodud asjaoludel ei ole muid,

kostja õigusi vähem riivavaid, kuid hagejate õigusi samaväärselt kaitsvaid abinõusid. Hagejad on

tasunud ka hagi tagamise tagatise ja riigilõivu hagi tagamise taotluse esitamisel.

Hüpoteegisumma kindlaks määramisel võeti arvesse võimalikud hagejate põhinõuded, nendelt

arvestatud viivised ning menetluskulud. Maakohus pidas hagejate lepingulise esindaja põhjendatud

kulude suuruseks 17 915 eurot 80 senti, s.h riigilõiv 1680 eurot. Tegemist on keskmisest mahukama

ja keskmise keerukusega asjaga, mille lahendamiseks võib olla vajalik läbida kõik kolm kohtuastet.

Esindaja tunnitasu suurus 140 eurot (käibemaksuta) on mõistliku suurusega.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Kostja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata.

Hagejad on kasutanud hagi esitamise ja hagi tagamise abinõu alusena ehitustehniline asjatundja

arvamust. Eelmainitud töö on tellinud Kastre Vallavalitsus ning töö koostajaks on Margus Sarmet.

Margus Sarmetil on pädevus teostada hoonetele auditit (kutsekvalifikatsioon nr 139510). Kohtule

esitatud “ehitustehnilise asjatundja arvamus” ei ole ekspertiis ega audit EhS § 24 mõistes. Kohtus

saab omada kaalu vaid ekspertiis, mille on koostanud tõendatud pädevusega riiklikult tunnustatud

ekspert, kes tegutseb kohtuekspertiisi alusel. Asjatundja arvamusele on koostatud juurde suvaliste

hindadega hinnakalkulatsioon, mis on mitmes osas oluliselt kõrgema maksumusega kui tööde tegelik

väärtus.

Juriidiliselt ei saa nimetada eraisiku arvamust või vaidleva poole tellitud ehitustehnilist arvamust

ehitustehniliseks ekspertiisiks või ehitise auditiks. Asjatundja arvamus, mida antud hagis on

käsitletud juriidiliselt ebakorrektselt ekspertiisina ei sisalda samas vääringus hinnanguid või samadel

põhimõtetel/alustel hinnanguid kui sisaldab ehitustehniline ekspertiis või ehitise audit. Kui hagejad

kahtlevad XXXXXXXX hoone ehitustehnilise kvaliteedi seisukorras, tuleb neil tellida

vastavasisuline ekspertiis või audit.

XXXXXXXX hoonele on väljastatud kasutusluba 27. detsembril 2019. a. Kasutusloa andmisel ei

kontrolli haldusorgan mitte üksnes ehitise vastavust ehitusprojektile, vaid ka ehitise

nõuetelevastavust laiemalt. Ehitisele on väljastatud kasutusluba, hoone on ohutu ja hoone üldine

seisukord on hea. Eeltoodust tulenevalt ei ole selliseid puudusid, mis kujutaksid endast

lepingutingimustele mittevastavust VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Ei ole olemas ühtegi dokumenti, mis

väidaks, et ehitist ei saaks kasutada sihtotstarbeliselt ning see ei ole kooskõlas hea ehitustavaga.

Eeltoodust tulenevalt võib hagi olla õiguslikult perspektiivitu. Hagi tagamise abinõu rakendamine

tuleb tühistada ning abinõu tagamise alus on ära langenud TsMS § 386 lg 2 kohaselt. Hagejate nõuded

ei ole TsMS § 381 lg 2 mõttes põhistatud.

Vaidlusalune XXXXXXXX hoone asub XXXX, Südame elurajooni piirkonnas ning seal on kostja

poolt arendatud ja ehitatud veel 14 täpselt samasugust hoonet. Lisaks XXXXXXXX hoonele (tüüp 1

projekt) on koostatud veel üks ehitustehniline asjatundja arvamus hoonele XXXXXXXX (tüüp 2

projekt), XXXX.

Täpselt samasuguse ehitustehnilise asjatundja arvamuse ja hinnakalkulatsiooni põhjal on esitatud neli

XXXXXXXX maja omanike hagi Farmada OÜ vastu. Samade hinnakalkulatsioonide ja ebaselgetel

alustel põhistatud hagide hagejate esindaja on vandeadvokaat Jaanika Reilik-Bakhoff, kes väidab, et

Farmada OÜ-l on käsil mahukad kohtuvaidlused. Tegemist on kallutatud valeinfo esitamisega

kohtule. Kohus peab arvesse võtma, et kõik nimetatud kohtusse esitatud hagid on koostatud täpselt

samadele seaduse mõistes ebaõigetele dokumentidele tuginedes.

Kui asuda seisukohale, et “ehitustehnilist asjatundja arvamust” ja koostatud hinnakalkulatsiooni

saaksid arvesse võtta veel kõik veel 26 hoone omanikku, saaksid Farmada OÜ vastu hagi ja hagi

tagamise abinõud rakendada (sh sama hagi hinda) kõik 30 hoone omanikku. Kostja on seisukohal, et

iga hoone omanik peab tellima EhS § 18 lg 5 alusel ja/või EhS § 39 lg 2 mõistes vastava ekspertiisi

või auditi selleks, et esitada taolises mahus hagi või nõuda hagitagamise abinõud rakendada või

põhjendada oma seisukohti. Ülejäänud 28 maja hüpoteetiline kahjunõue ja/või hagi tagamise abinõu

rakendamine Farmada OÜ vastu võib sel juhul ulatuda põhjendamatult kolossaalseks (28x100

000€=2 800 000€). Tegemist on ühe ettevõtte suhtes liigselt koormava asjaoluga.

Kohtumääruse jõustumine ja kohtulike hüpoteekide seadmine on ülemäära koormav kuivõrd

samasuguse info põhjal on seatud kohtulikud hüpoteegid ka tsiviilasjas 2-23-3331. Tänase seisuga on

tsiviilasja 2-23-3331 osapooled 12. aprillil 2024 esitanud kohtule avalduse kompromissi sõlmimise

kohta, mille väärtus jäi esialgse nõude 130 000 euro juurest 26508 euro 40 sendi juurde. Seejuures

rakendati esialgses hagi tagamise määruses abinõusid 130 000 euro väärtuses. Seega oli esialgne nõue

400% suurem osapoolte vahel allkirjastatud ja jõustunud kompromissist. Tsiviilasjas nr 2-23-3331

hagi tagamiseks seatud hüpoteegid tekitasid kostjale varalist kahju.

Hagi väärtuseks on 109 152 eurot 92 senti (millest hagihind 91 237 eurot 12 senti (s.o põhinõuded ja

viivised) ja 17 915 eurot 80 senti kolme astme menetluskulud. Kui kohus leiab, et hagi ja hagi

tagamise taotlus on esitatud õigetel alustel, palub kostja, arvestades TsMS § 383 lg 11 eesmärki –

tagada kostjatele tagatise arvel alusetu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamine TsMS § 391 järgi

– ja nõuda suurema kui 5% suuruse tagatise tasumist, kuna Farmada OÜ menetluskulude osakaalu ja

hagile määratud hinda arvesse võttes (TsMS § 235 tähenduses), ei korva väiksema tagatise

määramine suure tõenäosusega tekkivat kahju.

5. Hagejad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Hagejata hinnangul üritab kostja määruskaebusega väita, et hagi tuleks jätta rahuldamata ning

hagejate esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed ega asjakohased. Kõik sellised vastuväited

põhjendamatud, kuna kohus ei lahenda hagi tagamise taotlust lahendades hagiavaldust sisuliselt, vaid

hindab, kas hageja väidete õigsuse korral oleks hagil edulootust. Hagi tagamise staadiumis tõendeid

ei koguta ega hinnata.

Kuivõrd hagi tagamise taotluse lahendamisel ei hinda kohus tõendeid, siis on asjakohatud kõik kostja

sisulised vastuväited hagejate esitatud tõendite osas. Ei oma tähtsust, kas kostja hinnangul on 8.

taseme ehitusinseneri Margus Sarmeti koostatud arvamus (menetluslikult eriteadmistega isiku

arvamus) rahvakeeli ekspertiis või omab ta muud õiguslikku jõudu. Tegemist on igal juhul lubatud

tõendiga ning hagejad ei ole kordagi väitnud, et tegemist on kohtuliku ekspertiisiga või ehitisauditiga.

Ka viidatud dokumendi pealkiri on asjatundja arvamus ja nii on hagejad seda ka käsitlenud.

Asjakohatud on kostja väited, justkui peaks kohus jätma hagi tagamata, kui hoonet, olenemata

tuvastatud puudustest saab eesmärgipäraselt kasutada ja see on ohutu. Asjakohatud on väited selle

kohta, et hagejate nõuded on perspektiivitud, kuna hoonel on kasutusluba. Kohalik omavalitsus ei

hinda kasutusluba andes poolte lepingulisi suhteid ning lepingutingimustele mittevastavus võib

esineda ka siis, kui kasutusluba on antud.

Asjakohatud on kostja väited, justkui allakirjutanu on koostanud 4 samasisulist hagi – allakirjutanu

koostas ühe ühise hagi ning kuigi tegelikult oli sama probleemiga majaomanikke veel, siis kõik

majaomanikud ei jaksa ei emotsionaalselt ega rahaliselt kostjaga vaielda, mistõttu jäi vaidlusesse neli

maja. Kostja soovil hagid eraldati ning tekkis 4 menetlust. Hagi tagamise taotluses ei ole viidatud

nendele samadele vaidlustele kui teistele kohtuvaidlustele. Asjakohatud on kostja väited, justkui hagi

tagamine tooks automaatselt kaasa 30 maja õiguse samale hagi tagamisele.

Kostja väitis, et tsiviilasjas nr 2-23-3331 on jõustunud kompromiss ja hüpoteegid on kompromissi

korras jäänud peale summas 26 508 eurot 40 senti. Kompromiss sõlmiti, sest hagi tagamise korras oli

seatud hüpoteek kinnisasjale, mida kostja soovis müüa. Kui kompromissi tsiviilasjas nr 2-23-3331

hageja poolt täitma asuti (sh võeti maha hüpoteek), siis teatas kostja, et ta ikkagi ei soovi sellist

kompromissi ja palus jätta kohtul see kinnitamata.

Asjaolu, et teises tsiviilasjas sõlmiti kompromiss (mis ei ole jõustunud ja mida kostja ei ole täitnud),

millega sealsed hagejad osaliselt loobusid oma nõuetest ja vähendasid seega ka hüpoteegi summasid,

ei tähenda et käesolevas asjas, kus ei ole hagejad loobunud oma nõuetest ja kostja ei ole sõlminud

nendega kompromissi, oleks abinõu liiga koormav. Kompromiss ei ole pretsedent, vaid õigusrahu

eesmärgil sõlmitud kokkulepe, kus mõlemad pooled on teinud järeleandmisi.

Hageja on esile toonud asjaolud, mille tõesuse korral saab hagi rahuldada: poolte vahel on

(müügi)lepinguline suhe, müüdud objektil on puudused ning neid ei ole kõrvaldatud. Seejuures

tunnistab kostja mitmeid puudusi (nt projektile mittevastav uks, soojustamata pööning, OSB-ga

katmata kuur, valvesignalisatsiooni puudumine jne ning puudulik küttesüsteem). Ehitustehnilised

puudused on tuvastatud 8. taseme ehitusinseneri poolt ning hinnakalkulatsiooni puuduste

likvideerimiseks on koostanud 7. taseme ehitusinsener, kes on spetsialiseerunud ehitusmaksumuse

hindamisele.

Hagejad on põhistanud kõiki hagi tagamiseks vajalikke eeldusi: hagi on lubatud ja õiguslikult

perspektiivikas; hagejad on välja toonud ja põhistanud nõuet, mida soovitakse tagada; hagi tagamise

avaldus sisaldas hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid; hagi tagamata jätmine võib raskendada

kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha; hagi tagamise abinõu ei ole selgelt liigselt koormav

kostjale; hagejad on tasunud tagatise seaduses ettenähtud summas. Maakohus kontrollis hagi

tagamise taotluse lahendamisel hagi tagamise eeldusi ning leidis, et hagejad on neid nõuetekohaselt

põhistanud. Hüpoteeki on loetud kohtupraktikas läbivalt kõige vähem koormavaks abinõuks.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata

(TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659). Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata

(TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659).

8. Kostja vaidlustab maakohtu hagi tagamise määrust täies ulatuses, mistõttu kontrollib

ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust tervikuna (TsMS § 651 lg 1

koosmõjus §-ga 659).

Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused - hagi tagamise

taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav,

õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõue ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud

TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet on põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust

eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt RKTKm 21.12.2020, 2-20-5086, p 11 ja seal viidatud

varasemad lahendid).

Maakohus on nõuetekohaselt hinnanud, et hagiavaldus on formaalselt nõuetekohane, lubatav ja

puuduvad alused lugeda hagi õiguslikult perspektiivituks. Ebaõige on kostja seisukoht, et lisaks

õiguslikule perspektiivile tuleb hinnata ka hagi sisulist edulootust. Kohus ei lahenda hagi tagamise

korras asja sisuliselt ega hinda tõendeid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades hagejate nõude suurust on alust arvata, et hagi

tagamata jätmine võib vähemalt raskendada kohtotsuse täitmist. Ekslik on kostja seisukoht, et

maakohus ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse hagi tagamiseks. Maakohus on välja

toonud ja põhjalikult hinnanud mitmeid kostja majandusseisule viitavaid andmeid. Kostja ei ole

määruskaebuses veenvalt põhistanud ega tõendanud (TsMS § 662 lg 2 p 2), et tema varalised

võimalused on paremad kui tuvastas maakohus.

Maakohus on põhjendatult ja poolte huve kaaludes leidnud, et kostja kinnisasjale seatud kohtulik

hüpoteek ei piira kostjat ebaproportsionaalselt. Kostja viidatud hüpoteetiline võimalus, et sama suure

hagi tagamise taotluse saaksid esitada ka teiste kostja ehitatud majade omanikud ei ole konkreetse

hagi tagamise taotluse lahendamisel asjakohane. Juhul kui kostja soovib teha hüpoteegiga koormatud

kinnisasjadega tehinguid, mida hüpoteek takistaks, on kostjal võimalik tasuda kohtuliku hüpoteegi

suurune rahasumma või esitada vastavas summas pangagarantii. Seetõttu ei ole põhjendatud ka kostja

soov, et kohus nõuaks hagejatelt rohkem kui 5% suuruse tagatise tasumist. Kostja ei ole hagi tagamise

tõttu tekkivat suurt kahju veenvalt põhistanud. Samuti oleks kõrgema tagatise nõudmine füüsilistest

isikutest hagejatele liigselt koormav.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on praegusel juhul oma lahendit hagi tagamise eelduste osas

põhjendanud ega ole diskretsiooni piire ületanud. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus

määruskaebuse rahuldamata.

9. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)