3-24-1931/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

04.07.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1931

Haldusasi Xi esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Vabastada X riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

2. Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Tallinna Vangla tunnistas 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-3/187 Xi süüdi Tallinna Vangla

kodukorra p 1.13.1 nõuete rikkumises ning määras distsiplinaarkaristuseks kartseri 3

ööpäeva. Käskkirja kohaselt lükkub karistuse täitmisele pööramine edasi katseajaga 2 kuud

tingimusel, et isik ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist.

2. X esitas 30.06.2024 Tallinna Vanglale vaide 21.06.2024 käskkirja peale.

3. Tallinna Halduskohtusse saabus 30.06.2024 Xi esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla

21.06.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/187 kehtivuse peatamiseks. Samuti taotleb X riigilõivu

tasumisest vabastamist.

Taotluse kohaselt istub X juba pikemat aega üksikvangistuses (alates 03.05.2024). Xil on

vaimsed probleemid (arst on diagnoosinud psüühikahäire) ning üksikvangistus aina süvendab

taotleja probleeme, muudab teda veelgi ebastabiilsemaks ja raskemini mõjutatavaks. Samuti ei

kontrolli arstid taotleja tervist ja ignoreerivad taotleja meditsiiniabi taotlusi.

3-24-1931

2(4)

4. Kohus tegi 01.07.2024 Tallinna Vanglale kohtunõude, milles palus vanglal teatada, kas X on

esitanud Tallinna Vangla 21.06.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/187 peale vaide. Kui jah, siis

palus kohus vanglal esitada kõik haldus- ja vaidemenetluse materjalid ning sisuline vastus

Xi esialgse õiguskaitse taotluse kohta.

5. Tallinna Vangla esitas 03.07.2024 kohtule vastuse, milles palub jätta Xi esialgse õiguskaitse

taotlus rahuldamata.

1)

Kinnipeetav Xi suhtes algatati 18.06.2024 distsiplinaarmenetlus Tallinna Vangla

kodukorra p 1.13.1 nõuete rikkumise (üldtunnustatud viisakusreeglite eiramine) kahtlustuses.

Menetluse ajendiks oli Tallinna Vangla kolmanda üksuse valvuri 23.05.2024 ettekanne, mille

kohaselt 23.05.2024 kella 11.20 paiku meditsiinisaatmise ajal hakkas X arstiga vaidlema. Kui

arst kutsus valvuri ja palus kinnipeetav ära viia, hakkas X arsti roppude sõnadega sõimama.

Arsti juurest kambrisse saatmise ajal kasutas X venekeelseid ebatsensuurseid väljendeid

saatmise juures olnus vanemvalvuri suunas. Lisaks lükkas X saatmise ajal raamatuid riiuli pealt

maha. Läbi viidud distsiplinaarmenetluses leidis Xi süü tuvastamist ning Tallinna Vangla

21.06.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-3/187 karistati teda distsiplinaarkorras kartserisse

paigutamisega kolmeks ööpäevaks katseajaga kaks kuud. Tallinna Vanglas registreeriti

30.06.2024 Xi vaie Tallinna Vangla 21.06.2024 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Vaie on

menetlemisel.

2)

X rikkumise suhtes on läbi viidud nõuetekohane menetlus, kinnipeetava süü on

tõendatud. Kuna X pani toime distsipliinirikkumise võis talle vangistusseaduse (VangS) § 63 lg

1 kohaselt kohaldada distsiplinaarkaristusi. Menetleja on käskkirjas karistuse valikut kaalunud

ja põhjendanud ning leidnud, et rikkumise eest on proportsionaalseks karistuseks Xi kolmeks

ööpäevaks kartserisse paigutamine, sealjuures määranud karistuse täitmisele pööramise vaid

juhul, kui isik paneb kahe kuu jooksul toime uue distsipliinirikkumise. Ka X ei vaidle vastu

distsipliinrikkumise toime panemisele, küll aga ei nõustu ta terviseseisundile viidates rikkumise

eest määratud karistusega. VangS § 65 lg 3 sätestab, et kui kinnipeetav paneb katseajal toime

uue distsipliinirikkumise, pööratakse mõlemad distsiplinaarkaristused kohe täitmisele. Sama

paragrahvi lg 4 kohaselt jäetakse distsiplinaarkaristus täitmisele pööramata, kui kinnipeetav ei

pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Arvestades, et Xile on katseajaga

distsiplinaarkaristus määratud

21.06.2024 ning pärast nimetatud kuupäeva toime pandud distsipliinirikkumise eest teda

distsiplinaarkorras karistatud ei ole, puudub Xil hetkel õiguskaitse vajadus – vanglal ei ole

käesoleval ajal mingit alust 21.06.2024 käskkirjaga Xile määratud kartserikaristust täitmisele

pöörata.

3) Samas tuleb kinnipeetaval, kes paneb toime distsiplinaarsüüteo, paratamatult arvestada, et

tulenevalt VangS § 63 lg-st 1 võib vangla talle määrata distsiplinaarkaristuse. Vangla peab

saama distsipliinirikkumise korral reageerida adekvaatse karistusega. Seetõttu peab ka kohus

arvestama esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel avalikku huvi tagada vanglas

distsipliin ja julgeolek. Tuleb ka arvestada, et VangS § 65 lg-st 6 tulenevalt ei ole vanglal

võimalik distsiplinaarkaristust pärast distsiplinaarkaristuse määramisest kaheksa kuu

möödumist täitmisele pöörata. Seega õiguskaitse kohaldamise korral võib tekkida olukord, et

kinnipeetav pääseb igasuguste tagajärgedeta distsiplinaarkaristuse toime panemisest.

Avalikkusel ei ole huvi, et süstemaatilise distsipliinirikkuja õigused oleks paremini kaitstud kui

mõne muu distsipliinirikkuja puhul. Kinnipeetava, kellel on võimalik oma käitumisega

olukorda muuta, kuid seda ei tee, huvi vastutusest vabaneda ei kaalu üles avalikkuse huvi

3-24-1931

3(4)

distsipliinirikkuja oma tegude eest vastutama panna, et ta hoiduks edaspidi rikkumiste

toimepanemisest. Kuna kinnipeetava distsipliinirikkumise eest karistamine teenib avalikku

huvi (isiku suunamine õiguskuulekale teele), ei ole põhjendatud käskkirja kehtivuse peatamine.

4) Xi suhtes kohaldatakse alates 06.05.2024 VangS § 69 lg 1 alusel täiendavaid

julgeolekuabinõusid, kuna Xi käitumine ohustab julgeolekut. X paikneb eraldatud lukustatud

kambris ning lisaks liikumisele on piiratud ka tema vanglasisest suhtlemist ja kehakultuuriga

tegelemist. Seni tervishoiutöötajad ega vanglateenistujad Xi käitumises ega terviseseisundis

seoses lukustatud kambris hoidmisega selliseid muutuseid täheldanud ei ole, mis tingiks tema

lukustatud kambris hoidmise režiimi lõpetamise. Seega vangale teadaolevalt hetkel Xl

tervislikke vastunäidustusi kartseris viibimiseks ei esine. Vangla jälgib kõigi kinnipeetavate

seisundit ja vajadusel võtab tarvitusele meetmed, mida tervishoiutöötajad peavad vajalikuks.

Kui Xil peaks enne kartserikaristuse kandmisele asumist või kartserikaristuse ajal ilmnema

terviseprobleeme,

mis

välistavad

tema

kartseris

viibimise,

toimitakse

vastavalt

meditsiinitöötajate suunistele.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Taotleja majanduslikku seisu arvestades leiab kohus, et põhjendatud ja otstarbekas on anda

Xile menetlusabi riigilõivu tasumiseks (HKMS §-d 110-112).

7. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka

vaidemenetluse ajal. Tallinna Vangla teatas 03.07.2024 kohtule, et taotleja on Tallinna Vanglale

30.06.2024 esitanud vaide 21.06.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/187 peale ning see vaie on vanglas

menetlemisel. Seega on taotleja esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.

8. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel

või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta,

kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud

isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).

Seega esmalt tuleb tuvastada esialgse õiguskaitse vajadus ehk tuvastada, kas taotleja õiguste

kaitse kohtuotsusega võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks ja selle olemasolul

arvestada HKMS § 249 lg 3 esimeses lauses nimetatud asjaolusid.

9. Praegusel juhul tunnistas Tallinna Vangla 21.06.2024 käskkirjaga taotleja süüdi Tallinna

Vangla kodukorra p 1.13.1 nõuete rikkumises ning määras distsiplinaarkaristuseks kartseri 3

ööpäeva. Käskkirjaga lükati karistuse täitmisele pööramine edasi katseajaga 2 kuud tingimusel,

et isik ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist.

VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse üldjuhul distsiplinaarkaristus täitmisele kohe. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik distsiplinaarkaristuse või selle osa

täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut

distsipliinirikkumist. Katseaeg määratakse ühest kuni kuue kuuni. Kui kinnipeetav paneb

katseajal toime uue distsipliinirikkumise, pööratakse mõlemad distsiplinaarkaristused kohe

täitmisele (VangS § 65 lg 3). Kui kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist,

jäetakse distsiplinaarkaristus täitmisele pööramata (VangS § 65 lg 4).

3-24-1931

4(4)

Eeltoodust nähtub, et taotlejale määratud distsiplinaarkaristust ei pöörata täitmisele koheselt

ning taotlejal tuleb distsiplinaarkaristus kanda vaid siis, kui ta paneb toime uue

distsipliinirikkumise. Seega sõltub distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramine taotleja enda

käitumisest ning taotlejal on õiguskuuleka käitumise korral võimalik vältida talle 21.06.2024

käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramist. Lisaks on vangla 03.07.2024

kohtule teatanud, et pärast kõnesoleva 21.06.2024 käskkirja tegemist ei ole taotleja toime

pannud uusi distsipliinirikkumisi, mis tähendab, et praegu ei ole vanglal alust pöörata

21.06.2024 käskkirjaga määratud kartserikaristus täitmisele.

Arvestades eeltoodut puudub kohtu hinnangul taotlejal praegusel hetkel esialgse õiguskaitse

vajadus Tallinna Vangla 21.06.2024 käskkirja kehtivuse / täitmise peatamiseks.

10. Lisaks eelnevale on kohus seisukohal, et ka võimaliku kaebuse perspektiiv ja avalik huvi

ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist. Esialgse õiguskaitse taotlusest ning Tallinna

Vanglale 30.06.2024 esitatud vaidest ei nähtu, et taotleja vaidlustaks talle ette heidetud

distsipliinirikkumise toimepanemist, vaid ta ei nõustu talle määratud karistusega, viidates oma

terviseseisundile. Samas on Tallinna Vangla kohtule kinnitanud, et taotleja tervist jälgitakse

ning vajadusel võetakse tarvitusele meetmed, mida tervishoiutöötajad vajalikuks peavad (sh

karistuse võimaliku täideviimise korral toimetatakse vastavalt tervishoiutöötajate suunistele).

Nõustuda tuleb vanglaga ka selles, et oluliseks tuleb pidada mh avalikku huvi vanglas

distsipliini ja julgeoleku tagamiseks. Samuti arvestab kohus sellega, et vangla saab

distsiplinaarkaristuse täitmisele pöörata üksnes piiratud aja jooksul (VangS § 65 lg 6).

11. Eeltoodud põhjustel ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine vaidemenetluse ajaks

põhjendatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee kohtunik