5-24-23/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number 5-24-23 Määruse kuupäev

4. juuli 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Nele Siitam, liikmed Saale Laos ja Juhan Sarv Kohtuasi MTÜ Ausad Valimised kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 25. juuni 2024. a otsuse nr 16 peale Menetlusosalised MTÜ Ausad Valimised Vabariigi Valimiskomisjon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) registreeris 25. juuni 2024. a otsusega nr 16 (RT III, 27.06.2024, 3) Euroopa Parlamendi liikmed.

2. MTÜ Ausad Valimised esitas 28. juunil 2024 kaebuse Riigikohtule, milles palub VVK otsuse nr 16 tühistada ja e-hääled uuesti üle lugeda. Kaebaja märgib, et 25. juuni 2024 seisuga oli lahendamata mitu valimiskaebust (nt VVK otsuste nr 7, 10, 12 ja 14 peale). VVK-l polnud põhjust eeldada, et kaebused ei või mõjutada valimistulemust (RKPJKo nr 5-21-31/2, punkt 21). Järelikult poleks VVK tohtinud valimistulemusi välja kuulutada. Kui valimistulemused on välja kuulutatud, on kaebajate õigused vähem kaitstud, sest õiguste tagamine paneb kaebuse lahendajale koorma kuulutada valimistulemus osaliselt või täielikult kehtetuks. Kaebaja leiab, et isegi kui Euroopa Parlamendi valimise seadus (EPVS) ei keela valimistulemuste väljakuulutamist lahendamata kaebuste korral, peaksid rakenduma samad põhimõtted nagu Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel.

3. VVK vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see läbi vaatamata. VVK leiab, et kaebajal pole kaebeõigust. Valimiskaebusi ei saa esitada avalikes huvides (EPVS § 68; nt RKPJKo nr 5-23-24/3, punkt 24 ja RKPJKo asjas nr 3-4-1-6-13, punkt 20). Euroopa Liidu õigus ei takista Euroopa Parlamendil tööd alustada, kui mõnes liikmesriigis on valimistega seotud vaidlused veel pooleli. EPVS § 72 lõike 1 kohaselt registreerib VVK valitud Euroopa Parlamendi liikmed hiljemalt

20. päeval pärast valimispäeva ehk praegusel juhul hiljemalt 29. juunil 2024. Kui hääletamistulemused tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ja valimistulemuste väljakuulutamise otsus osutub lõppjärelduses ekslikuks, muudab VVK vaidlustatud otsust.

5-24-23

2(2)

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4. Kuna kaebajal puudub kaebeõigus, jätab kolleegium põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 40 lõike 1 punktile 1 tuginedes MTÜ Ausad Valimised kaebuse läbi vaatamata.

5. Kaebaja saab Riigikohtus kaitsta üksnes enda subjektiivseid õigusi, mitte teiste isikute õigusi ega avalikke huve (PSJKS § 37 lõige 1, vt nt RKPJKm asjas nr 3-4-1-17-15, punkt 7). Kaebusest ei nähtu, kuidas riivab kaebaja õigusi see, et osa valimiskaebuste kohta ei ole enne Euroopa Parlamendi liikmete registreerimist tehtud valimiskaebemenetluses lõplikku otsust. Kaebaja ei ole väitnud, et ta esitas Euroopa Parlamendi valimistega seoses kaebuse, mis on jätkuvalt lahenduseta. Ka kolleegiumil pole selle kohta teavet. Samuti ei nähtu kaebusest muid asjaolusid, mis viitaks kaebaja õiguste võimalikule riivele.

6. Riigikohus on varem selgitanud, et Euroopa Parlamendi liikmete registreerimine ei ole seotud valimiste korraldajate või VVK tegevuse peale esitatud kaebuste lõpliku lahendamisega. EPVS § 72 lõike 1 kohaselt registreerib VVK valituks osutunud Euroopa Parlamendi liikmed oma otsusega hiljemalt 20. päeval pärast valimispäeva. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse Euroopa Parlamendi valimiste tulemused väljakuulutatuks selle otsuse Riigi Teatajas avaldamisele järgnevast päevast. Ainuüksi asjaolust, et valimistulemused on välja kuulutatud enne kaebuse lahendamist, ei saa järeldada, et kaebaja õigusi oleks rikutud. (Vt RKPJKo nr 5-19-34/2, punkt 8.)

7. Ei saa nõustuda kaebaja väitega, et valimiskaebuse esitaja õigused on pärast valimistulemuste väljakuulutamist vähem kaitstud. EPVS § 72 lõige 2 näeb ette, et kui VVK või Riigikohus tunnistab hääletamistulemused kehtetuks, teeb VVK uue Euroopa Parlamendi liikmete registreerimise otsuse pärast kordushääletamise tulemuste selgumist. Paljasõnaline ja oletuslik on kaebaja väide, et pärast valimistulemuste väljakuulutamist on kaebuse lahendajal väiksem valmidus valimistulemus kehtetuks tunnistada. Sellist järeldust ei toeta ka kaebaja viidatud Riigikohtu otsus nr 5-21-31/2.

(allkirjastatud digitaalselt)