5-24-16/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
Legislator summary
AI generatedKaspar Kartanas (kaebaja) oli Euroopa Parlamendi 2024. a valimistel vaatleja. Lääneranna valla jaoskonnakomisjon nr 3 keelas tal 9. juunil 2024 suulise korraldusega hääletamistulemuse kindlakstegemisest videosalvestise ja otseülekande tegemise. Kaebaja esitas selle peale samal päeval kaebuse, mida täiendas 12. juunil 2024. Ta on seisukohal, et jaoskonnakomisjoni toiming oli õigusvastane, sest Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 57 lg 12 kohaselt tehakse hääletamistulemused jaoskonnas kindlaks avalikult ning isikuandmete kaitse seaduse § 11 kohaselt pole avalike ürituste avalikustamise eesmärgil salvestamiseks vaja andmesubjekti nõusolekut ega tema teavitamist.
Legislator headnote
AI generatedArt. 9 lg-l; 5-24-16/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium: a valimistel vaatleja. Lääneranna valla jaoskonnakomisjon nr 3 keelas tal 9. juunil 2024 suulise korraldusega hääletamistulemuse kindlakstegemisest videosalvestise ja otseülekande tegemise. Kaebaja esitas selle peale samal päeval kaebuse, mida täiendas 12. juunil 2024. Ta on seisukohal, et jaoskonnakomisjoni toiming oli õigusvastane, sest Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 57 lg 12 kohaselt tehakse hääletamistulemused jaoskonnas kindlaks avalikult ning isikuandmete kaitse seaduse § 11 kohaselt pole avalike ürituste avalikustamise eesmärgil salvestamiseks vaja andmesubjekti nõusolekut ega tema teavitamist.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
R I I G I K O H U S
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number 5-24-16 Otsuse kuupäev
4. juuli 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Nele Siitam, liikmed Saale Laos ja Urmas Volens Kohtuasi Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 18. juuni 2024. a otsuse nr 8 peale Menetlusosalised Kaspar Kartanas Vabariigi Valimiskomisjon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Kaspar Kartanas (kaebaja) oli Euroopa Parlamendi 2024. a valimistel vaatleja. Lääneranna valla jaoskonnakomisjon nr 3 keelas tal 9. juunil 2024 suulise korraldusega hääletamistulemuse kindlakstegemisest videosalvestise ja otseülekande tegemise. Kaebaja esitas selle peale samal päeval kaebuse, mida täiendas 12. juunil 2024. Ta on seisukohal, et jaoskonnakomisjoni toiming oli õigusvastane, sest Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 57 lg 12 kohaselt tehakse hääletamistulemused jaoskonnas kindlaks avalikult ning isikuandmete kaitse seaduse § 11 kohaselt pole avalike ürituste avalikustamise eesmärgil salvestamiseks vaja andmesubjekti nõusolekut ega tema teavitamist.
2. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 18. juuni 2024. a otsusega nr 8 kaebuse rahuldamata. Vabariigi Valimiskomisjon rõhutas, et vaatlejal ei ole seadusest tulenevat õigust jaoskonnakomisjonide toiminguid salvestada ega otseülekannet teha. Jaoskonnakomisjonidel on kaalutlusruum otsustamaks, kas salvestamist lubada. Euroopa Kohus on oma otsuses asjas C-306/21 Koalitsia "Demokratichna Bulgaria - Obedinenie" leidnud, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) ei ole vastuolus valimisjaoskonnas toimuva filmimise ja seal toimuvast veebiülekande tegemise keelamine. Seadus näeb ette, et hääletamistulemusi ei või avaldada enne hääletamise lõppu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Seega oli õiguspärane jaoskonnakomisjoni suuline korraldus keelata hääletamistulemuste kindlakstegemise salvestamine ja ülekande tegemine.
5-24-16
2(2)
KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS
3. Kaebaja esitas Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 8 peale. Kaebaja hinnangul on jaoskonnakomisjoni liikmed teadlikud, et tegemist on avaliku üritusega. Vaatlejal on õigus jäädvustada nende tegevust ka videona, kui see ei kahjusta ülemäära nende õigusi. Kehtivas õiguses on ebaselge, kuidas on valimiste puhul erinevates rollides olevate isikute õigused toimingute jäädvustamisel reguleeritud ja millised on keelu rikkumise tagajärjed. Kui vaatlemise jäädvustamine on olulisel määral piiratud, võivad valimiste korraldajate rikkumised jääda tõendamatuks.
VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT
4. Vabariigi Valimiskomisjon palub jätta kaebuse rahuldamata ja jääb enda 18. juuni 2024. a otsuses nr 8 esitatud seisukohtade juurde.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. EPVS § 57 lg 12 teise lause kohaselt peavad häälte lugemise juures viibivad isikud täitma jaoskonnakomisjoni liikmete suulisi korraldusi. Seaduse tekst ei täpsusta üheselt, milliseid korraldusi on jaoskonnakomisjoni liikmetel õigus anda. Nimetatud volitused saab tuletada Euroopa Parlamendi valimiste üldpõhimõtetest, jaoskonnakomisjoni ülesannetest ning teiste isikute (sh vaatleja) õigustest ja kohustustest. Oma ülesannete täitmise tagamiseks on jaoskonnakomisjoni liikmetel lai kaalutlusõigus.
6. EPVS § 56 teise lause kohaselt ei või hääletamistulemusi avaldada enne hääletamise lõppu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Nimetatud säte põhineb nõukogu otsusele 76/787/ESTÜ, EMÜ, Euratom lisatud Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitleva akti art 9 lg-l 2. Hääletamistulemuste kindlakstegemise ajal valimisjaoskonnast otseülekande tegemine seab EPVS § 56 teise lause järgimise ohtu, sest ülekandest võib olla vaadeldav vähemalt osaline hääletamistulemuse kujunemine. Kuna ei vaielda selle üle, et kaebaja eesmärk oli teha otseülekanne, siis ei olnud võimalik lubada ka pelgalt videosalvestamist, sest üldjuhul pole tänapäevaste salvestusseadmete puhul võimalik kõrvalseisjatel välistada, et samal ajal salvestamisega toimub sisu edastamine. EPVS § 161 lg 4 järgi ei või vaatleja segada valimiste korraldaja tööd. Valimiste korraldajad on mh jaoskonnakomisjonid (EPVS § 9 lg 1 p 3). Valimiste korraldajad peavad tagama valimiste õiguspärase läbiviimise, mistõttu segavad valimiste korraldaja tööd ka toimingud, mis seavad ohtu EPVS § 56 teise lause järgimise.
7. Kuna õiguslik alus salvestamise keelamiseks tuleneb EPVS § 161 lg-st 4, § 56 teisest lausest ja § 57 lg 12 teisest lauses nende koosmõjus, ei ole asja lahendamisel tähtis küsimus, kas alus salvestamise keelamiseks võis lisaks tuleneda isikuandmete kaitset reguleerivatest õigusaktidest. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)