2-24-9417/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Margo Klaar ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

04.07.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-9417

Tsiviilasi

Tallinna kohtutäituri Risto Sepa avaldus kohtu loa

saamiseks X valduses olevasse ruumi sisenemiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 18.06.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (vastustaja määruskaebemenetluses):

kohtutäitur Risto Sepp, lepinguline esindaja Triin Kattel

Puudutatud isik I (võlgnik, määruskaebuse esitaja): X

Puudutatud isik II (sissenõudja): Y, seaduslik esindaja C

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 18.06.2024 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta X kanda.

4. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Kohtutäitur Risto Sepp (avaldaja, kohtutäitur) esitas 17.06.2024 Harju Maakohtule

avalduse täitemenetluse võlgniku X (võlgnik, kohtumenetluses puudutatud isik I) valduses

olevatesse ruumidesse sisenemise taotlusega. Kohtutäitur palus lubada tal endal ja kohtutäituri

abil ning nendega koos olevatel varaga tutvuda soovivatel huvilistel siseneda ja viibida XXX

2 (4)

asuvasse eluruumi nr X majas X (edaspidi: eluruum või kinnistu) kohtulahendi tegemisest kuni

enampakkumisele

registreerumise

lõppemiseni

11.07.2024

kella 15.45-ni.

Eluruumi

sisenemise eesmärk on tutvustada ja tutvuda enampakkumisel oleva varaga.

1.1. Täitedokument on Harju Maakohtu 22.10.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-17-18172 elatise

nõudes alaealise lapse Y (laps, sissenõudja, kohtumenetluses puudutatud isik II) kasuks.

Sissenõudja on esitanud täitmisavalduse ja võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud. Nõude

vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud, võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid

rahasummasid vabatahtlikult tasunud, võlg on ajas vaid suurenenud.

1.2. Kohtutäitur koostas 14.12.2021 võlgnikule kuuluva kinnistu arestimise akti ja otsustas

08.09.2023 muuta selle hinda. Kohtutäitur pani arestitud kinnisasja muudetud hinnaga

25.10.2023 elektroonilisele enampakkumisele. Sundvõõrandatava kinnisasja suhtes on vajalik

teave vara seisukorrast. Enne avalduse esitamist viis kohtutäitur läbi viis enampakkumist ja

avaldatud on kuues enampakkumise teade. Kinnistuga tutvumise vastu on tuntud huvi juba

esimesest enampakkumisest, kui seni ei ole võlgnik ega võlgniku esindaja huvilisi kinnistule

lubanud. Võlgnik üritab teadlikult vältida kinnistu müüki, aga elatise nõude viivitamatu

täitmine on eriti oluline. Võlgnikuga ei saa kinnistuga tutvumise eesmärgil kokku leppida ja

kohtutäituril ei ole võimalik tagada ostuhuvilistele ülevaadet kinnistu seisukorrast. Võlgnik

rikub varale juurdepääsu mitte võimaldamisega nii sissenõudja kui ka enda huve ja õigust sada

vara müügist võimalikult suurt tulemit. Varast tegelikku ettekujutust omamata ei soovita

enampakkumisel osaleda, mistõttu on ka eelmised enampakkumised nurjunud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus võttis avalduse menetlusse ja rahuldas selle 18.06.2024 määrusega (vaidlustatud

määrus). Menetluskulud jäid TsMS § 172 lg 1 alusel iga menetlusosalise enda kanda.

2.1. Kohtutäitur võib siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse

või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi

täitmiseks (TMS § 28 lg 1). Võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse

siseneda ja seda läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks üksnes kohtumääruse

alusel (TMS § 28 lg 2). Nimetatud nõuetele vastavat ruumide ja maatüki läbiotsimist peavad

taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on (TMS § 28 lg 3).

2.2. Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud elektrooniliselt ja ta on kättesaamist

kinnitanud 14.07.2020. Järelikult on võlgnik teadlik tema suhtes toimuvast täitemenetlusest.

Ühtlasi nähtub asja materjalidest, et võlgnik hoidub põhjendamatult kohtutäiturile kinnistule

sisenemise võimaluse võimaldamisest. Enampakkumisel müüdava varaga tutvumine ja selle

ostuhuvilistele eelnev tutvustamine on täitedokumendi täitmiseks vajalik toiming. Sissenõudja

õiguste ja tõhusa täitemenetluse huvides saab võlgniku vastuseisu järeldada ka tema

käitumisest. Käesolevas asjas ei ole võlgniku vastuseisu tõttu tema omandisse kuuluvas

kinnisomandisse täitetoimingute tegemine osutunud võimalikuks. Seega on tuvastatud

võlgniku nõusoleku puudumine TMS § 28 lg 2 tähenduses.

2.3. Eeltoodud asjaoludel on põhjendatud määrusega kohtutäiturile, kohtutäituri abidele ja

ostuhuvilistele TMS § 28 lg 2 kohase loa andmine. Varale juurdepääsu mittevõimaldamisega

takistab võlgnik täitemenetlust, mille jätkamiseks on täituril vajalik siseneda võlgniku

omandisse kuuluvasse kinnisasjale vajalike täitetoimingute läbi viimiseks. Efektiivse ja

võimalikult väikeste kuludega täitemenetluse läbiviimiseks peaks heauskselt käituv võlgnik

täituriga vajalikul määral koostööd tegema. Käesoleval juhul aga nähtub täituri poolt esitatust,

et võlgnik ei ole võimaldanud kohtutäituril ruumidesse siseneda.

2.4. Avaldaja on taotlenud võlgniku ruumidesse sisenemist alates kohtumääruse tegemisest

kuni enampakkumisele registreerumise lõppemiseni 11.07.2024 kell 15.45. See taotlus on

3 (4)

põhjendatud. Kohus selgitas, et TMS § 30 kohaselt tehakse puhkepäeval, riigipühal ja öisel ajal

kella 22-st kuni kella 6-ni täitetoiminguid ainult edasilükkamatutel asjaoludel.

2.5. Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates

päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud,

kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 478 lg 4).

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

3. Võlgnik esitas 19.06.2024 määruskaebuse (pealkirjastatud esialgse õiguskaitse taotlusena),

milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Võlgnik leiab, et kohtutäituril ja tema abil ei tohiks

lubada eluruumi siseneda kuni elatisvaidluse kohtulahendite jõustumiseni.

3.1. Võlgnik tõi esile, et toiminguid kinnistuga takistavad kaks kohtuasja, mis mõjutavad

praegust täitemenetlust:

-

tsiviilasi nr 2-23-10342 (võlgniku hagi R OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks), mille sisu on hüpoteegipidaja ebaõiged nõuded võlgniku vastu ja

milles Harju Maakohus keelas kinnistu sundvõõrandamise;

-

tsiviilasi nr 2-22-65 (võlgniku hagi elatise suuruse vähendamiseks), mida menetleb

Harju Maakohus.

3.2. Kohtutäitur ei järginud TMS ega arvestanud erisusi elatisevõlgnevuse täitmisel:

-

lapse perioodilise ülalpidamise nõudeid ei saa tavapäraselt täita, sest käimas on teine

kohtuvaidlus. Seetõttu ei ole kohtutäituril võimalik isegi ligikaudu hinnata kinnistule

seatud hüpoteekide koormatust, võimaliku võlgnevuse summat ega kinnisvaramüügi

potentsiaalse tulevikutehingu hinda;

-

kohtutäitur jättis tähelepanuta, et laps saab kohtumenetluse ajal elatisabi (200 € kuus),

mis vähendab oluliselt täitemenetluse summasid. Samuti on arvesse võtmata tõendatult

saadud ülalpidamine;

-

kohtutäitur alandas ebamõistlikult kinnistu müügihinda. Väidetava võlgnevuse

(22 065,04 €) katteks ei ole proportsionaalne müüa üle 300 000 € väärtusega kinnistut;

-

kohtutäitur ei järgi TMS §-s 26 sätestatud õiguseid – ta ei suhtle võlgnikuga, ei püüa

saavutada kokkuleppeid ega vasta võlgniku esindaja päringutele, samuti ei ole

kohtutäitur teinud midagi vallasasjade hindamiseks või täitemenetluse läbiviimiseks

muul viisil kui eluasemeks oleva kinnistu sundmüük.

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja

sellele vastamiseks. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, sissenõudja kaebusele ei vastanud.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasi saabus 28.06.2024.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata (TsMS § 659 kaudu kohalduva

§ 657 lg 1 p 1). Määruskaebus jääb rahuldamata ja võlgnik kannab sellega seonduvad

menetluskulud.

6. Määruskaebuse väiteid ei anna alust vaidlustatud määrust muuta. Maakohus kohaldas

õigesti õigusnorme ja tuvastas avalduse rahuldamiseks piisavad asjaolud. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu järelduste ja põhjendustega ning vastab kaebuse väidetele järgmiselt.

6.1. Asjakohatud on võlgniku vastuväited täidetavale nõudele, sest neid ei saa kohus hinnata

TMS § 28 lg 2 kohase loa andmise menetluses. Samuti ei saa praeguses menetluses hinnata,

kas kohtutäitur pakub kinnistut müügiks kohase hinnaga või kas ta on järginud täitemenetluse

läbiviimisel kõiki seadusest tulenevaid ettekirjutusi. Maakohus kontrollis õigesti ja piisavalt, et

4 (4)

täitemenetluse formaalsed eeldused on täidetud ja neid pole kaebusega ka vaidlustatud. Kohtu-

täituri muude võimalike minetuste puhul on kohased võlgniku muud õiguskaitsevahendid.

6.2. Maakohus leidis õigesti, et kinnistuga tutvumine ja selle huvilistele tutvustamine on

täitedokumendi täitmiseks vajalik toiming. Võlgniku vastuseisu tõttu ei ole kinnistul täite-

toimingute tegemine osutunud võimalikuks – ka seda järeldust kaebusega ei vaidlustatud. Neil

kaalutlustel tuvastas maakohus õigesti võlgniku nõusoleku puudumise TMS § 28 lg 2

tähenduses. Lisaks märgib ringkonnakohus, et TMS § 28 lg 21 kohaselt võib sama paragrahvi

teises lõikes nimetatud kohtumääruse teha, ilma et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril

tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada.

Ringkonnakohus nõustub, et kohtutäitur on piisavalt selgitanud ja tõendanud võlgniku eluruumi

sisenemise loa saamise vajalikkust.

6.3. Kinnistule pääsemise isikulist ega ajalist ulatust kaebusega ei vaidlustatud ja

ringkonnakohtul ei ole selles osas maakohtule ka õiguslikke etteheiteid.

6.4. Samuti ei vaidlustanud võlgnik menetluskulude jaotust ja ka selles osas ei näe

ringkonnakohus alust vaidlustatud määrust muuta.

7. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda.

Kohtutäiturit esindas tema büroo töötaja ja sissenõudja ei teinud toiminguid määruskaebuse

menetlemisel. Järelikult puuduvad kindlaks määratavad menetluskulud.

8. Käesoleva määruse peale saab kaevata TMS § 219 ja TsMS § 696 lg 3 ls 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)