1-17-4276/88 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-17-4276

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

04. juuli 2024, Narva kohtumaja

Kohtuasja number

1-17-4276

Kohtunik

Jaanika Kõrgmaa

Kohtuistungi sekretär

Aliis Peri

Tõlk

Aleksander Minin

Kriminaalasi

Viru Vangla materjalid Ramil Mirzojevi vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Ramil Mirzojev (isikukood 38506113721; viibimiskoht

Viru Vangla)

Karistuse kandmise algus 08.11.2016 ja lõpp 08.07.2026.

Kaitsja

Vandeadvokaadi abi Kadi Sitska (riigi õigusabi korras)

Kohtuistungi toimumise aeg

03.07.2024 avalikul videokohtuistungil

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras:

Jätta Ramil Mirzojev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi abi Kadi Sitska taotlus Ramil Mirzojevile osutatud

riigi õigusabi tasu määramiseks summas 139,08 eurot (sh 72,00 eurot materjalidega

tutvumine, täiendava materjali kogumine, suhtlus isiku vanematega; 42,00 eurot

kohtuistungil osalemine; 25,08 eurot käibemaks).

KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista Ramil Mirzojevilt menetluskuluna riigituludesse

139(ükssada kolmkümmend üheksa) eurot ja 8 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe)

aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr

EE401700017002872300

LUMINOR

BANK

pangas

või

arveldusarvele

nr

EE957700771001523585

LHV

pangas.

Maksekorraldusele

märkida

viitenumber

99924700019954 ning selgitus „Ramil Mirzojev, 1-17-4276, kriminaalmenetluse kulud“. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1-17-4276

Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla esitas 28.06.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Mirzojevi

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

2. Viru Maakohtu 24. novembri 2017 otsusega tunnistati Ramil Mirzojev süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2, § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 ning § 263 lg 1 p 2 järgi.

KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 6 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2

alusel suurendati seda karistust R. Mirzojevile Viru Maakohtu 21. detsembri 2015 otsusega

mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 9 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka R. Mirzojevi eelvangistus ning karistuse kandmise aja

alguseks loeti 8. november 2016.

3. Viru Vangla tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele ei toeta

kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Vangla

hinnangul

on

kinnipeetav

kõrgohtlik

konkreetsele

täiskasvanule/täiskasvanutele(risk

ühiskonnas) ja avalikkusele(risk ühiskonnas). Oht seisneb suures koguses narkootiliste ainete

leviku soodustamises, millega seab otseselt ohtu rahvatervise. Alkoholijoobes olles

mootorsõiduki juhtimisega on ohustatud kaasliiklejad, kelle elu ja tervise seab ohtu oma

riskikäitumisega. Oht seisneb ka füüsilise vägivalla kasutamises nii võõraste, tuttavate kui ka

pereliikmete suhtes, tekitades kannatanutele kehavigastusi ja füüsilist valu. Oht on kõige

tõenäolisem, kui R. Mirzojev tarvitab alkoholi, on majanduslikes raskustes, puudub töö ning

kui tal tekivad konfliktid teiste isikutega. Ohtlikkus suureneb, kui suhtleb kriminaalkorras

karistatud isikutega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 47%.

Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 51%.

4. Kriminaalhooldaja leiab, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks Ramil Mirzojevi

tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku tulenevalt tema

ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest määrata käitumiskontrolli

pikkuseks 24 kuud alates vanglast vabastamisest ja katseaja pikkuseks kandmata karistuse osa

kuni 08.07.2026. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Ramil Mirzojevile järgmised

kohustused: 1) KarS §75 lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi; 2) KarS § 75 lg 2 p 2 (1) - mitte

omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) KarS § 75 lg 2 p 4 - asuma

tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul peale vabanemist; 4)

KarS § 75 lg 2 p 7 - mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud

isikutega. Mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud, narkootikume tarvitavate isikutega. Antud

kohustus aitaks ära hoida kuritegelikku käitumist. Juhul, kui kohus peab otstarbekas

kinnipeetava

karistuse

jätkamist

kriminaalhoolduses,

planeerib

kriminaalhooldus

süüdimõistetule järgnevad tegevused: 1) sotsiaalprogrammi Viha juhtimine järeltegevused; 2)

sotsiaalprogrammi Õige hetk järeltegevused; 3) vestlused seadusekuuleka elustiili pidamisest

ja selle tuludest; 4) vestlused ühiskonnas kehtivatest õigusnormidest ja nende täitmisest; 5)

vestlused majandusolukorra stabiilsusest ja seaduskuulekatest viisidest sissetuleku saamiseks.

5. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta

R. Mirzojevi ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata.

6.

03.07.2024 registreeris kohus kaitsja poolt esitatud Töötukassa otsuse R. Mirzojevi

töövõime puudumise kohta teatud perioodil.

1-17-4276

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

7. Süüdimõistetu R. Mirzojev palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. R.

Mirzojev selgitas, et hakkab töötama, tahab abielluda ning elada korraliku elu. Soovib aidata

tütart, kasvatada teda, ta on juba täiskasvanud. Kavatseb tasuda võlgnevusi. Vabaduses suhtleb

korralike inimestega ja ei kavatse suhelda nende inimestega, kes on tegelenud kriminaalsete

asjadega. Eitas alkoholi ja narkootiliste ainete sõltuvuse olemasolu. Eesti keele õpingut jättis

pooleli, kuna oli Tartus, viibis haiglas ja tundis ennast halvasti. Vanglas ei tööta, kuna ta kutsuti

proovipäevale, kuid enam ei kutsutud.

8. Kaitsja toetas R. Mirzojevi vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et

isiku vanemad on väga hoolivad. Eelkõige on nad mures oma poja tervisliku seisundi pärast.

Kuid vaatama sellele R. Mirzojev on leidnud endale vabaduses töökohta, valmis seal töötama,

tal on vastavad oskused ja kaitsja ei pea väheoluliseks ikkagi seda, et perekond, vanaemad

saavad teda toetada ka uue töövõime hindamise taotlemise protsessis, et ka see uuesti läbida.

See seondub ka eelkõige kohtu küsimusega isiku sissetulekute kohta, sest isegi kui see teenistus

jääb sinna kuskile miinimumpalga juurde, siis osalise töövõime või puuduva töövõime korral

on võimalik saad ka riigi poolt teatavat toetust. Seega nagu ka R. Mirzojev väljendas, et ta

soovib oma võlgnevusi vähendada riigi ees, on täiesti reaalne, sest nii töökoht kui võimalik

töövõimekaotuse toetus võimaldaks seda tal teha. Nagu R. Mirzojev ka ise kinnitas ta soovib

oma suhtlusringkonda täielikult muuta, keskenduda võib-olla uue pere loomisele,

seaduskuulekale elule, töötamisele ja loodetavasti ka enda tervise eest hoolitsemisele.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära

süüdimõistetu ja tema kaitsja, leiab, et R. Mirzojevi ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastada.

10. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi,

mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule katseaeg, mille ajaks

allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.

11. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu

subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi

ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et

isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.

12. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese

edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle

kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud

individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi

tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate

tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski

mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud

karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK

30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise

asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut

positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega

taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist.

1-17-4276

Isiku käitumine vangistuses

13. Vangla iseloomustuse kohaselt on R. Mirzojevile koostatud individuaalne täitmiskava.

Ta on töötanud vangla majandustöödel ajavahemikul 11.10.2019-17.08.2021. Samuti on R.

Mirzojev osalenud riigikeele õppes: 21.08.2017-09.11.2017- riigikeele A1 tase, läbis kursuse;

11.06.2018-11.12.2018- riigikeele A2 tase, katkestas; 11.10.2019-12.02.2020- riigikeele A2

tase, katkestas; 26.08.2023-31.08.2023- riigikeele A2 tase, loobus õppimisest. R. Mirzojev on

läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. 08.06.2018-03.08.2018 läbis programmi, kuid

motivatsioon osalemiseks oli madal ning grupitöös osalemine passiivne. Arvab, et saab

hakkama

konfliktiolukorras.

25.01.2022-08.02.2022

ja

07.12.2022-13.12.2022

läbis

programmi jätkutegevuse õpitu kinnistamiseks. On omandanud teooria, kuidas konfliktseid

situatsioone vägivallata lahendada, kuid kohati õigustab vägivaldset käitumist. Läbinud

riskipõhised vestlused (isiku probleemide tunnistamise ja lahendusstrateegiate arendamine),

mis viidi läbi 24.03.2021 ja 31.03.2021. On läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“

ajavahemikul 17.05.2022-05.10.2022, osales aktiivselt, kuid isikul on raske analüüsida oma

käitumist, pisendab enda süüd. Teab, et peab vältima suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega.

26.02.2024-11.03.2024 osales programmi jätkutegevuses õpitu kinnistamiseks. Hindab oma

tegu negatiivselt ja tunnistab, et on käitunud tagajärgedega arvestamata. Toob välja, et on

varasemalt kergema vastupanu teed läinud, kuid on sellest õppinud ja mineviku seljataha jätnud.

On hakanud vangistuse ajal palju rohkem väärtustama enda pere poolset tugivõrgustiku

olemasolu ja hindab seda rohkem. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava karistuse

jätkamist vanglas, planeerib kontaktisik süüdimõistetule järgnevad tegevused: riigikeele õpe

A2 tasemel, töötamine, dokumendi taotlemine, sotsiaalprogrammi "Viha juhtimine"

jätkutegevus.

14. Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise

küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). R. Mirzojevil puuduvad kehtivad

distsiplinaarkaristused, mis on kahtlemata positiivne asjaolu tema ennetähtaegse vabastamise

küsimuse otsustamisel.

Isiku elutingimused

15. Kinnipeetav elas vangla iseloomustuse kohaselt enne vangistust Narvas enda isale

kuuluvas eramajas aadressil XXX koos ema, isa ja õega. Ennetähtaegse vabanemise korral

soovib kinnipeetav asuda elama samale aadressile (XXX). Majas elavad hetkel tema vanemad,

kes on andnud oma nõusoleku, et kinnipeetav tuleb nende juurde elama võimaliku

ennetähtaegse vabanemise korral. R. Mirzojev on XXX, isikut tõendav dokument kehtib kuni

10.05.2026.

16. Vangla iseloomustuses on märgitud, et R. Mirzojevil on põhiharidus. Tartu Vanglas on

2008. aastal lõpetanud keevitaja kursuse I mooduli ning esitanud selle kohta ka tunnistuse, kuid

eriala ei omandanud ja kooli ei lõpetanud. Vangistuses on 2017.aastal osalenud riigikeele A1

taseme õppes (omandas taseme) ja korduvalt riigikeele A2 taseme kursusel (2018. ja

2019.aastal), kuid katkestanud tervislikel põhjustel. 2023. aasta augustis alustas õppimist

riigikeele A2 tasemel, kuid loobus õppimisest.

17. Isiku töö ja majandusliku toimetuleku kohta on märgitud, et vangistuses on töötanud

majandustöödel koristajana perioodil 11.10.2019-17.08.2021, viimastel aastatel tööga hõivatud

ei ole olnud. Rahaliselt toetab vangistuses teda ema. Toimetulekut mõjutavaks teguriks on

täitmata rahalised nõuded, mida on 11.06.2024 K-Raha andmetel 31 754,49 eurot, millest poole

moodustab tütrele elatise võlg. Vabanemisfondis hoiustatud 1 761,66 eurot. Kinnipeetaval on

ennetähtaegse vabanemise korral olemas töökoht ettevõttes E OÜ. Telefonivestluses

kriminaalhooldajaga ettevõtte juhatuse liige kinnitas, et kinnipeetaval on võimalik

1-17-4276

ennetähtaegsel vabanemisel tööle asuda autolukksepana. Materiaalselt on nõus toetama teda ka

vanemad.

18. Vangla iseloomustuse kohaselt kuuluvad päritoluperekonda ema, isa, õde.

Kinnipeetaval on täisealine tütar, kellega suhtleb telefoni teel, kuid materiaalselt toetada ei ole

võimalik, kogunenud on suur elatisvõlg tütre ees. Korduv grupis kuritegude sooritamine viitab

kriminaalsele suhtlusringkonnale. Peale vabanemist asub kinnipeetav elama koos vanematega,

kelle sõnul on suhted kinnipeetavaga head ja toetavad, nad on valmis nii moraalselt kui ka

majanduslikult teda toetama.

19. Vangla meditsiiniosakonna andmetel ei ole isikul sõltuvusdiagnoose. Isik on küll

kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis 2005. aastal, kuid muud

seosed alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisega kriminaalse käitumise vahel puuduvad.

20. Kokkuvõtvalt oleks süüdimõistetu elutingimustel vabanemise korral nii positiivseid kui

ka negatiivseid aspekte. Kinnipeetaval on vabanemisel elukoht ning lähedaste tugi. Samas tuleb

arvestada ka asjaolu, et tal on suured võlgnevused.

Vabastamise võimalikud tagajärjed

21. Vangla iseloomustuses märgitakse, et R. Mirzojevi on kriminaalkorras karistatud kuus

korda, millest kaks kehtivad ja neli on arhiveeritud. Vangistuses viibib teist korda. Varasemalt

on karistatud avaliku varguse, kuritegeliku huligaansuse, mootorsõiduki juhtimises

joobeseisundis, varguses sissetungimisega, kehalise väärkohtlemise (korduvalt ja lähisuhtes),

narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, avaliku korra raske rikkumise

(vägivallaga, grupis) eest. Käesolevalt karistust kannab narkootilise aine suures koguses

ebaseadusliku käitlemise, väljapressimise (grupis) ja avaliku korra raske rikkumise

(vägivallaga) eest.

22. Kohus peab oluliseks välja tuua, et vabaduses hakkaks isik elama elukohas aadressil

XXX. Tegemist on isiku ema ja isa kinnisasjaga, kus elavadki isiku ema ja isa. Kohtu hinnangul

on positiivne, et isikul on olemas kindel elukoht, mis võimaldab isikul vabaduses rahulikus

tempos enda elu korda seadmisega tegeleda. Lisaks on isiku vanemad nõus R. Mirzojevi

toetama nii moraalselt kui ka majanduslikult.

23. Kohus peab vajalikuks peatuda isiku töökohal. Nimelt on vangla iseloomustuse kohaselt

kinnipeetaval olemas ennetähtaegse vabanemise korral töökoht ettevõttes E OÜ, kus isik saab

töötada autolukksepana. Kohtuistungil kinnitas R. Mirzojev, et tal on töökoht vabaduses

olemas, kuid ei osanud öelda, kui suur on sissetulek, mida ta hakkaks teenima. Isik tunnistas,

et ei ole seda küsinud, aga firma on korralik, töötab juba kaua ja palk on hea. Samuti selgitas

konkreetse summa kohta, et miinimumpalk saab olla täpselt, kuna muu osa võtab riik endale,

sest tal on võlad. Kohus leiab, et arvestades isiku teadmatust isegi enda võimaliku saadava

sissetuleku osas, siis ei ole kohus veendunud, et isiku nimetatud ettevõttesse tööle asumise soov

on siiras. Kohtu hinnangul on võimalik, et tegemist on fiktiivse töökohaga ning selle tõttu ei

ole isik uurinud talle pakutavaid töötingimusi ja töötasu suurust. Samuti on isiku kaitsja

kohtuistungil selgitanud, et isikul on vangistuse ajal olnud puuduv töövõime ning on võimalik,

et isik taotleb vabaduses uut töövõime hindamist. Seegi näitab, et isik ei pruugi vabaduses

reaalselt tööle hakata. Kohus peab täiendavalt oluliseks sedagi, et vangistuses töötas isik

majandustöödel viimati ligikaudu kolm aastat tagasi, seega ei ole isikul tööharjumusi ning

töökoha hoidmine võib valmistada isikule raskusi.

24. Isiku majanduslikust olukorrast tulenevale riskkäitumisele viitavad lisaks piiratud

sissetulekule ja puudulikele tööharjumustele eelnevalt toime pandud kuriteod. Nimelt on isiku

peamiseks kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud majandusliku kasu saamise

eesmärk. Käesolevalt kannab isik karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku

1-17-4276

käitlemise, väljapressimise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Nimetatud asjaolusid

arvestades puudub kohtul veendumus, et isiku mõttemaailmas on toimunud sellised muutused,

mis annaksid alust arvata, et isik enam ei paneks majanduslikust olukorrast tulenevalt

süütegusid toime ja asuks vabaduses tööle. Isiku majanduslikku olukorda raskendab veelgi

asjaolu, et isikul on tasumata nõudeid ligikaudu 31 000 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on

oluline välja tuua, et 2016. aastal võttis R. Mirzojev vabatahtlikult kasiinokeelu ja sellest ajast

alates ei ole kasiinos käinud, kuna on viibinud vanglas. Kuigi kuriteod ei ole otseselt seotud

kasiinos käimisega või hasartmängude mängimisega, siis on need seotud majandusliku

toimetulekuga. On oluline märkida, et isiku käitumist võivad negatiivselt mõjutada

võlgnevused, piiratud sissetulek ja tema terviseseisund sellisel määral, mida ei maanda elukoha

ja vanemate toetuse olemasolu.

25. R. Mirzojevi lähedaste olemasolust ei saa teha väga kaugeleulatuvaid järeldusi. Isiku

suhted vanematega on head, kuna isikul on võimalik nende toele vabanemise korral loota.

Kohtuistungil seletas isik, et hakkab suhtlema isaga ja tal on veel mõned sõbrad olemas. R.

Mirzojevil on täisealine tütar, kellega on suhted isiku sõnul head. Seega faktiliselt on lähedaste

toetuse näol tegemist positiivse asjaoluga, kuid see ei ole süüdimõistetu käitumisele varasemalt

mõju avaldanud. Kinnipeetav on varasemalt tunnistanud, et tema suhtlusringkonda kuuluvad

kriminaalse taustaga isikud. Kohtuistungil tõi isik välja, et kavatseb vabaduses vahetada

suhtlusringkonda. Kohtu hinnangul on suhtlusringkonna vahetamine R. Mirzojevi puhul

hädavajalik.

26. Kohus peab vajalikuks välja tuua R. Mirzojev võib kasutada kuritegude toimepanemisel

vägivalda. R. Mirzojev on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, kuid läbiviija

hinnangul tema motivatsioon osalemiseks oli madal ning grupitöös osalemine passiivne. 2022.

aastal läbis ta programmi jätkutegevuse õpitu kinnistamiseks, kuid kohati õigustas vägivaldset

käitumist. Mineviku situatsioonide analüüsimisel pani vastutuse olukorra kulmineerumise eest

vägivaldseks pigem teistele. Kohus leiab, et tulenevalt antud hinnangutest on siiani aktuaalne

risk, et R. Mirzojev võib toime panna kuritegusid kasutades selleks vägivalda. Seejuures on

kohtu hinnangul oluline, et isikule on karistuse jätkamise korral üheks planeeritud tegevuseks

määratud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ jätkutegevus.

27. Kohus

ei

saa

jätta

tähelepanuta

R. Mirzojevi

pingutusi

(vestlustel

ja

sotsiaalprogrammides osalemine), kuid jõuab siiski seisukohale, et nimetatu ei ole piisav

süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Arvestades kõiki ennetähtaegse vabastamise

otsustamisel arvesse võetavaid asjaolusid ei jõua kohus veendumusele R. Mirzojevi

valmisolekus edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et

vaatamata R. Mirzojevi vabanemist toetavatele asjaoludele on sedastatavad ka mitmed ohud,

mis tema edasise õiguskuulekuse kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis

hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut

ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.

28. Kohtuistungil osales kinnipeetava R. Mirzojevi kaitsjana määratud korras kaitsja K.

Sitska. Kohus rahuldas tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 139,08 eurot. Vastavalt KrMS

§ 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu R. Mirzojevilt välja mõista. Kohus leiab, et R.

Mirzojevile võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta

mainitud summa 1 aasta jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust.

29. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu R. Mirzojevi vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

1-17-4276

Jaanika Kõrgmaa

kohtunik