3-24-1887/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

03.07.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1887

Haldusasi Xi kaebus Kaitseressursside Ameti

17.04.2024 otsuse nr 11-9.1/2024/2701 tühistamiseks ja

Kaitseressursside

Ameti

kohustamiseks

kaebaja

terviseseisundi uuesti hindamiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine ja esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Lugeda Xi kaebus esitatuks kaebetähtaja rikkumisega, jätta kaebetähtaja

ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetada haldusasja menetlus.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Tagastada kaebuse eest tasutud riigilõiv 20 eurot.

4. Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, §

155 lg 5, § 204 lg 1 ja § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Kaitseressursside Amet (KRA) kutsus 17.04.2024 otsusega nr 11-9.1/2024/2701 Xi

ajateenistusse. Teenistusse andmise ajaks on otsuses märgitud 2024. aasta 29. nädal (15.07-

21.07). Otsuse aluseks on kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 33 lg 1 p 1 ja 28.04.2023

hinnang kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse kohta.

2. X esitas KRA 17.04.2024 otsusele vaide, mille KRA tagastas 13.06.2024 kirjaga nr 5-

3/2024/168 haldusmenetluse seaduse (HMS) 79 lg 1 p 2 alusel. KRA selgitas, et vaatamata

ameti selgitustele ei esitanud Xi esindaja AG nõuetekohast volikirja (st ei tõendanud oma

esindusõigust).

3-24-1887

2(6)

3. Tallinna Halduskohtus registreeriti 25.06.2024 Xi kaebus KRA 17.04.2024 otsuse nr 11-

9.1/2024/2701 tühistamiseks ja KRA kohustamiseks viia kaebaja osas läbi terviseuuring ning

tuvastada, kas tema terviseseisund ei takista kaebajal kohustusliku ajateenistusse astumist.

Kaebaja taotleb ühtlasi kaebetähtaja ennistamist ning KRA 17.04.2024 otsuse peatamist. Kui

kohus ei peata KRA 17.04.2024 otsust, siis kaotab käesolev kohtuasi oma mõtte ning selle

edasine kehtimine toob kaebajale kaasa rasked tagajärjed. Kaebaja teenistusse ilmumata

jätmisel tuleb kaebajal vaidlustada trahv.

4. Kohus jättis 26.06.2024 määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning

andis kaebajale täiendava riigilõivu 25 eurot tasumiseks 2 päeva määruse kättetoimetamisest

arvates. Sama määrusega kohustas kohus KRA-d esitama senise menetluskäigu selgitus ja

dokumendid ning seisukoht kaebetähtaja ennistamise ja esialgse õiguskaitse taotluse osas 5

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

5. Kaebaja tasus 27.06.2024 täiendava riigilõivu summas 25 eurot.

6. KRA esitas 02.07.2024 seisukoha, paludes kaebaja kaebetähtaja ennistamise ja esialgse

õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.

1) X esitas KRA-le 04.01.2024 teate terviseseisundi muutumisest. KRA 10.01.2024 kirjaga nr

11-7.2/2024/48-1 anti Xile teada, et tema terviseseisundit hinnatakse 12.01.2024 olemasolevate

andmete põhjal ning arstliku läbivaatuse vajaduse selgumisel kutsutakse X terviseseisundi

hindamisele kohale. KRA 12.01.2024 kirjas nr 11-7.2/2024/48-2 selgitati, et Xi e-

terviseandmete läbivaatusel ei tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid tema terviseseisundi

mittevastavusele

kaitseväeteenistuskohustuslase

tervisenõuetele.

Arst

on

teinud

kaitseväekohustuslaste registrisse 12.01.2024 sissekande, kus märkinud, et tutvus Xi

terviseandmetega ning kirjeldas, et digiloo andmetel kroonilisi haiguseid ei esine. Samuti ei

nähtunud retseptikeskusest regulaarselt tarvitatavaid retseptiravimeid. Arst leidis, et

terviseseisundit ei ole vajalik uuesti hinnata, kuna olemasolevatest andmetest ei nähtunud

asjaolusid, et terviseseisund ei vasta või ajutiselt ei vasta nõuetele. Arst otsustas jätta kehtima

28.04.2023 terviseseisundi hinnangu. Seejärel esitas X 15.01.2024 KRA-le pöördumise, millele

lisas kuvatõmmise, et tal on 17.01.2024 gastroenteroloogi vastuvõtt. Samuti ei nõustunud X

KRA seisukohaga, et tema terviseseisundis ei esine asjaolusid, mis takistaksid tal ajateenistust

läbida. KRA 16.01.2024 vastuskirjas nr 13-1/2024/9-2 selgitati, et edaspidi võtab kaebajaga

ühendust KRA õigusnõunik. Kaebaja 15.01.2024 pöördumist käsitleti kui ajateenistusse

mitteilmumise põhjendust. KRA 17.01.2024 kutsega nr 5-6/2024/21 kohustati Xit ilmuma

KRA-sse 15.02.2024 kui menetlusalust isikut väärteoasjas. X esitas KRA-le 24.01.2024

pöördumise, milles selgitas, et tal on keeruline väärteomenetlusega seonduvalt nõutud kohta

ilmuda. KRA 02.02.2024 kirjaga rahuldati Xi taotlus ning võimaldati ülekuulamist

videolahenduse teel.

2)

KRA 17.04.2024 ajateenistusse kutsumise otsusele nr 11-9.1/2024/2701 edastas AG

KRA-le 08.05.2024 vaide. KRA andis 17.05.2024 kirjaga vaide esitajale 10-päevase tähtaja

vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. AG edastas KRA-le 23.05.2024 volikirja ning

kinnitas 24.05.2024, et vaieldavas asjas ei toimu kohtumenetlust ning ei ole jõustunud

kohtuotsust. KRA 03.06.2024 kirjaga anti vaide esitajale täiendav tähtaeg (10 päeva) vaides

esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kuna volikirjast ei nähtunud, et esindusõigus laieneks

haldusasjadele. AG saatis KRA-le 03.06.2024 volikirja. KRA tagastas 13.06.2024 vaide, kuna

vaide esitaja ei kõrvaldanud talle määratud tähtajaks vaides esinevaid puudusi.

3)

Kuna kaebaja suhtes kehtib jätkuvalt 28.04.2023 terviseseisundi hinnang nr 13-

4/2023/1081, siis tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. Samuti on kaebaja

3-24-1887

3(6)

terviseseisundit kontrollitud olemasolevatele andmetele tuginedes 12.01.2024 ning ei ilmnenud

asjaolusid, et kaebaja terviseseisund ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.

Seega on kaebaja kutsutud õiguspäraselt 17.04.2024 otsusega ajateenistusse.

4)

Kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud. Kaebaja sai 17.04.2024 otsuse

kaitseväeteenistuse veebi kaudu elektrooniliselt kätte 17.04.2024 kell 18.19. Seega ei vasta

tõele kaebuses toodud väide, et kaebaja sai ajateenistusse kutsumise otsuse kätte 15.05.2024.

Sellele viitab ka asjaolu, et AG on esitanud KRA-le 08.05.2024 vaide ajateenistuse otsuse

kehtetuks tunnistamise nõudes. Nimetatud vaiet ei oleks saanud esitada, kui kaebaja ei oleks

olnud teadlik 17.04.2024 ajateenistusse kutsumise otsusest. Kaebaja on olnud KRA-ga

kontaktis ning talle on antud kahel korral võimalus esitada nõuetekohane volikiri, mida kaebaja

ei teinud ning mistõttu KRA tagastas vaide. Samuti ei nõustu KRA väitega, et 14.02.2024

volikirjas olev märge „muid asju“ viitaks haldusasjadele. Volikirjas on selgelt kirjeldatud, et

X volitab AG ajama oma kriminaal-, väärteo- ja samuti muid asju Viru Ringkonnaprokuratuuris,

Viru Maakohtus ja Tartu Ringkonnakohtus. Seega on volikirjas välja toodud esindusõigus

suunatud kohtutele. KRA ei saa volikirja omaalgatuslikult laiendada ka haldusasjadele ja

haldusorganile, kuna see võib riivata Xi õigusi ning olla vastuolus isiku tegeliku tahtega.

7. Kaebaja esitas 03.07.2024 kohtule täiendava seisukoha.

Kaebaja toob välja, et pärast 28.04.2023 terviseseisundi hinnangut on kaebaja terviseandmeid

täiendatud ning uut terviseseisundi hindamist ei ole kaebaja osas 2024. a-l tehtud. KRA

17.04.2024 otsus saadeti kaebajale alles 15.05.2024 (kaebaja esitab selle tõenduseks

ekraanipildi) ning fakt, et see otsus ilmus KRA veebilehele selle väljaandmise päeval, ei oma

tähtsust. Kuna otsus toimetati kätte alles 15.05.2024, siis tuleb kaebetähtaega arvestada alates

järgmisest päevast pärast teavitamist. KRA seisukoht, et Xi kaks erinevat volikirja jurist

AG ei väljendanud Xi tahet esindamiseks KRA-s, on väär. AG esitas ametile mitte ainult vaide,

vaid ka muid dokumente ja neid kõiki aktsepteeriti KRA poolt.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. HKMS § 152 lg 1 p 2 näeb ette, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja

ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab

määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu

ennistamisele. HKMS § 152 lg 3 sätestab, et kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud

ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse

võtmata.

Käesolevas asjas tuleb kohtul kaebuse tähtaegsuse hindamisel võtta seisukoht selles, kas KRA

on kaebaja vaide tagastanud õiguspäraselt.

HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti

teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. HKMS § 47 lg-s 2

sätestatud kaebetähtaeg laieneb samas kaebajale üksnes juhul, kui tema vaie on tagastatud

õigusvastaselt. Kui KRA on vaide tagastanud õiguspäraselt, siis ei saa vaide esitamist käsitada

HKMS § 47 lg 2 tähenduses nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra järgimisena

ning halduskohtusse pöördumise 30-päevast tähtaega (HKMS § 46 lg 1) ei saa hakata arvestama

vaide tagastamise otsuse teatavaks tegemisest, vaid vaide esemeks olnud haldusakti teatavaks

tegemisest (vt nt Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p 17; Tallinna Ringkonnakohtu

26.04.2018 määrus nr 3-17-1670, p 15).

3-24-1887

4(6)

9. Vaidlus seisneb selles, kas KRA tagastas 13.06.2024 kirjaga nr 5-3/2024/168 õiguspäraselt

vaide põhjusel, et vaide esitaja ei esitanud ametile nõuetekohast volikirja.

HMS § 13 lg 1 sätestab, et menetlusosalisel on õigus kasutada haldusmenetluses esindajat.

Esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt

ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt antakse esindusõigus

haldusmenetluses kirjaliku volitusega.

HMS § 71 lg 1 näeb ette, et vaide võib esitada isik, kes leiab, et haldusaktiga või

haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. HMS § 76 lg 3

kohaselt kirjutab vaidele alla selle esitaja või tema esindaja. Vaide esitaja esindaja lisab volikirja

või muu volitust tõendava dokumendi, kui seda ei ole esitatud varem. HMS § 78 näeb ette, et

kui vaie ei vasta HMS §-s 76 sätestatud nõuetele, aitab haldusorgan puudused kõrvaldada või

annab isikule 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. HMS § 79 lg 1 p 2 sätestab, et vaie

tagastatakse, kui vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaide puudusi kõrvaldanud.

Praegusel juhul lisas vaide esitaja 08.05.2024 vaidele volikirja kuupäevaga 02.04.2024, millest

nähtuvalt volitab X AG ajama oma kriminaal- ja väärteoasja ja muid asju Viru

ringkonnaprokuratuuris, Viru Maakohtus ja Tartu Ringkonnakohtus kõigi õigustega, mis on

seadusega esindajale ette nähtud. KRA andis vaide esitajale 17.05.2024 kirjaga 10-päevase

tähtaja vaides esinevate puuduste (sh esindusõigust tõendava volikirja) esitamiseks. AG edastas

KRA-le 23.05.2024 sama 02.04.2024 volikirja, mis oli juba vaidele lisatud.

KRA juhtis 03.06.2024 kirjaga vaide esitaja tähelepanu sellele, et KRA-le esitatud volikirjast ei

nähtu, et X oleks andnud AG volituse ennast esindada haldusmenetluses. Sellest tulenevalt

andis KRA vaide esitajale täiendava 10-päevase tähtaja vaides esineva puuduse kõrvaldamiseks

(st vaide esitajal tuli täpsustada, kas X on volitanud AG ennast esindama ka haldusmenetluses

ja volikirja olemasolul see ametile esitada). AG edastas 03.06.2024 KRA-le uue volikirja

kuupäevaga 14.06.2024, millest nähtuvalt volitab X AG ajama oma kriminaal-, väärteo ja

samuti muid asju Viru Ringkonnaprokuratuuris, Viru Maakohtus ja Tartu Ringkonnakohtus

kõigi õigustega, mis on seadusega esindajale ette nähtud. Eeltoodud asjaoludest nähtub, et KRA

on vaide esitajale andnud kahel korral (s.o 17.05.2024 ja 03.06.2024) 10-päevase tähtaja, et

esitada ametile nõuetekohane esindusõigust tõendav volikiri.

Kohus nõustub KRA-ga, et vaidele lisatud 02.04.2024 ja 14.02.2024 volikirjadest ei saanud

KRA teha järeldust, et AG oleks õigus Xi esindamiseks KRA 17.04.2024 otsuse vaidlustamist

puudutavas vaidemenetluses. Viidatud volikirjades on volituse ulatust piiritletud konkreetsete

asutuste loeteluga (s.o Viru ringkonnaprokuratuur, Viru Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus),

mistõttu ei oma tähtsust, et volikirjas sisaldub ka märge „muid asju“ ning kuidas seda tulnuks

tõlgendada. Kuivõrd vaide esitaja ei esitanud nõuetekohast esindusõigust tõendavat volikirja

(HMS § 76 lg 3), vaatamata sellele, et KRA selgitas kahel korral selle vajalikkust, siis tagastas

KRA õiguspäraselt 13.06.2024 kirjaga nr 5-3/2024/168 vaide (HMS § 79 lg 1 p 2).

10. Olukorras, kus kohus jõuab järeldusele, et kaebaja ei ole kohtueelset menetlust

nõuetekohaselt läbinud (vaie on tagastatud õiguspäraselt), tuleb kaebetähtaja kontrollimisel

lähtuda HKMS § 46 lg-test 1 ja 2. HKMS § 46 lg-te 1 ja 2 järgi võib tühistamis- ja

kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest

arvates. KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetab KRA kaitseväekohustuslase kohta tehtud

otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti

teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee. KRA

esitas kohtule väljastusteate, millest nähtuvalt sai kaebaja KRA 17.04.2024 otsuse nr 11-

9.1/2024/2701 kaitseväeteenistuse veebi kaudu elektrooniliselt kätte 17.04.2024 kell 18.19

(KRA 02.07.2024 esitatud seisukoha lisa 19). Seega on kaebajale vaidlustatud otsus kätte

3-24-1887

5(6)

toimetatud 17.04.2024, mitte 15.05.2024, nagu kaebaja välja toob. Seda kinnitab ka

asjaolu, et vaide esitaja on vaide esitanud 08.05.2024 (st kui vaide esitaja / X ei oleks olnud

teadlik 17.04.2024 otsusest enne 15.05.2024, siis ta ei oleks saanud 08.05.2024 KRA-le

vaiet esitada). Kaebaja 03.07.2024 esitatud dokumentidest nähtub, et KRA on kaebajale

saatnud 24.04.2024 teate nr 11-15/2024/1572 ajateenistuskoha ja ilmumisaja kohta ning

see teade on kaebaja e-postile saadetud 15.05.2024. Seega kaebaja 03.07.2024 esitatud

dokumendid ei tekita kohtus kahtlust, et kaebaja sai vaidlustatud KRA 17.04.2024 otsuse

kätte samal päeval. Kaebus oleks seejuures esitatud hilinemisega ka juhul, kui lugeda KRA

17.04.2024 otsus kaebajale kättetoimetatuks 15.05.2024.

Eeltoodust tulenevalt on kaebaja 25.06.2024 kaebus esitatud kohtule kaebetähtaega rikkudes.

11. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja,

ennistab

kohus

tähtaja

menetlusosalise

avalduse

alusel,

kui

menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

Kaebaja on palunud kaebetähtaja ennistamist, selgitades, et ta kasutas tähtaegselt õigust esitada

haldusorganile vaie. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja põhjendust pidada mõjuvaks põhjuseks

kaebetähtaja ennistamisel. Käesoleval juhul on KRA andnud vaide esitajale kahel korral

10päevase tähtaja nõuetekohase volikirja esitamiseks ning hoiatanud vaide esitajat, et puuduse

kõrvaldamata jätmisel võib amet vaide tagastada HMS § 79 lg 1 p 2 alusel, ent sellele vaatamata

ei esitanud vaide esitaja nõuetekohast volikirja. Samuti saanuks X allkirjastada vaide ise.

Sealjuures kohtule on AG esitanud volikirja kuupäevaga 21.06.2024, millest tuleneb

selgesõnaliselt volitus Xi esindamiseks mh Tallinna Halduskohtus. Seega pidi vaide esitaja

mõistma, kuidas kõrvaldada KRA välja toodud puudus ning mis on selle puuduse kõrvaldamata

jätmise tagajärg.

Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning

lõpetab HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel asja menetluse.

12. Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda

sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43

lg 1 p 2).

13. HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud menetluse lõpetamise korral.

Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning see ei oleks ka kehtiva

kohtupraktika järgi põhjendatud, kuna praegune vaidlus ei väljunud vastustaja igapäevase

põhitegevuse raamidest. Seetõttu jätab kohus menetlusosaliste võimalikud menetluskulud

nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).

14. HKMS § 104 lg 5 p 4 järgi tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS §

152 lg 1 p 2 alusel. Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, siis tagastab

kohus kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu 20 eurot.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

15. Arvestades, et menetluse lõpetamine on vaidlustatav, tuleb kohtul vaatamata menetluse

lõpetamisele lahendada esialgse õiguskaitse taotlus.

16. Kaebaja on esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasunud riigilõivuseaduse § 60 lg-s 6

ettenähtud riigilõivu (20 eurot).

17. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

3-24-1887

6(6)

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui

enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib

kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks.

HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi

ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse

ettenähtavaid tagajärgi.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul seega hinnata taotluse lubatavust

(HKMS § 249 lg 1) ning taotluse lubatavuse korral selle põhjendatust (HKMS § 249 lg 3).

Taotluse lubatavuse eelduseks on esialgse õiguskaitse vajadus.

18. Kohus leiab, et kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa välistada. Samas ei ole esialgse

õiguskaitse kohaldamine praegusel juhul põhjendatud, sest kaebusel puudub

perspektiivikus.

Kaebaja on vaidlustanud 17.04.2024 otsuse seonduvalt enda tervislikule seisundile antud

hinnanguga. Samas on hinnang kaebaja tervislikule seisundile antud KRA 28.04.2023 otsusega

nr 13-4/2023/1081 ning tulenevalt Xi 04.01.2024 teatest tema terviseseisundi muutumise kohta

on KRA teavitanud kaebajat 12.01.2024 kirjaga, et terviseseisundi hinnang muutmisele ei

kuulu. Kaebaja oleks seega pidanud vaidlustama 28.04.2023 ja 12.01.2024 otsustusi, kui pidas

enda terviseseisundit ajateenistusse asumist takistavaks asjaoluks. Kaebaja on küll ka esitanud

15.01.2024 KRA-le vastuväite 12.01.2024 kirjale, kuid KRA on kohtule selgitanud, et käsitles

kaebaja 15.01.2024 pöördumist ajateenistusse mitteilmumise põhjendusena. Toimikust ei

nähtu, et kaebaja oleks sisustanud enda pöördumist teisiti (nt nõudnud tänaseks selle

lahendamist vaidena).

Kohus lisab siinkohal täiendavalt, et kuigi KRA arst leidis 12.01.2024 sissekandes, et kaebaja

terviseandmetes ei ole selliseid uusi asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kaebaja terviseseisund

ei vasta või ajutiselt ei vasta nõuetele, ei tähenda see, et kaebaja ei võiks uuesti KRA-d teavitada

oma terviseseisundi muutumisest, kui pärast viidatud kuupäeva on kaebaja terviseandmeid

uuendatud

/

täiendatud

ning

need

võivad

mõjutada

kaebaja

vastavust

kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Kaebaja terviseseisundi uuesti hindamiseks

tuleb kaebajal esmalt esitada KRA-le taotlus koos uuemate terviseseisundi muutumist

kajastavate dokumentidega (KVTS § 40 lg 1 p 6).

19. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee kohtunik