4-24-1435/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht . a, Tallinn 03. juuli 2024

Väärteoasja 4-24-1435 nr

Kohtunik

Karin Olentšenko

Väärteoasi

K.M kaebus PPA prefektuuri -Harju Põhja Lääne politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 02.04.2024.a otsusele 2302,24,003657 väärteoasjas nr

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja K.M (isikukood: XXX – ; elukoht: xxx)

Kaebuse esitaja kaitsja – Fränk Valdmann (Õigusbüroo VALDMANN

) OÜ, asukoht: Tornimäe 5, Tallinn Kohtuväline menetleja – Põhja Lääne

PPA prefektuuri - Harju politseijaoskonna kohtuesindusgrupp (asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus otsustas: Tühistada osaliselt PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 02.04.2024.a otsus väärteoasjas nr 2302,24,003657 – K.M-ile LS § 227 lg 2 järgi põhikaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kestuse osas. Teha K.M-i karistamise osas uus otsus K.M-ilt ning võtta KarS § 63 lg 1 alusel LS § 227 lg 2 järgi põhikaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) kuuks, mille algust arvata kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jätta PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 02.04.2024.a otsus väärteoasjas nr 2302,24,003657 muutmata.

Edasikaebamise kord VTMS § de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel - menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

2 Väärteoprotokoll ja kaevatav otsus 1. Vastavalt 11.03 20240311587403 juhtis K.M .2024 koostatud väärteoprotokollile 11.03.2024 kell 14:09 Tallinnas, Estonia pst (G. Otsa tn ja Kaubamaja tn vahel), liikudes Kaubamaja tn suunas, mootorsõidukit reg. märgiga xxx xxx kiirusega 58+-3km/h, suurim lubatud kiirus sellel teelõigul 30 km/h Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. .

Juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Sellega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 73 lg 2, MKM 18.07.2011 määruse nr 77 § 6 ja LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ning pani toime LS § 207 lg 1 ja LS § 227 lg järgi 2 kvalifitseeritavad d. väärteo

2. -Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi PPA Põhja prefektuuri Lääne 02.04.2024.a otsusega karistati K.M-i väärteoasjas nr 2302,24,003657 KarS § 63 lg 1 alusel e kolmeks kuuks. LS § 227 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõigus äravõtmisega

Kaebuse sisu 3. Eelimetatud otsusele esitas K.M kaitsja kaudu kohtule kaebuse, milles palub tühistada otsus täies ulatuses ning teha asjas uus otsus, millega jätta K.M-ile

mootorsõiduki juhtimisõigus alles ning mõista talle LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristuseks rahatrahv. Alternatiivselt teha uus otsus, millega kergendada K.M-ile määratud karistust ning mõista talle LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks. Kaebuses on . asutud järgmistele seisukohtadele Menetlusalune isik on seisukohal, et talle määratud karistusliik ja määr on praegusel juhul - põhjendamatud ja ebaproportsionaalsed. Kuna käesolevas asjas esinevad kergendavad asjaolud puhtsüdamliku kahetsuse näol ja raskendavad asjaolud puuduvad ning isiku süü ei ole suur või vähemalt üle keskmise suur, jääb arusaamatuks, miks kohtuväline menetleja määras karistuse keskmises määras. Tuginedes eeltoodule leiab menetlusalune isik, et arvestades Riigikohtu praktikat, tulnuks käesoleval juhul määrata karistus, mis oleks alla sanktsiooni keskmise määra. Menetlusalune isik selgitab, et ta töötab (lisa 2) automüügiga tegelevas osaühingus, kus tema igapäevaste töökohustuste hulka kuuluvad ka juhtimisõigust nõudvad tööülesanded (menetlusalune isik on OÜ omanik, juhatuse liige kui ka töötaja töölepingu alusel). Seega sõltub menetlusaluse isiku sissetulek ja toimetulek otseselt juhilubade olemasolust ning autoga liiklemine on oluline. Riigikohus on asjas nr 3-1-1-26-10 leidnud, et isiku töökoha kaotust väärteokaristuse tõttu tuleb vältida. Juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna ja tuleb näidata, millistele asjaoludele tuginevalt on selline oht tuvastatud. Menetlusalune isik selgitab, et tal ei ole mitte ühtegi varasemat rikkumist kiiruseületamise eest ning kõik tema varasemad rikkumised on liiklusseaduse tähenduses olnud muud liiklusnõuete rikkumised (s.o registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimine ning riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimine). Seega ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus isikut karistati juhtimisõiguse äravõtmisega seetõttu, et isik ei saaks enam samalaadseid s.o kiiruseületamise rikkumisi toime panna. Ehkki vaidlus puudub selles, et karistusregistri väljavõtte kohaselt oli menetlusalusel isikul enne otsuse tegemist 2 kehtivat karistust muude liiklusalaste väärtegude toimepanemiste eest, mille eest määratud rahatrahvid 600 eurot ja 700 eurot ei olnud otsuse tegemise ajaks tasutud, siis käesolevaks hetkeks on karistused täidetud (lisa 3).

3 Karistuse määramisel ei ole vähetähtis ka asjaolu, et menetlusalune isik ei realiseerunud oma käitumisega mingit reaalset ohtu ühegi kõrvalise isiku suhtes, oli sõidukis üksinda ning kiiruseületamine toimus teelõigul, kus lubatud suurim kiirus oli 30 km/h. Seega juhtis isik sõidukit mitte kiiremini kui 58+ 3km/h. On vähetõenäoline, et eeltoodud kiirusel sõitmine - võiks kaasa tuua selliseid negatiivseid ja fataalseid tagajärgi, nagu suurel kiirusel „kihutamine”, ehkki praegusel juhul vastab määratud karistus pigem suurel kiirusel kiiruseületamisele. Lisaks eeltoodule on pärast käesoleva väärteoasja aluseks oleva väärteo toimepanemist ja selle eest karistuse saamist menetlusalune isik väga hästi teadlik, et oht juhtimisõiguse kaotamiseks on reaalne ning see mõjutab teda käituma edaspidi seaduskuulekalt. Menetlusalune isik ei soovi kohtuistungist osa võtta ja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus 4. eja esitas 14.05.2024 kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, milles Kohtuväline menetl vaidleb kaebusele vastu, leides, et puuduvad alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või muutmiseks ning taotleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja

kaebus rahuldamata. Kaebuses toodud põhjendustel puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks karistusliigi osas, samuti puudub alus otsuse osaliseks tühistamiseks karistusmäära osas. Kaebuses toodud väide, et 30 km/h kiiruspiirangu alal kiirusel 58+ 3 km/h sõites oleks - negatiivsete ja fataalsete tagajärgede kaasnemine vähetõenäoline, on demagoogiline väide. Mootorsõiduki kokkupõrkes jalakäijaga kiirusel 55 km/h on jalakäijal vaid 40% tõenäosus ellu jääda. Lubatud sõidukiiruse ületamine pandi toime Tallinnas Estonia puiesteel südalinnas, kus on väga suur liiklustihedus. Teelõigule jääb mitmeid reguleeritud ülekäiguradasid ning vahetult on Estonia puiesteel mõlemal pool ühistranspordipeatused. Vahetus läheduses on ka koolid ning ärikeskused. Kaebuse esitaja kohtueelses menetluses antud ütlused selle kohta, et liiguti liiklusvooga kaasa, ei ole eluliselt usutavad, kuivõrd kiirusmõõteseadme videosalvestuselt ei nähtu, et K.M-i poolt juhitud mootorsõiduki ees oleks teisi sõidukeid liikunud. Salvestiselt on ka kuulda kiirust mõõtnud ametniku kommentaar, et võta see esimene. K.M-ile määratud karistus on karistusliigija määra osas põhjendatud ja proportsionaalne. Rikutud ei ole üksnes LS § 50 lg 5 p 3 õigusnormi, vaid ühe teoga on täidetud kaks erinevat väärteokoosseisu, esineb rikkumine ka LS § 73 lg 2 (MKM 18.07.2011 määruse nr 77 § 6) õigusnormi vastu. Kõik menetlusaluse isiku kaebuses toodud põhjendused, miks tal juhtimisõigust kindlasti vaja on, olid talle teada juba enne süüteo toimepanemist, kuid ometi ei takistanud need tal teo toimepanemist. Kaebuses ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et juhtimisõiguse kaotuse korral kaasneks sissetuleku kaotus. Kahtlemata mõjutab see igapäevaste toimingute tegemist, kuid karistuse kandmine ei peagi kohtupraktika kohaselt olema isiku jaoks mugav (4-17-3794 p 5). Kui ettevõtete äritegevuse raames on vaja mootorsõidukeid transportida, on selle lahendamiseks mitmeid võimalusi, näiteks lühiajalise töötaja palkamine, tööampsu pakkumine või puksiirteenuse kasutamine. Kaebusest ei selgu, miks oli jäetud 2023 jõustunud otsustega määratud rahatrahvid tähtaegselt tasumata, kui kaebuse esitaja on alates 2019. aastast omanud järjepidevaid töökohtasid: alates 12.12.2019 xxx xxx xxx xxx, alates 01.03.2024 xxx ettevõttes , alates 01.03.2021 ettevõttes . Kõikides nimetatud ettevõtetes on K.M juhatuse liikmeks. Seega on kohtuväline menetleja otsust tehes lähtunud õigesti K.M-i õiguskuulekale käitumisele mõjutamiseks vajalikest eripreventiivsetest meetmetest ning kohaldanud ka vastavat karistusliiki. Lisaks sellele nähtub avalikust e äriregistrist, et kahel viimasel ettevõttel on osa käsutamise - keelumärge kasuks täiteasjas, mis võib selgitada, miks K.M-il oli raskusi temale xxx

4 määratud rahatrahvide tasumisel. on lisaks aruandetrahvimäärusele saanud ka xxx kustutamishoiatuse.

Kohtuotsuse põhjendused 5. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

6. Vaidlus puudub selles, et 11.03.2024 kell 14.09 Tallinnas, Estonia pst (G. Otsa tn ja Kaubamaja tn vahel), liikudes Kaubamaja tn suunas, juhtis K.M xxx mootorsõidukit reg. märgiga xxx asulasisesel teel kiirusega 58+-3km/h, suurim liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirus sellel teelõigul on 30 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h.

7. ka

Kohtu hinnangul on K.M-i poolt toimepandud väärtegu nõuetekohaselt tõendatud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega: Videosalvestus CD-plaadil vastab VTMS § 31 lõike 11 punktides 1–3 sätestatud nõuetele: see on seotud väärteoasjaga nr , salvestistest nähtub millal, millistel asjaoludel ja 2302,24,003657 kelle poolt on salvestis loodud. Samuti nähtuvad salvestisest väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. K.M Videosalvestusest nähtub ammendavalt millal, kus ja kuidas toimus poolt juhitud mootorsõiduki kiiruse mõõtmine, mõõtemetoodikat rikutud ei ole. Videosalvestusel talletatut toetavad ka salvestuse andmed. Nendest 11.03.2024 kell nähtub, et 14:09 on seadmega LaserCam 4 LE 3251 toimunud xxx poolt käsitsi kiiruse salvestamine ning tuvastatud maksimaalseks kiiruseks on 58 km/h (kiiruse piirang 30 km/h).

xxx

on andnud ka tunnistajana ütlusi, mille kohaselt 11.03.2024 teostades liiklusjärelevalvet Tallinnas, Estonia pst 3 juures, mõõtis mootorsõidukil reg. märgiga xxx xxx kell 14:09 kiiruseks 58 km/h. Mootorsõiduk liikus Estonia pst, G. Otsa ja Kaubamaja tn vahel, tn suunaga Kaubamaja tn poole. Antud teelõigul on lubatud 30 km/h. Mootorsõiduki kiirust mõõtis kiirusemõõteseadmega Lasercam LE3251. Juht esitas juhiloa K.M nimele. K poolt on 01.07.2024 kohtule astatud ohtuväline menetleja ed taatlustunnistus ja tõend selle kohta, et xxx 12 on läbinud 25.04.2016 kiirusemõõtur LaserCam4 koolituse ja 14.03.20 pädeva mõõtja koolituse. Taatlustunnistusest TTRS 23/00158 nähtub, et kiirusmõõtur - LaserCam4 nr LE3251 on taadeldud 16.08.2023 ning taatluskehtivuse lõppkuupäev on 31.08.2024. a.

K.M ei vaielnud rikkumisele vastu, andes 11.03.2024 menetlusaluse isikuna ütlusi, mille kohaselt oli ta tähelepanematu ning läks liiklusvooga kaasa. Eneselegi märkamatult ületas lubatud sõidukiirust. Hoiab kiirusepiirangutest alati kinni ja ei tea, kuidas seekord sedasi juhtus. Kahetseb tehtut ja on edaspidi kindlasti ettevaatlikum ja tähelepanelikum.

8. Seega on tuvastatud, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas ületas K.M liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 25 km/h, rikkudes sellega LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ning täites LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu.

9. Kohtul puuduvad andmed, et K.M oleks teo toime pannud tahtlikult ning sellekohane kohtuvälise menetleja hinnang puudub ka kohtuvälise menetleja otsuses. Lähtudes

5 menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses antud ütlustest, mille kohaselt oli tähelepanematu ja endalegi märkamatult ületas kiirust, pani K.M teo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Mootorsõiduki juhina peab K.M olema väga hästi teadlik, et kiiruse valikul tuleb lähtuda liikluskorraldusvahendil märgitust ning seetõttu jälgima muuhulgas ka vastavaid liiklusmärke, mitte lähtuma asulasisesel teel kehtivast üldises (LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt 50 km/h), teiste sõidukite kiirusest, t liikluspiirangist üldisest liikluspildist vms. Jättes antud teelõigul kehtiva kiiruspiirangu märkamata ning minnes tema enda ütluste kohaselt kaasa liiklusvooga, pidas K.M järelikult võimalikuks ka süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loo seda vältida. tis

10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et K.M -otsuses täitis väärteoprotokollis ja näidatud ajal ja kohas LS § 227 lg väärteokoosseisu 2 .

11. xxx xx e Samuti puudub vaidlus selles, et mootorsõiduk reg. märgiga i olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontroll le ei ole vastuväiteid esitanud K.M i. Nimetatu ning sellekohased andmed on leitavad sõiduki registreerimistunnistusest.

LS § 73 lg 2 kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga.

12. K.M ka LS Seega on tuvastatud, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas rikkus § nõudeid täites LS § järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse 73 lg 2 , sellega 207 lg 1 koosseisu.

13. Kohtu hinnangul pani K.M teo toime otsese tahtlusega. K.M mootorsõiduki juhina teadis, et 11.03.2024 kell 14:09 oli tema poolt juhitud sõidukil tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll, kuid vaatamata sellele kasutas ta sõidukit liikluses. Seega teadis K.M ,

s et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt mööna seda.

14.

207 lg Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et K.M käitumine sisaldab LS § 1 ja LS 227 lg 2 § ettenähtud süüteokoosseise. Väärteoasjas otsuse teinud ametiisik on välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistus 15. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

16. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

6 tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada - süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9).

17. 2 LS § 227 lg sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 207 lg 1 kohaselt karistatakse tehnonõuetele või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki, samuti autorongi või masinrongi, mille koosseisus on tehnonõuetele või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud haagis, või trammi juhtimise eest

rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

18. KarS § 63 lg 1 järgi, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 207 lg 1 ja § 227 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 227 lg 2 järgi. Kõrvaltvaataja jaoks on tegemist ühe käitumisaktiga – sõiduki juhtimisega. Seega arvestades,

et K.M poolt toime pandud väärteod on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalisruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona, on kohtuväline menetleja eelpool tuvastatud väärteokoosseise õigesti käsitle ideaalkogumina KarS § 63 lg 1 järgi. nud

19.

2 karistuseks otor Kohtuväline menetleja määras K.M-ile LS § 227 lg järgi mo sõiduki juhtimisõiguse äravõtmi keskmises määras. ne kolmeks kuuks, seega karistati teda

Kuigi kohus nõustub, et kiiruse ületamine on äärmiselt taunitav tegu, eriti veel südalinnas ajal, mil liikluses on rohkelt osalejaid, ei saa üksnes seetõttu hinnata K.M-i süüd väga suureks. K.M ületas kiirust mitte vähem kui 25 km/h võrra. LS § 227 lg 2 sätestab vastutuse kiiruse ületamise eest 21 40 km/h. Seega pannes toime LS § 227 lg 2 järgi - kvalifitseeritava väärteo on võimalik kiirust ületada ka palju suuremas määras – kuni 40 km/h. K.M aga ületas kiirust alla antud normi keskmise määra ning puuduvad andmed, et antud juhul oleks oht kellegi elule või varale olnud reaalne. Samuti ei nähtu videosalvestiselt, et näiteks ilmastikuolud või teeolud oleksid olnud äärmiselt halvad ning mis oleksid K.M-ist lähtuvat ohtu veelgi suurendanud. Seejuures on oluline, et enda süüd toime pandud rikkumises on K.M tunnistanud juba kohtuvälises menetluses ning avaldanud tehtu üle kahetsust. Nimetatu kinnitab menetlusaluse isiku poolt avaldatu tõsiseltvõetavust, aga ka kohtu veendumust, et menetlusalune isik on mõistnud rikkumise tõsidust. Kuna raskendavad asjaolud puuduvad, leiab kohus, et õiguskorra kaitsmise huvides võib K.M-ile mõistetud karistus jääda alla sanktsiooni keskmist määra.

20. Kaaludes aga karistusliigi valikut leiab kohus, et antud juhul ei ole K.M-i võimalik karistada rahatrahviga ning sarnaselt kohtuvälise menetleja peab põhjendatuks kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kuigi K.M-i ei ole varem kiiruse ületamise eest karistatud, on tal vastavalt karistusregistrile siiski kaks kehtivat karistust ja nimelt: - 01.03.2023 on teda

LKindlS § 81, LS § 203, LS § 205 ja LS § 242 lg 1 järgi karistatud rahatrahviga 700 eurot (seisuga 21.03.2024

karistuse täitmise info puudub) ja - 05.01.2023

242 600 eurot on LS § 203, LS § 205 ja LS § lg 1 järgi karistatud rahatrahviga ( ). seisuga 21.03.2024 karistuse täitmise info puudub

7 21. olid veel 11.03.2024 tasumata Kuivõrd eelnimetatud trahvid ning K.M jätkas liiklusalaste väärtegude toimepanemist, on selge, et rahatrahvid ei olnud piisavad meetmed mõjutamaks isiku käitumist õiguskuulekuse suunas. Kohtu hinnangul on küll positiivne, et kaebuse kohaselt on rahatrahvid nüüdseks tasutud (kohtule esitatud karistusregistri teatise kohaselt 02.04.2024), kuid kohtu hinnangul pigem seda, et isik trahvide hiline tasumine näitab ei soovi juhtimisõigust kaotada, mitte seda, et rahatrahv kui karistusliik tagaks K.M-i edasise normikohase tegevuse liikluses. Seega on põhjendatud kohaldada tema suhtes isiku põhiõigusi intensiivsemalt riivava karistusliigi ehk juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist. Siinjuures arvestab kohus sedagi, et kuigi K.M-ile määrati karistus kiiruse ületamise eest, pani ta toime teisegi rikkumise, s.o

tehnonõuetele vastavuse kontrolli tähtaegselt mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise.

22. Kaebaja on küll pööranud tähelepanu enda juhtimisõiguse vajalikkusele seoses töökohustuste täitmisega ning kohtule on esitatud tõend K.M töötamise kohta ettevõttes xxx lalt , kuid nimetatud tõendist ei nähtu tema tööülesanded. Seega ei saa ka kind väita, et juhtimisõiguse äravõtmise tõttu kaotaks K.M töökoha, seega sissetuleku. Samas ei saa isik ka järjepidevalt panna toime liiklusalaseid rikkumisi ning eeldada, et talle mõistetakse alati vaid rahatrahv, kuna juhtimisõiguse äravõtmine oleks justkui tema töö iseloomu tõttu välistatud. Ka Riigikohtu otsuse nr 3 10 kohaselt ei ole töökoha kaotus juhtimisõiguse -1-1-26- äravõtmist välistavaks asjaoluks.

23. Kuivõrd kohtul puuduvad andmed, et isikule oleks varasemalt juhtimisõiguse äravõtmist karistusena kohaldatud ning kohus ei hinnanud K.M-i süüd suureks, võib käesoleval juhul karistuse eripreventiivseid eesmärke menetlusaluse isiku puhul saavutada ka juhtimisõiguse äravõtmisega väiksemas määras, kui seda tegi kohtuväline menetleja. Siinjuures arvestab kohus ka K.M-i kahetsust toimepandud rikkumise suhtes ning raskendavate asjaolude puudumist. Antud juhul ei ole tegemist ka joobeseisundis sõiduki juhtimisega ning kohus arvestab karistuse mõistmisel kaebuse esitaja isikut ja karistuse määramise tagajärgi.

24. Kohus leiab, et põhjendatud on K.M-ilt võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks kuuks. Selline karistuse määr vastab isiku süü suurusele ja arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid, samuti ei ole isikule ülemäära koormav. Samas aga on proportsionaalne toimepandud süüteoga ning süüdlase isikuga. Pärast käesolevalt mõistetud karistust on kaebuse esitaja väga

hästi teadlik, et oht temalt juhtimisõiguse äravõtmiseks suuremas määras on liiklusalaste rikkumiste jätkamisel reaalne, kohtu arvates mõjutab ka nimetatud asjaolu käituma edaspidi seaduskuulekalt. Kõik isikud peaksid ennast liikluses tundma turvaliselt ning teadma, et rikkumised ei jää tähelepanuta ning neile reageeritakse vajaliku rangusega.

25. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 02.04.2024.a otsus väärteoasjas nr 2302,24,003657

tuleb tühistada K.M-ile LS § 227 lg 2 järgi põhikaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kestuse osas. Kohus teeb K.M-i karistamise osas uus otsuse

ning võtab K.M-ilt KarS § 63 lg 1 alusel LS § 227 lg 2 järgi põhikaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks kuuks e .

Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)