2-23-12787/60 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-12787

Tsiviilasi

Tatjana Toropova avaldus Narva linn, XXXXXXXXX

korteriühistu 10. juuli 2023 üldkoosoleku otsuste

tühisuse tuvastamiseks ja alternatiivselt kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. jaanuari 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tatjana Toropova määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja / avaldaja: Tatjana Toropova (ik

XXXXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik: Narva linn, XXXXXXXXX

korteriühistu

(rg-kood XXXXXXXXX), seaduslik

esindaja N.L.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tatjana Toropova määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 30. jaanuari 2024 määrus osas, milles:

2.1. maakohus jättis Tatjana Toropova avalduse täielikult rahuldamata;

2.2. tuvastas, et Narva linn, XXXXXXXXX korteriühistu 10. juuli 2023

üldkoosoleku otsused 2022 majandusaasta aruande kinnitamise (päevakorra p

3), 2023 majanduskava kinnitamise (päevakorra p 4), remondifondi määra

suurendamise (päevakorra p 6) ning koristaja ja kojamehe töötasude

suurendamise (päevakorra p 7) kohta ei ole tühised;

2.3. jättis menetluskulud Tatjana Toropova kanda;

2.4. mõistis Tatjana Toropovalt Eesti Vabariigi kasuks välja tasumata riigilõivu 25

eurot ja viivise menetluskulude tasumisega viivitamise korral.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega:

3.1. rahuldada Tatjana Toropova avaldus osaliselt;

3.2. tuvastada, et Narva linn, XXXXXXXXX korteriühistu 10. juuli 2023

üldkoosoleku otsused 2022 majandusaasta aruande kinnitamise (päevakorra p

3), 2023 majanduskava kinnitamise (päevakorra p 4), remondifondi määra

suurendamise (päevakorra p 6) ning koristaja ja kojamehe töötasude

suurendamise (päevakorra p 7) kohta on tühised;

3.3. jätta menetlusosaliste menetluskulud maakohtus nende endi kanda.

4. Lugeda määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Rahuldada Tatjana Toropova avaldus osaliselt.

4.2. Tuvastada, et Narva linn, XXXXXXXXX korteriühistu 10. juuli 2023

üldkoosoleku otsused 2022 majandusaasta aruande kinnitamise (päevakorra p

3), 2023 majanduskava kinnitamise (päevakorra p 4), remondifondi määra

suurendamise (päevakorra p 6) ning koristaja ja kojamehe töötasude

suurendamise (päevakorra p 7) kohta on tühised.

4.3. Jätta Tatjana Toropova avaldus Narva linn, XXXXXXXXX korteriühistu

üldkoosoleku 10. juuli 2023 ülejäänud otsuste tühisuse tuvastamiseks ja

kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus nende endi kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tatjana Toropova (avaldaja) esitas 7. septembril 2023 Viru Maakohtule avalduse Narva

linn, XXXXXXXXX korteriühistu (kuni 4. septembrini 2023 Narva linn, XXXXX

korteriühistu; korteriühistu) 10. juuli 2023 üldkoosoleku otsuste (10. juuli 2023 otsused)

tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks, sest rikuti esimese, 26.

juuni 2023 koosoleku kokkukutsumise korda.

Koosoleku kokkukutsumise teates ei olnud koosoleku toimumise koha täpset aadressi. Kirjas

oli vaid, et koosolek toimub maja soojussõlmes, mis asub maja taga. Ei ole selge, kus

soojussõlm asub, millise maja taga, millisest küljest ja kuidas sinna pääseb.

Esimese koosoleku kutses ei olnud kirjas, et kvoorumi puudumisel kutsutakse kokku uus

koosolek, mis on otsusevõimeline koosolekul osalejate arvust olenemata.

Kutses toodud päevakord rikub avaldaja õigusi. Päevakorra p-s 1 on valeandmed, sest

märgitud on põhikirja muutmine, kuid mitte see, milliseid punkte ja miks muudetakse.

2

Postkasti pandi üks põhikirja versioon, mida polnud võimalik millegagi võrrelda. Tegemist oli

uue põhikirja, mitte põhikirja muutmisega. Juhatuse 2022 aruanne (päevakorra p 2) ja 2022

majandusaasta aruanne (päevakorra p 3) oleksid pidanud olema vastavalt põhikirja p-de 7 ja

8.4 järgi eelnevalt revisjonikomisjonis kontrollitud, kuid korteriühistul puudub

revisjonikomisjon. Päevakorra punktid 2022 majandusaasta aruande (p 3) ja 2023

majanduskava (p 4) kinnitamise kohta rikuvad oluliselt korteriomanike õigusi. Kinnitamisele

tulevad dokumendid oleks tulnud põhikirja p 8.4 järgi esitada tutvumiseks kaks nädalat enne

koosoleku toimumist, s.o hiljemalt 11. juunil 2023. Avaldaja saabus Narva 25. juunil 2023

ega leidnud postkastist ühtegi dokumenti, mis kutse kohaselt olevat sinna pandud 10. juunil

2023; avaldaja esitas politseile avalduse, et kutses viidatud dokumente tegelikult ei esitatud.

Naabrite 13. juuni 2023 videost selgub, et kutsed postitati 13. juunil 2023 ja mitmes postkastis

ei olnud koosolekuks vajalikke dokumente. Avaldajale dokumente ei esitatudki, kuigi need

oleks tulnud saata korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg 4 järgi e-postiga. E-

posti aadress oli korteriühistule teada, sest ta pidas avaldajaga 2021 kirjavahetust ja märkis

teises menetluses avaldaja mitu e-posti aadressi. Korteriühistu käsitsi koostatud aktid 1 ja 2 on

võltsingud ja tehtud tagasiulatuvalt, aktis 1 on ka kuupäevi parandatud. Korteritelt 27 ja 28 ei

saa nõuda võõrandamist (päevakorra p 5), sest korterid ei ole subjektid ega suuda end

võõrandada. Avaldaja on korteriomandite omanik, ta ei saanud teavet ega andnud nõusolekut

oma varaga manipuleerimiseks. Kutses ei olnud kirjas, kui palju ja miks tariifi muudetakse

(päevakorra p 6). Samuti ei olnud kutses märgitud kojamehe ja koristaja palgatõusu

(päevakorra p 7) suurust ega põhjendust, lisaks on nimetus kojamees eksitav ja annab mõista,

et tööle võeti uus inimene, sest korteriühistus töötab kojanaine. Prügikonteinerite asukoha

valik (päevakorra p 8) on põhjendamata ja selle kulu ei ole märgitud. Täpsemaid andmeid

teadmata ei ole korteriühistu liikmetel võimalik päevakorras olevates küsimuses oma

seisukohta kujundada. Revidendi valimine (päevakorra p 9) on vastuolus seaduse ja põhikirja

p-dega 7.1 ja 7.2, sest korteriühistul peab olema 3-liikmeline revisjonikomisjon.

N.L. allkirjastas majandusaasta aruande 30. juunil ja kandis selle äriregistrisse 5. juulil 2023,

seega enne kinnitamist koosolekul.

Vaatamata äriregistri kandele ei ole N.L. juhatuse liige ja tal ei ole õigust korteriühistut

esindada. Korteriühistul ei ole kunagi olnud nõustajat, korteriühistu ei ole sõlminud N.

Karpiloga töölepingut ega tellinud temalt teenuseid.

2. Korteriühistu palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Kummagi koosoleku kokkukutsumise, pidamise ega protokollimise korda ei ole rikutud.

Korteriühistu liikmetele anti õigeaegselt teada koosolekute toimumise ajast, kohast ja

päevakorrast ning edastati päevakorraga seotud dokumendid.

Juhatus pani vastavalt põhikirja p-le 6.8 iga trepikoja infotahvlile ja ustele ning igasse

postkasti 26. juuni 2023 üldkoosoleku ja 10. juuli 2023 korduva üldkoosoleku

kokkukutsumise teated vastavalt 12. juunil ja 29. juunil 2023. Korduskoosoleku teates

märgiti, et koosolek on otsusevõimeline sõltumata osalejate arvust. 2022 majandusaasta

aruanne, 2023 majanduskava ja sellega seotud hinnapakkumine ning põhikirja projekt pandi

korteriomanike postkastidesse 10. juunil 2023. Teadetes olid märgitud täiendavad võimalused

dokumentidega tutvumiseks. Avaldaja on keeldunud teatamast korteriühistule oma e-posti

aadressi.

Kuna tegemist on XX asuva kortermaja ja korteriühistuga, on igale tavainimesele arusaadav,

millise maja soojussõlmes koosolek toimub. Koosolekud toimusid samas kohas ka 2022.

Tsiviilasjas nr 2-23-1645 väitis avaldaja, et elab majas juba üle 38 aasta, seetõttu peaks ta

soojussõlme asukohta teadma. Juhatuse liikmed on oodanud korteriomanikke enne koosolekut

maja kõrval.

3

Avaldaja ei ole kunagi koosolekutel osalenud ega kedagi osalema volitanud. Koosolekutel

arutatakse juhatuse pakutud küsimusi ja võetakse vastu otsuseid. Avaldaja on pikaajaline

võlgnik ega esita mõõdikute näite. Uus põhikiri kohustab avaldajat mh esitama veenäite.

Projektiga võrreldes muudeti vastuvõetud põhikirjas ühte punkti. Majandusaasta aruande

andmed võis raamatupidaja sisestada äriregistri süsteemi enne üldkoosolekut.

Revisjonikomisjoni ei ole valitud ja seda otsustati mitte teha ka 10. juuli 2023 koosolekul.

Tööd ja tariifid olid kirjas majandustegevuse kavas. Prügikastide jaoks ei ole kinnistul ruumi

ja need peavad asuma linna maal, seetõttu tuleb nende asukoht linnaga kooskõlastada. Otsuse

projekt tuleb liikmetele edastada kirjaliku hääletuse korral.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Maakohus jättis 30. jaanuari 2024 määrusega avaldaja avalduse rahuldamata (p 1),

tuvastas, et korteriühistu üldkoosoleku 10. juuli 2023 otsused ei ole tühised (p 2), jättis

avaldaja avalduse korteriühistu üldkoosoleku 10. juuli 2023 otsuste kehtetuks tunnistamiseks

rahuldamata (p 3) ning menetluskulud avaldaja kanda ja märkis, et hüvitatavad menetluskulud

puuduvad (p 4). Maakohus mõistis avaldajalt riigi kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 25

eurot (p 5), samuti viivise menetluskulude tasumisega viivitamise korral (p 6).

3.1.

Nõustaja kohta esitatud avaldaja vastuväited ei ole asjakohased, tegemist ei ole

positsiooniga korteriühistu juures, vaid rolliga tsiviilkohtumenetluses. N.L. valiti korteriühistu

juhatuse liikmeks 24. juuli 2022 üldkoosolekul, otsust ei ole vaidlustatud.

3.2.

Avaldus otsuste tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata (tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2, KrtS § 29 lg 1).

Esmase koosoleku kutses on märgitud KrtS § 20 lg-s 1 ja mittetulundusühingute seaduse

(MTÜS) § 20 lg-s 6 ning põhikirja vana redaktsiooni (põhikiri2019) p-s 6.8 nõutud andmed.

Korduva koosoleku kutses on sama tekst ja lisaks märge, et koosolek on otsusevõimeline

osalejate arvust sõltumata, nagu näeb ette KrtS § 23 lg 1. Seadus ei nõua, et korduskoosoleku

kvoorumireeglile peaks viitama juba esmase koosoleku kutses. Kutsel on kirjas, et

korteriühistu koosolek toimub maja soojussõlmes, mis asub maja taga. Mõistlikule inimesele

on arusaadav, kus soojussõlm asub. Kinnistul ei asu muid hooneid ja majal on üks

soojussõlm. 2022. aasta koosolekute teadetest nähtuvalt on koosolekuid ka varem

soojussõlmes peetud. Avaldaja on teises menetluses väitnud, et on korteri 28 omanik juba

enne 1984. aastat. Seega ei ole usutav, et avaldaja ei saanud aru, kus asub soojussõlm või kus

koosolek toimub. Avaldaja õigusi ei saa rikkuda see, kui keegi teine ei tea, kus koosolek

toimub. MTÜS § 20 lg 2 ja põhikirja2019 p 6.8 järgi pidi esmase, 26. juuni 2023 koosoleku

teade olema üleval hiljemalt 18. juunil 2023 ja 10. juuli 2023 koosoleku teade hiljemalt 2.

juulil 2023. Esitatud ei ole väiteid ega tõendeid, nagu oleks koosolekutest vähem ette teatatud.

Korduskoosolek kutsuti kokku nädala jooksul, mis on ühtlasi ka kümne päeva jooksul pärast

esmase koosoleku toimumist (KrtS § 23 lg 2, põhikirja2019 p 6.11). Korduskoosolekul osales

vähemalt viis korteriühistu liiget (põhikirja2019 p 6.11). Koosoleku kutse riputati infotahvlitele

(MTÜS § 20 lg 6 teine lause, põhikirja2019 p 6.8).

Mõlema koosoleku kutses on juhis, mida teha dokumentidega tutvumiseks (KrtS § 20 lg 3).

Kutses on kirjas, et majandusaasta aruanne, majanduskava ja muudetud põhikiri on 10. juunil

2023 pandud postkastidesse, täiendavaks tutvumiseks tuleb pöörduda juhatuse poole või

paluda dokumendid saata e-postiga. Juhatuse liikmete allkirjadega aktid, et kutses nimetatud

dokumendid pandi kõigi ehk 44 korteri postkastidesse, ei ole usaldusväärne tõend selle kohta,

millal ja mida postkastidesse pandi. Avaldaja avaldus politseile ei tõenda, et dokumente pole

saadud, tegemist on avaldaja eraldi dokumendis sisalduva väitega. Avaldaja saadetud lingil

olevas videos on näha postkaste ja mh ühe postkasti luugi vahel 9. juuni 2023 ajaleht.

4

Võimalik ei ole tuvastada, millal video tehti ja millal pannakse postikastidesse ajaleht, tühja

postkasti filmimine ei saa tõendada, et dokumente ei ole postkasti pandud, sest need võivad

olla enne välja võetud. Videos ei ole näha ka põhikirja, mille avaldaja enda kinnitusel siiski

sai. Isegi eeldades avaldaja väidete õigsust, ei ole majandusaasta aruande ja majanduskava

panek postkasti seaduse ega põhikirja2019 järgi nõutav, mistõttu selle tegemata jätmist ei saa

pidada koosoleku kokkukutsumise korra rikkumiseks. Kuna otsustamiseks kutsuti kokku

koosolek, ei pidanud korteriühistu saatma liikmetele otsuste eelnõusid nagu KrtS § 21 lg 1

järgi otsuste vastuvõtmisel koosolekut kokku kutsumata.

Avaldaja viidatud tsiviilasja nr 2-23-1645 kohtudokumendid esitati 8. augustil ja 21.

novembril 2023 ega tõenda, et korteriühistu teadis avaldaja e-posti aadresse juba koosoleku

kokkukutsumise ajal. Teisalt märkis korteriühistu tsiviilasjas nr 2-23-1645 samad e-posti

aadressid avaldaja e-postiks juba alates menetluse algusest jaanuaris 2023 ning viitas

raskustele dokumentide edastamisel. Seega oli avaldaja e-posti aadress korteriühistule teada

juba koosoleku kokkukutsumise ajal ja ta rikkus dokumentide saatmata jätmisega KrtS § 20

lg-t 4. Iga rikkumine ei too aga tingimata kaasa otsuste tühisust. Tartu Ringkonnakohus nentis

tsiviilasjas nr 2-20-15513, et rikkumise olulisuse määramisel on esmatähtis hinnata, kas

puudutatud isik sai üldkoosolekust õigeaegselt tegelikult teada ja kas tal oli võimalik

koosolekul arutamisele tulevates küsimustes ette valmistuda; need tingimused võivad olla

täidetud ka siis, kui e-posti teel teavitamist ei toimunud. Avaldaja ei ole väitnud, et ei olnud

koosolekute toimumisest teadlik. Tal oli võimalus pöörduda korteriühistu poole ja paluda

dokumente e-postile, dokumentidega tutvumist ei olnud tehtud ülemäära keeruliseks.

Avaldaja ei väitnud, et oleks korteriühistu poole pöördunud ja talle oleks seejärel jäetud

dokumendid saatmata. Seetõttu ei pea kohus antud juhul dokumentide e-postiga edastamata

jätmist koosoleku kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks.

Põhikirja muutmisel kinnitabki koosolek üldjuhul põhikirja uue tervikteksti, sest registrile

tuleb MTÜS § 23 lg 2 alusel saata põhikirja uus tekst, mitte ükskikud muudetud punktid.

Kuivõrd kehtiv põhikiri on avaldajale kättesaadav, oli tal võimalik tekste omavahel võrrelda.

KrtS § 32 lg 3, § 35 ja § 41 lg 3 järgi võib kõiki vaidlusaluseid küsimusi otsustada

häälteenamusega. Esitatu pinnalt ei ole võimalik tuvastada otsuse tegemise korra olulist

rikkumist. Asjas ei ole ka viiteid, et otsused oleksid vastuolus heade kommetega või rikuksid

juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet.

3.3.

Maakohus jättis avalduse üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata

(TsÜS § 38 lg 1).

Kinnistusraamatu andmetel kuuluvad avaldajale XX Narva korterelamus korterid 27 ja 28,

avaldaja on korteriühistu liige. Avaldus otsuste kehtetuks tunnistamiseks on esitatud

tähtaegselt (KrtS § 29 lg 3).

KrtS § 49 ja MTÜS § 34 lg 1 järgi on revisjoni või audiitorkontrolli määramine üldkoosoleku

õigus, mitte kohustus. KrtS § 51 lg 1 ja MTÜS § 36 lg 2 kohaselt peab majandusaasta

aruandele lisama vandeaudiitori aruande või revisjonikomisjoni arvamuse, kui

mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon. Korteriühistul ei ole

revisjonikomisjoni. Seega ei saanud juhatus esitada dokumenti, mille koostamine on võimatu.

Korteriomandite võõrandamisnõude esitamise õiguse näeb ette KrtS § 32. Võõrandamisnõue

tähendab kutses sõnastatu järgi, et nõutakse korterite võõrandamist. Ainult pahatahtlik

tõlgendus võimaldab punkti mõista viisil, nagu peaksid asjad midagi tegema.

Remondifondi tariif on KrtS § 41 lg 1 p 4 järgi majanduskavas kajastuv info. Korteriomanikel

oli võimalik majandamiskavaga enne koosolekut tutvuda. Remondifondi maksete suuruse

5

kehtestab üldkoosolek majanduskavaga. Remondifondi tariifi kehtestamine ei ole seaduse ega

põhikirjaga vastuolus.

Kojamehe ja koristaja palgaettepanek on KrtS § 41 lg 1 p 2 järgi majanduskavas kajastuv

info. Üldkoosolek saab palga tõstmist otsustada, tegemist on kaasomandi eseme tavapärase

valitsemise kuluga, otsus võetakse KrtS § 35 lg 1 alusel vastu häälteenamusega. Mees- ja

naislõpulised ametinimetused on eesti keeles tavapärased, need ei viita töötaja soole.

Päevakorrapunkti sõnastusest ei saa tekkida arusaamatust.

Koosolek ei otsustanud prügikonteinerite asukohta, vaid asukoha uurimise linnavalitsuses.

Sellest ei tulene korteriomanikele kulusid, otsuse tegemine on üldkoosoleku pädevuses.

Põhikirjamuudatuse kohaselt ei pea korteriühistul enam olema 3-liikmelist revisjonikomisjoni

(dtl 148). Seadus ei kohusta korteriühistut revisjonikomisoni valima, vaid korteriomanikele on

selles küsimuses jäetud vaba valik (MTÜS § 34 lg 1).

Kõik otsused on vastu võetud suurema kui 2/3 häälteenamusega (KrtS § 22 lg 1, põhikirja2019 p

6.9, MTÜS § 22 lg 1, § 23 lg 1).

Majandusaasta aruande esitamine registrile enne koosolekul kinnitamist ei saa olla otsuse

kehtetuks tunnistamise alus, aruande kinnitamine oli koosoleku pädevuses.

3.4.

Avalduse menetlusse võtmisel anti avaldajale menetlusabi ja kohustati teda tasuma

riigilõivu 50 eurot kahe osamaksega iga kuu 26. kuupäevaks. Avaldaja tasus ühe osamakse

25. oktoobril 2023, teist osamakset Rahandusministeeriumi kontodel ei kajastu. Seega tuleb

avaldajalt mõista riigi kasuks välja tasumata riigilõiv 25 eurot.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada

ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud puudutatud isiku

kanda.

Maakohus on materiaal- ning menetlusõigusnorme rikkudes ja tõendeid ebaõigesti hinnates

jõudnud valele järeldusele. Maakohus jättis tähelepanuta kõik avaldaja tõendid korteriühistu

seaduserikkumise kohta.

4.1.

Maakohus rikkus võrdõiguslikkuse seadust ja on avaldaja suhtes erapoolik, jättes

kõrvalise isiku N. Karpilo menetlusse. Korteriühistu ei ole nõustaja osalemist heaks kiitnud.

Kolmandal isikul on juurdepääs korteriühistu dokumentidele ja delikaatsele teabele. N.

Karpilo on allkirjastanud dokumente (14.06.2023 akti tõlge, registrikaardi ajalugu), mõjutab

otseselt menetlust ja tegutseb esindajana, kuid ei ole tõendanud oma esindusõigust.

4.2.

Kohus moonutab tegelikku olukorda, nimetades kehtivat põhikirja juba vanaks

redaktsiooniks, kuigi antud juhul kaalutakse üldkoosoleku otsuste seaduslikkust ja kogu

üldkoosolek lähtub kehtivast põhikirjast.

4.3.

Kohus tõlgendab KrtS § 23 lg-t 1 valesti, väites, et seadus ei nõua korduskoosoleku

kvoorumireeglile viitamist juba esmase koosoleku kutses. Üld(alg)koosoleku kutsel peaks

olema hoiatus uue (kordus)koosoleku otsustusvõimelisuse kohta, olenemata osalejate arvust.

4.4.

Kohus moonutab infot teadlikult ja täiendab seda endale kasulikul viisil, sest kutsel

olev aadress on ebamäärane, mainitud ei ole, et koosolek toimub XXX maja soojussõlmes.

XXX piirkonnas on mitu soojussõlmega maja. Eelnevalt on koosolekud toimunud erinevates

kohtades.

6

4.5.

Avaldusega politseile kinnitab avaldaja, et dokumente ei esitatud ja ta andis sellest

kohe märku.

4.6.

Juhatus eirab seaduse ja põhikirja nõudeid esitada revisjonikomisjoni akt. Samuti

puudub korteriomanikel bilanss. Põhikiri2019 näeb ette revisjonikomisjoni akti esitamise,

samuti bilansi lisamise koos majandustegevuse aruandega. Aktita ei saa majandustegevuse

aruannet üldkoosoleku päevakorda võtta ega kinnitada. Korteriomanikel ei ole võimalik

puuduvate dokumentide (bilanss ja revisjonikomisjoni aruanne) tõttu teha õigeid järeldusi ja

otsuseid järgmise aasta majanduskava kohta.

4.7.

Väide, et dokumentidega saab tutvuda juhatuse kaudu, on vale. Juhatuselt on võimatu

dokumente saada, juhatus peidab end ning määrab aja ja koha, mis korteriomanikele ei sobi.

Kuna põhikirja2019 järgi tuleb dokumendid esitada igale korteriomanikule, ei ole tähtsust kutsel

oleval märkel, et dokumentidega saab tutvuda juhatuse poole pöördudes; .

Dokumendid (sh eelmise aasta majandustegevuse aruanne, uue aasta majanduskava,

revisjonikomisjoni aruanne, bilanss) pidid põhikirja2019 kohaselt olema korteriomanikele

kättesaadavad 14 päeva enne koosolekut. Kui koosolek oli määratud 26. juuniks 2023,

pidanuks dokumendid esitama korteriomanikele hiljemalt 11. juunil 2023. Kuna tutvumise aja

ja koha kokkuleppimisele läheb mitu päeva, ei anna kutse 13. juunil 2023 trepikoja uksele

riputamine aega tutvuda dokumentidega 14 päeva enne koosolekut. Avaldaja ei saanud

dokumentidega tutvuda, sest neid ei saadetud ühelegi korteriühistule teadaolevale e-posti

aadressile ega postkasti. Avaldaja ei nõustu, et dokumentide KrtS § 20 lg 4 kohaselt e-postiga

saatmata jätmine ei ole oluline rikkumine. Korterite 27 ja 28 postkastile on juurdepääs ainult

avaldajal. Naabrid jäädvustasid videole, et 13. juuni 2023 päevasel ajal ei olnud paljudes 2.

sissepääsu postkastides dokumente. Naabrite info kohaselt tehti video 13. juunil 2023 ehk

samal päeval, kui ilmus kutse.

Korteriühistu liikmel peab olema reaalne võimalus rahulikult tutvuda majanduskava,

aastaaruande ja bilansiga, küsida nõu asjatundjalt, midagi arvutada ja oma küsimused ette

valmistada. Osa korteriomanikke, sh avaldaja, ei saanud vajalikke dokumente ning neil

puudus võimalus üldkoosolekuks valmistuda.

4.8.

Koosolekul ei toimunud mitte kutses märgitud põhikirja muutmist, vaid võeti vastu

uus põhikiri. Kuna küsimust ei olnud päevakorras, siis on otsus tühine. Protokollist nähtuvalt

tehti ka uues põhikirjas muudatusi, millest korteriomanikke ei teavitatud.

4.9.

Rikutud on koosolekuprotsessi ja MTÜS § 22 lg-t 4. Nn juhatus, mida esindasid N.

Levtšenko ja S. Dmitrijeva, hääletas kõikides küsimustes ja nende hääli loeti sellele

vaatamata, et majandusaasta aruande kinnitamise ja majanduskava vastuvõtmise küsimustes

ning revidendi valimisel ei tohiks juhatuse liikmete kui huvitatud isikute hääli lugeda.

4.10.

Rikutud on MTÜS § 21 lg-t 5. Protokollile ei ole lisatud volikirju, mis tähendab, et

nelja koosolekul osaleja (kelle allkirja juures on protokollis "volikiri") esindusõigust ja

otsustamisel osalemise õigust ei ole kinnitatud ja sellest tulenevalt puudub neil ka õigus

üldkoosolekul otsuseid vastu võtta.

4.11.

Majandusaasta aruanne on esitatud äriregistrile enne koosoleku toimumist, mistõttu on

otsused majandusaasta aruande ja majanduskava kinnitamise kohta tühised.

4.12.

Kohus eksib, leides, et tariifide muutusi ja muid kulusid ei pea kutsel märkima. Kuna

avaldaja ei saanud majanduskava, ei tea ta tariifide tõusu.

4.13.

Juhatus ei esita dokumente ega vasta kirjadele, laimab avaldajat ja esitab

ebamõistlikke nõudmisi. Seega rikuti kutse päevakorra p-s 5 ja koosoleku protokollis

võõrandamisnõude esitamise korda. Praeguses etapis ei soovi avaldaja rikkumist täielikult

7

avalikustada. Kuna tegemist on hagita menetlusega, on kohtul vajadusel võimalus avaldaja

sõnadele kinnitust leida.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

5. Korteriühistu palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebemenetluse kulud

avaldaja kanda. Kõik avaldaja väited ja põhjendused tulenevad seaduste ja kohtu põhjenduste

valest tõlgendamisest.. Kohus hindas kõiki avaldaja esitatud tõendeid ja väited.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2, § 659, § 667 lg 2 esimese lause alusel rahuldada osaliselt, tühistada osaliselt

maakohtu määrus ning teha tühistatud osas uus määrus. Ringkonnakohus tühistab maakohtu

määruse osas, milles: maakohus tuvastas, et 10. juuli 2023 otsused 2022 majandusaasta

aruande kinnitamise (päevakorra p 3), 2023 majanduskava kinnitamise (päevakorra p 4),

remondifondi määra suurendamise (päevakorra p 6) ning koristaja ja kojamehe töötasude

suurendamise (päevakorra p 7) kohta ei ole tühised; jättis menetluskulud avaldaja kanda;

mõistis avaldajalt riigi kasuks välja tasumata riigilõivu 25 eurot ja viivise menetluskuludelt.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue määruse, millega rahuldab avaldaja avalduse

osaliselt, tuvastab eelnimetatud otsuste tühisuse ja jätab menetlusosaliste menetluskulud

maakohtus nende endi kanda. Kuivõrd taotlust üldkoosoleku otsuste kehtivuse tuvastamiseks

ei ole maakohtu menetluses esitatud, jätab ringkonnakohus sellesisulise otsustuse määruse

tervikresolutsioonist välja. Muus osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. TsMS § 654 lg

2², § 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse. Menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta menetlusosaliste endi

kanda.

7. 26. juunil 2023 toimus Narva linn, XXXXXXXX (käesoleval ajal XX) korteriomanike

üldkoosolek. Protokolli kohaselt osales koosolekul 10 liiget, mis moodustab 4,5% liikmetest,

ning koosolek ei olnud otsustusvõimeline (dtl 175–178). Korduskoosolek toimus 10. juulil

2023, protokolli kohaselt osales koosolekul 14 liiget, sh volituste alusel, mis moodustab

31,11% liikmetest (dtl 179–186).

Mõlema koosoleku päevakorras olid järgmised punktid: 1) põhikirja muutmine; 2) juhatuse

aruanne 2022 majandustegevuse kohta; 3) 2022 majandusaasta aruande kinnitamine; 4) 2023

majanduskava kinnitamine; 5) korterite 27 ja 28 võõrandamisnõude esitamine; 6)

remondifondi määra suurendamine; 7) koristaja ja kojamehe töötasude suurendamine; 8)

prügikonteinerite kohtade valimine (korteriühistu kinnistul); 9) revidendi valimine (dtl 8, 9,

179).

Avaldaja palub tuvastada 10. juuli 2023 otsuste tühisuse või tunnistada need alternatiivselt

kehtetuks, mh seetõttu, et rikuti esimese, 26. juuni 2023 koosoleku kokkukutsumise korda,

samuti osaliselt uutel asjaoludel. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust eelkõige avaldaja määruskaebuses esitatud väidetest lähtudes (TsMS § 651 lg 1,

§ 654 lg 5, § 659).

8. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja väited seoses päevakorra p-ga 2 ei ole asjakohased

ja tuleb jätta tähelepanuta. Päevakorra p-ks 2 oli juhatuse aruanne 2022 majandustegevuse

kohta. Koosoleku protokollist ei nähtu, et selle kohta oleks vastu võetud ühtegi otsust (dtl

180). Seega puudub otsus, mille tühisuse või kehtetuks tunnistamise küsimust lahendada.

8

9. Avaldaja väited seoses korteriühistu nõustajaga ei ole asjakohased ega mõjuta asja

lahendamist. TsMS § 228 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses nõustajana kasutada

tsiviilkohtumenetlusteovõimelist isikut. Asjaolu, et N. Karpilo digiallkirjastas registrikaardi

ajaloo väljatrüki ja aktide tõlked (dtl 122–124, 189–191), ei muuda teda esindajaks. Ta ei ole

allkirjastanud esindajana korteriühistu kohtule esitatud seisukohti ega taotlusi ning osales

ärakuulamisel koos korteriühistu seadusliku esindajaga. TsMS § 228 lg 2 järgi võib nõustaja

esineda kohtuistungil koos menetlusosalisega ja anda selgitusi. Nõustaja ei saa teha

menetlustoiminguid ega esitada taotlusi.

10. See, kuidas maakohus tähistab kohtulahendis põhikirja erinevaid redaktsioone, ei mõjuta

menetluse kulgu. Kui koosolekul otsustatakse vastu võtta uus/muudetud põhikiri, ei ole

asjakohatu nimetada eelmist versiooni põhikirja vanaks redaktsiooniks sellele vaatamata, et

uue kinnitamine on vaidlustatud. Äriregistrist nähtuvalt kinnitati koosolekute kokkukutsumise

ja pidamise ajal kehtinud põhikiri 8. veebruaril 2019 ja see hakkas kehtima 11. märtsil 2019,

ringkonnakohus nimetab seda seetõttu põhikirjaks2019 (dtl 10–18).

11. Korteriühistu organi otsuse tühisuse tuvastamist ja kehtetuks tunnistamist reguleerib KrtS

§ 29 ja üldnormina TsÜS § 38.

Kuna otsuse tühisuse korral ei saa seda kehtetuks tunnistada, tuleb kõigepealt hinnata, kas

otsus on tühine. Kui kohus tuvastab, et otsus oli tühine, ei pea sama otsuse kehtetuks

tunnistamise nõuet käsitlema (vt nt ka Riigikohtu 5. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-

19017, p 17.2).

11.1.

Riigikohus on selgitanud, et üldkoosoleku kokkukutsumise kord hõlmab üldjuhul neid

toiminguid, mis tehakse enne koosolekut ja mis peavad tagama liikmele võimaluse koosolekul

osaleda ja seal informeeritult hääletada (vt RKTKo 2-17-13391, p 37). Samuti on koosoleku

kokkukutsumise korra oluline rikkumine KrtS § 29 lg 1 mõttes see, kui korduskoosoleku

kokkukutsumise teates ei ole KrtS § 23 lg 1 teist lauset järgides viidatud asjaolule, et

korduskoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata (vt nt Riigikohtu 26. aprill

2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-12198, p 12 (RKTKm 2-22-12198)).

11.1.1. Maakohus on õigesti tõlgendanud KrtS § 23 lg-t 1, leides, et seadus ei nõua

korduskoosoleku kvoorumireeglile viitamist juba esmase koosoleku kutses. KrtS §-st 23 tuleb

üheselt, et nimetatud asjaolule tuleb viidata korduskoosoleku kutses, seda on leidnud ka

Riigikohus (vt RKTKm 2-22-12198, p 12).

11.1.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et koosolekute kokkukutsumise teadetes on

KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 20 lg 6 järgi ära näidatud koosoleku toimumise koht. Teadetes on

märgitud, et vastavalt 26. juunil ja 10. juulil 2023 toimub Narva linn, XXXXX

korteriomanike üldkoosolek, see toimub maja soojussõlmes, mis asub maja taga (dtl 8, 9).

Seega on kutsest aru saada, et koosoleku toimumise koht on XXX (käesoleval ajal XX) maja

soojussõlm, mis asub maja taga. Maakohtu viide mõistlikule inimesele ei ole solvang ega

ebavõrdne kohtlemine, vaid mõistlikkus on üldpõhimõte teatud käitumisreeglite kohta.

Võlaõigusseaduse § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas

olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.

11.1.3. Maakohus käsitles avaldaja etteheiteid seoses tariifide ning kojamehe ja koristaja

palkade suurendamise päevakorras märkimisega otsuste kehtetuks tunnistamise juures

(määruse p-d 43 ja 44). Ringkonnakohus leiab, et tegemist on otsuse tühisuse küsimusega.

Päevakorra p 6 on remondifondi määra suurendamine ning p 7 koristaja ja kojamehe

töötasude suurendamine. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud päevakorrapunktid on piisavalt

määratletud, konkreetseid arve ei pea päevakorras välja tooma. Tegemist on majanduskavas

9

kajastuva infoga vastavalt KrtS § 41 lg 1 p-dele 4 ja 2. Puudusi seoses majanduskava jt

dokumentide avaldajale andmisega käsitleb ringkonnakohus eraldi.

11.1.4. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et avaldajale dokumentide edastamata jätmine

ei ole käesoleval juhul koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine.

KrtS § 20 lg 3 näeb ette, et kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja

muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb

üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava

eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord. KrtS § 20

lg 4 sätestab, et kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti aadressi,

tuleb korteriomanike üldkoosoleku teade ja KrtS § 20 lg-s 3 nimetatud dokumendid saata

sellel aadressil.

Vaidlust ei ole, et korteriühistu ei saatnud dokumente avaldajale e-posti teel. Maakohus

tuvastas määruse p-s 27, et korteriühistule oli avaldaja e-posti aadress koosoleku

kokkukutsumise ajal teada. Ringkonnakohus märgib, et lisaks tsiviilasjaga nr 2-23-1645

seonduvale kinnitab korteriühistu teadmist avaldaja e-posti aadressist ka avaldaja esitatud

tõend enda ja korteriühistu 2021.aasta e-kirjavahetuse kohta (dtl 206). Seega on korteriühistu

rikkunud KrtS § 20 lg-st 4 tulenevat kohustust saata KrtS § 20 lg-s 3 nimetatud dokumendid

e-posti aadressil.

Käesoleval juhul nägi aga põhikirja2019 p 8.4 eraldi ette, et ühistu juhatus annab igale ühistu

liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle

projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Põhikirja2019 p 8.4 vastab kuni 31.

detsembrini 2017 kehtinud korterühistuseaduse (KÜS) 15 lg 2 sõnastusele. Riigikohus leidis

15. juuni 2005 otsuse tsiviilasja nr 3-2-1-63-05 p-s 12, et KÜS § 15 lg-s 2 ja MTÜS § 36 lg-s

2 esitatud nõuded on kehtestatud eesmärgiga tagada ühistu liikmetele mõistlik aeg nende

õigusi ja kohustusi oluliselt puudutavate ühistu tegevust kajastavate dokumentidega

tutvumiseks, et kaaluda üldkoosoleku päevakorras nimetatud otsuste vastuvõtmise vajadust ja

õiguspärasust. Eeltoodut silmas pidades ei ole seadusega sätestatud eesmärk täidetud, kui

ühistu liikmetele võimaldatakse üldkoosolekul arutlusele tulevate materjalidega tutvuda

vahetult enne üldkoosoleku toimumist või selle ajal.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ega korda maakohtu määruse p-s 25 toodud põhjendusi

selle kohta, et avaldaja avaldus politseile (dtl 7) ei tõenda dokumentide saamata jäämist ega

avaldaja naabrite poolt tühja postikasti filmimine (dtl 159) seda, et dokumente ei ole

postikasti pandud. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse p-s 24 toodud

lõppjäreldusega, et korteriühistu juhatuse liikmete allkirjadega aktid, mille kohaselt kutses

nimetatud dokumendid pandi kõigi 44 korteri postkastidesse (dtl 142–143, tõlked dtl 190–

191), ei ole usaldusväärne tõend selle kohta, millal ja mida postkastidesse pandi. Avaldaja on

avaldanud kahtlust, et aktid tehti tagantjärele (dtl 158). Aktid on käsikirjalised ning kohtul

puudub veendumus, et need koostati märgitud kuupäevadel 14. ja 29. juunil 2023. Samuti on

14. juuni 2023 dateeringuga aktis parandatud kuupäeva, mil dokumendid väidetavalt postkasti

pandi. Aktid sisaldavad faktiväiteid. Peale korteriühistu juhatuse liikmete allkirjastatud aktide

ei ole korteriühistu muid asjaolusid ja tõendeid, mis kinnitaksid dokumentide avaldaja

postkasti panemist, esitanud.

Arvestades avaldaja väidetud negatiivse asjaolu tõendamise keerukust ning asjaolu, et

korteriühistu ei ole tõendanud oma vastupidist väidet, tuleb asuda seisukohale, et avaldajale ei

ole enne üldkoosolekut majanduskava projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga

tutvumiseks antud.

10

Tegemist on nii KrtS § 20 lg 4 kui põhikirja2019 p 8.4 nõuete ning koosmõjus ka koosoleku

kokkukutsumise korra olulise rikkumisega. Ringkonnakohus ei pea antud olukorras põhikirjas

sätestatu täitmiseks piisavaks, et avaldaja oli koosolekute toimumisest teadlik ja tal oli

võimalus pöörduda korteriühistu poole ja paluda saata dokumendid enda e-postile. Avaldaja

väitel saabus ta Narva alles 25. juunil 2023 ega leidnud postkastist dokumente, seega ei

jäänud talle vähemalt enne esimest koosolekut juhatuselt majanduskava ja majandusaasta

aruande küsimiseks piisavalt aega. Põhimõte, et kõigile liikmetele tuleb enne koosolekut anda

võimalus tutvuda dokumentidega, mille kinnitamist koosolekul otsustama hakatakse,

kohaldub ühtmoodi kõigi eraõiguslike juriidiliste isikute organite otsuste tegemisel (vt

RKTKo 2-17-13391, p 37).

Ringkonnakohus leiab eeltoodust lähtudes, et 10. juuli 2023 otsused 2022 majandusaasta

aruande kinnitamise (päevakorra p 3), 2023 majanduskava kinnitamise (päevakorra p 4),

remondifondi määra suurendamise (päevakorra p 6) ning koristaja ja kojamehe töötasude

suurendamise (päevakorra p 7) kohta on tühised. Rikkumine ei anna alust tuvastada muude

otsuste tühisust.

Kuna otsused päevakorra p-de 3, 4, 6, 7 kohta on tühised, puudub vajadus analüüsida avaldaja

väiteid nende otsuste kehtetuse aluste kohta. ,

11.2.

Avaldaja väited seoses põhikirja muutmise ja uue põhikirjaga ei anna alust tuvastada

vastava otsuse (päevakorra p 1) tühisust või tunnistada seda kehtetuks.

Uue põhikirja vastuvõtmist saab ühtlasi pidada senise põhikirja muutmiseks, seega ei ole

päevakorra muutmine see, kui teate järgi on päevakorras põhikirja muutmine, kuid koosolekul

otsustatakse vastu võtta uus põhikiri.

Kuigi KrtS § 20 lg 4 alusel tulnuks põhikirja eelnõu saata avaldajale ka e-postiga, ei ole

saatmata jätmine käesoleval juhul oluline rikkumine. Avaldaja avaldusest nähtuvalt sai ta

põhikirja eelnõu kätte postkastist ning tal oli võimalik sellega tutvuda (dtl 3). Seadusest ega

põhikirjast2019 ei tulene, et korteriomanikele tuleks lisaks põhikirja eelnõule esitada ka kehtiv

põhikiri ja eraldi välja tuua kavandatavad muudatused. Avaldajal oli vajadusel võimalik saada

põhikiri2019 äriregistrist, avaldusest nähtuvalt on avaldaja selle ka saanud. Rikkumiseks ei saa

pidada seda, kui koosolekul otsustatakse põhikirja ka võrreldes esialgse eelnõuga muuta.

11.3.

Avaldaja märgib, et koosoleku kutses märgitud päevakorra p-s 5 ja koosoleku

protokollis rikuti korteriomandi võõrandamisnõude esitamise korda, kuid ei soovi rikkumise

asjaolusid esitada, kohtul on vajadusel võimalus asjaolud ise välja selgitada.

Ringkonnakohus leiab, et avaldaja paljasõnaline viide korteriomandi võõrandamisnõude

esitamise korra rikkumisele ei anna alust tuvastada nimetatud otsuse tühisust või tunnistada

seda kehtetuks. Käesoleval juhul ei ole avaldaja rikkumise asjaolusid esitanud, kuigi tal oli

võimalik seda teha nii maa- kui ringkonnakohtus.

Kuigi hagita menetluses kohaldub uurimispõhimõte, ei seisne selle esmane tähtsus aktiivses

informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises. Uurimispõhimõtte eesmärgiks on tagada, et

asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et

menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Kohtul ei ole kohustust

igaks juhuks kontrollida mingite asjaolude esinemist või puudumist, kui menetlusosaliste

esitatud teave ei anna selleks alust. Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma

menetlusõigusi heauskselt ega või oma õigusi kuritarvitada (TsMS § 200 lg-d 1 ja 2).

Menetlusosalise heausksus hagita menetluse kontekstis tähendab mh seda, et ta teeb oma

parima, et esile tuua ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja

lahendamiseks tähtsad (vt ka Riigikohtu 3. oktoobri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663, p

23).

11

KrtS § 32 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise

korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema

kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KrtS

§ 32 lg 3 järgi otsustavad KrtS § 32 lg-s 1 sätestatud nõude esitamise üle korteriomanikud

häälteenamuse alusel.

Toimiku materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaksid

võõrandamisnõude esitamise korra rikkumisele.

See, kas esineb alus korteriomanike otsust täita, tuleb lahendada eraldi hagimenetluses

korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel vastavalt KrtS §-le 33.

11.4.

Avaldaja tugineb määruskaebuses uue asjaoluna sellele, et koosoleku protokollile ei

ole lisatud nelja volikirja. TsMS § 662 lg-st 3 tulenevalt on määruskaebuses uue asjaolu

esitamine lubatud.

Maakohus võttis asja materjalide juurde mh 10. juuli 2023 koosoleku protokolli koos selle

lisaks 1 oleva üldkoosolekul osalenud liikmete nimekirjaga (dtl 179–186, 215). Lisast 1

nähtuvalt osalesid nelja korteriomaniku (nr 24 Fort Kinnisvara OÜ, nr 30 Dmitri Dmitrijev, nr

41 Leonid Baradinskas, nr 43 Anatoli Lošitski) nimel isikud volikirja alusel. Volikirju

tsiviilasja toimikus ei ole. KrtS § 22 lg 5 esimene lause näeb ette, et üldkoosolekul võib

osaleda korteriomanik ise või tema esindaja, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjaliku

dokumendiga tõendatud.

Ringkonnakohus ei pea siiski vajalikuks hakata selgitama volikirjade ja esindusõiguse

olemasoluga seonduvat, sest see ei saa käesoleval juhul mõjutada üldkoosoleku otsuste

kehtivust.

Põhikirja2019 p 6.11 teise lause kohaselt on teistkordselt kokkukutsutud koosolek

otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt viis liiget, volikirju arvesse võtmata. Kuna

KrtS § 23 lg 1 ei võimalda reguleerida põhikirjaga korduva üldkoosoleku otsustusvõimelisust

seaduses sätestatust teisiti, tuleb KrtS § 17 lg 2 teise lause alusel kohaldada põhikirja asemel

KrtS § 23 lg-t 1 (vt Riigikohtu 16. jaanuari 2019 määrus kohtuasjas nr 2-18-10407, p 7).

Seega oli 10. juuli 2023 korduskoosolek KrtS § 23 lg 1 esimese lause järgi otsustusvõimeline

osalejate arvust olenemata.

Põhikirja muutmise otsus on KrtS § 20 lg 1 alusel kohalduva MTÜS § 23 lg 1 järgi vastu

võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende

esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Põhikirja2019 p

6.12 teise lause kohalt loetakse põhikirja muutused vastu võetuks, kui nende poolt on

hääletanud 2/3 koosolekul kohalviibinud liikmetest.

Protokollist nähtuvalt anti põhikirja muutmise (päevakorra p 1) poolt 12 häält, vastu oli 1 ja

erapooletuid samuti 1. Päevakorra p-de 5 (korterite 27 ja 28 võõrandamisnõude esitamine), 8

(prügikonteinerite kohtade valimine) ja 9 (revidendi valimine) kohta tehtud otsuste poolt anti

13 häält, vastu ja erapooletuid ei olnud. Seega ei mõjuta võimalikud tühised hääled otsuse

sisu.

11.5.Avaldaja tugineb määruskaebuses uue asjaoluna ka sellele, et juhatuse liikmete N.L. ja

Svetlana Dmitrijeva kui huvitatud isikute hääli ei tohiks revidendi valimisel (päevakorra p 9,

protokollis p 10) MTÜS § 22 lg 4 alusel lugeda.

KrtS-ist ei tulene, et korteromanike otsuste puhul kuuluks kohaldamisele avaldaja viidatud

MTÜS § 22 lg 4. Samasisuline säte on siiski KrtS § 22 lg 3, mille kohaselt ei ole

korteriomanikul hääleõigust juhul, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või

vastutusest, tema ja korteriühistu vahel tehingu tegemist või temaga õigusvaidluse pidamist

ning selles tehingus või õigusvaidluses korteriühistu esindaja määramist või küsimusi, mis

12

puudutavad korteriomaniku või tema esindaja juhatuse liikmena tegutsemise kontrollimist või

hindamist, või kui korteriomaniku kohta kehtib KrtS § 32 kohaselt tehtud otsus. Esindatuse

määramisel selle liikme hääli ei arvestata.

Isegi kui juhatuse liikmete antud hääli ei oleks tohtinud arvestada, ei mõjutanud nende hääled

otsuse tegemise võimalikkust või otsuse sisu ega anna seetõttu alust tunnistada revidendi

valimata jätmise otsust TsÜS § 33 lg 3 ja § 38 lg 1 järgi kehtetuks.

12. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks esitanud maakohtule andmeid või

tõendit avalduselt tasumisele kuulunud riigilõivu teise osamakse tasumise kohta hiljemalt 26.

novembril 2023, toimikus on vaid avaldaja e-kiri ja maksekorraldus 25. oktoobril 2023

esimese osamakse 25 euro tasumise kohta (dtl 108, 109). Määruskaebusele lisatud

maksekorraldusest (dtl 226) nähtub, et 26. novembril 2023 tasus Juri Toropov

Rahandusministeeriumi kontole 25 eurot selgitusega „Riigilõiv avalduselt, tsiviilasi nr

2-23-12787“. Ringkonnakohus tuvastas, et makse on laekunud. Seega on maakohtule esitatud

avalduselt riigilõiv tasutud, põhjendatud ei olnud mõista avaldajalt riigi kasuks välja 25 eurot

ja viivist selle tasumisega viivitamise korral ning maakohtu määrus tuleb selles osas tühistada.

13. Kuna ringkonnakohus rahuldab avaldaja määruskaebuse ja avalduse osaliselt, tuleb

menetlusosaliste menetluskulud jätta nii maa- kui ringkonnakohtus menetlusosaliste endi

kanda (TsMS § 172 lg-d 1, 2, § 171 lg 1). Seega puuduvad ka hüvitatavad menetluskulud.

14. Maakohus on nõudnud ja avaldaja tasunud määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot (dtl 272,

280, 316). Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 järgi tasutakse hagita asja lahendava määruse

peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel

esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 5 alusel tasutakse avalduse

esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Avaldajal on

TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel õigus taotleda enam tasutud riigilõivu 20 euro tagastamist.

Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata andmed arvelduskonto kohta, kuhu

soovitakse riigilõivu tagastamist (RLS § 12 lg 2 teine lause).

(allkirjastatud digitaalselt)

13