2-22-129715/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Ele Liiv ja Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. juuli 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-129715

Kohtuasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi X vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08. jaanuari 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepingulised esindajad EA ja MJ

Kostja: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Istungi toimumise aeg

23. mai 2024

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Osaühingu EUROPARK ESTONIA 05. juunil 2024 esitatud tõendid

(parkimisluba-lepingu salvestumine, arve 9368151 ja kliendiväljavõte).

2. Jätta Harju Maakohtu 08. jaanuari 2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

ja täiendada maakohtu otsuse põhjendusi.

3. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud X kanda.

5. Mõista Xlt Osaühingu EUROPARK ESTONIA menetluskulude hüvitamiseks välja

825 eurot ja viivis menetluskulude hüvitise tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude hüvitise tasumiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-22-129715

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 09.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu 40 euro saamiseks. Seoses võlgniku vastuväitega

maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 03.10.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt välja

40 eurot, sh 30 eurot leppetrahv ja 10 eurot sissenõudmiskulu. Menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

3. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav

kasutaja. Kostja parkis sõidukit 14.02.2020 hageja opereeritaval Tallinn, Tartu mnt 15

parkimisalal

(tsoon

EP25).

Parkla

sissesõidu

juurde

oli

paigutatud

infotahvel

parkimistingimustega,

mille

kohaselt

tuli

parkimise

eest

tasuda.

Samuti

nägid

parkimistingimused nende rikkumise puhuks ette leppetrahvi. Kuna kostja parkimise eest ei

tasunud, rikkus ta parkimistingimusi ja hageja esitas talle 14.02.2020 leppetrahvinõude nr 1481

4022 0153 1057 summas 30 eurot, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahv on

endiselt tasumata.

4. Kostjalt tuleb välja mõista ka sissenõudmiskulu 10 eurot. Hageja saatis kostjale kohtueelselt

e-kirja

teel

ühe

nõudekirja.

Samuti

tegi

hageja

päringu

Transpordiametile

ja

rahvastikuregistrisse sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks.

5. Kostja sõidukile XXXXXX oli väljastatud küll parkimiskaart 4D018FAF, millega oli

lubatud ajavahemikus 01.02.2020–29.02.2020 tsoonis EP25 parkida. Arve oli aga tasumata ja

hageja väljastas kostjale kreeditarve. Kostja väitis maksekäsu kiirmenetluses, et tasus

14.02.2020 parkimise eest mobiilse parkimise abil, kuid see ei vasta tõele.

Kostja vastuväited

6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

7. Hageja ja Y OÜ vahel oli sõiduki XXXXXX parkimiseks tsoonis EP25 sõlmitud leping.

Lepingu alusel väljastati parkimiskaart 4D018FAF sõiduki parkimiseks ajavahemikus

01.02.2020–29.02.2020. Sama perioodi eest oli väljastatud arve 94406667 128 eurole.

8. Hageja ei ole lepingut üles öelnud. Parkimislepingu arve nr 9406667 tasuti juba 29.05.2020.

Hageja väidetud kreeditarve väljastati summas 70,62 eurot alles 17.08.2022.

9. Hageja kinnitas kostjalt tasu vastuvõtmisega tagantjärele, et parkimiskaart lubas kostja

sõidukit tsoonis EP25 vaidlusalusel ajal parkida ja et leppetrahv on tühine. Samuti pidi hageja

2-22-129715

alates 29.05.2020 teadma, et kostja tasus ekslikult mobiilselt parkimistasu 17.02.2020,

18.02.2020, 19.02.2020, 20.02.2020 ja 21.02.2020 kokku 60 eurot. Kuna hageja võttis nende

päevade eest raha nii arve 9406667 alusel kui ka mobiilse parkimise alusel, on hageja kostja

arvelt alusetult rikastunud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Harju Maakohus rahuldas 08.01.2024 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

40 eurot ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus määras menetluskulude rahaliseks

suuruseks 395 eurot ja mõistis selle kostjalt hageja kasuks välja, samuti viivise

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

11. Otsuse põhjenduste kohaselt oli poolte vahel suuline leping. Parkimisala sissesõidu juures

oli infotahvel hageja eraparklasse sisenemise teabega ja viitega lepingutingimustele. Hageja

tegi infotahvlil teabe avaldamisega lepingu sõlmimise pakkumuse VÕS § 16 lg 1 mõttes ja

kostja avaldas sõiduauto parkimisega nõustumust VÕS § 20 lg 1 mõttes. Parkimislepingu

tingimused näevad ette, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.

12. Tõendid kinnitavad ja pooled ka ei vaidle selle üle, et sõiduki omanik/vastutav kasutaja oli

parkimise ajal kostja. Fotod sõidukist ja sõiduki kojamehe vahele pandud parkimistrahvist

nr 1481 4022 0153 1057 tõendavad, et sõiduk oli 14.02.2020 pargitud hageja opereeritavale

EP25 parkimisalale ja sõiduki armatuurlaual ei olnud parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega

fikseeritud parkimise algusaeg parkimiskellaga. Leppetrahvi, 30 eurot, maksetähtaeg oli

28.02.2020. Kostja ei ole tõendanud, et ta sõidukit hageja parkimisalale ei parkinud või et

sõiduki armatuurlaual oli parkimisõigust andev parkimiskaart, parkimisautomaadist ostetud

parkimispilet või parkimiskell või et alustatud oli mobiilset parkimist.

13. Sõidukile väljastatud parkimiskaart 4D018FAF ei välista leppetrahvinõude rahuldamist.

Mobiilse parkimise väljavõte, arve nr 9406667, parkimislepingu üldtingimused, kreeditarve

2022335 ja kliendi aasta väljavõte tõendavad, et sõiduki parkimise eest ei olnud 14.02.2020

tasutud ning, et parkimiskaart 4D018FAF ei kehtinud, kuna arve oli tähtaegselt tasumata ja

hageja väljastas seetõttu kreeditarve. Hageja parkimisloa ostu- ja kasutustingimuste p 4.1. järgi

kohustub üürnik tasuma üürileandjale igakuiselt lepingu eseme kasutamise eest üüri.

Parkimisõiguse annab õigeaegselt täies ulatuses tasutud arve. Punktidest 6.6 ja 7.2 tulenevalt

puudus hagejal kohustus kostjat kreeditarvest teavitada, sest pool võis lepingu ilma

etteteatamata üles öelda, kui teine pool on lepingust tulenevat kohtustust oluliselt rikkunud ja

kui lepingu ütleb erakorraliselt üles üürileandja, lõpetatakse automaatselt parkimisloa kehtivus.

14. Seega võis hageja keelduda parkimisõiguse andmisest seni, kuni kostja on tasunud

parkimiskaardi eest esitatud arve. Hageja koostas arvele nr 9406667 29.02.2020 kreeditarve.

Kreeditarve on tehtud ajavahemikule 14.02.2020–28.02.2020, kuna leping lõpetati 14.02.2020

seoses võlgnevusega. Kreeditarvet ei koostatud tagantjärele. See, et kostja tasus sõiduki

parkimise eest 17.02.2020–22.02.2020 mobiilselt, kinnitab, et ta teadis, et parkimiskaart ei

kehti. Hageja ei ole alusetult rikastunud. Kostja tasus arve nr 9406667 alles 29.05.2020. Kostja

poolt enam tasutud 70,62 eurot on seotud 31.05.2020 arvega 9368151.

15. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel on põhjendatud ka hageja nõue sissenõudmiskulu 10 euro

saamiseks. Hageja saatis kostjale nõudekirja, mida kostja ei täitnud.

2-22-129715

Apellatsioonkaebus

16. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks. Alternatiivselt palub kostja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

17. Kohus jättis kostja väited ja tõendid hindamata. Kohus järeldas sellest, et kostja tasus

parkimise eest 17.02.2020–22.02.2020 mobiilselt, et kostja teadis parkimiskaardi

mittekehtivusest. Kohus jättis aga arvestamata, et kreeditarve ei ole kostjani jõudnud ja kostja

tasus arve 9406667 täies summas 29.05.2020.

18. Maakohus ei vastanud kostja väitele selle kohta, et hageja pidi teadma, et kostja tasus arve,

mida ta ei pidanud lepingu ülesütlemise tõttu täies ulatuses tasuma. Tõendamata on väide, et

enamtasutud 70,62 eurot on seotud kostjale 05.06.2020 väljastatud 31.05.2020 arvega 9368151.

Kui hageja võttis tasu, siis ta kinnitas tagantjärele, et parkimiskaart 4D018FAF lubas

01.02.2020–29.02.2020 tsoonis EP25 parkida. Samuti pidi hageja alates 29.05.2020 teadma, et

kostja tasus 17.02.2020–21.02.2020 parkimistasu 60 eurot ekslikult. Kohu jättis arvestamata,

et kostja ega Y OÜ ei ole saanud hageja väidetud enamtasutud 70,62 eurot.

Vastustaja seisukoht

19. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon

tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid

muuta ja täiendada tuleb maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

21. Maakohus tuvastas menetlusnorme rikkumata, et kostja parkis oma sõidukit hageja

opereeritavas parklas selle eest tasu maksmata (vt ka käesoleva otsuse p 12).

Apellatsioonimenetluses ei ole neid asjaolusid vaidlustatud. Kooskõlas TsMS § 652 lg 1 p 1

sätestatuga lähtub ringkonnakohus asja lahendamisel maakohtu tuvastatud asjaoludest.

Maakohus järeldas õigesti, et kostja rikkus hagejaga sõlmitud parkimislepingut ja tal on sellest

tulenevalt kohustus leppetrahvi maksta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu nende järeldustega

ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab

kolleegium, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ette nähtud

lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma. Leppetrahvi maksmise kohustus tuleneb seega lepingu rikkumise faktist. Lepingu

rikkumise fakti ei muuda tagantjärgi olematuks see, et kolm kuud hiljem tasuti sõiduki

parkimiskaardi eest väljastatud arve. Seega ei muuda hageja leppetrahvi nõuet alusetuks kostja

esile toodud pärast lepingu rikkumist toimunud asjaolud.

22. Ringkonnakohus nõustub kostja etteheitega aga selle kohta, et maakohus ei ole asja

lahendamisel tema vastuväidetele piisavalt tähelepanu pööranud ja leidis ekslikult, et hageja on

tõendanud, et ta on kostja poolt enamtasutud 70,62 eurot arvestanud 05.06.2019 arve

nr 9368151 katteks. Nimelt tugines kostja hagiavaldusele vastuväidete esitamisel sellele, et

hageja on tema arvelt alusetult rikastunud, kuna ta võttis samal ajavahemikul parkimise eest

tasu nii sõidukile väljastatud kuukaardi kui ka mobiilse parkimise alusel. Ringkonnakohus

2-22-129715

mõistab kostja vastuväiteid selliselt, et kostja on esitanud menetlusliku tasaarvestuse avalduse,

s.t et isegi juhul, kui kostja peab tasuma hagejale leppetrahvi, peab hageja tagastama kostjale

temalt alusetult saadu. Maakohus ei ole nendele väidetele ja nendega seotud asjaoludele ja

tõenditele tähelepanu pööranud. Maakohus rikkus sellega eelmenetluse ülesandeid (TsMS

§ 392 lg 1 p 3 ja 4), samuti kohustust arutada asja pooltega ammendavalt (TsMS § 435).

Ringkonnakohus parandab maakohtu eksimuse.

23. Ringkonnakohus arutas 23.05.2024 kohtuistungil esitatud tõendeid ja väiteid ning selgitas

hagejale, et mõistab kostja vastuväiteid selliselt, et kostja on esitanud menetlusliku

tasaarvestuse avalduse. Kohus pööras hageja tähelepanu tema väidetes ja tõendites esinevatele

vastuoludele, sh palus selgitada parkimislepinguga seotud asjaolusid. Kohus andis pooltele

võimaluse esitada sellega seoses täiendavaid tõendeid ja selgitusi. Hageja esitas 05.06.2024

täiendavad selgitused ja tõendid vaidlusaluse sõiduki suhtes sõlmitud parkimislepingute,

esitatud arvete ja nende eest tasutud raha arvestamise kohta. Kostja kinnitas, et jääb oma varem

esitatud seisukohtade juurde, kuid hageja esitatud asjaolude ja tõendite kohta seisukohta ei

avaldanud.

24. Ringkonnakohus märgib esmalt, et võtab hageja poolt 05.06.2024 esitatud tõendid

(parkimisluba, arve 9368151 ja kliendiväljavõte, dtl 145–149) kooskõlas TsMS § 652 lg 3 p 2

ja TsMS § 238 lg 1 alusel asja materjali juurde. Arvestades hageja esitatud täiendavaid selgitusi

ja tõendeid, ei anna kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited alust maakohtu otsuse

muutmiseks. Küll aga tuleb täiendada maakohtu otsuse põhjendusi.

25. VÕS § 197 lg 1 ja 2 näevad ette, et kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele

rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole

nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt

nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded

kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui õige on

kostja väide, et ta on maksnud veebruaris 2020 samal ajavahemikul sama sõiduki samas parklas

parkimise eest hagejale tasu kaks korda (arve nr 9406667 alusel 29.05.2020 128 eurot ja

mobiilselt 17.02.2020–21.02.2020 60 eurot), võib tal olla hageja vastu alusetu rikastumise

võlasuhtest tulenev nõue. VÕS § 1028 lg 1 näeb ette, et kui isik on teiselt isikult midagi saanud

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui

kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

26. Kostja tasaarvestuse avalduse seisukohast omavad asja lahendamisel tähtsust järgmised

asjaolud:

-

Kostja sõiduki suhtes oli sõlmitud parkimisleping ning selle alusel väljastatud parkimiskaart

ja veebruaris 2020 EP25 parklas parkimise eest tasumiseks arve nr 9406667 128 eurole

(dtl 66). Nende asjaolude üle pooled ei vaidle (vt ka kostja 08.11.2022 vastus hagile ja

23.05.2024 kohtuistungi protokoll).

-

Veebruaris 2020 kostja sõiduki suhtes kehtinud parkimisleping oli sõlmitud Y OÜ-ga (dtl

146), hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimisleping oli 2019. a lõppenud (dtl 147).

-

Hageja koostas 29.02.2020 arvele nr 9406667 kreeditarve summas 70,62 eurot (dtl 77).

-

Y OÜ tasus arve nr 9406667 29.05.2020 täies ulatuses (dtl 65).

-

Kostja tasus ajavahemikus 17.02.2020–21.02.2020 EP25 parklas parkimise eest mobiilselt

60 eurot (dtl 73).

27. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et kostjal ei saa hageja vastu veebruarikuu eest

makstud parkimistasu tagasinõudeõigust olla. 17.02.2020–21.02.2020, kui kostja sõiduki EP25

parklas parkimise eest mobiilselt tasus, ei olnud sõiduki suhtes sõlmitud parkimislepingu alusel

2-22-129715

väljastatud arve nr 9406667 tasutud. Selle üle ei ole poolte vahel ka vaidlust olnud. Arve tasuti

alles maikuus (dtl 65). Seega pidigi kostja, kui ta soovis sõidukit 17.02.2020–21.02.2020

nõuetekohaselt parkida, selle eest tasuma. Maakohus on seejuures õigesti selgitanud, et

vastavalt hageja tüüptingimustele loeti parkimisalale sissesõitmine kostja ja hageja vahel

suulise lepingu sõlmimiseks VÕS § 9 lg 1 tähenduses. Kostja vastuväited tuginevad sellele, et

ta tasus maikuus 2020 tagantjärgi ka sama ajavahemiku kohta (s.o veebruarikuu) väljastatud

parkimiskaardi eest 128 eurot. Kostja väide ei vasta aga tõele. Kostja esitatud maksekorralduse

kohaselt tasus arve Y OÜ (dtl 65), kellel oli hagejaga ka leping (dtl 146) ja kellele oli väljastatud

arve (dtl 66). Kostja ei ole tõendanud, et tema oleks hagejale sama ajavahemiku eest topelt

maksnud. Hageja esitatud süsteemiväljavõtte kohaselt ei ole kostjale 2020 veebruarikuu eest

arveid väljastatud ega makseid tehtud (dtl 149).

28. Asjaolu, et Y OÜ parkimiskaardi eest kolm kuud hiljem tasus, ei muuda aga tagantjärgi

hageja ja kostja vahel sõlmitud suulisi parkimislepinguid ja nende lepingute täitmiseks tehtud

toiminguid, sh 60 euro ulatuses mobiilselt tasu maksmist ebaõigeks. Kostja vastuväited, mis

puudutavad hageja poolt Y OÜ-le väljastatud arve nr 9406667 suhtes koostatud kreeditarvet ja

Y OÜ poolt tehtud makseid ja nende arvestamist hageja raamatupidamises kostja ja Y OÜ

erinevate võlgade katteks, ei oma seega kostja vastuväidete seisukohast tähtsust. Kostja ei saa

hagejalt endale tagasi nõuda Y OÜ poolt tema lepingu täitmiseks tasutud raha. Kostja ei ole

selle lepingu pool ja neid nõudeid saab esitada üksnes Y OÜ ise. Seetõttu ei oma asja

lahendamisel tähtsust ka kostja väide, et tema ei ole kreeditarvet õigeaegselt saanud ega

kreeditarve tulemusel tekkinud enammakset 70,62 eurot tagasi saanud. Maakohtu põhjendused

selle kohta, et hageja ei pidanud tulenevalt lepingutingimustest kostjat kreeditarvest teavitama,

tuleb maakohtu otsusest välja jätta.

29. Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus hageja nõude õigesti. Kostja väide, nagu oleks

hageja tema arvelt alusetult rikastunud, ei ole õige. Kostjal ei ole seega ka nõuet, mida hageja

nõudega tasaarvestada. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

30. Kostja

ei

esitanud

oma

apellatsioonkaebuses

sisulisi

vastuväiteid

hageja

sissenõudmiskulude hüvitamise nõudele, maakohtu määratud menetluskulude jaotusele ega

nende rahalisele suurusele. Kuna maakohus on hagi õigesti rahuldanud, jättis maakohus

menetluskulud õigesti kostja kanda.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

31. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi, s.o kostja kanda.

32. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt osutati talle õigusabi 7 tundi 30 minutit

tunnihinnaga 110 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejat esindasid menetluses TsMS § 218 lg 1

p 2 nõuetele vastavad esindajad. Esindajad tegid järgmisi toiminguid: apellatsioonkaebuse ja

maakohtu lahendiga tutvumine ja vastuse koostamine, istungiks ettevalmistamine ja

kohtuistungil osalemine, asjaolude väljaselgitamine ja tõendite kogumine, selgituste

koostamine, kostja vastusega tutvumine ja menetluskulude nimekirja koostamine. Hageja

menetluskulu kokku on 825 eurot.

33. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus

leiab, et hageja esindajate toimingud olid apellatsioonimenetluses hageja õiguste kaitsmise

2-22-129715

seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg põhjendatud. Esindajate tunnitasu määr vastab

sarnastes asjades tavaliselt makstavale keskmisele hinnale ja on põhjendatud. Seejuures ei ole

esindajad tehtud toiminguid dubleerinud. Hagejat esindas menetluses kaks lepingulist esindajat

seoses esindaja vahetumise vajadusega (TsMS § 175 lg 3).

34. Kohus mõistab seega kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja 825 eurot (ilma

käibemaksuta). Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskulude hüvitiselt tasuda ka viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

kohustuse täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)