2-21-5811/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.07.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-5811

Kohtuasi

X hagi If P&C Insurance AS-i vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.03.2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3933 eurot 91 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Vassili Kosteitšuk

Kostja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168),

lepinguline esindaja Allan Habicht

Iseseisva

nõudeta

kolmas

isik

kostja

poolel

OÜ

Kinnisvara

abc

(registrikood

12734306),

lepinguline esindaja Carmen Tars

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30.03.2023. a otsus muutmata.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-21-5811

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 13.04.2021 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista If P&C Insurance

AS-ilt (kostja, kindlustusandja) välja põhivõla 3642,51 eurot ja viivise põhivõlalt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 14.04.2021 kuni põhivõla

tasumiseni.

1.1. Hageja ja kostja kindlustusandjana sõlmisid Sütemetsa tee 10-6 korteriomandi

kindlustuslepingu. 20.05.2020 toimus kindlustusjuhtum (kahjutoimik nr. E42204639Q),

millega seoses kohustus kostja hüvitama hagejale korteri esimesel korrusel asuva

laminaatpõranda vahetamise kulu. Põranda vahetamisega tegeles kostja määratud töövõtja

OÜ Kinnisvara abc (edaspidi kolmas isik). Uue põrandalaminaadi ostis ja tarnis sama ettevõte.

Hageja valis paigaldamiseks kõrgeima kasutusklassi laminaadi, mis on mõeldud suure

koormusega tubades ja eeldab materjali erilist vastupidavust. 18.10.2020 lõpetas kolmas isik

põranda vahetamise tööd ja allkirjastas hagejaga teostatud tööde akti nr 15071879. Tehtud

tööde ja kasutatud materjalide maksumus oli 3282,51 eurot.

1.2. Kohe pärast akti allkirjastamist ilmnesid olulised puudused. Ruumide tavapärasel

kasutamisel tekkisid laminaadile plekid, mille eemaldamine on võimatu. Esimesed plekid

köögis külmiku juures tekkisid enne tööde üleandmist, hagi esitamise ajaks oli kogu elutoa ja

köögi põrand plekke täis. Laminaatplaadid on paigaldatud ebaesteetiliselt, vastuolus hea

ehitustavaga. Otsavuugid olid suvalistes kohtades ning köögi-elutoa põranda ülemineku vahe

asus vales kohas. Hageja teavitas puudustest kostjat, tööde teostajat ja laminaadi tarnijat.

1.3. Hageja oli nõus, et töid teostab kostja poolt määratud isik, sest eeldas, et kostja vastutab

selle isiku töö kvaliteedi eest.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja hüvitas hagejale korteri remondi maksumuse 3197,62 eurot ja asenduspinna

üürikulu 1229 eurot. Kindlustuslepingu tingimuste TH-A 20191 p 192 kohaselt maksab kostja

kindlustusjuhtumi korral rahalist hüvitist vastavalt kindlustuslepingule või väljastab

garantiikirja kindlustusobjekti taastavale või asendavale ettevõtjale. Hageja korteri

taastamistööde teostamiseks sõlmisid hageja ja kolmas isik suulise töövõtulepingu ning

lepingust tulenevad kohustused ei laiene kostjale. Juhul, kui ehitustööd teostati ebakvaliteetselt,

saab hageja esitada nõude kolmanda isiku või parketi müünud Bauhaus OÜ vastu.

2-21-5811

2.2. Vale on hageja väide, et kuna kostja kasutab kolmandat isikut oma majandustegevuses,

vastutab ta igasuguse kolmanda isiku osutatud teenuse kvaliteedi eest. Kostja ja kolmanda isiku

vahel on sõlmitud koostööleping kahjukäsitlusteenuse osutamiseks, mitte ehitustööde

töövõtuleping.

Kostja poolel oleva kolmanda isiku seisukoht

3. Kolmas isik leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Töövõtja vahetas põranda 02.10.2020,

misjärel lahkus objektilt, allkirjastas teostatud tööde akti 14.10.2020 ja hageja allkirjastas

teostatud tööde akti 18.10.2020. Hageja kinnitas teostatud tööde aktis, et tööd on teostatud

nõuetekohaselt ja tellijal ei ole töövõtjale täitmisest tulenevaid pretensioone.

3.1. Hageja ei ole tõendanud, et plekid laminaadil tekkisid juba tööde teostamise käigus. Hageja

ei ole käesoleva ajani töövõtjale ühtegi pretensiooni esitanud. Riiklikult tunnustatud

ehitusekspert kinnitas oma 09.06.2021 hinnangus, et parkett on paigaldatud vastavalt

paigaldusjuhendile ja ehitusnormidele. Eksperdi hinnangul põhjustasid parketi laiguliseks

muutumise koduloomade eritatud lämmastikühendid ja happeid sisaldavate ainete sattumine

parketile.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus tegi 30.03.2023 asjas vaheotsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

4.1. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud. Hageja ja kostja sõlmisid kodukindlustuse lepingu

kindlustusperioodiga 01.09.2019–31.08.2020. Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on

kodukindlustuse koguriskikindlustuse tingimused TH-A-20191. Sütemetsa tee 10–6 asuv

korter kindlustati koos selles asuva koduse varaga. Kindlustuslepingu järgi on soodustatud

isikuks Swedbank AS. Omavastutus oli kindlustuslepingu kohaselt 85 eurot. 20.05.2020

toimunud veeavarii tagajärjel sai kindlustusobjektiks olev korter veekahjustusi. Kostja andis

13.08.2020 garantiikirja ja tasus 30.12.2022 ehitustööde eest 3197,62 eurot. Kostja hüvitas

hagejale asenduspinna üürikulu 1229 eurot. Koguriski kindlustustingimuste TH-A 20191 p-de

11 ja 13 kohaselt ei kuulu hüvitamisele kindlustusobjekti ebakvaliteetse osa asendamise,

parandamise või ehitusvea muul viisil kõrvaldamise kulu.

4.2. Kostja ja kolmanda isiku vahel on sõlmitud kahjukäsitlusteenuse osutamise leping.

Nimetatud lepingu p 2.1 kohaselt on partner kohustatud viima läbi esmased

kahjukäsitlustoimingud ning p 2.2 kohaselt on partner kohustatud esitama kahjujuhtumi

käsitlemise käigus taastusremondi kalkulatsiooni. Lepingu p 6.1 kohaselt peab tööde

(taastusremonditööde) tellijaks olema alati vara omanik või seaduslik valdaja (edaspidi klient).

Lepingu p 6.2 kohaselt on partner kohustatud sõlmima tööde teostamiseks kirjaliku lepingu

alati, kui töö maksumus on suurem kui 1000 eurot.

4.3. Maakohus järeldas, et sõlmitud töövõtuleping ei ole ehitustööde töövõtuleping

kindlustusvõtja kasuks. Kostja ei ole tööde tellija ega tee tellimust kliendi eest ega nimel. Kostja

ei tellinud kolmandalt isikult ehitustöid ning ei teinud hageja korteris remonditöid, vaid

garanteeris kolmandale isikule hageja korteris tehtud remonttööde eest tasumise. Ehitustööde

tellijaks on hageja. Kostja ei vastuta kolmanda isiku osutatud teenuse kvaliteedi eest. Kostja

maksis pärast ehitustööde lõpetamist ja hageja poolt vastu võtmist 20.10.2020 kolmandale

isikule 3197,62 eurot ning puudub alus täiendava hüvitise tasumiseks.

2-21-5811

4.4. Maakohus tuvastas, et hageja ja kolmas isik pidasid läbirääkimisi töövõtulepingu

tingimuste üle ning toimisid üksteise suhtes kui tööde tellija ja töövõtja. Et hageja nõue oli

põhjendamatu, tegi maakohus TsMS § 449 lg 2 kolmandast lausest tulenevalt lõppotsuse,

millega jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust maakohus

kindlaks ei määranud.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega tuvastada hageja nõude põhjendatus ja jätkata menetlust.

5.1. Maakohus hindas tõendeid vääralt ja jõudis valele järeldusele, et hageja ei ole kostjaga

töövõtulepingut sõlminud. Kohtueelses kirjavahetuses tegutses kostja töö eest vastutava

isikuna, nt vastas hageja kirjadele ja pretensioonile, saatis hageja korterisse töö kvaliteedi

hindamiseks eksperdi. 14.07.2020 pakkumist hagejale saates märkis kostja, et see on

tutvumiseks.

5.2. Maakohus ei ole selgitanud kus ja kuidas hageja väidetavalt kolmanda isikuga lepingu

sõlmis. Kolmanda isikuga ei ole hageja lepingut sõlminud, lepingutingimusi arutanud ega hinda

kooskõlastanud. Kolmas isik ei ole töövõtulepingu sõlmimist hagejaga kinnitanud. 01.11.2022

kohtuistungil teatas kolmas isik, et temalt tellis töid kostja. 14.07.2020 pakkumise number

15071732 tegi kolmas isik kostjale. Selles olid üksnes materjalide hinnad, mistõttu ei saanud

selle alusel lepingut sõlmida. Sellise numbriga hinnapakkumisele ei ole viidatud töö

vastuvõtmise aktis, kus on märgitud hoopis teine number. 19.10.2020 esitas kolmas isik arve

nr 1381 suurusega 3197,62 eurot, märkides arvele, et klient on kostja. Kolmas isik ei saatnud

arvet hagejale.

5.3. Kostja ja kolmas isik sõlmisid 14.08.2017 koostöölepingu. See kinnitab, et kostja kasutab

kolmandat isikut pidevalt oma majandustegevuses, seega vastutab kostja kolmanda isiku

tegevuse eest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 131 lg 1 järgi.

Vastustaja seisukoht

6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

8. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtus tuvastatud

asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654

lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Maakohus ei rikkunud menetlusõigust tõendite hindamisel ja kohtuotsuse põhjendamisel

(TsMS § 232 lg 1 ja TsMS § 442 lg 8). Maakohtu järeldused on arusaadavad ja seostatavad

tuvastatud asjaoludega. Et hageja maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohus

jättis hageja esile toodud asjaolud ja hageja esitatud tõendid hindamata.

2-21-5811

10. Nii maa- kui ringkonnakohtus on vaidluse keskne küsimus, kas hageja saab korteri põranda

vahetamise töö puudustest tuleneva nõude esitada kostja vastu. Et hageja nõuded kostja vastu

saaksid tuleneda eelkõige kindlustuslepingust, alustas maakohus vaidluse lahendamist õigesti

kindlustuslepingu tingimustest. Poolte esiletoodust saab järeldada, et kindlustuslepingu

tingimused TH-A 20191 muutusid lepingu osaks VÕS § 37 lg 1 järgi ning kehtivad

tüüptingimustena (VÕS § 35 lg 1).

11. Kindlustuslepingu tingimuste TH-A 20191 p 192 (dtl 84) kohaselt maksab kostja

kindlustusjuhtumi korral rahalist hüvitist vastavalt kindlustuslepingule või väljastab

garantiikirja kindlustusobjekti taastavale või asendavale ettevõtjale. Sama punkti teise lause

kohaselt kindlustusandja ei pea tegema ehitus- või remonditöid või korraldama taastamist või

asendamist. Tingimused ei näe ette, kuidas valitakse kindlustusobjekti taastav ettevõte.

Tingimuste p 193 sätestas, et kindlustusandja maksab korteri siseviimistluse kindlustusjuhtumi

korral hüvitist tingimusel, et vara taastatakse kindlustuskohas.

12. Kolleegiumi hinnangul järeldas maakohus õigesti, et tüüptingimuste kohaselt piirdusid

kostja kohustused garantiikirja väljastamisega remonditöid tegevale ettevõttele ja kostja ei

võtnud vastutust remonditööde tegemise eest. Kostja tegevus remondiettevõtte vahendamisel

on seletatav sellega, et kostjal oli huvi hinnata kahjuhüvitise suurust ning seda, kas korter saab

taastatud. Tüüptingimustest nähtub kostja huvi korter endisel kujul taastada (tingimuste p 193).

Samuti soovis kostja veenduda, et kahjuhüvitis on tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisav, kuid

mitte ülemäärane. See selgitab, miks kostja pani ette kasutada remonditöödeks ettevõtet,

kellega tal on koostöösuhe, ning korraldas korteri ülevaatamise eksperdi poolt.

13. Eelnev selgitab ka, miks kolmas isik koostas 14.07.2020 pakkumuse selliselt, et märkis

tellijaks kostja. Kostja oli see, kes otsustas, milliste kahjustuste parandamiseks ja millises

summas garantiikiri väljastada. Pakkumuse tegemine kostjale ja selle alusel garantiikirja

väljastamine ei muuda asjaolu, et kostja ei võtnud kindlustuslepingust tulenevalt hageja ees

remonditööde eest vastutust.

14. Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus oleks pidanud selgitama, kus ja millal

sõlmis kolmas isik hagejaga lepingu. Hageja on esitanud kostja vastu lepingust tuleneva raha

maksmise nõude (VÕS § 108 lg 1, § 422 lg 1). Hageja etteheites viidatud asjaolu ei ole

nõudenormi ega vastuväite eeldus, mistõttu maakohus ei pidanud seda hindama. Hagi

rahuldamata jätmiseks piisas, et maakohus tuvastas, et hageja ja kostja ei ole kokku leppinud,

et kostja vastutab remonditööde eest. Seega ei ole ka määrav, et 14.07.2020 pakkumuses

(dtl 142) sisaldusid üksnes materjalid, mitte töö.

15. Asjakohane ei ole hageja väide, et 01.11.2022 kohtuistungil teatas kolmas isik, et temalt

tellis töid kostja (vt istungi protokoll 00:09:47). Kolmanda isiku õiguslik hinnang olukorrale ei

ole pooltele ega kohtule siduv ning faktilisi asjaolusid, mis sellise lepingu sõlmimist kinnitaks,

ei ole kolmas isik esitanud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Et maakohus

ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka

ringkonnakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt