2-23-112036/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-112036

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi E. E. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2 116,82 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, e-post xxx

Kostja: E. E. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht kohtule

teadmata)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada nõue osaliselt.

2. Mõista E. E.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lepingutest nr

L89008710546, nr L89008775727 ja nr L89008776700 tulenev põhivõlgnevus

128,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 30.11.2022 kuni 02.07.2024

eest 23,55 eurot ning viivis põhivõla tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.07.2024 kuni põhivõla (128,96

eurot) tasumiseni.

3. Mõista E. E.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lepingutest nr

L89007607029, nr L89007607456 ja nr L89007607663 tulenev kohtuotsuse

tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 293,72 eurot.

4. Mõista E. E.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lepingute nr L89007607029,

nr L89007607456 ja nr L89007607663 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvad

põhivõla osamaksed (s.o esialgsete maksegraafikute põhiosamaksed perioodil

15.07.2024 kuni 15.02.2026) kokku 787,43 eurot alates maksetähtpäevale

järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtpäev Osamakse

15.07.2024

32,56

15.08.2024

32,70

15.09.2024

33,39

15.10.2024

34,54

15.11.2024

34,80

15.12.2024

35,95

15.01.2025

36,27

15.02.2025

37,02

15.03.2025

38,82

15.04.2025

38,60

15.05.2025

39,70

15.06.2025

40,23

15.07.2025

41,31

15.08.2025

41,92

15.09.2025

42,80

15.10.2025

43,85

15.11.2025

44,60

15.12.2025

45,63

15.01.2026

46,47

15.02.2026

46,27

5. Kohustada kostjat tasuma käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4

määratud

osamaksed

Julianus

Inkasso

OÜ

arvelduskontole

nr

XXXXXXXXXXXXXX.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr L89007607029 tulenevalt

edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 93,18

eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.

7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr L89007607456 tulenevalt

edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt

180,49 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.

8. Mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 75 eurot.

9. Jätta menetluskuludest 68% kostja kanda ja 32% hageja kanda.

10. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 455,60 eurot (käibemaksuta).

11. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni.

12. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks.

Kui on täidetud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 20.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse E. E.lt (kostja) 1 838,21 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas

27.07.2023 maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut

mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 16.08.2023 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla

1 475,07 eurot, intressi 76,93 eurot, haldustasu 6,30 eurot, sissenõudmiskulud 190 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivised (perioodi 30.11.2022 kuni 16.08.2023 eest) 152,48 eurot,

järelmaksulepingute alusel viivise alates 17.08.2023 kuni põhinõude (1 346,11 eurot) täitmiseni

määraga 14,9% ja Slice kokkulepete alusel viivise alates 17.08.2023 kuni põhinõude (128,96

eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hageja palub jätta

menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud, sh riigilõiv 350

eurot ja õigusabikulud 696 eurot. Hageja palub ka kostjalt välja mõista menetluskuludelt viivis

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2.1.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS ja kostja 26.01.2022 järelmaksulepingud

nr L89007607029, nr L89007607456 ja nr L89007607663, 24.05.2022 Slice makseviisi

kokkuleppe nr L89008710546 ning 31.05.2022 Slice makseviisi kokkulepped nr

L89008775727 ja nr L89008776700. Lepingute alusel soetas kostja kaubad.

2.2.

Kostja kohustus järelmaksulepingute nr L89007607029, nr L89007607456 ja nr

L89007607663 saadud kaupade eest tasuma kokku lepitud maksegraafikute alusel perioodi

15.03.2022 kuni 15.02.2026 jooksul. Järelmaksulepingutes lepiti kokku intressimääras 14,90%

aastas. Järelmaksulepingu nr L89007607029 krediidi kulukuse määr oli 33,47%,

järelmaksulepingu nr L89007607456 krediidi kulukuse määr oli 31,53% ja järelmaksulepingu

nr L89007607663 krediidi kulukuse määr oli 44,87%. Kostja ei täitnud järelmaksulepingutest

tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja oli tagasimaksetega viivituses kolme üksteisele järgneva

osamaksega.

2.3.

Lepingu L89007607029 puhul on kostja tasunud esialgsele võlausaldajale

põhivõlgnevuse katteks 27,02 eurot. Seega on lepingust tulenev põhivõlgnevus 462,98 eurot.

Lepingu L89007607456 puhul on kostja tasunud esialgsele võlausaldajale põhivõlgnevuse

katteks 38,22 eurot. Seega on lepingust tulenev põhivõlgnevus 726,78 eurot. Lepingu

L89007607663 puhul on kostja tasunud esialgsele võlausaldajale põhivõlgnevuse katteks 0,65

eurot. Seega on lepingust tulenev põhivõlgnevus 156,35 eurot. Järelmaksulepingutest tulenev

põhivõlgnevus on kokku 1 346,11 eurot.

2.4.

Slice makseviisi kokkulepete alusel kohustus kostja kaupade eest tasuma kolme kuu

jooksul. Slice on internetipoes pakutav makseviis, mis võimaldas kostjal jagada ostukorvi

kolmeks võrdseks osamakseks ilma lisatasudeta. Slice makseviisi lepingu L89008710546

katteks on kostja tasunud esialgsele võlausaldajale 66,68 eurot. Seega on lepingust tulenev

põhivõlgnevus 33,32 eurot. Slice makseviisi lepingu L89008775727 katteks on kostja tasunud

esialgsele võlausaldajale 88,68 eurot. Seega on lepingust tulenev põhivõlgnevus 44,32 eurot.

Slice makseviisi lepingu L89008776700 katteks on kostja tasunud esialgsele võlausaldajale

102,68 eurot. Seega on lepingust tulenev põhivõlgnevus 51,32 eurot. Slice makseviisi

lepingutest tulenev põhivõlgnevus on kokku 128,96 eurot.

2.5.

08.11.2022 saatis Inbank AS kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti

kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 29.11.2022 esitas Inbank AS kostjale

lepingute ülesütlemise avalduse, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

30.11.2022 loovutas Inbank AS nõude hagejale. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud

30.11.2022 kirjaga.

2.6.

Inbank AS ja kostja leppisid järelmaksulepingutes L89007607029, L89007607456 ja

L89007607663 kokku intressimääras 14,90%. Kostja intressivõlgnevus lepingu L89007607029

eest on 21,40 eurot, lepingu L89007607456 eest 48,54 eurot ja lepingu L89007607663 eest 6,99

eurot, s.o kokku 76,93 eurot.

2.7.

Vastavalt lepingutele ja maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma lepingute

haldustasu 0,90 eurot kuus. Lepingute ülesütlemise seisuga 29.11.2022 oli kostjal tasumata

haldustasud kokku 6,90 eurot.

2.8.

Hageja nõuab viivist järelmaksulepingutest tulenevalt põhivõlalt (1 346,11 eurot)

lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 30.11.2022 lepingutes kokku lepitud

laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 14,90% aastas. Slice kokkulepete alusel

nõuab hageja viivist põhivõlalt (128,96 eurot) lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o

alates 30.11.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hagiavalduse esitamise

päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis 152,48 eurot.

2.9.

Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud meeldetuletusi. Hageja

nõudis 16.08.2023 esitatud hagiavalduses kostjalt sissenõudekulude hüvitamist 190 euro

ulatuses. 24.05.2024 menetlusdokumendis loobus hageja sissenõudmiskuludest 155 eurot

ületavas osas. Kohus võttis 29.05.2024 vastu hagist osalise loobumise sissenõudmiskulude 35

eurot osas ning jätkas menetlust põhivõlgnevuse 1475,07 eurot, intressi 76,93 eurot, haldustasu

6,30 eurot, sissenõudmiskulude 155 eurot ja viivise nõudes. Hageja sissenõudmiskulude nõue

155 eurot on kujunenud järgmiselt:

1) Järelmaksulepingu nr L89007607029 alusel 19.12.2022 esimese tasulise kirja saatmine

15 eurot, 26.01.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot ja 27.02.2023 kolmanda

tasulise kirja saatmine 5 eurot, s.o kokku 25 eurot;

2) Järelmaksulepingu nr L89007607456 alusel 19.12.2022 esimese tasulise kirja saatmine

20 eurot, 26.01.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot ja 27.02.2023 kolmanda

tasulise kirja saatmine 5 eurot, s.o kokku 30 eurot;

3) Järelmaksulepingu nr L89007607663 alusel 19.12.2022 esimese tasulise kirja saatmine

15 eurot, 26.01.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot ja 27.02.2023 kolmanda

tasulise kirja saatmine 5 eurot, s.o kokku 25 eurot;

4) Slice kokkuleppe nr L89008710546 alusel 19.12.2022 esimese tasulise kirja saatmine

15 eurot; 27.12.2022 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot ja 30.01.2023 kolmanda

tasulise kirja saatmine 5 eurot, s.o kokku 25 eurot;

5) Slice kokkuleppe nr L89008775727 alusel 19.12.2022 esimese tasulise kirja saatmine

15 eurot; 27.12.2022 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot ja 30.01.2023 kolmanda

tasulise kirja saatmine 5 eurot, s.o kokku 25 eurot;

6) Slice kokkuleppe nr L89008776700 alusel 19.12.2022 esimese tasulise kirja saatmine

15 eurot; 27.12.2022 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot ja 30.01.2023 kolmanda

tasulise kirja saatmine 5 eurot, s.o kokku 25 eurot.

3. Kohus toimetas hagi kostjale kätte 10.11.2023 väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastanud.

4. Kohus märkis 12.12.2023 kohtunõudes, et kohtu esialgsel hinnangul on kostjale

järelmaksulepingute sõlmimisel ja laenu andmisel rikutud vastutustundliku laenamise

põhimõtet ning andis hagejale täiendava tähtaja ümberarvestuse tegemiseks ja menetluskulude

nimekirja esitamiseks. Muuhulgas palus kohus täpsustada Slice makseviisi kokkulepete

nõudeid.

5. Hageja 10.01.2024 esitatud menetlusdokumendis esitas hageja taotluse kohtu poolt tõendite

kogumiseks ning ümberarvestuse koos nõudega kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks

muutuv võlgnevus.

6. Kohus jättis 03.04.2024 määrusega hageja taotluse tõendite kogumiseks käiguta. Samas

määruses kohustas kohus hagejat esitama ka hagi nõuete ja väidete täpsustused ning võimalikud

täiendavad tõendid.

7. 06.05.2024 võttis hageja tõendite kogumise taotluse tagasi ja esitas hagi nõuete täpsustused

koos tõenditega. Samas menetlusdokumendis esitas hageja täiendatult alternatiivse nõude

juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja esitatud

ümberarvestuse kohaselt on lepingutest L89007607029, L89007607456 ja L89007607663

tulenevad nõuded kujunenud järgmiselt.

7.1.

Lepingu nr L89007607029 alusel sai kostja soetada kauba väärtusega 490 eurot ning on

teinud tagasimakseid 123,83 euro ulatuses. Ümberarvestuse järgselt on kostjal põhinõudest

tasumata 366,17 eurot (490 – 123,83). Arvestades kostja tagasimaksed põhinõude katteks, ei

saa lepingut 29.11.2022 seisuga lugeda kehtivalt üles öelduks, kuna kostja ei olnud selleks

hetkeks osamaksetega võlgnevuses. 15.12.2023 seisuga on lepingujärgse maksegraafiku järgi

sissenõutavaks muutunud põhiosa 144,55 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 123,83 eurot

ning on seega võlgnevuses 20,72 euro ulatuses (144,55 – 123,83). Kostja on seega

tagasimaksetega viivituses alates 20. osamaksest. Hageja palub kostjalt välja mõista tulevikus

sissenõutavaks muutuva võlgnevuse lepingujärgse graafiku järgi (dtl 210-211). Hageja nõuab

edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 20,72 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113

lg 1 esimese lause kohaselt.

7.2.

Lepingu nr L89007607456 alusel sai kostja soetada kauba väärtusega 765 eurot ning on

teinud tagasimakseid 161,52 euro ulatuses. Ümberarvestuse järgselt on kostjal põhinõudest

tasumata 603,48 eurot (765 – 161,52). Arvestades kostja tagasimaksed põhinõude katteks, ei

saa lepingut 29.11.2022 seisuga lugeda kehtivalt üles öelduks, kuna kostja ei olnud selleks

hetkeks osamaksetega võlgnevuses. 15.12.2023 seisuga on lepingujärgse maksegraafiku järgi

sissenõutavaks muutunud põhiosa 230,17 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 161,52 eurot

ning on seega võlgnevuses 68,65 euro ulatuses (230,17 – 161,52). Kostja on seega

tagasimaksetega viivituses alates 17. osamaksest. Hageja palub kostjalt välja mõista tulevikus

sissenõutavaks muutuva võlgnevuse lepingujärgse graafiku järgi (dtl 212-213). Hageja nõuab

edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 68,65 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113

lg 1 esimese lause kohaselt.

7.3.

Lepingu nr L89007607663 alusel sai kostja soetada kauba väärtusega 157 eurot ning on

teinud tagasimakseid 45,50 euro ulatuses. Ümberarvestuse järgselt on kostjal põhinõudest

tasumata 111,50 eurot (157 – 45,50). Arvestades kostja tagasimaksed põhinõude katteks, ei saa

lepingut 29.11.2022 seisuga lugeda kehtivalt üles öelduks, kuna kostja ei olnud selleks hetkeks

osamaksetega võlgnevuses. 15.12.2023 seisuga on lepingujärgse maksegraafiku järgi

sissenõutavaks muutunud põhiosa 40,92 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 45,50 eurot.

Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 17. osamaksest. Hageja palub kostjalt välja

mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse lepingujärgse graafiku järgi (dtl 214-

215).

8. 29.05.2024 määrusega teatas kohus, et tulenevalt esitatud nõuete suurusest menetleb kohus

asja lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 1 475,07 eurot, intressi 76,93 eurot, haldustasu 6,30 eurot,

sissenõudmiskulusid 155 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid (perioodi 30.11.2022 kuni

16.08.2023 eest) 152,48 eurot, järelmaksulepingute alusel viiviseid alates 17.08.2023 kuni

põhinõude (1 346,11 eurot) täitmiseni määraga 14,9% ja Slice kokkulepete alusel viiviseid

alates 17.08.2023 kuni põhinõude (128,96 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

10. Kohus tuvastas, et Inbank AS ja kostja sõlmisid 26.01.2022 järelmaksulepingu nr

L89007607029, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 490 eurot (dtl 39-43),

järelmaksulepingu nr L89007607456, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 765 eurot (dtl

45-49), järelmaksulepingu nr L89007607663, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 157

eurot (dtl 51-55). Lepingud on mõlema poole poolt digitaalselt allkirjastatud. Hageja on

esitanud väljavõtted raha kauba müüjale ülekandmise kohta (dtl 207-208). Kuivõrd kostja ei

ole menetluses vaielnud vastu kaupade kättesaamisele, ei ole kohtul alust kahelda, et kostja ei

ole kaupasid kätte saanud. Lepingute kohaselt tuli kostjal tasuda kauba eest vastavalt

maksegraafikutele. Hagiavalduse kohaselt tasus kostja Inbank AS-ile lepingu L89007607029

põhivõlgnevuse katteks 27,02 eurot, lepingu L89007607456 põhivõlgnevuse katteks 38,22

eurot ja lepingu L89007607663 põhivõlgnevuse katteks 0,65 eurot (dtl 30-31). Eeltoodust

tulenevalt on kostja saanud kaubad koguväärtusega 1 412 eurot, hageja on arvestanud

põhivõlgnevuse katteks 59,89 eurot, seega on hageja järelmaksulepingutest tulenev

põhivõlgnevuse nõue 1 352,11 eurot (1 412 – 59,89).

11. Kohus tuvastas, et Inbank AS ja kostja sõlmisid 24.05.2022 Slice makseviisi lepingu nr

L89008710546, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 100 eurot (dtl 191), 31.05.2022

Slice makseviisi lepingu nr L89008775727, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 133

eurot (dtl 192), 31.05.2022 Slice makseviisi lepingu nr L89008776700, mille alusel sai kostja

kauba maksumusega 154 eurot (dtl 193). Slice on internetipoes pakutav makseviis, mis

võimaldas kostjal jagada ostukorvi kolmeks võrdseks osamakseks ilma lisatasudeta. Kuivõrd

kostja ei ole menetluses vaielnud vastu kaupade kättesaamisele, ei ole kohtul alust kahelda, et

kostja ei ole kaupasid kätte saanud. Eeltoodust tulenevalt on kostja saanud kaubad

koguväärtusega 387 eurot. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi täies ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt tasus kostja Inbank AS-ile Slice makseviisi lepingu nr L89008710546

põhiosa katteks 66,68 eurot, lepingu nr L89008775727 põhiosa katteks 88,68 eurot ja lepingu

nr L89008776700 põhiosa katteks 102,68 eurot (dtl 31). Kuivõrd kostja on teinud tagasimakseid

258,04 euro ulatuses, on kostjal tasumata 128,96 eurot (387 – 258,04).

12. Nõude üleminek krediidiandjalt hagejale on tõendatud nõude loovutamise teatisega, mis

edastati kostjale lepingutes märgitud postiaadressile (dtl 71).

13. Inbank AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingute nr L89007607029, L89007607456 ja

L89007607663 puhul on tegemist faktooringulepinguga VÕS § 256 lg 1 tähenduses ning

tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes, kuna Inbank AS osutas teenust, millega

võimaldati füüsilisest isikust kostjal sõlmida intressidega järelmaksuleping ostu sooritamiseks

Progear OÜ-lt. Kuivõrd Inbank AS-i ja kostja vahel sõlmitud Slice makseviisi lepingute nr

L89008710546, L89008775727 ja L89008776700 puhul ei ole kokku lepitud intressi tasumise

kohustust, ei kohaldu nendele lepingutele tarbijakrediidi sätted.

14. Slice makseviisi lepingutest L89008710546, L89008775727 ja L89008776700 tulenev

põhivõlgnevuse nõue 128,96 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

15. Hageja nõuab kostjalt Slice makseviisi kokkulepete L89008710546, L89008775727 ja

L89008776700 alusel viivist põhivõlalt (128,96 eurot) alates lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast, s.o alates 30.11.2022 seadusjärgses viivisemääras kooskõlas VÕS § 113 lg 1 teise

lausega. Kohus määrab viivised kindlaks kuni otsuse tegemiseni (02.07.2024) kindla summana

ja edasiulatuvalt protsendina. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 teisest lausest oli 30.11.2022 kuni

31.12.2022 viivisemäär 8% aastas (0% + 8% = 8%), 01.01.2023 kuni 30.06.2023 10,5% aastas

(2,5% + 8% = 10,5%), 01.07.2023 kuni 31.12.2023 12% aastas (4% + 8% = 12%) ja 01.01.2024

kuni 02.07.2024 12,5% aastas (4,5% + 8% = 12,5%). Viivisearvestuse aluseks olevad tehted on

järgmised:

1) 30.11.2022–31.12.2022: 128,96 × 8% ÷ 365 × 32 päeva = 0,9 eurot;

2) 01.01.2023–30.06.2023: 128,96 × 10,5% ÷ 365 × 181 päeva = 6,72 eurot;

3) 01.07.2023–31.12.2023: 128,96 × 12% ÷ 365 × 184 päeva = 7,8 eurot;

4) 01.01.2023–02.07.2023: 128,96 × 12,5% ÷ 365 × 184 päeva = 8,13 eurot.

Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel Slice makseviisi lepingute

L89008710546, L89008775727 ja L89008776700 eest välja mõista 02.07.2024 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 23,55 eurot (0,9 + 6,72 + 7,8 + 8,13) ning alates 03.07.2024

viivis põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kuni

põhivõla (128,96 eurot) tasumiseni.

16. Järgnevalt analüüsib kostja järelmaksulepingutest L89007607029, L89007607456 ja

L89007607663 tulenevaid nõudeid, hinnates esmalt vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist.

17. Riigikohus

on

24.11.2023

tsiviilasjas

nr

2-21-13098

määruses

selgitanud

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Kohtul on esmalt otstarbekas

kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale

(VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 406² lg 1 esimese lause järgi on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

18. Kohus tuvastas, et 26.01.2022 seisuga oli eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määr 16,95%. Seega oli maksimaalne krediidi kulukuse määr 50,85%. Praegusel juhul

ei ületa lepingute L89007607029, L89007607456 ja L89007607663 krediidi kulukuse määrad

(33,47%, 31,53% ja 44,87%) VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.

19. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel

lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites

väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija

selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus

asjas nr C-679/18, p-d 20–23).

Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline

(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi

tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS

§ 4034 lg 13).

Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-22-147995 tehtud 28.07.2023 määruse p-s 12.1

leidnud, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks,

ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka vastav kord võib selle põhimõttega vastuolus olla.

Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus 08.11.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-106661 selgitanud,

et ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest

saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu

pangakonto väljavõtetest nähtuv (otsuse p 55).

Tarbijal on küll VÕS § 403⁴ lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 403⁴ lg 4 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50

lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud

andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo

31.01.2018, nr 2‑14‑21710, p 29.3).

Riigikohus on eelnevalt viidatud lahendis nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

• tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS

§ 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

• tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

• tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

• tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49

lg 1 p 5).

Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija

krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase

hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise

kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab

krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema

selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust

võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija

sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab

krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja

muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku

suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise

kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega

laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva

sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja

pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid,

mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet.

20. Kohus selgitas 12.12.2023 hagejale, et kohtu esialgsel hinnangul on võlausaldaja rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet lepingute nr L89007607029, L89007607456 ja

L89007607663 andmisel ning hagejal tuleb esitada VÕS § 4034 lg 7 järgne ümberarvestus (dtl

173-175). Hageja esitas alternatiivse nõudena ümberarvestuse 10.01.2024 ja 06.05.2024

juhuks, kui kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud.

21. Hagiavaldusest ning sellele lisatud tõenditest järeldub, et järelmaksulepingute puhul laenu

andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Laenud ei

vastanud kostja finantsolukorrale. Krediidiandja oleks pidanud märkama, et krediidist võib

tekkida taotlejale olulisi raskusi ning kahjulikke majanduslikke tagajärgi.

21.1. Hageja selgituse (dtl 30, 187, 205-206) kohaselt olid kostja krediidivõimelisuse

hindamise aluseks kostja laenutaotlused ja avalikud päringud Maksehäireregistrisse ning

Maksu- ja Tolliametisse. Hagimaterjalidest ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostja

arvelduskonto väljavõtet, mille põhjal oleks võimalik tuvastada kostja varaline seisund ning

regulaarse sissetuleku suurus (KAVS § 49 lg 1 p 1). Krediidiandjal tuleb KAVS § 49 lg 3 alusel

tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad,

sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja

tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija

sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist, 2)

aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise

regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi ja 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida

kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus

tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. Kostja on märkinud laenutaotlustes oma

sissetuleku suuruseks 1 260 eurot. Laenuandja ei selgitanud välja, milline on kostja sissetuleku

allikas ja kas tegemist on regulaarse sissetulekuga. Samuti ei ole krediidiandja kontrollinud

kostja igakuiste kohustuste ja majapidamiskulude suurust ja sisu. Laenutaotluses märgitud ning

registritest nähtuvad andmed ei ole piisavad, et selgitada välja tarbija tegelikud sissetulekud ja

kohustused ning sissetulekute regulaarsus.

21.2. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei järginud VÕS § 4034 lg 2

esimeses lauses nõutavat hoolsust. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu

taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4

kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo

31.01.2018, nr 2‑14‑21710, p 29.3).

22. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu

kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab

intressi arvestamine õigusliku aluse ning asendub (üldjuhul) viivise (sh seadusest tuleneva

viivise) või kahjuhüvitise arvestamisega (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise

eest, vt RKTKo 26.11.2012, nr 3-2-1-141-12, p 10).

Järelmaksulepingutes nr L89007607029, L89007607456 lepiti kokku intressi tasumises

määraga 14,90% aastas. Hageja nõuab hagiavalduses järelmaksulepingute nr L89007607029,

L89007607456 ja L89007607663 alusel intressivõlgnevust kokku 76,93 eurot (21,40 + 48,54 +

6,99). Intressi on arvestatud perioodi 26.01.2022–29.11.2022 eest.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse

regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2). Seadusjärgne intressimäär

alates laenude väljastamisest 26.01.2022 kuni 31.12.2022 oli 0%. Lepingutes kokkulepitud

intressimäär on seadusjärgsest suurem, 14,90% aastas. Intressi ümberarvestust uue

maksegraafikuga ei ole hageja esitanud. Seega jääb hagis esitatud intressinõue rahuldamata.

23. Kohtupraktika kohaselt on VÕS § 4034 lg 7 teise lausega hõlmatud intress ja muud

krediidiga seotud tasud (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu ja muu sarnane).

Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud

krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-

18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p

11).

24. VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja

nõue haldustasu osas rahuldamata (6,30 eurot).

25. Kuivõrd kohus on seisukohal, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud ning kohus jätab järelmaksulepingutest tuleneva intressinõude ja haldustasu nõude

rahuldamata, analüüsib kohus hageja alternatiivset nõuet järelmaksulepingute osas. Kohus

märgib seoses hageja poolt esitatud alternatiivse nõudega järgmist. TsMS § 370 lg 2 kohaselt

võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub

rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Järjestatud nõuetega ei ole

§ 370 lg 2 mõttes tegemist, kui hageja palub mõista kostjalt välja võlgnevuse täies ulatuses,

ning juhuks, kui kohus leiab, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõista

võlgnevus välja hageja poolt märgitud alternatiivses ulatuses. Sellises olukorras on hageja

esitanud sisuliselt ühe nõude ning tagumises järjekorras esitatud nõude rahuldamine tähendaks

tegelikult hageja nõude osalist rahuldamist.

26. Hageja esitas 10.01.2024 ja 06.05.2024 ümberarvestuse VÕS § 4034 lg 7 järgi, juhuks kui

kohus peaks leidma, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust. Samuti

märkis hageja 06.05.2024 menetlusdokumendis, et ei loobu esialgsest nõudest ega soovi seda

tagasi võtta. Seega on praegusel juhul tegemist hagi osalise rahuldamisega. Ümberarvestuse

kohaselt on järelmaksudest tulenev nõue kujunenud järgmiselt.

26.1. Lepingu nr L89007607029 alusel sai kostja soetada kauba väärtusega 490 eurot ning on

teinud tagasimakseid 123,83 eurot. Ümberarvestuse järgselt on kostjal põhinõudest tasumata

366,17 eurot (490 – 123,83). Arvestades kostja tagasimaksed põhinõude katteks, ei saa lepingut

29.11.2022 seisuga lugeda kehtivalt üles öelduks, kuna kostja ei olnud selleks hetkeks

osamaksetega võlgnevuses. Kostja on tagasimaksetega viivituses alates 20. osamaksest

(15.10.2023). Kohtuotsuse tegemise seisuga (02.07.2024) on maksegraafiku järgi

sissenõutavaks muutunud põhiosa 217,01 eurot (dtl 210-211). Kostja on tasunud põhiosa

katteks 123,83 eurot ning võlgnevus on seega 93,18 eurot (217,01 – 123,83). Hageja palub

kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse lepingujärgse graafiku järgi

(dtl 210-211) ning edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt (kohtuotsuse tegemise seisuga 93,18

eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt. Maksegraafiku

jääkmaksumus kohtuotsuse tegemise seisuga on 272,99 eurot (dtl 210-211).

26.2. Lepingu nr L89007607456 alusel sai kostja soetada kauba väärtusega 765 eurot ning on

teinud tagasimakseid 161,52 euro ulatuses. Ümberarvestuse järgselt on kostjal põhinõudest

tasumata 603,48 eurot (765 – 161,52). Arvestades kostja tagasimaksed põhinõude katteks, ei

saa lepingut 29.11.2022 seisuga lugeda kehtivalt üles öelduks, kuna kostja ei olnud selleks

hetkeks osamaksetega võlgnevuses. Kostja on tagasimaksetega viivituses alates 17. osamaksest

(15.07.2023). Kohtuotsuse tegemise seisuga (02.07.2024) on lepingujärgse maksegraafiku järgi

sissenõutavaks muutunud põhiosa 342,01 eurot (dtl 212-213), kostja on tasunud põhiosa katteks

161,52 eurot ning võlgnevus on seega 180,49 eurot (342,01 – 161,52). Hageja palub kostjalt

välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse lepingujärgse graafiku järgi (dtl

212-213) ning edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt (kohtuotsuse tegemise sisuga 342,01

eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt. Maksegraafiku

jääkmaksumus kohtuotsuse tegemise seisuga on 422,99 eurot (dtl 212-213).

26.3. Lepingu nr L89007607663 alusel sai kostja soetada kauba väärtusega 157 eurot ning on

teinud tagasimakseid 45,50 euro ulatuses. Ümberarvestuse järgselt on kostjal põhinõudest

tasumata 111,50 eurot (157 – 45,50). Arvestades kostja tagasimaksed põhinõude katteks, ei saa

lepingut 29.11.2022 seisuga lugeda kehtivalt üles öelduks, kuna kostja ei olnud selleks hetkeks

osamaksetega võlgnevuses. Kohtuotsuse tegemise seisuga (02.07.2024) on lepingujärgse

maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud põhiosa 65,55 eurot (dtl 214-215), kostja on

tasunud põhiosa katteks 45,50 ning on võlgnevus on seega 20,05 eurot (65,55 – 45,50). Kostja

on tagasimaksetega viivituses alates 17. osamaksest. Hageja palub kostjalt välja mõista

tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust lepingujärgse graafiku järgi (dtl 214-215).

Maksegraafiku jääkmaksumus kohtuotsuse tegemise seisuga on 91,45 eurot (dtl 214-215).

26.4. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsuse tegemise seisuga (02.07.2024) muutunud

lepingute järgsete maksegraafikute järgi sissenõutavaks põhivõlgnevus 293,72 eurot (93,18 +

180,49 + 20,05). Lepingutest tulenevate maksegraafikute jääkmaksumus kohtuotsuse tegemise

seisuga on 787,43 eurot (272,99 + 422,99 + 91,45). Kuivõrd järelmaksulepingute

maksegraafikute osamaksete tähtajad kattuvad, liidab kohus lepingute järgsed maksegraafikud.

Seega kujuneb tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlgnevus lepingute järgsete

maksegraafikute järgi järgmiselt:

Maksetähtpäev Jääkmaksumus Osamakse

15.07.2024

787,43

32,56

15.08.2024

754,87

32,70

15.09.2024

722,17

33,39

15.10.2024

688,78

34,54

15.11.2024

654,24

34,80

15.12.2024

619,44

35,95

15.01.2025

583,49

36,27

15.02.2025

547,22

37,02

15.03.2025

510,20

38,82

15.04.2025

471,38

38,60

15.05.2025

432,78

39,70

15.06.2025

393,08

40,23

15.07.2025

352,85

41,31

15.08.2025

311,54

41,92

15.09.2025

269,62

42,80

15.10.2025

226,82

43,85

15.11.2025

182,97

44,60

15.12.2025

138,37

45,63

15.01.2026

92,74

46,47

15.02.2026

46,27

46,27

Kokku:

787,43

27. Hagiavalduses nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist alates järelmaksulepingute

ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 30.11.2022 kuni lepingus kokku lepitud intressiga

võrdses määras, s.o 14,9% aastas põhinõudelt 1346,11 eurot.

28. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tuleneb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või

tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

Praegusel juhul on lepinguga ette nähtud seadusejärgsest viivisemäärast kõrgem intressimäär,

kuid intressi puhul kohaldub seadusjärgne määr. Seega tuleb ka viivise puhul lähtuda

seadusjärgsest määrast. Hageja esialgne järelmaksulepingutest tulenev sissenõutavaks

muutunud viivise nõue 142,87 eurot (dtl 34, dtl 150) jääb rahuldamata.

Hageja ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja kostjalt lepingute L89007607029 ja

L89007607456 alusel edasiulatuvat viivist alates kohtuotsuse jõustumisest seadusjärgses

määras (VÕS § 113 lg 1 teine lause). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr

L89007607029 tuleneva edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt 93,18 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni ja lepingust

nr L89007607456 tuleneva edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt 180,49 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.

29. Hageja nõuab kostjalt 155 euro suuruse sissenõudmiskulu hüvitamist 6 erineva lepingu

puhul meeldetuletuskirjade saatmise eest. VÕS 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu

lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga

sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot ning sama sätte

lõike 2 punkti 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot,

kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1 000 eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud

järgmiselt:

1) 25 eurot järelmaksulepingu nr L89007607029 19.12.2022, 26.01.2023 ja 27.02.2023

tasuliste meeldetuletuskirjade eest (dtl 73-84);

2) 30 eurot järelmaksulepingu nr L89007607456 19.12.2022, 26.01.2023 ja 27.02.2023

tasuliste meeldetuletuskirjade eest (dtl 86-97);

3) 25 eurot järelmaksulepingu nr L89007607663 19.12.2022, 26.01.2023 ja 27.02.2023

tasuliste meeldetuletuskirjade eest (dtl 98-109).

4) 25 eurot Slice makseviisi lepingu nr L89008710546 19.12.2022, 27.12.2022 ja

30.01.2023 tasuliste meeldetuletuskirjade eest (dtl 110-122);

5) 25 eurot Slice makseviisi lepingu nr L89008775727 19.12.2022, 27.12.2022 ja

30.01.2023 tasuliste meeldetuletuskirjade eest (dtl 122-135);

6) 25 eurot Slice makseviisi lepingu nr L89008776700 19.12.2022, 27.12.2022 ja

30.01.2023 tasuliste meeldetuletuskirjade eest (dtl 135-148).

Kuivõrd kohus on tuvastanud, et järelmaksulepingud nr L89007607029, L89007607456 ja

L89007607663 ei olnud kehtivalt üles öeldud, ei ole sissenõudmiskulud 80 eurot (25 + 30 + 25)

VÕS § 1132 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel põhjendatud. Ülejäänud sissenõudmiskulud on kohtu

hinnangul põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 ja 2 alusel välja

mõista sissenõudmiskulud 75 eurot (25+25+25).

30. Eelneva põhjal mõistab kohus kostjalt välja lepingute järgse sissenõutavaks muutunud

põhivõla 422,68 eurot (293,72 + 128,96), edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuva põhivõla

787,43 eurot osamaksetena perioodil 15.07.2024 kuni 15.02.2026 (20 osamakset),

sissenõudmiskulud 75 eurot, lepingutest nr L89008710546, L89008775727, L89008776700

tuleneva otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 23,55 eurot (hagi esitamise

seisuga 9,61 eurot) ja viivise põhivõla tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras alates 03.07.2024 kuni põhivõla (128,96 eurot) tasumiseni,

edasiulatuva viivise lepingu L89007607029 põhivõlgnevuselt 93,18 eurolt ja lepingu

L89007607456 põhivõlgnevuselt 180,49 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni. Muus osas – põhivõlg 264,96 eurot,

intressid 76,93 eurot, haldustasu 6,30 eurot, sissenõudmiskulud 80 eurot, hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivised 142,87 eurot, s.o kokku 571,06 eurot – jääb hagi

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

31. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg-st 4 tuleneb, et

kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud

juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud.

31.1. Kohus jaotab menetluskulud praegusel juhul võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

Loobutud osas (sissenõudmiskulud 35 euro ulatuses) jäävad hageja menetluskulud tema enda

kanda.

31.2. Arvestades sh loobutud osa rahuldas kohus hageja nõuetest ligikaudu 68% (1294,72 ÷

1900,78 eurot × 100% = 68,12%). Seega jäävad menetluskulud 68% ulatuses kostja kanda ning

32% ulatuses hageja kanda (100% – 68% = 32%).

32. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

33. Hageja

16.08.2023

menetluskulude

nimekirja

(dtl

152)

kohaselt

on

hageja

menetluskuludeks riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu

676 eurot, kokku 1 046 eurot. Kostja menetluses ei osalenud, seega ei ole tal hüvitamisele

kuuluvaid menetluskulusid tekkinud.

33.1. Käesoleva tsiviilasja hagihind on 2 116,82 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1

järgi kuulus kuni 2 500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 350 eurot. Tasutud riigilõiv

350 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Hagist osaline loobumine (35 euro ulatuses)

hagi hinda ja riigilõivu suurust ei mõjutanud, mistõttu riigilõivu osaliseks tagastamiseks puudub

alus.

33.2. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või

menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20

eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. Nimetatud sättest tulenevalt ei saa hageja ka hagi rahuldamise korral

nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist TsMS § 4842 esimeses lauses

sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro suuruse

menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Seega on maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulu 20 eurot põhjendatud ja vajalik.

33.3. Hageja lepingulise esindaja kulu hagimenetluses on 676 eurot (4 tundi tunnitasuga 169

eurot). Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline

esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud

tunnitasuks on kohtupraktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks

(TlnRnKo 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks

menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25).

Kohus leiab, et hageja esindaja märgitud teenustasu 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb

käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades praeguse tsiviilasja olemust,

vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud

tunnitasu suurus kohtu hinnangul ülepaisutatud. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja

tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri

liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse

standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on

põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 100 eurot.

Praegusel juhul on tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Hageja lepingulise

esindaja töö sisaldas hagi esitamiseks alusdokumentide kogumist ja analüüsimist, hagiavalduse

koostamist, menetluskulude nimekirja koostamist ja kohtunõuetele vastamist. Kostja

menetluses ei osalenud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel 3

tundi, mis vastab ka menetluses esitatud dokumentide ja nende lisade mahu hulgale. Arvestades

lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 320

eurot (3 tundi × 100 eurot + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu).

33.4. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 350 + 320 = 670

eurot. Kuivõrd hageja menetluskuludest jääb kostja kanda 68%, mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja 670 × 68% = 455,60 eurot.

34. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse

alusel

menetluskulude

kindlaksmääramise

lahendis,

et

hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema

poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

35. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

36. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik