2-21-3448/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedtaotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
Legislator headnote
AI generated2-21-3448/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Menetlusosaline võib ise esitada muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Margo Klaar, Ele Liiv, Mati Maksing
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.07.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-3448
Kohtuasi
Prestin OÜ hagiavaldus Aktsiaseltsi TREF Nord vastu
ostuhinna, viivise ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.10.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi TREF Nord apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
39 789,93 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja Prestin OÜ (registrikood 14624000), lepinguline
esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela
Kostja Aktsiaselts TREF Nord (registrikood 10217746),
lepinguline esindaja advokaat Märt Mürk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 02.10.2023 otsus muutmata.
2. Aktsiaseltsi TREF Nord apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Aktsiaseltsi TREF Nord kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult
teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
kassatsioonkaebus.
2-21-3448
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1. Prestin OÜ (hageja) esitas 04.03.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Aktsiaseltsi TREF
Nord (kostja) vastu võla, viivise ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks.
2. Hagiavalduses esiletoodu kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30.06.2020 müügilepingu nr
OML.S2020.001 (leping), mille kohaselt pidi hageja tellimuse alusel tarnima kostjale
ehitusmaterjale ja kostja oli kohustatud hagejale tarnitud kauba eest tasuma. Lepingu
valmistas ette kostja oma majandustegevuses. Lepingu tingimuste p 4.4 järgi oli ostjal õigus
esitada pretensioone kauba koguse ja kvaliteedi kohta kauba üleandmisel. Lepingu tingimuste
p 4.5 järgi oli ostjal varjatud puuduste korral õigus esitada tõendatud pretensioone kvaliteedi
kohta 5 päeva jooksul alates kauba üleandmisest. Lepingu tingimuste p 4.6 sätestas poolte
poolt majandustegevuses sõlmitud kokkuleppe, mille kohaselt p-des 4.4 ja 4.5 sätestatud
tähtaegade ületamisel loevad pooled avastatud puudused tehingu tingimusteks tehingu
tegemisest.
3. Hageja tarnis kostjale ajavahemikul 16.07.2020–30.07.2020 täiteliiva ja killustikku. Kostja
ei esitanud lepingu tingimuste p-s 4.5 sätestatud tähtaja jooksul hagejale pretensioone tarnitud
täiteliiva ja killustiku koguste ning kvaliteedi kohta. Hageja edastas 03.08.2020 e-kirja teel
kostjale juuli 2020 kaubavedude kohta koondandmed, millele 04.08.2020 kostja vastas
„Korras!“. Hageja esitas kostjale 31.07.2020 arve nr 201395 summas 19 676,80 eurot
maksetähtajaga 26.08.2020. Arve tähtaegselt tasumata jätmise korral oli kostja kohustatud
tasuma viivist 0,5% päevas. Kostja ei ole hagejale eelviidatud arvet tasunud.
4. Kostja edastas hagejale 28.09.2020 vastuskirja, milles selgitas, et ei tunnista hageja nõuet,
taganeb hagejaga sõlmitud lepingust ning nõuab hagejalt kahju 13 039,12 euro ulatuses
hüvitamist. Kostja ei teatanud kokkulepitud tähtaja jooksul tarnitud täiteliiva ja kruusa
puudustest, mistõttu on väidetud puudused lepingu tingimuste p 4.6 kohaselt loetud tehingu
tingimusteks.
5. Hageja tarnis lepingutingimustele vastava kauba. Lepingust tulenevalt ei pidanud tarnitav
kaup vastama enne lepingu sõlmimist tehtud katseprotokolli tulemustele. Kauba kvaliteedi
nõuded sätestasid lepingu tingimuste p-d 4.1 ja 4.2. Hagejal ei ole lepingust tulenevalt
kohustus tuvastada ja iseseisvalt järele uurida, millistele standarditele tarnitav liiv täpselt
vastama peab. Kostja peab tõendama, et tellimuses on teavitatud hagejat, millisele standardile
liiv vastama peab. Kuivõrd kostja valmistas ise lepingu ette, pidas kostja ise mõistlikuks
mistahes (sh varjatud) puuduste avastamist 5 päeva jooksul kauba üleandmisest. Asjaolu, et
kostja pidi lepingu täitmise kontrollimiseks pöörduma laborisse, oli kostjale teada juba
lepingu sõlmimisel ning lisaks on see nõue ka kostja enda ja Maanteeameti vahel sõlmitud
hankelepingus – see ei saanud olla kostjale uudiseks. Kostja on esitanud tõendid, millest
tulenevalt on ta venitanud laborisse proovide viimisega vähemalt 19 päeva, teades, et hageja
ja kostja vahelisest lepingust tulenevalt on vastuväidete esitamiseks aega 5 päeva.
6. Poolte vahel oli sõlmitud kestvusleping. Kostjal puudus faktiline ja õiguslik alus lepingust
taganemiseks. Kestvuslepingust taganemine ei ole õiguslikult võimalik. Kostjal puuduvad
hageja vastu kahju hüvitamise nõuded.
7. Hageja pidi kostja poolt lepingurikkumise tõttu 18.09.2020 nõudekirja koostamisega ja
edasises kohtueelselt kostjaga peetud kirjavahetuses tegema kulutusi professionaalsele
2-21-3448
õigusabile kokku 1420,17 eurot (käibemaksuta). Kostja võlgneb 04.03.2021 seisuga hagejale
põhinõude 19 676,80 eurot, põhinõudelt arvestatud viivise 18 692,96 eurot ning kohtueelselt
kantud õigusabikulud 1420,17 eurot (käibemaksuta).
8. Isegi, kui hageja oleks lepingut oluliselt rikkunud, on lepingust taganemine lubamatu.
Lepingust tulenevalt oli kostja kohustatud pretensioonid kauba kohta esitama kauba
üleandmisel, varjatud puuduste korral 5 päeva jooksul alates kauba üleandmisest. Kostja ei
esitanud lepingust taganemise avaldust ega ülesütlemise avaldust hagejale mõistliku aja
jooksul.
Kostja vastuväited
9. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
10. Kostja ei vaidle vastu, et poolte vahel oli müügileping, mille raames oli hageja
kohustuseks tarnida kostjale liiva ning kostja kohustuseks oli selle eest tasuda. Eesmärk oli
liiva kasutada teetöödel dreenkihi ehitamiseks.
11. Hageja tarnis liiva 2020. a juuli teises pooles ja saatis enne liiva tarnimist kostjale
tarnitava liiva katseprotokolli. Protokolli kohaselt vastas hageja tarnitava liiva
filtratsioonimoodul väärtusele 4,1 meetrit ööpäevas. Kui kostja võttis hageja tarnitud liivast
proovid, ilmnes laboris, et liiva filtratsioonimoodul on vahemikus 0,1–0,7 meetrit ööpäevas.
Kostja käsitas seda kui lepingu olulist rikkumist, sest kostjal oli vaja kindla
filtratsioonimooduliga liiva. Teede ehitusel kasutatavate materjalide filtratsioonidele on
seatud miinimumstandard – ehitusseadustiku § 96 lg 3 alusel kehtestatud tee ehitamise
kvaliteedi nõuete määruse § 11 lg 6 kohaselt peab dreenkihi ehitustöödel kasutatavate
materjalide filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,5 meetrit ööpäevas. Hageja tarnitud liiva ei
saanud kasutada, sest kolm protokolli neljast näitasid, et liiva filtratsioonimoodul on alla 0,5
meetri ööpäevas.
12. Kostja nõudis hageja tarnitud ebakvaliteetse liiva asendamist lepingutingimustele vastava
liivaga olukorras, kus hageja on kostjale tarninud sellist liiva, mille kasutamine teede
ehitamisel on seadusega keelatud. Hageja ei heastanud lepingurikkumist, mistõttu oli kostja
sunnitud liiva konstruktsioonist eemaldama, utiliseerima ning selle uue liivaga asendama,
kandes selle käigus kulutusi.
13. Ebakvaliteetse liiva eest tasu nõudmine on põhjendamatu, mistõttu saatis kostja hagejale
28.09.2020 kirjaliku avalduse lepingust taganemiseks. Hageja saatis kostjale katseprotokolli,
mille kohaselt vastab liiv filtratsioonimoodulile 4,1 meetrit ööpäevas. Kostjal oli õigustatud
ootus, et liiv, mille hageja kostjale tegelikkuses tarnib, vastab samale kvaliteedile
(võlaõigusseadus (VÕS) § 226 lg 1). Kostja ei oleks hagejaga lepingut sõlminud, kui ta oleks
teadnud, et hageja tarnitava liiva kvaliteet on alla seaduses sätestatud miinimumnõude.
Kostjal oli õigus VÕS § 226 lg 1 teise lause alusel taganeda. Kostja on väljendanud tahet
lepingust taganemiseks. Täidetud on ka VÕS § 226 lg-s 2 sätestatud eeldus, mille kohaselt
võib lepingust taganeda üksnes juhul, kui kõrvalekalle näidisest või kirjeldusest on
märkimisväärne.
14. Kostjal on õigus lepingust taganeda isegi siis, kui asjas ei kohaldu VÕS § 226. Hageja on
tuginenud väitele, et kauba kvaliteedi nõuded sätestasid lepingu tingimuste p-d 4.1 ja 4.2.
Lepingu tingimuste p 4.2 sätestab, et kui tellimuses ei ole kauba kvaliteeti määratud, peab see
2-21-3448
vastama riiklikult aktsepteeritud standarditele. Seega on hageja lepingut rikkunud isegi hageja
enda tõlgenduse kohaselt.
15. Kostja on lepingust taganenud mõistliku aja jooksul. Liiva filtratsioonimooduli kehvema
taseme näol on selgelt tegemist varjatud puudusega. Kostja ei pidanud mõistlikult eeldama, et
hageja tarnis talle lubatust kehvemat liiva ning viima iga liivakoorma selle saabudes
katsetamiseks laborisse. VÕS § 106 lg 2 sätestab, et tühine on muuhulgas kokkulepe, mis
võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult
eeldatust või mis ebamõistlikult välistab või piirab vastutust. Lepingu tingimuste p 4.5
võimaldab hagejal täita kohustus oluliselt erinevana kostja poolt mõistlikult eeldatust ning on
seega VÕS § 106 lg 2 alusel tühine. Alternatiivselt leiab kostja, et lepingu tingimuste p 4.5 on
tühine vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, mistõttu tuleks see jätta VÕS § 6 lg-st 2 tulenevalt
kohaldamata.
16. Hageja on kostjat petnud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 lg 1 mõistes,
mistõttu on kostjal õigus tehing TsÜS § 94 lg 3 alusel tühistada. Kostja 28.09.2020
taganemisavaldus tuleb seega lugeda tehingu tühistamise avalduseks.
Maakohtu otsus
17. Maakohus rahuldas 02.10.2023 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 39
789,93 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
18. Vaidlus puudus, et pooled on sõlminud 30.06.2020 lepingu selles märgitud tingimustel.
Maakohtu hinnangul ei sõlminud pooled 30.06.2020 müügilepingut, kuna lepingust ei nähtu
VÕS § 208 lg-s 1 sätestatud kohustustes kokku leppimine. Lepingust nähtub poolte tahe
leppida kokku lepingu tingimustes, mis kohalduvad poolte vahel sõlmitavatele
müügilepingutele. Seega oli poolte vahel 30.06.2020 sõlmitud leping, milles märgitud poolte
õigused ja kohustused muutuvad poolte vahel tulevikus sõlmitavate ehitusmaterjalide
müügilepingute osaks. Lepingu lisast 1 nähtus, et pooled leppisid kokku selles, millist liiki
asjad müüb hageja kostjale ning milline on nende hind.
19. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja on kostjale üle andnud täiteliiva 3057,75 tonni ja
killustikku 32-63mm 453,3 tonni (31.07.2020 arve nr 201395). Seega ei olnud poolte vahel
vaidluse all lepingu tingimuste p-de 2.1 ja 2.2 järgi müügilepingute sõlmimine ja seetõttu ei
pidanud hageja iga eraldiseisva müügilepingu sõlmimist tõendama.
20. Pooled vaidlesid selle üle, et kas hageja ja kostja on kokku leppinud tingimustes, millele
liiv pidi vastama. Lepingu tingimuste p 4.1 kohaselt peab kauba hulk ja kvaliteet peab
vastama tellimuses ja selle kinnituses sätestatud nõuetele. Tarnitava kauba kogus määratakse
müüja autokaalu näidu järgi või tehase arvuti kaalu järgi.
21. Maakohtu hinnangul on katseprotokoll asja kirjelduseks VÕS § 226 lg 1 mõistes, kuid
pooltevahelises lepingus ega selle lisas 1 ei sisaldu poolte kokkulepet asja müümiseks
kirjelduse järgi. Kostja ei tõendanud, et ta on esitanud lepingu tingimuste p-de 4.1 ja 4.2
kohaselt tellimuse või tellimused täiteliiva müümiseks, mille filtratsioonimoodul vastab
katseprotokollile nr 19-3764-2 K. Eeltoodut arvestades ei tõendanud kostja, et
katseprotokollis märgitud liiva filtratsioonimoodul on muutunud VÕS § 226 lg 1 järgi
lepingutingimuseks, millele täiteliiv pidi vastama. Katseprotokollis märgitud kirjeldus ei saa
muutuda poolte kokkuleppe osaks olukorras, kus pooled on leppinud kokku kauba kvaliteedi
määramise tingimustes.
2-21-3448
22. Lepingu tingimuste p 4.2 kohaselt, kui tellimuses ei ole kauba kvaliteeti määratud peab
see vastama riiklikult aktsepteeritud standarditele. Maakohus asus seisukohale, et lepingu
tingimuste p 4.2 tuleb kohaldada koos VÕS § 217 lg 2 p-ga 2, sest riiklikult aktsepteeritud
standardist lähtumine eeldab, et teada on otstarve, milleks ostetud asja soovitakse kasutada.
Lepingu tingimuste p-st 1.1 nähtuvalt pidi hagejale olema teada, et tema müüdav liiv on
ehitusmaterjaliks. Lisast 1 nähtuvalt oli hagejale teada, et täiteliiva kasutatakse objektil,
milleks oli Riigiteel 22251 Põvvatu–Luunja km 1,966 asuv Vanamõisa sild, Luunja vallas,
Tartumaal. Maakohus jõudis poolte allkirjastatud lepingudokumentides sisalduvaid
kokkuleppeid arvestades arvamusele, et majandus- või kutsetegevuses tegutseva isikuna pidi
hagejale olema arusaadav, et tema müüdavat liiva kasutatakse tee-ehitusel. Majandus- ja
taristuministri 03.08.2015 määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ ajavahemikus
11.04.2016–22.11.2020 kehtinud redaktsiooni § 11 lg 6 sätestab, et dreenkihi ehitustöödel
kasutatavate materjalide filtratsioonimoodulite määramine on kirjeldatud standardis EVS 901-
20. Dreenkihi filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 meetrit ööpäevas. Nõuetele
mittevastava materjali peab konstruktsioonist eemaldama. Seega lepingu tingimuste p 4.2 ja
VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaselt pidi hageja müüdud liiva filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,5
meetrit ööpäevas. Kuna pooled ei tõendanud pooltevahelist eraldi sõlmitud kokkulepet
täiteliiva kvaliteedinõuete kohta, kohaldus lepingu tingimuste p 4.2. Seega on lepingu
tingimused, millele täiteliiv vastama pidi, selgelt määratletavad ning hageja müüjana pidi
andma kostjale üle lepingutingimustele vastava asja.
23. Kostja poolt tõenditena esitatud 12.08.2020, 13.08.2020, 21.08.2020 ja 24.08.2020
allkirjastatud katseprotokollide ja tunnistaja Rasmus Sotniku ütluste põhjal järeldas
maakohus, et hageja üleantud liivast võeti objektil proove filtratsioonimooduli
väljaselgitamiseks, laborist tuli vastus filtratsioonimooduli mittevastavuse kohta ning
Maanteeamet teatas, et liiv tuleb välja kaevata. Maakohus arvestas, et kolmel katsel neljast on
tuvastatud hageja müüdud liiva madalam filtratsioonimoodul kui 0,5 meetrit ööpäevas. Seega
müüs hageja kostjale asja, mis ei vastanud lepingutingimustele.
24. Lepingu tingimuste p 4.4 järgi on ostjal õigus esitada pretensioone kauba koguse ja
kvaliteedi kohta kauba üleandmisel ning lepingu tingimuste p 4.5 järgi on ostjal õigus
varjatud puuduste korral esitada tõendatud pretensioone kvaliteedi kohta 5 päeva jooksul
alates kauba üleandmisest.
25. Maakohus asus seisukohale, et täiteliiva vastuvõtmisel ei ole võimalik koheselt hinnata
selle filtratsioonimoodulit. Täiteliiva filtratsioonimoodul, mis erineb kokkulepitust, on lepingu
tingimuste p 4.5 mõistes varjatud puudus, ning sellest teatamisele rakendub poolte
kokkulepitud tähtaeg viis päeva alates kauba üleandmisest.
26. Maakohus luges tõendatuks, et täiteliiva kõigi koguste kostjale üleandmise kõige
hilisemaks ajaks tuleb lugeda 31.07.2020. Lepingu tingimuste p 4.4 kohaselt pidi kostja
teatama hagejale täiteliiva puudustest hiljemalt 05.08.2020. Maakohtu hinnangul nähtus
tunnistaja Rasmus Sotniku ütlustest, et ta teavitas hagejat liiva väljavahetamise vajadusest
24.08.2020. Seega teavitas kostja hagejat müüdud liiva lepingutingimustele mittevastavusest
19 päeva pärast lepingutingimuste p-s 4.4 märgitud tähtaja möödumist.
27. Pooled on leppinud p-des 4.5 ja 4.6 koosmõjus kokku õigust lõpetavas tähtajas – kui asja
üleandmisest möödub viis päeva ja ostja ei ole selle aja jooksul teatanud asja puudustest,
lõpeb ostja õigus tugineda asja lepingutingimustele vastavusele sõltumata sellest, kas asja
lepingutingimustele mittevastavus on tingitud tahtlikust lepingurikkumisest või mitte.
2-21-3448
28. Maakohus tuvastas, et lepingu koostas kostja ning kostja on lepingut koostades pidanud
ostja õiguste teostamise mõistlikuks ajaks viit päeva alates asjas üleandmisest. Seega on
pooled lepingu sõlmimisel pidanud varjatud puudustest teatamise aega mõistlikuks. Kohtu
hinnangul on kokkulepitud tähtaeg küll lühike, kuid nähtuvalt 21.08.2021 katseprotokollist nr
2020/1223 on võimalik laborist katsetulemused saada nelja päeva jooksul proovide laborile
üleandmisest. Seega on ostjal ka tegelikult võimalik järgida kokkulepitud puudustest
teatamise tähtaega. Kostja ei tõendanud, et hageja on rikkunud lepingut tahtlikult. Maakohtu
hinnangul ei ole müüja vastutust poolte kokkuleppel ebamõistlikult piiratud, mistõttu
lepingutingimuste p-des 4.5 ja 4.6 sisalduvad kokkulepped ei ole tühised. Kuivõrd kostja
teatas hagejale üleantud asja puudustest pärast kokkulepitud tähtaja möödumist, on kostja
kaotanud lepingutingimuste p 4.6 kohaselt õiguse tugineda üleantud täiteliiva
lepingutingimustele mittevastavusele. Kostja ei ole tõendanud, et hageja teadis täiteliiva
lepingutingimustele mittevastavusest. Seetõttu ei kohaldu asjas VÕS 221 lg 2.
29. Eeltoodut arvestades leidis maakohus, et kostja kaotas õiguse tugineda üleantud täiteliiva
lepingutingimustele mittevastavusele, mistõttu puudus kostjal õigus kasutada
õiguskaitsevahendina lepingust taganemist. Kostja ei tõendanud ka lepingu tühistamise
eeldusi TsÜS § 94 lg 1 järgi, milleks on hageja teadlikkus täiteliiva lepingutingimustele
mittevastavusest ning kostjale tahtlikult ebaõigete andmete avaldamine või konkreetsest
asjaoludest teavitamata jätmine. Seetõttu ei ole lepingu tühistamisel õiguslikke tagajärgi ning
see ei toonud kaasa lepingu tühisust. Maakohtu hinnangul ei ole kostja kirjeldanud lisaks
hageja lepingurikkumisele muud hageja tegevust, mis annaks alust lugeda hageja tegevuse
hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Poolte vahel sõlmitud leping on kehtiv ning samuti on
kehtivad selle alusel hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingud. Seega on hagejal õigus
nõuda kostjalt lepingu täitmist.
30. Pooled ei vaielnud hageja poolt kostjale üle antud asjade mahu ja ostuhinna üle, hageja
nõudearvestuse ja viivisekokkuleppe üle ega ka õigusabikulude hüvitise 1420,17 eurot aluseks
olevate asjaolude üle.
Apellatsioonkaebus
31. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue
otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt saata asi maakohtule uueks
lahendamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
32. Maakohus tuvastas, et kuigi hageja andis kostjale üle asja, mis ei vastanud
lepingutingimustele, on kostjal kohustus selle eest tasuda, kuna kostja teavitas hagejat
müüdud liiva lepingu tingimustele mittevastavusest 19 päeva pärast lepingu tingimuste p-s 4.5
märgitud tähtaja möödumist.
33. Maakohtu otsus on materiaalõigusega vastuolus, sest viiepäevane teatamistähtaeg on
varjatud puuduse avastamiseks ebamõistlikult lühike. Seda kinnitab asjaolu, et kostja viis
hageja tarnitud liivast võetud proovid laborisse 29.07.2020 ning esimesed tulemused laekusid
12.08.2023. Kostjal ei olnud võimalik puudust avastada viie päeva jooksul alates asja
üleandmisest. Maakohus oleks pidanud lugema vastava kokkuleppe VÕS § 106 lg 2 alusel
tühiseks. Maakohtu seisukoht ei ole Riigikohtu praktikaga kooskõlas.
34. Maakohus leidis, et kostja oleks pidanud puudustest teavitama hiljemalt 05.08.2020.
Maakohus ei ole arvestanud, et kostjal esines võimalus puudustest teada saada kõige
varasemalt 12.08.2020, sest puuduse tuvastamine eeldas laboratoorset katsetust, seejuures
2-21-3448
valmis neljast tehtud katseproovist ainult üks vähem kui 5 päeva jooksul. Ülejäänud kolme
proovi puhul võttis tulemuse saamine aega kauem kui 5 päeva, millest järeldub, et üldjuhul ei
ole võimalik taoliseid puuduseid 5 päeva jooksul avastada.
35. Maakohtu otsuses toodud seisukohad on vastuolus. Maakohus asus seisukohale, et kui ühe
proovi kohaselt neljast vastab kaup lepingule ning kolme proovi kohaselt ei vasta kaup
lepingule, siis tuleb asuda seisukohale, et kaup ei vasta lepingule. Proovide valmimisaja puhul
on maakohus lähtunud aga vastupidisest seisukohast. Hageja tarnitud liivast võetud proovid
viidi varjatud puuduste kontrollimiseks laborisse ning kolme proovi puhul neljast kulus
tulemuse saamiseks rohkem kui 5 päeva. Sellest järeldub, et kostjal ei olnud võimalik
puuduseid viie päeva puhul avastada, kuid siinkohal asus maakohus seisukohale, et kui ühe
proovi puhul neljast saabub tulemus kiiremini kui 5 päeva jooksul, siis on 5-päevane
teavitustähtaeg mõistlik.
36. Lisaks ei arvestanud maakohus, et see katseproov, mis valmis nelja päeva jooksul, sai
valmis 21.08.2020 ehk pärast 05.08.2020. Kuna kaks esimest proovi tuvastasid, et hageja
tarnitud liiv ei vasta nõuetele, siis tehti asjas täiendavad proovid. Täiendavate proovide
tulemuse pinnalt ei olnud aga võimalik enam 5-päevast teavitamistähtaega järgida.
37. Kuna lepingu p-s 4.5 toodud kokkulepe 5-päevase teavitamistähtaja kohta on tühine, siis
tuleb asjas kohaldada seaduses sätestatut. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja
lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja
lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kostja võis kaubal
esinevatest puudustest teada saada kõige varasemalt 12.08.2020, mil valmis esimene
katseprotokoll. Asjas on tunnistaja Rasmus Sotniku ütlustega tõendatud, et kostja teavitas
hagejat puudustest 24.08.2020. Kostja on seega teavitanud hagejat mõistliku aja jooksul,
mistõttu ei ole kostja kaotanud võimalust hageja lepingurikkumisele tugineda.
38. Maakohus on tuvastanud, et kostja rikkus lepingut ning andis hagejale üle kauba, mis ei
vastanud lepingutingimustele. Maakohus rahuldas hagi ainult seetõttu, et maakohus luges
kehtivaks lepingu p-s 4.5 toodud kokkuleppe, mille kohaselt oleks kostja pidanud hagejat
varjatud puudusest teavitama 5 päeva jooksul. Kuna lepingu p 4.5 on tühine, siis ei ole kostja
kaotanud õigust sellele rikkumisele tugineda.
39. Eelnevast tulenevalt oli kostjal õigus lepingust taganeda. Kuna kostja on lepingust
kehtivalt taganenud, siis ei ole hagejal õigus kostjalt tasu nõuda. Lisaks ei ole hageja oma
lepingulist kohustust täitnud, mistõttu on kostjal VÕS § 111 lg 1 kohaselt õigus keelduda
hagejale tasu maksmisest isegi juhul kui eeldada, et kostja ei ole lepingust taganenud. Kuna
hageja ei ole oma lepingulist kohustust täitnud, siis ei ole tal õigust kostjalt tasu nõuda.
Vastustaja seisukoht
40. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja
menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
41. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata
ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
2-21-3448
42. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel
aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad
kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või
ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist
vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste
asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on läbiviinud
nõuetekohase eelmenetluse ja arutanud 10.11.2022 eelistungil (tl 75–79) pooltega piisavas
mahus nii tõendamiskoormust kui õiguse kohaldamisega seonduvat. Samuti on maakohus
õigesti TsMS § 232 lg 1 järgi hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.
Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid TsMS § 654
lg 6 järgi käesolevas otsuses ei korrata. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus
esitatud väiteid ja vastuväiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses põhjalikult käsitlenud.
43. Kostja vaidlustas maakohtu järelduse, milles maakohus leidis, et lepingu p 4.5 ei ole
tühine. Pooled ei vaielnud selle üle, et 28.06.2020 leping oli raamleping, milles lepiti kokku
järgnevalt sõlmitavate müügilepingute tingimused. Samuti pole vaidlust selle üle, et leping oli
ette valmistatud kostja poolt ja sõlmitud kostja tüüptingimustel. Kostja leiab, et p-s 4.5
kokkulepitud 5-päevane varjatud puudustest teatamise tähtaeg on puuduse avastamiseks liiga
lühike. Kostja viitas p 4.5 tühisuse alusena VÕS § 106 lg-le 2, mis sätestab, et tühine on
kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise
puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana
võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse
või piirab seda. Kostja väitel välistab ebamõistlikult hageja vastutuse p-s 4.5 toodud lühike
puudusest teatamise tähtaeg. Kostja on apellatsioonkaebuses viidanud Riigikohtu praktikale,
mille kohaselt poolte kokkulepe, mis lepingu rikkumise korral välistab ostjal sõltumata
rikkumise iseloomust osa õiguskaitsevahendite kasutamise või piirab nende kasutamise
lühikese ajavahemikuga, võib olla vastuolus VÕS § 106 lg-ga 2 (RKTKo 12.06.2006, 3-2-1-
50-06, p 19).
44. VÕS § 222 lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest
müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest
teada sai või pidi teada saama, ja lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses
müügilepingu sõlminud ostja lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt
kirjeldama. VÕS § 222 lg 1 on dispositiivne norm ja lepingu pooled võivad kokku leppida
tähtajas, millise aja jooksul asja lepingutingimustele mittevastavusest teatada. Pooled on
lepingu p-s 4.5 kokku leppinud, et varjatud puudusest saab teatada 5 päeva jooksul pärast
müüdud kauba üleandmist.
45. Ringkonnkohtu arvates on maakohus õigesti tuvastanud, et lepingu p 4.5 on kehtiv.
Maakohus on õigesti p 4.5 kehtivuse üle otsustamisel lähtunud lepingu sõlmimise asjaoludest,
sh sellest, et tegemist on kostja poolt ettevalmistatud lepinguga, kus kostjal oli võimalik
lepingu tingimuse sisustamisel arvestada sellega, et ta saaks hageja poolt müüdud kauba (liiv
ja killustik) varjatud puuduse korral sellest hagejat õigeaegselt teavitada. Ringkonnakohus
märgib, et liiva koostise ja omaduste, sh filtratsioonimooduli, määramiseks tehtavateks
katseteks kuluv aeg pidi olema kostjale enne lepingu sõlmimist teada, kuna hageja esitas talle
eelnevalt OÜ Inseneribüroo Steiger katseprotokolli Aardlapalu karjääri liiva omaduste kohta.
Katseprotokollist nähtub, et proovid võeti vastu 20.05.2019, proovidega alustati 31.05.2019 ja
katseprotokoll on allkirjastatud 06.08.2019 (tl 51-53). Seega kulus liiva kvaliteedi
määramiseks üle viie päeva. Samas on maakohus õigesti tuvastanud, et liiva omadused oli
võimalik laboratoorselt määrata ka lepingus kokkulepitud 5-päevast tähtaega arvestades.
Eeltoodu tuleneb AS TREV-2 Grupp 21.08.2020 katseprotollist nr 2020/1223, mis on esitatud
2-21-3448
laborisse 17.08.2020 ja vastus kannab 21.08.2020 kuupäeva (tl 54–55), kusjuures
ajavahemikku, millal labor liiva kvaliteeti kontrollis, langeb ka riiklik püha 20.08.2020.
Kostja rõhutas apellatsioonkaebuses, et eelviidatud proov valmis alles 21.08.2020, mistõttu
see ei saanud mõjutada lepingu p 4.5 järgimist. Ringkonnakohus leiab, et see, millal nelja
päevaga tehtud proov tehti, ei ole vaidluse lahendamisel määrava tähendusega, oluline oli see,
et nelja päevaga on võimalik liiva kvaliteet määrata. Ringkonnakohus märgib, et 17.08.2020
proovi materjal, mille omadusi sooviti määrata, on laborile esitatud 17 päeva pärast viimase
liivakoorma kostjale üleandmist. Eeltoodu tõttu ei nõustu ringkonnakohus kostja
apellatsioonkaebuse väitega, et varjatud puudustest teatamine oli viiepäevase tähtaja jooksul
ilmselgelt võimatu. Kostja, kes lepingu tingimusi välja töötades on määranud varjatud
puudustest teatamise tähtajaks 5 päeva, pidi arvestama, et ta peab suutma tagada proovide
käitlemise selle ajaga.
46. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohtu otsus on vastuoluline. See, et
maakohus tuvastas selle, et müüdud liiv ei vastanud lepingule neljast võetud proovist kolme
põhjal, kuid proovide tegemiseks kulunud aja osas leidis, et kui ühe proovi tegemine mahtus
viie päeva sisse, siis oli võimalik proovid teha viie päevaga, ei muuda otsust vastuoluliseks.
Vaidluse lahendamisel oli oluline küsimus see, kas lepingu p 4.5 on kehtiv või mitte.
47. Kuna lepingu p 4.5 järgi tuli varjatud puudusest teatada 5 päeva jooksul, milline tähtaeg
saabus 05.08.2020, siis kostja poolt 24.08.2020 teatamine oli toimunud pärast p-s 4.5
kokkulepitud tähtaega ja p 4.6 järgi loeti sellisel juhul müügilepingu täitmiseks üleantud liiv
lepingu tingimustele vastavaks.
48. Kuna müüdud liiv loeti p 4.6 järgi lepingule vastavaks, siis on maakohus õigesti
tuvastanud, et kostja poolt lepingust taganemise eeldused (hageja lepingu rikkumine jne) ei
olnud täidetud ja taganemine oli toimetu. Lisaks märgib ringkonnakohus, et VÕS § 188 lg 2
teise lause järgi ei mõjuta lepingust taganemine enne taganemist tekkinud õiguste ja
kohustuste kehtivust.
49. Ebaõige on kostja väide, et tal on õigus keelduda oma kohustuse täitmisest VÕS § 111 lg
1 järgi. Arvestades lepingu p-s 4.6 sätestatut on hageja oma kohustuse täitnud ja kostjal tuleb
müügilepingu täitmiseks kostjale üleantud liiva eest tasuda.
50. Arvestades eeltoodut, on maakohus hageja nõude müügilepingu järgi tasumisele kuuluva
19 676,80 euro ja kahju hüvitise (kohtueelselt kantud õigusabikulud) 1420,17 euro
väljamõistmiseks õigesti rahuldanud. Samuti on õige viivise väljamõistmine.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
51. Maakohus on seoses hagi rahuldamisega õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi jätnud
menetluskulud kostja kanda. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb TsMS §
171 lg 1 järgi jätta apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
52. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud,
mistõttu ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4 teine lause). Menetluskulude
rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul
pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.
53. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
2-21-3448
(allkirjastatud digitaalselt)