2-18-19162/94 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Ele Liiv, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

03.07.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-19162

Kohtuasi

VAi hagi ND vastu andmete ümberlükkamise, kahju

tekitamise

lõpetamise

ja

mittevaralise

kahju

hüvitamise nõudes

ND vastuhagi VAi vastu andmete ümber lükkamise ja

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

13.11.2023

menetluskulude

kindlaksmääramise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

ND määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja VA (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Diana Minumets

Kostja

ND

(isikukood

xxxxxxxxxx),

lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Oleg Matvejev ja Anneli Aab

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 13.11.2023 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-18-19162

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses oli VAi (hageja) hagi ND (kostja) vastu andmete

ümberlükkamise, kahju tekitamise lõpetamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja

kostja vastuhagi hageja vastu andmete ümber lükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes.

2. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi osaliselt ning jättis

menetluskulud poolte endi kanda.

3. Tallinna Ringkonnakohus 22.11.2022 otsusega tühistas Harju Maakohtu 29.06.2022 otsuse

menetluskulude jaotuse osas ning otsustas hagiga seotud maakohtus kantud menetluskulud jätta

hageja kanda ja vastuhagiga seotud maakohtus kantud menetluskulud jätta 20% ulatuses hageja

kanda ja 80% ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

jättis ringkonnakohus 50% ulatuses hageja kanda ja 50% ulatuses kostja kanda.

4. Riigikohus ei võtnud 11.04.2023 määrusega hageja kassatsioonkaebust menetlusse ja jättis

hageja kassatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda.

5. Kostja esitas 18.01.2021, 06.04.2022 ja 07.11.2022 menetluskulude nimekirjad ning

08.11.2023 täpsustuse, mille kohaselt on ta kandnud menetluskulusid maakohtus seoses hagi

menetlemisega 17 580 eurot (käibemaksuga), mis tuleb hagejal hüvitada täielikult, ja vastuhagi

menetlemisega 17 994,82 eurot (käibemaksuga), millest hageja peab hüvitama 20%, s.o

3598,96 eurot, ning ringkonnakohtus on ta kandnud menetluskulusid 2756,78 eurot

(käibemaksuga), millest hageja peab hüvitama 50%, s.o 1738,39 eurot.

5.1. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ja leidis, et valdavas osas on kulud

ebavajalikud ja põhjendamatud. Asjatundja arvamuse tellimine on olnud tarbetu. Kostjal on

olnud kaks advokaati, mis on põhjendamatu. Kuivõrd kostjat esindasid advokaadid, siis nad

oleksid pidanud juhtima kohtu tähelepanu sellele, et kostja hagi on ebaselge ja vajab

täpsustamist. Selle asemel esitasid nad erinevaid eksperthinnanguid ja tõendeid, tekitades

menetluskulusid.

6. Hageja esitas 06.04.2022 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud

menetluskulusid maakohtus seoses vastuhagi menetlemisega 9990,72 eurot (käibemaksuga),

millest kostja peab hüvitama 80% ning 23.08.2022 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt

on ta kandnud menetluskulusid ringkonnakohtus 600 eurot (käibemaksuga), millest kostja peab

hüvitama 50%.

6.1. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu ja leidis, et kõik märgitud kulud ei pruugi

olla vajalikud. Hageja lepingulise esindaja tunnihind ei ole põhjendatud.

Maakohtu määrus

7. Maakohus määras 13.11.2023 määrusega kindlaks ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks

menetluskulud 7270,18 eurot ja hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 9978,40 eurot,

tasaarvestas need ja tasaarvestuse tulemusel mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud

2708,22 eurot ja viivise.

2-18-19162

8. Hageja menetluskulude hüvitamise taotlus oli maakohtu hinnangul põhjendatud rahuldada

osaliselt, s.o 7270,18 euro ulatuses, sh arvestades kulude jaotust vastuhagi menetlemisega

seonduvalt kantud kulud 6970,18 eurot ja ringkonnakohtus kantud kulud 300 eurot.

9. Kostja menetluskulude hüvitamise taotlus oli maakohtu hinnangul põhjendatud rahuldada

osaliselt, s.o 9978,40 euro ulatuses, sh hagi menetlemisega seonduvalt kantud kulud 7271,67

eurot ja arvestades kulude jaotust vastuhagi menetlemisega seonduvalt kantud kulud 2109,85

eurot ning ringkonnakohtus kantud kulud 596,88 eurot.

9.1. Maakohus leidis, et 18.01.2021 menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskulud, mis

kostja on kandnud hagi menetlemisega seonduvalt, olid põhjendatud 16 tunni 15 minuti

ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu oli maakohtu hinnangul põhjendatud 150 euro ulatuses,

millele lisandub käibemaks. Maakohus arvestas ühe esindaja tasu. Õigusabikulusid pidas

maakohus põhjendatuks kokku 2925 euro ulatuses (käibemaksuga), millele lisandus tasu

asjatundjale 400 eurot ja tõlketasu 173,16 eurot, s.o kokku 3498,16 eurot.

9.2. Kostja 06.04.2022 nimekirjas märgitud hagi menetlemisega seonduvalt kantud

õigusabikulusid hindas maakohus kummagi vandeadvokaadi osas eraldi. Vandeadvokaadi

Anneli Aabi tehtud tööd olid põhjendatud ja vajalikud 2674,56 euro (käibemaksuga) ulatuses

ja vandeadvokaadi Oleg Matvejevi tehtud tööd olid põhjendatud ja vajalikud 1098,95 euro

(käibemaksuga) ulatuses.

9.3. Kostja taotlus suurendada tema menetluskulusid tarbijahinnaindeksi võrra ei olnud

maakohtu hinnangul põhjendatud.

9.4. Maakohus leidis, et 18.01.2022 menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskulud, mis

kostja on kandnud vastuhagi menetlemisega seonduvalt, olid põhjendatud 18 tunni 55 minuti

ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu oli maakohtu hinnangul põhjendatud 150 euro ulatuses,

millele lisandub käibemaks. Õigusabikulusid pidas maakohus põhjendatuks kokku 3405,60

euro ulatuses (käibemaksuga), millele lisandus riigilõiv 450 eurot, tasu asjatundjale 600 eurot

ja tõlketasu 423 eurot, s.o kokku 4878,60 eurot, millest hüvitamisele kuulus tulenevalt

menetluskulude jaotusest 20%, s.o 975,72 eurot.

9.5. Kostja 06.04.2022 nimekirjas märgitud vastuhagi menetlemisega seonduvalt kantud

õigusabikulusid hindas maakohus kummagi vandeadvokaadi osas eraldi. Vandeadvokaadi

Anneli Aabi tehtud tööd olid põhjendatud ja vajalikud 3191,04 euro (käibemaksuga) ulatuses

ja vandeadvokaadi Oleg Matvejevi tehtud tööd olid põhjendatud ja vajalikud 2229,60 euro

(käibemaksuga) ulatuses, millest hüvitamisele kuulus tulenevalt menetluskulude jaotusest 20%.

Eeltoodule lisandus 20% riigilõivust 250 eurot, s.o kokku kuulus kostjale hüvitamisele 1134,13

eurot (638,21+445,92+50).

9.6. Kostja ringkonnakohtus kantud 07.11.2022 menetluskulude nimekirjas märgitud kulusid

pidas maakohus põhjendatuks osaliselt, s. 1193,76 euro (käibemaksuga) ulatuses, millest

hüvitamisele kuulus tulenevalt menetluskulude jaotusest 50%, s.o 596,88 eurot.

10. Juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 tasaarvestas maakohus poolte menetluskulude nõuded

rahuldatud osas. Tasaarvestuse tulemusena mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud 2708,22 eurot (käibemaksuga).

2-18-19162

Määruskaebus

11. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada kostja

menetluskulude kindlaksmääramise osas ja teha uue määruse, millega rahuldada kostja

menetluskulude hüvitamise taotlus täielikult, määrata kindlaks ja mõista hagejalt välja kostja

menetluskulud 22 917,35 eurot ja tasaarvestuse tulemusel mõista hagejalt kostja kasuks välja

vastavalt 15 647,17 eurot.

12. Määrus tuleb tühistada ainuüksi seetõttu, et maakohus on teinud arvutusvea ja eksinud

seetõttu ka menetluskulude tasaarvestamisel. Määruse põhjenduste kohaselt mõistis kohus

hagejalt kostja kasuks välja vastuhagiga seoses 10 549,24 eurot (4878,60 + 3191,04 + 2229,60

+ 250). Tulenevalt menetluskulude jaotusest kuuluks kostjale hüvitamisele 20%, s.o 2109,84

eurot, mitte 1134,13 eurot. Maakohus jättis põhjenduste p-s 42 arvestamata 4878,60 eurot.

13. Maakohus oleks pidanud arvestama kostja lepinguliste esindajate poolt tehtud kõikide

toimingutega. Seadus ei piira menetlusosalise esindajaga seotud kulude ringi, s.t põhimõtteliselt

on hüvitatavad kõik kulud, mida menetlusosaline seoses lepingulise esindusega on pidanud

kandma. Menetlusosalisel võib olla mitu esindajat ja mitmele lepingulisele esindajale tehtud

kulutused hüvitatakse TsMS § 175 lg 3 alusel, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja

vahetamise vajadusest. Kostja lepinguliste esindajate töö ei olnud dubleeriv, mistõttu oleks

pidanud mõlema esindajaga seotud kulud välja mõistma, kuna vaidlus oli keskmisest oluliselt

keerukam, mahukam, detailirohkem ja pikem.

14. Kostja toob esile asjaolud, mis põhjendavad taotletud mahus menetluskulude kandmist.

14.1. Menetlus kestis ca 5 aastat. Asja menetlesid maakohtus 3 kohtunikku. Hagejal tuli enne

hagi menetlusse võtmist hagiavaldust kolmel korral täpsustada, mistõttu pidid kostja esindajad

tutvuma kolme ebaselge hagi terviktekstiga, et koostada hagile vastus.

14.2. 18.01.2021

menetluskulude

nimekirjast

nähtub

selgelt,

et

valdav

enamus

menetluskuludest olid seotud hagiga, s.o ca 8000 eurot. Kostja menetluskulud oleksid võinud

olla kordades väiksemad, kui hageja oleks oma hagi tagasi võtnud või sellest loobunud.

14.3. Vastuhagiga seoses toimus 3 mahukat istungit, milleks tuli põhjalikult ette valmistuda.

14.4. Hagi ja vastuhagi üheaegne menetlemine samas tsiviilasjas suurendas oluliselt menetluse

mahtu ja muutis asja keerukamaks. Hagi ja vastuhagi ei menetleta samaaegselt kohtumenetluses

tihti.

14.5. Pooled esitasid menetluses hulgaliselt erakordselt mahukaid ja pikki menetlusdokumente,

arvestades kohtuasja sisu, spetsiifikat ja keerukust, mis on seotud ebaõigete faktiväidete,

ebakohaste väärtushinnangute ja mittevaralise kahju hüvitamisega opositsioonipoliitiku

sõnavabaduse kontekstis. Kostja lepingulised esindajad pidid viitama kohtupraktikale.

Materjalide juurde esitati tõlkimist vajavaid mahukaid lisasid ja asjatundja analüüse. Kliendiga

tuli suhelda võõrkeeles, mis samuti põhjendas kahe esindaja kaasamist.

14.6. Kõik kostja lepinguliste esindajate toimingud peavad olema arvestatud täiel määral, muu

hulgas järgmised toimingud:

14.6.1. 16.08.2019 toiming 5 tundi 30 minutit;

14.6.2. 11.12.2019 toiming 6 tundi 30 minutit;

2-18-19162

14.6.3. 10.01.2021–11.01.2021 O. Matvejevi toimingud 100% ulatuses;

14.6.4. ajavahemikul 10.01.2021–14.01.2021 A. Aabi tehtud toimingud 100% ulatuses.

Vandeadvokaat A. Aab, olles tol hetkel teise advokaadibüroo vandeadvokaat, pidi tutvuma asja

materjalidega, et kostjat 19.01.2021 eelistungil edukalt esindada;

14.6.5. 29.03.2021, 01.04.2021, 17.11.2021 ja 10.01.2022 A. Aab ja O. Matvejev toimingud,

sest kirjavahetus ja kliendiga nõupidamised on olulised toimingud, ilma milleta ei saa oma

kohtule esitatavaid seisukohti kooskõlastada. Kliendi ja advokaadi vaheline kirjavahetus on

konfidentsiaalne, mistõttu ei pea sisemist kirjavahetust kohtule esitama;

14.6.6. kõik vastuhagi terviktekstiga seotud toimingud, arvestades tõendite ja koostatud

positsioonide mahtu ning asja keerukust;

14.6.7. kõik hagi 01.03.2021 terviktekstile vastuse koostamisega seotud toimingud;

14.6.8. kõik kohtuistungiteks ettevalmistamisega seotud toimingud ja istungitel osalemise

toimingud, kuna kahe advokaadi istungitel osalemine oli põhjendatud;

14.6.9. 06.04.2022 lõplike seisukohtade koostamisega seotud toimingud;

14.6.10. apellatsioonkaebuse koostamise toimingud ajavahemikul 15.07.2022–01.08.2022.

Kohus pidi arvestama ka vandeadvokaadi M. Pilv tehtud 25.07.2022, 01.08.2022 ja 04.11.2022

toimingutega ja tema tunnihinnaga 170 eurot (lisandub käibemaks), kuna M. Pilv oluliselt

täiendas apellatsioonkaebust ja 04.11.2022 seisukohta hageja vastusele;

14.6.11. menetluskulude jaotuse vaidlustamine eeldab sisulise töö tegemist, erakordselt

mahuka kohtuasja materjalide analüüsimist, materjalide otsimist ja nendesse süvenemist.

Menetluskulude nimekirja pikkus on olnud käesolevas asjas oluliselt suurem kui tavaliselt,

arvestades ka menetluse kestust 3,5 aastat.

15. Kostja arvutuste järgi peab hageja hüvitama kostjale menetluskulud 15 647,17 eurot

(17 580 + 3598,96 + 1738,39 – 7270,18).

Menetluse edasine käik

16. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

17. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik

ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust

ei anna. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata ja

määruskaebus rahuldamata.

19. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Maakohus mõistis hagejalt kostja

kasuks välja menetluskulude hüvitise 9978,40 eurot ja kostjalt hageja kasuks välja

2-18-19162

menetluskulude hüvitise 7270,18 eurot. Kostja vaidlustab maakohtu määruse osas, millega

maakohus jättis kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 12 938,95 euro ulatuses

rahuldamata. Ülejäänud osas, s.o kostja taotluse rahuldamise osas ja hageja taotluse

rahuldamise osas, ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Ringkonnakohus saab kontrollida

maakohtu määrust üksnes vaidlustatud osas. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus

jõustunud.

20. Kostja arusaam, et kohtul tuleb kostja menetluskulude hüvitamise taotlus igal juhul

täielikult rahuldada, kuna ta on taotluses näidatud summa ulatuses kulusid kandnud, ei ole õige.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016,

3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja

keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai

otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal

üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata

üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb

kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei

ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse

sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8).

21. Ka TsMS § 175 lg 3 kohaldamisel tuleb kohtul menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust

hinnata. Viidatud sätte alusel ei saa menetlusosaline eeldada, et talle hüvitatakse täielikult kõik

kulud, mis kaasnevad mitme lepingulise esindaja õigusabiteenuse kasutamisega. Maakohus on

arvestanud kulude põhjendatuse hindamisel asja keerukust ja mahtu ning mitme esindaja

vajalikkust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisavalt

põhjalikult kontrollinud ja analüüsinud kostja lepinguliste esindajate töö mahtu ning sellest

tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses ja

mõistnud välja põhjendatud ja vajaliku õigusabikulu. Maakohtu järeldus põhineb kostjale

osutatud õigusteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Kõrvutades menetluskulude nimekirjades

märgitud toiminguid tsiviilasja toimikuga, nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldustega

vajaliku ajakulu hindamisel. Maakohtu seisukoha kujunemine on jälgitav ja arusaadav. Kuna

kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja lepinguliste esindajate osutatud õigusabile

kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud,

puuduvad alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

22. Kuigi kostja on toonud esile mitmeid argumente, mis tema hinnangul põhjendavad

praeguses asjas suuremat ajakulu, ei ole ringkonnakohtu hinnangul maakohtu järeldus kulude

hindamisel ebaõige. Vastuseks määruskaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.

22.1. Maakohus on analüüsinud menetlustoimingute vajalikkust ja ajakulu põhjendatust

toimingute põhiselt, mistõttu menetluse kestus ja asja menetlemine maakohtus 3 erineva

kohtuniku poolt ei anna alust väljamõistetud summast suuremate menetluskulude hüvitamiseks.

22.2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse seisukohaga, et hagile vastuse koostamine oli

kostja jaoks ajamahukam seetõttu, et hageja täpsustas hagiavaldust kolmel korral ja kostjal tuli

vastuse koostamisel tutvuda kolme ebaselge hagi terviktekstiga. Asja materjalidest nähtuvalt ei

2-18-19162

ole hagiavaldus mahukas ning hageja on kohtu nõudel täpsustanud kahel korral üksnes nõuet,

mitte esitanud pikki ebaselgeid hagi terviktekste (I kd, tl-d 2–4, tl 20 ja pöördel ning tl 25 ja

pöördel).

22.3. Kostja hinnangul suurendas hagi ja vastuhagi üheaegne menetlemine samas tsiviilasjas

oluliselt menetluse mahtu ja muutis asja keerukamaks. Hagi ja vastuhagi olemusest tulenevalt

peabki neid menetlema samas asjas. Kostja seisukoht, et tema menetluskulud oleksid võinud

olla kordades väiksemad, kui hageja oleks oma hagi tagasi võtnud või sellest loobunud, jääb

samuti menetluskulude hindamisel arusaamatuks. Hageja ei saanud hagi esitades teada, et tema

hagi jääb rahuldamata. Menetlusosaliste kulude põhjendatust on maakohus analüüsinud nii hagi

kui vastuhagi menetlemisel ning määranud kindlaks ja mõistnud välja põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud.

22.4. Kohtuistungiteks tuleb ette valmistuda, kuid see ei tähenda, et hageja peab hüvitama

kostja taotletud menetluskulud täielikult. Maakohus hindas TsMS § 175 lg 1 alusel, millises

mahus oli praeguses asjas istungiks ettevalmistamine põhjendatud.

22.5. Kostja rõhutab määruskaebuses, et pooled esitasid menetluses hulgaliselt erakordselt

mahukaid ja pikki menetlusdokumente. Maakohus on pikkade menetlusdokumentide sisu

hinnates leidnud, et menetlusdokumendis märgitu oleks saanud esitada lühemalt ja

kompaktsemalt ning tõendite esitamisel ei ole vajadust pikalt analüüsida, vaid oluline on

lühidalt esile tuua, mida esitatud tõenditega tõendada soovitakse. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu hinnanguga. Asjakohasele kohtupraktikale tuginemine on põhjendatud enamikes

vaidlustes, selles osas ei ole ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute

ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise asjad erandiks. Asjaolu, et kostja suhtleb

vene keeles, ei põhjenda suuremat menetluskulu. Hageja ei pea hüvitama kostjale kulusid, mis

kaasnevad sellega, et kostja ja tema lepingulise esindaja omavahelist suhtlust on vaja tõlkida.

23. Kostja leiab, et kõik lepinguliste esindajate toimingud on põhjendatud ja vajalikud ning

ajakulu peaks olema suurem kui maakohtu põhjendatuks pidas. Ringkonnakohus selgitab, et

kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda

lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest. Ringkonnakohus vastab järgnevalt kostja

etteheidetele määruskaebuses esile toodud toimingute ajakulu osas.

23.1. Kostja 16.08.2019 menetlusdokumendi koostamise ajakulu hinnates on maakohus

jälgitavalt põhjendanud, miks pidas vajalikuks 5,5 tunni asemel 3,5 tundi. Kostja 11.12.2019

menetlusdokumendi koostamise ajakulu on maakohus vähendanud 3,5 tunni võrra tulenevalt

menetlusdokumendi sisust. Ajavahemikul 10.01.2021–11.01.2021 tehtud toimingute ajakulu

on maakohus põhjendatult vähendanud, arvestades koostatud menetlusdokumendi sisu.

Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks.

23.2. Maakohus ei pidanud põhjendatuks lisandunud vandeadvokaadi poolt toimikuga

tutvumise ajakulu. Tegemist ei ole esindaja vahetumisega (TsMS § 175 lg 3). Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et esindaja lisandumisega täiendavate kulude tekkimist ei pea hageja

hüvitama. Vaatamata sellele, et maakohus leidis, et mitme lepingulise esindaja panust sai

käesolevas asjas arvestada, ei tähenda see, et põhjendatud on mitme esindaja puhul kõikide

kulude hüvitamine. Eelduslikult annab mitme esindaja teenuse kasutamine võimaluse jagada

tööülesandeid, s.t õigusteenuse osutamine ja toimingute tegemine on efektiivsem ning

menetlusdokumendi koostamiseks ja toiminguteks kulub vähem aega kui ühel esindajal.

Seeläbi on võimalik lõppkokkuvõttes aja ja seega ka menetluskulude kokkuhoid, mitte

vastupidi.

2-18-19162

23.3. Kostja leiab, et vandeadvokaatide A. Aabi ja O. Matvejevi 29.03.2021, 01.04.2021,

17.11.2021 ja 10.01.2022 toimingud peavad olema arvestatud täies ulatuses, sest kirjavahetus

ja kliendiga nõupidamised on olulised toimingud. Ringkonnakohus nõustub, et eelduslikult ei

saa esindaja klienti esindada omavahelise suhtluseta. Kohtul tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi

hinnata menetlusosalisele hüvitatavate menetluskulude suuruse põhjendatust ja vajalikkust.

Kliendisuhtlus mõistlikus ulatuses on TsMS § 175 lg 1 mõistes vajalik ja põhjendatud toiming

kliendi huvide kaitsel (RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16, p 13). Kui üldjuhul saab vastaspoolelt

välja mõista esindaja kulu toimingute eest, mis on toimikust nähtuvad ja kohtu poolt

kontrollitavad, siis kliendiga suhtlemise ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse

põhimõttest. Seda on maakohus praegusel juhul ka teinud ja ringkonnakohtul puudub alus

maakohtu diskretsiooni sekkuda.

23.4. Maakohus on pidanud põhjendatuks kostja mõlema lepingulise esindaja tööd nii seoses

hagile vastuse kui ka vastuhagi koostamisega ning arvestanud ajakulu hindamisel tõendite ja

koostatud positsioonide mahtu ning asja keerukust. Kostja seisukoht, et talle tuleb hüvitada

menetlusdokumentide koostamisega seotud ajakulu taotletud mahus, ei ole põhjendatud.

Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et mitme esindaja puhul peab tegevus õigusabi osutamisel

olema optimeeritud, mitte kulusid juurde tekitav.

23.5. Kostja hinnangul oli kahe advokaadi istungitel osalemine põhjendatud ja seetõttu peavad

kõik kohtuistungiteks ettevalmistamisega seotud toimingud ja istungitel osalemise toimingud

menetluskulude nimekirjas märgitud mahus olema arvestatud. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et istungil osalemisega seonduvate kulude hüvitamine on praegusel juhul

põhjendatud üksnes ühe esindaja osas. Kohtuistungi protokollist pole võimalik järeldada

esindajate vahelist tööjaotust. Välistada tuleb olukord, kus toimingud on esindajate poolt

dubleeritud ja neid saaks teha üks esindaja.

23.6. Kostja leiab, et 06.04.2022 lõplike seisukohtade koostamisega seotud toimingud on

põhjendatud täies mahus. Maakohus on taotletud 5 tunni asemel pidanud põhjendatuks 2 tundi.

Lõplikud seisukohad on menetluses esitatud asjaolude kokkuvõte. Menetlusosaline võib

kohtule esitada kohtuvaidluse kokkuvõtvad kirjalikud seisukohad, kuid arvestades, et olulises

osas sisalduvad dokumendis esitatud seisukohad eelnevalt esitatud menetlusdokumentides

tooduga, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et taotletud mahus ajakulu ei ole põhjendatud.

23.7. Põhjendatud ei ole kostja etteheide, et maakohus ei ole võtnud arvesse vandeadvokaadi

Marko Pilve tehtud menetlustoimingutega. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt tegelesid

apellatsioonkaebuse koostamisega vandeadvokaadid O. Matvejev ja M. Pilv. Maakohus leidis,

et põhjendatud ja vajalik ajakulu apellatsioonkaebuse koostamiseks mõlema esindaja peale

kokku on 4 tundi, kuna kostja vaidlustas üksnes menetluskulude jaotust, ning mõistlik tunnihind

140 eurot. Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks.

23.8. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus ei rikkunud määruse

põhjendamise kohustust. Maakohtu seisukoha kujunemine on jälgitav ja arusaadav. See, et

kostja maakohtu määruses esitatud analüüsiga ja maakohtu hinnanguga konkreetsete

menetlustoimingute põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta ei nõustu, ei muuda maakohtu

järeldust ebaõigeks. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja

hindamise aluseks ei saa olla üksnes menetlusosalise arvamus ajakulu kohta. Kõrvutades

menetluskulude

nimekirjades

märgitud

toiminguid

tsiviilasja

toimikuga,

nõustub

ringkonnakohus maakohtu järeldustega menetlustoimingute ajakulu osas.

2-18-19162

24. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse väitega, mis puudutab maakohtu

arvutuskäiku vastuhagi menetlemisega seonduvate kostja menetluskulude kokku arvutamisel.

Maakohus määras kindlaks ja pidas põhjendatuks ja vajalikuks kostja 18.01.2021

menetluskulude nimekirjas märgitud kuludest õigusabikulud 3405,60 eurot, riigilõivu 450

eurot, asjatundja kulu 600 eurot ja tõlketasu 423 eurot, s.o kokku 4878,60 eurot, millest hageja

on kohustatud hüvitama tulenevalt menetluskulude jaotusest 20%, s.o 975,72 eurot. Maakohus

määras kindlaks ja pidas põhjendatuks ja vajalikuks kostja 06.04.2022 menetluskulude

nimekirjas märgitud kuludest õigusabikulud 5420,64 eurot ja riigilõivu 250 eurot, s.o kokku

5670,64 eurot, millest hageja on kohustatud hüvitama tulenevalt menetluskulude jaotusest 20%,

s.o 1134,13 eurot. Seega on maakohus vastuhagi menetlemisega seonduvad kulud kindlaks

määranud summas 2109,85 eurot (vt maakohtu määruse p 56). Kostjal on jäänud märkamata,

et maakohtu määruse p-s 56 on maakohus märkinud vastuhagiga seonduvad kulud kahel real

(975,72+1134,13). Seega ei ole maakohus eeltoodud osas menetluskulude kokku arvestamisel

eksinud.

25. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuses esitatud väited alust maakohtu määruse

muutmiseks ega tühistamiseks.

26. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

27. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)