2-24-934/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2024 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-934

Tsiviilasi

M.T

avaldus täiteasja xxx täitemenetluse

aegumisega lõpetamiseks täitekulude osas

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: M.T (isikukood: XXX; viibimiskoht XXX)

Puudutatud isik (sissenõudja): Elisa Eesti AS

(registrikood: 10069659; asukoht: XXX-i; e-post xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta avaldus rahuldamata täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks täitekulude

osas täiteasjas nr xxx.

2. Menetluskulud jätta avaldaja kanda.

3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse

kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu, kuid mitte hiljem kui

5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse

tähtaegse esitamise nõudest.

Kohtumääruse asjaolud

1. M.T esitas 21.12.2023 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks

täitmise aegumise tõttu. Avalduse kohaselt on täitmisel täiteasi xxx ning täitmisel

olevaks täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja otsus tsiviilasjas

nr xxx. Täitedokument esitati esimesel korral täitmiseks 17.12.2013. Avaldaja toob

välja, et avaldus on esitatud nii põhinõude kui ka täituritasude aegunuks tunnistamise

osas.

2. Harju Maakohus tegi 18.01.2024 kohtumääruse, millega jagas iseseisvasse menetlusse

M.T avalduse täiteasjas xxx täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks täitekulude osas.

Kohus otsustas, et tsiviilasjas xxx menetlusse jääb M.T avaldus täiteasja xxx

täitemenetlus aegumisega lõpetamiseks põhinõude osas.

3. Kohtutäitur K.D esitas 15.03.2024 seisukoha, mille kohaselt Elisa Teleteenused AS

nõue täiteasjas nr xxx pole aegunud, seega tuleb täitemenetlust jätkata nii sissenõudja

kui ka täitemenetluse läbiviimise kulude osas. Kohtutäitur tõi välja, et juhul kui kohus

leiab, et sissenõudja Elisa Teleteenused AS nõue on aegunud, siis tuleb jätkata

täitemenetlust, sest nõude lõpetamine täitmise aegumise tõttu ei vabasta võlgnikku

täitekulude kandmisest.

4. Sissenõudja Elisa Eesti AS esitas vastuse 29.04.2024, mille kohaselt Elisa Eesti AS-il

ei ole aegumise osas vastuväiteid.

Kohtumääruse põhjendused

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 2231 kohaselt vaadatakse nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse

lõpetamise avaldus läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus

hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. TsMS § 477 lõike 5 kohaselt ei ole

kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning TsMS § 477 lg 7 esimese

lause kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

6. TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse

täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud

kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks

esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg.

7. Kohtule nähtub esitatud dokumentidest, et täiteasja nr xxx täitedokumendiks on Pärnu

Maakohtu 09.12.2013 kohtuotsus tsiviilasjas nr xxx. Lähtuvalt kohtutäituri poolt

esitatud vastusest on avaldus esmakordselt kohtutäiturile täitmiseks esitatud

17.12.2013.

8. Kohus selgitab, et ei saa võtta seisukohta täiteasjas nr xxx põhinõude aegumise osas,

kuivõrd põhinõude aegumise taotlus rahuldati Harju Maakohtu poolt 01.04.2024

kohtumääruse alusel tsiviilasjas nr xxx. Kohtumääruse punkti p 15 kohaselt on kohus

avaldajale selgitanud, et avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6

järgi täitekulude kandmisest.

9. Kohus selgitab, et kohtutäitur võib täitekulude osas teha uue otsuse. Täitemenetluse

seadustiku järgi kui kohtutäitur või kohus lõpetab täitemenetluse sissenõudja nõude

täitmise aegumise tõttu, ei vabane võlgnik TMS § 481 lg 4 ja § 2231 lg 6 järgi

täitekulude kandmisest. Sellisel juhul on kohtutäituril kohtutäituri seaduse (KTS) § 412

järgi õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sisse

nõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või.

Põhitasu saamiseks tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama täitemenetlus

saab jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Kui kohtutäitur on

teinud uue tasuotsuse, ei ole tal alust varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks (vt

täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 315 SE seletuskiri lk-d

8-9; Riigikohtu 16. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p-d 12 ja 13).

Samas täitemenetluses tehtud uus põhitasu otsus on ühtlasi TMS § 2 lg 1 p 16 alusel

uus täitedokument, mida saab täita samas täitemenetluses olenemata asjaolust, et

täitemenetluse alguses tehtud tasu väljamõistmise otsuse täitmine on aegunud.

Vastasel juhul muutuksid TMS § 481 lg 4 ja § 2231 lg 6 ning KTS § 412 sisutühjaks

(Tartu Ringkonnakohus 31.05.2022 määrus tsiviilasjas 2-21-13633 p 7). Tulenevalt

eeltoodust leiab kohus, et kohtutäituri tasuotsus ei ole aegunud.

10. KTS § 412 alusel tehtav kohtutäituri tasu otsus on diskretsiooniotsus ning kohtutäitur

peab selle alusel tehtud tasu suurust põhjendama.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas

põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avaldust menetleti avaldaja huvides

ning avaldus jäi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.

12. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd puudutatud isik menetluses ei

esinenud, siis ei saanud tal ka menetluskulusid tekkida, seega puudub menetluskulude

rahaline suurus, mida kindlaks määrata.

13. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik

Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 25.10.2024. a määrusega

nr 2-24-934