2-24-4365/6 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 2. juuli 2024

Tsiviilasja number

2-24-4365

Tsiviilasi

Jaak Reinomäe hagi Viru Vangla vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 18. märtsi 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaak Reinomäe määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Jaak Reinomägi

(isikukood XXXXXXXXXXX)

Vastustaja (kostja): Eesti Vabariik Viru Vangla kaudu

(registrikood 70008144)

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata Jaak Reinomäe määruskaebus

Viru Maakohtu 18. märtsi 2024. a määruse peale.

2. Jätta

määruskaebuse

menetlemisega

seotud

menetluskulud

Jaak

Reinomäe

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Jaak Reinomägi (hageja) esitas 18. märtsil 2024 Viru Maakohtule hagi Viru Vangla (kostja)

vastu. Hageja nõuab kostjalt kahju 10 000 euro hüvitamist tema tervise ohtlikku olukorda

jätmise eest. Hagiavalduse kohaselt ei ole hageja saanud vanglas õigeaegselt psühhiaatrilist abi

ja ravi. Hageja valudele ei ole reageeritud, perearsti vastuvõttu ei võimaldata.

Hageja palus anda endale asja õigeks lahendamiseks riigi õigusabi.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus keeldus 18. märtsi 2024. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ja hagejale

riigi õigusabi andmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda.

Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371

lg 1 p 1 alusel, kuna ei ole pädev asja lahendama.

Maakohus ei ole pädev menetlema kinnipeetava kahju hüvitamise nõuet (sh tervishoiuteenuse

osutamise lepingu rikkumisest tulenevat varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet).

Riigikohtu üldkogu muutis 28. juuni 2021. a otsusega asjas nr 3-21-30/9 (p 28) ja erikogu

29. juuni 2021. a määruses asjas nr 2-21-922/21 (p 10 ja 11) senist praktikat, mille kohaselt

peeti kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamisega seotud vaidlusi eraõiguslikeks ja leiti, et

nende lahendamine on maakohtu pädevuses.

Kohtuasjas nr 3-21-30/9 tehtud lahendis muutis üldkogu erikogu senist praktikat, et

kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi lahendavad maa- või

halduskohtud sõltuvalt sellest, kas vaidlustatakse arsti (meditsiinilist) otsust või vangla

haldusotsust ja leidis, et kõiki kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisest tulenevaid nõudeid

peab lahendama üks kohus. Üldkogu leidis, et kõiki kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse

osutamisega seotud vaidlusi (sh vaidlusi taotluse üle kohustada vanglat abivahendit/ravimeid

väljastama) on pädevad lahendama halduskohtud.

Seega tuleb hagejal pöörduda kahju hüvitamise kaebusega Tartu Halduskohtu Jõhvi

kohtumajja.

Kuivõrd kinnipeetava kahju hüvitamise nõude lahendamine on halduskohtu pädevuses, kuulub

tulenevalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg-s 1 sätestatust ka riigi õigusabi taotluse

lahendamine halduskohtu pädevusse.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse.

Hageja leiab, et kui maakohtu arvates kuulub tsiviilhagi lahendamisele halduskohtus, tulnuks

hagi ja riigi õigusabi taotlus viivitamata edastada pädevale kohtule.

Hageja palub tunnistada maakohtu määrus õigusvastaseks ning kohustada hagi ja riigi õigusabi

taotluse edastamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2, TsMS § 663 lg 1 ja

§ 637 lg 1 p 6 alusel läbi vaatamata.

5. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 664 lg 1 kohaselt menetlusse võetud määruskaebuse

saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis

maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Kui määruskaebus ei ole ringkonnakohtu

arvates õigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi

vaatamata (TsMS § 664 lg 2).

TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse TsMS § 663 lg 1 järgi apellatsioonkaebuse

ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega ei

võeta ka määruskaebust TsMS § 663 lg 1 ja § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse, kui kaebuses

toodud väidete õigsust eeldades ei saaks määruskaebust ilmselt rahuldada.

Maakohus on Riigikohtu seisukohtadele tuginedes õigesti leidnud, et kõiki kinnipeetavatele

vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi on pädevad lahendama halduskohtud.

Hageja ei esita hagi menetlusse võtmisest keeldumise osas ühtegi sisulist vastuväidet. Hageja

leiab vaid, et tema hagi ja riigi õigusabi taotlus tuleks edastada pädevale kohtule.

Ringkonnakohus leiab, et tegemist on olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades

ei saa määruskaebust ilmselt rahuldada.

Kui kohus jätab hagi menetlusse võtmata seetõttu, et ei ole pädev asja lahendama, ei edasta

kohus asja ise pädevale kohtule. Hagejal tuleb ise pöörduda pädeva asutuse poole.

Praegusel juhul ei ole tegemist RÕS § 10 lg-s 7 sätestatud olukorraga, kus kohus edastab riigi

õigusabi taotluse ise vastavalt kuuluvusele.

Kui kohus keeldub pädevuse puudumise tõttu hagi menetlusse võtmisest, ei ole alust ka ainult

hagis esitatud riigi õigusabi taotluse edastamiseks kohtule, mis oleks pädev asja lahendama.

6. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 p 14 kohaselt tasutakse kohtumääruse peale määruskaebuse

esitamisel riigilõivu 70 eurot. Hageja ei ole määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasunud.

Kuivõrd ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata ning riigilõiv kuuluks hagejale

tagastamisele, puudub vajadus riigilõivu tasumiseks tähtaja andmiseks.

7. Kuivõrd määruskaebus jääb läbi vaatamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud TsMS § 659, § 639 lg 1 ja § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)