3-23-2408/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht 01.07.2024, Tallinn

Haldusasja number 3-23-2408

Haldusasi Inseneri- ja tehnikaühistu REBELLA kaebus Välis-

ministeeriumi juures moodustatud strateegilise kauba

komisjoni 28.11.2023 otsuse nr 11.2-2/417 osaliseks

tühistamiseks ja komisjoni kohustamiseks lahendama kaebaja

16.05.2023 esitatud taotlus uuesti 30 tööpäeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest arvates, samuti kahju hüvitamiseks

summas 13 955 eurot koos viivisega

Menetlusosalised

Kaebaja – Inseneri- ja tehnikaühistu REBELLA, volitatud

esindajad vandeadvokaadid Kevin Kõo ja Margo Lemetti

Vastustaja – Välisministeeriumi juures moodustatud

strateegilise kauba komisjon, esindajad MA ja MM

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Inseneri- ja tehnikaühistu REBELLA kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.07.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

3-23-2408

2(11)

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Inseneri- ja tehnikaühistu REBELLA (Rebella) ostis 2021. aasta augustis Vene

Föderatsiooni (VF) äriühingult OOO Avtomobilnyi zavod „GAZ“ uue veoauto. Sõiduk

imporditi Eestisse 2021. a septembris. Kaebaja on võõrandanud sõiduki lõppkasutajale. Sõiduki

garantiiperioodil

ilmnesid

probleemid

sõiduki

mootoriga.

VF

äriühing

OOO

KURGANSPETSMASH on kinnitanud, et on valmis kaebajale saatma uue sõiduki mootori

garantiikohustuste raames ehk tasuta. Kaebaja pöördus mootori sisseveoga seonduvate

asjaolude selgitamiseks tolli poole. Kaebajale selgitati, et mootori sisseveoks on vajalik taotleda

Välisministeeriumi strateegilise kauba komisjonilt (komisjon) litsentsi, kuivõrd mootori näol on

tegemist sanktsioonialuse kaubaga.

2. Rebella esitas komisjonile 16.05.2023 taotluse nr 11.2-7.18/5 litsentsi saamiseks

diiselmootori (kaubakood 8408) sisseveoks VF-ist. Taotluses selgitati, et mootor edastatakse

kaebajale garantiikorras ehk tasuta.

3. Komisjon edastas 28.09.2023 Rebellale vastuskirja nr 11.2-7.18/5-1, mille kohaselt on

komisjon 27.09.2023 võtnud vastu otsuse nr 11.2-2/342, millega keelduti Rebellale litsentsi

väljastamisest strateegilise kauba seaduse (StrKS) § 19 lg 1 p 1 ja 7 ning Euroopa Nõukogu

31.07.2014 määruse (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa

tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (määrus 833/2014) art 3i alusel. Kaebajale

edastati komisjoni 27.09.2023 otsus e-kirja teel 13.10.2023. Otsuses puuduvad põhjendused.

Kaebaja esitas 17.10.2023 komisjonile täiendavad selgitused, paludes otsus tühistada ja

väljastada litsents mootori sisseveoks. Komisjon teavitas 25.10.2023 kaebajat telefoni teel, et

18.10.2023 istungil taotlust täiendavalt arutati, kuid otsust ei muudetud.

4. Rebella esitas 27.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse komisjoni 27.09.2023 otsuse

tühistamiseks ning komisjoni kohustamiseks Rebella 16.05.2023 taotlust uuesti lahendama

(haldusasi nr 3-23-2408).

5. Komisjon tegi 28.11.2023 otsuse nr 11.2-2/417, millega tunnistas kehtetuks 27.09.2023

otsuse, keeldus litsentsi andmisest ja jättis rahuldamata Rebella 16.05.2023 taotluse mootori

(kaubakood 8408) sisseveoks VF-i ettevõttelt KURGANSPETSMASH OOO.

1) Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse

kaubaveoloale, mille väljastab RSanS § 11 lg 2 alusel StrKS §-s 8 nimetatud strateegilise

kauba komisjon, StrKS-is litsentsi kohta sätestatut. StrKS § 19 lg 1 p 2 kohaselt keeldub

komisjon litsentsi andmisest, kui kauba suhtes kehtivad StrKS §-s 5 nimetatud keelud.

StrKS § 5 lg 1 p 1 sätestab, et keelatud on strateegilise kauba vedu ja strateegilise kaubaga

seotud teenus või tehing, kui keeld on sätestatud rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse

sanktsiooni kehtestavas õigusaktis. Määrus 833/2014 käsitleb piiravaid meetmeid seoses

Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Määruse art 3i lg 1 kohaselt

3-23-2408

3(11)

on keelatud otse või kaudselt osta, importida või üle anda määruse XXI lisas loetletud

Venemaalt pärinevaid või Venemaalt eksporditavaid kaupu, mille müük toob Venemaale

märkimisväärset tulu ja võimaldab tal jätkata Ukraina olukorda destabiliseerivat tegevust.

Määruse art 14 kohaselt on määrus tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides

liikmesriikides. Määruses 833/2014 kehtestatud keelud ja piirangud on RSanS § 3 mõttes

rahvusvahelised sanktsioonid.

2) Määruse 833/2014 XXI lisas, mis loetleb art-s 3i osutatud kaubad ja tehnoloogiad, on

märgitud CN-koodiga 8408 survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diiselmootorid või

pooldiiselmootorid). Seega on määruse kohaselt keelatud otse või kaudselt osta, importida

või üle anda diiselmootorit (kaubakood 8408), mis pärineb või eksporditakse Venemaalt.

3) Taotlusega soovitakse litsentsi diiselmootori (kaubakood 8408) Eesti Vabariiki sisseveoks

Venemaalt garantii korras. Komisjoni hinnangul on taotluses märgitud kauba üle andmine

määrusega 833/2014 keelatud. RSanS § 11 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelist sanktsiooni

rakendav õigusakt võimaldab teha erandeid või lubab teenust osutada või tehingut või toimingut

teha vaid loa alusel, annab asjaomase loa pädev asutus RSanS §-s 13 sätestatud korras, kui

valdkondlikes õigusaktides ei nähta ette teisiti. RSanS § 13 lg 4 kohaselt lähtutakse loa andmisel

või selle andmisest keeldumisel rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava või rakendava õigusakti

tingimustest. Määrus 833/2014 ei sätesta võimalust erandite tegemiseks taotluses nimetatud

kauba kohta. Seega komisjonil ei ole õiguslikku alust kaaluda ja arvestada taotleja märgitud

asjaolusid litsentsi andmiseks.

6. Rebella esitas 28.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse komisjoni 28.11.2023 otsuse

tühistamiseks osas, millega komisjoni keeldus litsentsi andmisest ja jättis kaebaja 16.05.2023

taotluse rahuldamata, ning komisjoni kohustamiseks Rebella 16.05.2023 taotlust uuesti

lahendama (haldusasi nr 3-23-2995). Ühtlasi taotles Rebella kaebuse liitmist haldusasjaga nr

3-23-2408.

7. Rebella esitas 26.01.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse kaebuse muutmiseks

haldusasjas nr 3-23-2408 selliselt, et esialgses kaebuses esitatud nõuded asendataks kahju

hüvitamise nõudega summas 13 955,20 eurot. Samuti taotles Rebella, et kohus mõistaks

komisjonilt välja viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates

vastustajale kahju hüvitamise taotluse esitamisest kuni põhinõude kaebajale tasumiseni.

8. Tallinna Halduskohus lubas 15.03.2024 määrusega Rebellal muuta kaebust haldusasjas

nr 3-23-2408 ning liitis haldusasjad nr 3-23-2408 ja 3-23-2995 ühte menetlusse.

9. Komisjon on esitanud kohtule vastused kaebustele 01.12.2023 ja 15.02.2024 ning

täiendavad seisukohad 15.04.2024 ja 11.06.2024. Rebella esitas täiendavad seisukohad kohtule

28.05.2024.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebuse põhjendused

1) Komisjoni 27.09.2023 ja 28.11.2023 otsused, millega litsentsi andmisest on keeldutud, on

vastuolus määruse 833/2014 art 3i eesmärgiga. Art 3i ei keela mitte iga määruse lisas XXI

sätestatud kauba üleandmist, vaid keelatud on üksnes selliste kaupade import ja üleandmine,

millega kaasneb Venemaale täiendav tulu. Vastustaja pidi määruse 833/2014 art 3i kohaldamisel

ja taotluse lahendamisel seega hindama, kas mootori üleandmisega kaasneb Venemaale täiendav

tulu või mitte. Käesoleval juhul ei ole 28.11.2023 otsuses (ega ka 27.09.2023 otsuses) seda

tehtud. VF-ile kehtestatud sanktsioonide eesmärgiks on vähendada VF-i tulusid. Litsentsi

3-23-2408

4(11)

andmata jätmise korral aga Venemaa (ja garantiikohustust täitev äriühing) rikastub.

Kaalutlusõiguse teostamata jätmine on toonud kaasa taotluse ebaõige lahendamise. Seega tuleb

28.11.2023 otsus tühistada. Kuna kohus ei saa kaalutlusõigust teostada vastustaja eest, tuleb

vastustajat kohustada esitatud taotlust uuesti lahendama. 2) Vastustaja on kohtumenetluses

läbivalt avaldanud seisukohta, et määruse 833/2014 art 3i lg 1 ei võimalda teha erandeid ning

ei anna kaalutlusõigust kaebaja taotletud mootori Venemaalt Eestisse sisseveoks loa andmiseks.

Kui kohus nõustub vastustajaga, siis on vaidlustatud otsus õigusvastane seetõttu, et vastustajal

ei olnud pädevust sellise otsuse tegemiseks. RSanS § 11 lg 2 on pädevus- ehk ülesande norm.

Selleks, et vastustajal tekiks pädevus sanktsioonialuse kauba loa andmise üle otsustada, peavad

esmalt olema täidetud RSanS § 11 lg-s 2 sätestatud eeldused. Kui vastustaja väidab, et määruse

833/2014 art 3i lg-st 1 ei ole võimalik erandeid teha ning see norm ei andnud talle ka

kaalutlusõigust selle üle otsustamiseks, kas lubada taotletud mootori sissevedu või mitte, ei ole

RSanS § 11 lg-s 2 sätestatud eeldused täidetud ning vastustajal ei olnud pädevust vaidlusaluse

otsuse tegemiseks. Vastustaja oleks pidanud jätma sel juhul taotluse menetlusse võtmata ning

tagastama kaebajale ka riigilõivu (StrKS § 17 lg 5 teine lause). Vastustaja lahendas taotluse

sisuliselt, see tähendab andis haldusakti. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt peab

õiguspärane haldusakt olema antud pädeva haldusorgani poolt. Kui haldusakti ei ole andnud

pädev haldusorgan, on haldusakt tühine (HMS § 63 lg 2 p 3). 3) Vastustaja on 27.09.2023 otsuse

tegemisel rikkunud seaduses sätestatud otsuse tegemise tähtaega (StrKS § 17 lg 1). Vastustaja

oli kohustatud lahendama kaebaja 16.05.2023 taotluse hiljemalt 27.06.2023. Vastustaja tegi

otsuse seega kolm kuud pärast seaduses sätestatud tähtaega. Teiseks puudusid kolmerealises

otsus mistahes faktilised ja õiguslikud põhjendused. Seega ei olnud kaebajal võimalik mõista,

mis põhjusel litsentsi andmisest keelduti. Kuigi kaebaja hinnangul ei saanud litsentsi andmisest

keeldumise aluseks olla määruse 833/2014 art 3i, millele vastustaja on viidanud alles oma

28.11.2023 otsuses (sedagi ebaõigesti), siis pidi vastustaja kaebaja esitatud taotlust lahendades

hindama ka seda, kas litsents on võimalik anda määruse 833/2014 art 12b lg 2 alusel. Käesoleval

juhul ei ole vastustaja sel alusel mootori sisseveo lubamist kaalunudki. Kokkuvõttes on

vastustaja õigusvastase tegevuse (otsusega viivitamise ja põhjendamiskohustuse rikkumise)

tulemuseks see, et taotlust mootori sisseveoks ei ole võimalik määruse 833/2014 art 12b lg 2

alusel kaaluda (art 12b lg 2 rakendamine oli võimalik kuni 30.09.2023). Vastustaja 27.09.2023

otsuse õigusvastasust kinnitab ka asjaolu, et vastustaja tunnistas ise 28.11.2023 otsusega

27.09.2023 otsuse kehtetuks.

Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et kaebaja oleks pidanud omal algatusel taotlema määruse

833/2014 art 12b lg 2 kohaldamist. Kaebaja taotles loa saamist sanktsioonialuse

mittestrateegilise kauba sisseveoks loa saamiseks. Kaebaja ei pidanud taotluses vastustaja jaoks

välja tooma, milliste õigusnormide alusel vastustaja peab otsuse tegema. Vastustajale oli

taotluse alusel arusaadav, millist tulemust kaebaja soovib taotlusega saavutada. HMS § 36 lg 1

kohaselt on vastustajal selgitamiskohustus, kui vastustaja taotlus oli taotlusega soovitu

saavutamiseks ebapiisav. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et rahvusvaheliste

sanktsioonidega seotud haldusmenetluses ei ole vastustajal uurimis- ja nõustamiskohustust.

4)

Riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud kahju hüvitamise nõude eeldused on

praegusel juhul täidetud.

Kaebaja on olnud 27.09.2023 otsuse adressaadiks, mistõttu rikub vastustaja õigusvastane

tegevus vahetult kaebaja subjektiivseid õigusi. Kuivõrd määruse 833/2014 art 12b lg 2 alusel ei

ole selles sätestatud tähtaega silmas pidades mootori tasuta sissevedu võimalik (kaebaja

rõhutab, et tegelikult on see jätkuvalt võimalik määruse 833/2014 art 3i alusel), tuleb kaebajal

teha kulutusi uue mootori soetamiseks. Kuna kaebaja ei ole saanud luba mootori sisseveoks

3-23-2408

5(11)

Eestisse, on tema vara koosseis selle mootori võrra väiksem. Kui sõiduki lõppkasutajal tekkis

sõiduki mootoril 2023. a alguses rike, mida ei saanud kõrvaldada, ja tootjatehas andis nõusoleku

garantii korras tarnida uus mootor, võttis kaebaja oma laos olevalt teiselt sõidukilt mootori ja

vahetas selle vastu välja lõppkasutaja sõiduki katkise mootori. Nüüd seisab kaebajal laos

mootorita sõiduk. Selleks, et seda sõidukit saaks kasutada või müüa, peab kaebaja ostma uue

mootori ning tasuma selle eest 13 955,20 eurot. Sisseveo loa saamisel oleks kaebaja saanud uue

mootori tasuta. Selle osas, kas määruse 833/2014 art 12b lg 2 alusel oleks vastustaja saanud loa

anda või mitte, ei saa kohus seisukohta võtta, sest see otsus sisaldab haldusorgani

kaalutlusõigust. Kohus ei saa teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3

kolmas lause).

Esineb põhjuslik seos vastustaja õigusvastase tegevuse ja kaebajal tekkinud kahju vahel. Kui

vastustaja ei oleks õigusvastaselt käitunud (viivitanud otsuse tegemisega ning teinud

õigusvastast otsust), oleks kaebaja saanud loa mootori Eestisse toomiseks ja ei peaks seda

mootorit ostma. Seega loa mittesaamise tõttu peab kaebaja tegema täiendava kulu summas

13 955,20 eurot.

5)

Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et kahju hüvitamise taotluse esitamisega on kaebaja

aktsepteerinud oma õigushüve (kauba sisseveo litsents) kaotust. Vastustaja on tekitanud

kaebajale 27.09.2023 õigusvastase otsusega kahju. Kui kohus kaebaja kahjunõude rahuldab, siis

on vastustajal võimalik taotluse uue lahendamise ning selle rahuldamisega kaebajale tekkinud

kahju vähendada. Vastustajal on võimalik anda kaebajale rahalise hüvitise asemel mootori

sisseveoks luba ning sellega langeks tal ära kohustus maksta kaebajale kahjuhüvitist.

6)

Kui kohus asub seisukohale, et määruse 833/2014 art 3i lg 1 ei võimalda erandite

tegemist ega sisalda kaalutlusõigust ning vastustaja 28.11.2023 otsus ei ole õigusvastane ka

pädevuse puudumise tõttu, tuleb kaebaja arvates küsida EL toimimise lepingu art 267 alusel

Euroopa Kohtult eelotsust.

Määruse 833/2014 art 3i lg 1 eesmärgiks on keelata selliste kaupade ost Venemaalt, mis toob

Venemaale märkimisväärset tulu ja võimaldab tal jätkata Ukraina olukorda destabiliseerivat

tegevust. Praeguses asjas on aga tegemist olukorraga, kus taotletud mootori Eestisse sisseveoks

loa mitte andmine on vastuolus selle eesmärgiga. Keeld tuua mootorit Eestisse mitte ei kahjusta,

vaid soodustab Venemaa majandust. Keelu tõttu kahjustatakse aga hoopis Eesti äriühingu

majanduslikku seisu. Eesti äriühingul on õigus saada Venemaalt katkise mootori asemel tasuta

uus mootor, kuid keelu tõttu peab ta uue mootori ise ostma ning kulutama selleks raha. Euroopa

Kohtult tuleks küsida eelotsusega, kas määruse 833/2014 art 3i lg-s 1 sätestatud keeluga on

hõlmatud ka olukord, kus EL-i tuuakse Venemaalt määruse XXI lisas loetletud kaup, mille

puhul on tegemist varem täidetud müügilepingu alusel garantii korras tasuta saadava kaubaga,

sest selline keeld oleks vastuolus sätte eesmärgiga.

11. Vastustaja vastuväited 1) Komisjon ei nõustu kaebusega ja jääb 28.11.2023 otsuses

esitatud seisukohtade juurde. Komisjon on otsuse tegemisel lähtunud nõukogu määruse

833/2014 art 3i lg 1 sõnastusest, mis ei sisalda kaalutlusõigust. Art 3i lg 1 sõnastus ei näe ette

tingimusi, mil keeld ei kohaldu ehk sellest ei ole võimalik loa alusel erandeid teha. Sätte

eestikeelse teksti lauseosa „mille müük toob Venemaale märkimisväärset tulu ja võimaldab tal

jätkata Ukraina olukorda destabiliseerivat tegevust“ ja ka määruse erinevad keeleversioonid

selgitavad üldiselt, et määruse XXI lisas loetletud kaubad on keelatud seetõttu, et neid kaupasid

peetakse Venemaale märkimisväärset tulu toovaks ja selle tulu läbi on Venemaal võimalik

jätkata Ukraina olukorda destabiliseerivat tegevust. Igal konkreetsel üksikjuhtumil art 3i lg 1

keeldu kohaldades ei hinnata, kas konkreetne kaup võib tuua Venemaale märkimisväärset tulu,

3-23-2408

6(11)

ega seda, kas see konkreetne kaup võimaldab Venemaal jätkata Ukraina olukorda

destabiliseerivat tegevust. See üldine hinnang nende kaupade kohta on antud juba määrusega

keeldu kehtestades. Arvestades määruse lisades loetletud kaupade hulka ei ole mõeldav igal

konkreetsel üksikjuhul hinnata, kas kaup toob Venemaale märkimisväärset tulu või mitte. Art

3i lg 1 sõnastuse vastupidine tõlgendus võimaldaks keeldudest kõrvalehoidmist ega tagaks

nende tõhusust. Piiravate meetmete kehtestamise eesmärk on keelata kõik sättes nimetatud

tegevused ja tehingud lisas XXI nimetatud kaupadega ning seeläbi mõjutada Venemaa

majanduse kahjustamise eesmärki, ajendamaks viimast lõpetama rahvusvahelise õigusega

vastuolus olevat sõjategevust Ukrainas. EL-il, sh Eestil, ei ole muid õiguslikke võimalusi

mõjutada Venemaa tegevust. Euroopa Komisjon on 02.10.2023 juhistes kaubanduse ja tolli

küsimuses selgitanud, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb sanktsioone tõlgendada laialt,

muu hulgas selleks, et tagada kehtestatud piirangute tõhusus ja vältida neist kõrvalehoidmist.

2)

Kui kaebaja on seisukohal, et vastustajal ei olnud pädevust vaidlusalust otsust teha, siis

jääb arusaamatuks, miks kaebaja on kulutanud nii vastustaja kui kohtu aega

kohustamisnõudega. Lisaks ei ole kaebajal sel juhul võimalik saavutada kaebuse eesmärki –

komisjoni 28.11.2023 otsuse tühistamist ja kaebaja litsentsitaotluse uuesti lahendamist. Juhul,

kui vastustajal puudub pädevus litsentsi andmise kohta otsust teha, siis ei saa olla ka põhjuslikku

seost komisjoni tegevuse ja mootori Eestisse toomise keelu ning kaebajale kahju tekkimise

vahel, sest mootori sissevedu ei sõltu vastustaja tegevusest. Seega ka kaebaja kahjuhüvitamise

nõude eesmärki ei ole võimalik täita.

Kaebaja etteheide nagu teostanuks komisjon pädevust omamata kaalutlusõigust selle üle, kas

lubada taotletud mootori sissevedu või mitte, on meelevaldne. Komisjon on RSanS mõttes

pädev asutus (RSanS § 11 lg 1 ja § 12). StrKS § 17 lg-te 4 ja 5 kohaselt ei võeta taotlust

menetlusse ja see tagastatakse, kui kaup ei ole loetletud strateegilise kauba nimekirjas, ei vasta

strateegilise kauba tunnustele ja kehtib erand litsentsi taotlemise kohustusest. Lõikes 4 viidatud

erandeid litsentsi taotlemise kohustusest reguleerib StrKS § 16. Kuna ei esinenud taotluse

tagastamise alust, siis on õiguspärane, et komisjon võttis taotluse menetlusse. Hinnangu

andmiseks kas tegemist on rahvusvahelise sanktsiooniga keelatud kaubaga ja selgitamaks välja,

kas taotluses märgitud kaubale võivad kehtida määruse 833/2014 erandid, tuli komisjonil

kaebaja taotlust menetleda ning kaebaja viited StrKS § 17 lg-le 4 on asjakohatud.

3)

Komisjon ei nõustu kaebaja seisukohaga, et on jätnud kaalutlusõiguse teostamata ja

oleks taotluse lahendamisel pidanud lisaks määruse 833/2014 art-le 3i hindama ning kaaluma,

kas kaebajale oleks võimalik litsents anda sama määruse art 12b lg-s 2 sätestatud tähtajalist

erandit kohaldades. Kaebaja seisukoht määruse art 12b lg 2 kohaldamise soovist on komisjonile

üllatuslik. Vaidlusalune haldusmenetlus algas kaebaja esitatud taotluse alusel, milles puudus

taotlus

nimetatud

sätte

kohaldamiseks.

Sellises

valdkonnas

nagu

rahvusvaheliste

sanktsioonidega piiratud kauba vedu sanktsioonidega hõlmatud agressorriigist ei ole komisjonil

haldusorganina uurimis- ja nõustamiskohustust leidmaks taotlejale kõige sobivam

tegutsemisviis oma eesmärkide saavutamiseks. Selline tegevus oleks vastuolus sanktsioonide

eesmärgiga mõjutada Venemaa tegevust kaubavahetuse piirangute kaudu.

Määruse art 12b lg 2 näol oli tegemist määruses sätestatud impordi- ja ekspordikeeldude ajutise

erandiga, mis võimaldas artiklis ettenähtud kumulatiivsetel tingimustel ettevõtjale kuuluvad

füüsiliselt Venemaal asuvad kaubad importida või üle anda vara võõrandamiseks või Venemaal

äritegevuse lõpetamiseks. Määruse preambuli p-s 24 on selgitatud, et kuni 30.09.2023 kehtinud

impordi- ja ekspordikeeldude ajutise erandi eesmärk oli hõlbustada liidu ettevõtjate lahkumist

Venemaa turult. Kaebaja 16.05.2023 taotlusest ega muudest taotleja esitatud dokumentidest ja

kohtumenetluses esitatud tõenditest ei nähtu, et taotluses märgitud Venemaal asuv garantii

3-23-2408

7(11)

raames väljavahetatav sõiduki asendusmootor kuulus taotlejale enne art 3i keelu kehtestamist,

et see asus Venemaal enne sanktsioonide kehtestamist ega see, et kaebaja eesmärk oli Venemaal

äritegevuse lõpetamine. Eelnevast tulenevalt ei ole määruse art 12b lg-s 2 kehtestatud erandi

kohaldamise kumulatiivsed tingimused täidetud.

4)

Ka komisjoni 27.09.2023 otsus oli õiguspärane vaatamata kaebaja etteheidetele

põhjenduste kohta. Tulenevalt kaebaja 27.10.2023 kaebuses esitatud taotlustest tühistada

komisjoni otsus ja kohustada komisjoni taotlust uuesti lahendama ning etteheidetest, et kaebajal

ei olnud võimalik mõista komisjoni 27.09.2023 otsuse tegemise põhjust ja hinnata otsuse

õiguspärasust, arutas vastustaja kaebaja 16.05.2023 taotlust uuesti 20.11.2023 koosolekul.

Vastustaja otsustas õigusselguse huvides koondada 28.11.2023 otsuse teabe litsentsi andmisest

keeldumise asjaolude ja otsustatu kohta ühte dokumenti. Komisjon keeldus taotletud litsentsi

(soodustava haldusakti) andmisest oma seisukohti põhjendades mootori sisseveo lubamist

kaalumata ja jättis rahuldamata sanktsioonialuse mittestrateegilise kauba sisseveolitsentsi

taotluse, sest taotluses soovitud kauba vedu on määruse 833/2014 kohaselt keelatud. 5)

Täidetud ei ole kahju hüvitamise peamine eeldus, kuna kaebajale ei ole tekkinud kahju.

Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks omandanud mootori ja märgitud summa tasunud või võtnud

endale vältimatult kohustuse pakkumuses märgitud summas kulud teha. Samuti ei ole põhjust

nõuda viivist kuludelt, mis ei ole veel tekkinud.

Lisaks märgib komisjon, et kahju hüvitamise taotluse esitamisega on kaebaja aktsepteerinud

oma õigushüve (kauba sisseveo litsents) kaotust. Komisjon järeldab, et kaebaja, asudes otsima

teisi lahendusi oma äritegevuseks vajaliku kauba omandamiseks ja esitades kahjuhüvitamise

nõude, on leppinud asjaoluga, et taotluses märgitud kauba Eestisse toomine ei ole võimalik, sest

samaaegselt nii komisjoni uue otsuse tegemise kui ka kahjuhüvitiste nõude rahuldamine kohtu

poolt tooks kaebajale kulude hüvitamisel kaasa põhjendamatu rikastumise kahjuhüvitise arvel.

Isegi kui asuda seisukohale, et kaebajale tekkis kahju (millega komisjon ei nõustu), siis ei

tekkinud see kahju komisjoni tegevusetusest tulenevalt. Vaatamata seaduses sätestatud tähtajast

hiljem tehtud otsusele ei muuda see otsuse sisu ja selle tegemisel arvestatud õigusakte ning

asjaolusid. Taotluse läbivaatamise korral seaduses sätestatud tähtajal ei oleks jõudnud komisjon

teistsuguse tulemuseni ehk kaebajale litsentsi andmiseni. Kui kaebajale on tekkinud kahju, siis

ei ole see komisjoni otsuse ega viivitamise vältimatu tagajärg, vaid kahju tekkimine oli EL-i

kehtestatud piirangutest tulenevalt juba taotluse esitamise ajal kaebajale ettenähtav. Seega ei ole

otsuse tegemise aeg ehk komisjoni tegevus ja kaebajale kahju tekkimine omavahel põhjuslikus

seoses. Käesoleval juhul tulenesid kauba EL-i toimetamise piirangud mitte komisjoni

tegevusest või tegevusetusest, vaid otsekohalduvast EL määrusest. Komisjon ei ole kaebaja

õigusi rikkunud.

6) Vastustaja palub jätta kaebaja taotlus Euroopa Kohtult selgituse saamiseks rahuldamata,

kuivõrd kaebaja soovib sisuliselt kohtult vastust käesoleva kohtuasja raames tõstatatud

faktiküsimusele, kas tema varem sõlmitud müügilepingu alusel garantii korras saadav kaup on

arvatud välja määruse 833/2014 art 3i lg-s 1 kehtestatud piirangute alt. Seda, kas kauba otse või

kaudselt ostmise, impordi või üleandmisega kaasneb Venemaale täiendav tulu, ei saa ega tulegi

igal üksikjuhtumil eraldi hinnata. EL nõukogu loetleb määruse XXI lisas sellised kaubad, mida

peab Venemaale märkimisväärset tulu toovaks, kasutades kaupu loetellu lisades oma ulatuslikku

kaalutlusruumi ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas (Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas

C-72/15). Määruse 833/2014 art 3i lg 1 keeld puudutab ainult neid kaupu, mis on määruse XXI

lisas loetletud, mitte igasuguseid Venemaale märkimisväärset tulu toovaid kaupu (Üldkohtu

otsus kohtuasjas T-782/22). Seega Venemaa saadav tulu on kauba määruse lisas nimetamiseks

piisavalt märkimisväärne. Eeltoodust tulenevalt on määruse 833/2014 art 3i lg 1 puhul tegemist

acte clair’iga (Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas 283/81). Viidatud kohtuasjas T-782/22 tõdes

3-23-2408

8(11)

Üldkohus ühtlasi, et piiravatel meetmetel on paratamatult mõju ka ettevõtlusvabadusele,

tekitades nii kahju ka isikutele, kes ei ole vastutavad karistuste kehtestamise põhjustanud

olukorra eest. Vastuseks ettevõtjate väitele, et keeld kahjustab ettevõtjate asukohaliikmesriikide

majandust rohkem kui Venemaa majandust, selgitas Üldkohus, et isegi kui see nii oleks, ei

muudaks see piiravat meedet selle eesmärgi – survestada Venemaad Ukraina vastast agressiooni

lõpetama – valguses ilmselgelt sobimatuks.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus leiab, et Rebella kaebus tuleb jätta rahuldamata.

13. Vaidluse asjaolud on kokkuvõtvalt järgmised: Rebella esitas komisjonile 16.05.2023

taotluse litsentsi saamiseks diiselmootori (kaubakood 8408) sisseveoks VF-ist Eestisse.

Komisjon jättis Rebella taotluse 27.09.2023 otsusega rahuldamata. Otsuses puuduvad

põhjendused, kuid 28.09.2023 kirjas Rebellale on komisjon selgitanud, et lähtus StrKS §

19 lg 1 p-dest 1 ja 7 ning määrus 833/2014 art-st 3i. Seejärel on komisjon 28.11.2023

otsusega tunnistanud 27.09.2023 otsuse kehtetuks ja jätnud Rebella taotluse StrKS § 19 lg

1 p 2 ja määruse 833/2014 art 3i lg 1 alusel rahuldamata. Kaebaja taotleb kohtumenetluses

komisjoni 27.09.2023 otsusega tekitatud kahju hüvitamist, s.o otsuse tegemise aja

ületamise tõttu ja seeläbi määrus 833/2014 art 12b lg 2 rakendamise võimaluse minetamise

tõttu, ning komisjoni 28.11.2023 otsuse tühistamist osas, millega komisjoni jättis kaebaja

16.05.2023 taotluse rahuldamata, samuti komisjoni kohustamist lahendama kaebaja

16.05.2023 taotlus uuesti 30 tööpäeva jooksul.

Vaidlus seisneb kokkuvõtvalt seega selles, kas komisjon on jätnud õiguspäraselt rahuldamata

Rebella 16.05.2023 taotluse litsentsi saamiseks diiselmootori (kaubakood 8408) sisseveoks

VF-ist Eestisse.

14. Määruse 833/2014 art 3i lg 1 sätestab: „Keelatud on otse või kaudselt osta, importida või

üle anda XXI lisas loetletud Venemaalt pärinevaid või Venemaalt eksporditavaid kaupu,

mille müük toob Venemaale märkimisväärset tulu ja võimaldab tal jätkata Ukraina

olukorda destabiliseerivat tegevust.“

Määruse 833/2014 art 12b lg 2 sätestab: „Erandina artiklitest 3g ja 3i võib pädev asutus anda

loa XVII ja XXI lisas loetletud kaupade impordiks või üleandmiseks kuni 30. septembrini 2023,

kui selline import või üleandmine on rangelt vajalik Venemaal asuva vara võõrandamiseks või

Venemaal äritegevuse lõpetamiseks, kui on täidetud järgmised tingimused: a) kaubad kuuluvad

liikmesriigi kodanikule või liikmesriigi õiguse alusel asutatud või moodustatud juriidilisele

isikule, üksusele või asutusele või Venemaal asutatud juriidilisele isikule, üksusele või asutusele,

mis on liikmesriigi õiguse alusel asutatud või moodustatud juriidilise isiku, üksuse või asutuse

omandis või ainu- või ühiskontrolli all, ning b) asjaomased kaubad asusid füüsiliselt Venemaal,

enne kui nende suhtes jõustusid artiklites 3g ja 3i sätestatud keelud.“

Määruse 833/2014 XXI lisas kajastub muu hulgas kaubakood (CN-kood) 8408, s.o

„Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diiselmootorid või pooldiiselmootorid)“.

15. Kaebajaga saab nõustuda selles (kaebuses toodud faktiliste asjaolude õigsust eeldades), et

seonduvalt kõnealuse diiselmootori Eestisse tarnimise keeluga on tal tekkinud kulu, st

kaebaja on kandnud kahju. Nimelt on kaebaja täitnud tootja/müüja garantiikohustuse enda

kliendi ees, asendades enda kulul (enda laovaru arvel) katkise mootori, samas ei ole tal

tulenevalt komisjoni

3-23-2408

9(11)

28.11.2023 otsusest võimalik saada tootjalt asendusmootorit enda laovaru (teise laos oleva

sõiduki) taastamiseks.

Kohtu hinnangul ei saa siiski asuda seisukohale, et komisjoni 28.11.2023 otsus oleks

õigusvastane, st kahju oleks kaebajal tekkinud avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse

tulemusena avalik-õiguslikus suhtes (RVastS § 7 lg 1).

16. Kohtu hinnangul tuleb nõustuda vastustajaga, et määruse 833/2014 art 3i lg 1 lauseosa

„mille müük toob Venemaale märkimisväärset tulu ja võimaldab tal jätkata Ukraina

olukorda destabiliseerivat tegevust“ ei ole tingimus, mida peab vastava normi rakendamisel

igal üksikul juhul kaaluma, vaid tegemist on selgitusega, millised kaubad on lisatud

määruse XXI lisa loetellu. See tähendab, et XXI lisas loetletud kaubad (sh kaubakoodile

8408 vastavad diiselmootorid) on määruse andnud EL Nõukogu hinnangul olemuslikult

sellised, „mille müük toob Venemaale märkimisväärset tulu ja võimaldab tal jätkata

Ukraina olukorda destabiliseerivat tegevust“. Selliste kaupade ost, import või üle andmine

on EL liikmesriikide poolt keelatud ning liikmesriigi pädeval asutusel puudub

kaalutlusõigus art 3i lg 1 rakendamisel (vt ka EL Üldkohtu 17.04.2024 otsus kohtuasjas T-

782/22, p-d 92 ja 142).

Seega on kaubakoodile nr 8408 vastava mootori sissevedu VF-ist keelatud tulenevalt

rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavast õigusaktist. See on omakorda vastava kauba sisseveo

litsentsi andmisest keeldumise aluseks (StrKS § 5 lg 1 p 1 ja § 19 lg 1 p 2). Kaubakoodile nr

8408 vastava mootori sisseveo litsentsi andmata jätmine / Rebella 16.05.2023 taotluse

rahuldamata jätmine ei olnud järelikult õigusvastane.

17. Kaebaja on tõstatanud ka küsimuse, kas komisjon oli/on pädev Rebella 16.05.2023 taotlust

lahendama.

Määruses 833/2014 kehtestatud keelud ja piirangud (sh seonduvalt määruse XXI lisas nimetatud

kaubakoodile nr 8408 vastava mootoriga) on RSanS § 3 mõttes rahvusvahelised sanktsioonid.

Määrus 833/2014 võimaldab teha määruse XXI lisas nimetatud kaupade osas erandeid (määruse

833/2014 art 3i lg-d 3a, 3aa, 3c, samuti art 12b lg 2). Sellises olukorras näeb RSanS § 11 lg 2

ette pädeva asutuse poolt asjaomase loa andmise. Pädevaks asutuseks on rahvusvaheliste

sanktsioonidega seotud küsimustes komisjon ning kaubaveoloale kohaldatakse StrKS-is

litsentsi kohta sätestatut (StrKS § 8 lg 11, RSanS § 12 lg 1).

Kohtu hinnangul saab seega eeltoodud normidest tulenevalt asuda seisukohale, et komisjon on

pädev kaubakoodile nr 8408 vastava mootori sisseveo litsentsi taotlust sisuliselt läbi vaatama.

Seda järeldust ei muuda asjaolu, et komisjonil puudub määruse 833/2014 art 3i alusel

kaalutluspädevus. Komisjonil puudub küll võimalus kaalutlusõiguse alusel erandi tegemiseks

art 3i alusel, samas on komisjoni roll kontrollida, kas ei rakendu määruse 833/2014 art-s 3i

nimetatud erandid (lg 3a jj).

18. Eeltoodust tulenevalt puudub alus komisjoni 28.11.2023 otsuse tühistamiseks osas, millega

komisjoni keeldus litsentsi andmisest ja jättis kaebaja 16.05.2023 taotluse rahuldamata.

Seega puudub alus ka komisjoni kohustamiseks kaebaja 16.05.2023 taotlust uuesti

lahendama.

19. Kohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et komisjoni 27.09.2023 otsusega oleks

kaebajale kahju tekitatud.

Iseenesest on küll õige kaebaja seisukoht, et komisjon on rikkunud StrKS § 17 lg-t 1, mille

kohaselt otsustab komisjon litsentsi andmise või sellest keeldumise 30 tööpäeva jooksul

3-23-2408

10(11)

(vastustaja oli kohustatud lahendama kaebaja 16.05.2023 taotluse hiljemalt 28.06.2023, kuid

tegi seda 27.09.2023). Samas ei saa asuda seisukohale, et StrKS § 17 lg-s 1 nimetatud tähtaja

ületamine oli kaebajale kahju tekkimise põhjuseks. Tähtaja ületamise ja kaebajal tekkinud

kahjuliku tagajärje vahel puudub piisav põhjuslik seos. Kahju on õigusvastase teoga põhjuslikus

seoses juhul, kui ilma õigusvastase teota poleks kahju tekkinud (conditio sine qua non).

Praegusel juhul ei saa asuda seisukohale, et ainuüksi kaebaja 16.05.2023 taotluse tähtaegne

lahendamine oleks kahju ära hoidnud, st kui vastustaja oleks lahendanud kaebaja 16.05.2023

taotluse tähtaegselt, siis oleks kaebaja saanud loa kõnealuse diiselmootori sisseveoks VF-ist.

Piisav põhjuslik seos puudub seejuures ka juhul, kui nõustuda kaebajaga selles, et komisjon pidi

kaebaja 16.05.2023 taotluse lahendamisel kaaluma määruse art 12b lg-s 2 nimetatud erandi

rakendamist (vt RSanS § 11 lg 2) – nimelt saab vastustaja seisukohtadest järeldada, et omal

initsiatiivil komisjon kaebaja taotluse lahendamisel ja 27.09.2023 otsuse tegemisel art 12b lg 2

rakendamist ei kaalunud. Kui kaebaja 16.05.2023 taotlus oleks lahendatud tähtaegselt (hiljemalt

28.06.2023), saanuks kaebaja eelduslikult küll enne 30.09.2023 eraldi taotleda määruse

833/2014 art 12b lg 2 rakendamist. Samas ei saa tõsikindlalt väita, et kaebaja vastas kuni

30.09.2023 art 12b lg 2 tingimustele ja tema taotluse oleks saanud rahuldada. Kaebaja on

seejuures ka möönnud, et selles osas, kas määruse 833/2014 art 12b lg 2 alusel oleks vastustaja

saanud loa anda või mitte, ei saa kohus seisukohta võtta, sest kohus ei saa teostada

kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3 kolmas lause). Sellises olukorras ei saa

seega kohus lugeda ka kahju hüvitamise koosseisu (RVastS § 7 lg 1) täidetuks.

20. Nagu eelnevalt mainitud, saab iseenesest möönda kaebajal kahju tekkimist seonduvalt

kõnealuse diiselmootori Eestisse tarnimise keeluga. Samas ei ole ettevõtlusvabadus

absoluutne ja selle kasutamise suhtes võivad kehtida piirangud, mis on õigustatud EL-i

taotletavate avalike huvide eesmärkidega. Määruse 833/2014 ja selle art 3i eesmärk on

suurendada survet VF-ile, et ta viiks oma väed ja sõjavarustuse Ukrainast välja ning

lõpetaks agressioonisõja. Selleks on kehtestatud impordipiirangud kaupadele, mis toodavad

VF-ile märkimisväärset tulu ja sellisteks kaupadeks on määruse XXI lisas loetletud kaubad.

Vastavate kaupade loetelu kehtestamisel tuleb aktsepteerida EL-i seadusandja

laiaulatuslikku kaalutlusõigust. Piirangute eesmärki, sh piirangute kiire ja efektiivse

rakendatavuse vajadust arvestades tuleb möönda ka teatavaid negatiivseid tagajärgi

isikutele, sh EL ettevõtjatele, kes ei ole kuidagi vastutavad olukorra eest, mis viis nende

meetmete vastuvõtmiseni (vt ka EL Üldkohtu 17.04.2024 otsus kohtuasjas T-782/22,

p-d 142-146).

21. Arvestades EL Üldkohtu 17.04.2024 otsuses kohtuasjas T-782/22 esitatud seisukohti

seonduvalt määruse 833/2014 art-ga 3i, puudub kohtu hinnangul vajadus täiendava

seisukoha küsimiseks EL kohtult.

22. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus, s.o nii tühistamis- ja kohustamisnõue kui kahju

hüvitamise nõue rahuldamata.

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei

ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks

esitanud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg

1 ja § 109 lg

1).

(allkirjastatud digitaalselt)

3-23-2408

11(11)

Kaupo Kruusvee kohtunik