2-24-6399/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

01. juuli 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-6399

Tsiviilasi

StarKatuse Ehitus OÜ pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse

lõpetamine

raugemisega,

kirjalik

menetlus

Menetlusosalised

Võlgnik: StarKatuse Ehitus OÜ (registrikood 16252005),

lepinguline esindaja M. J. (e-post xxx)

Ajutine pankrotihaldur: Raivo Piirla (Õigusbüroo Edikte OÜ,

asukoht L. Koidula 4/2-3 10150, Tallinn, telefoninumber

5014261, e-post edikte@edikte.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada StarKatuse Ehitus OÜ (registrikood 16252005) pankrotimenetlus, pankrotti

välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida StarKatuse Ehitus OÜ ja kustutada äriregistrist.

3. Pärast StarKatuse Ehitus OÜ äriregistrist kustutamist vabastada Raivo Piirla

pankrotihalduri kohustustest.

4. Määrata StarKatuse Ehitus OÜ dokumentide hoidjaks O. Š. (isikukood XXX).

5. Jätta menetluskulud võlgniku StarKatuse Ehitus OÜ kanda.

6. Määrata ajutise pankrotihalduri Raivo Piirla tasuks 1427,40 eurot (käibemaksuga).

7. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Raivo Piirlale ajutise pankrotihalduri tasu

1000,40 eurot riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Õigusbüroo Edikte osaühing

arvelduskontole EEXXX.

8. Ajutise pankrotihalduri Raivo Piirla tasu summas 427 eurot mõista välja StarKatuse

Ehitus OÜ ja maksta välja Õigusbüroo Edikte osaühing arvelduskontole EEXXX.

9. Avaldada teade StarKatuse Ehitus OÜ pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

10. Saata jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonda.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse teatavaks tegemisest.

Asjaolud ja avaldus

StarKatuse Ehitus OÜ esitas 22.04.2024 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks.

Kohus võttis 26.04.2024 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Raivo

Piirla.

Ajutine pankrotihaldur esitas 20.05.2024 kohtule aruande, mille kohaselt võlgnik on püsivalt

maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgniku ainuke vara on kaubik, mis on võlgniku poolt

antud hinnangul null väärtusega. Ajutise halduri hinnangul võib kaubiku väärtuseks olla ligikaudu

100 kuni 500 eurot. Võlgniku osakapital on 2500 eurot ja võlgnik on asutatud sissemakset tegemata.

Võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused on vähemalt 20 117,30 eurot. Püsiv maksejõuetus

ilmnes märtsis lõpus 2024. Ajutine haldur ei ole käesoleva aruande esitamise seisuga tuvastanud

maksejõuetusalase kuriteo toimepanemist, kuid möönab, et pankroti välja kuulutamisel võivad

esineda tagasivõitmise võimalused. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleks lugeda asjaolu, et

võlgnik lõpetas majandustegevuse seoses tegevdirektori lahkumisega ettevõttest ning juhatuse liige ja

omanik ei ole suuteline edasist majandustegevust organiseerima ja samuti leidma investoreid kes

oleksid nõus ettevõttesse raha investeerima. Kokkuvõtvalt on tegemist on muude asjaoludega.

Käesoleval juhul esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et pankroti väljakuulutamiseks oleks vaja tasuda kohtu

deposiiti summa 2500 eurot.

Kohus tegi 20.05.2024 määrusega ettepaneku StarKatuse Ehitus OÜ pankrotimenetlusest huvitatud

isikutele tasuda kohtu deposiiti 2500 eurot pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 05.06.2024.

Teade avaldati 20.05.2024. Kohtul puuduvad andmed, et keegi oleks ettemaksu tasunud.

Kohus tegi 10.06.2024 Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse

esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistuse juhataja

teatas 26.06.2024, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada pankrotimenetlus avaliku uurimisena,

sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline avalik huvi.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku

pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29

lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja esialgsetel andmetel puudub

vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani

liikme vastu ning maksejõuetuse teenistus ei esitanud avaldust pankrotimenetluse algatamiseks

avaliku uurimisena.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt

20 117,30 eurot, kuid märkimisväärne vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu

ning maksejõuetus ei ole ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda

rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik

maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole

muutunud sissenõutavaks.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude

katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada

nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine

on vähetõenäoline.

Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude

katteks. Kindlad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ei ole hetkel tuvastatavad.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud

alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks

deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab

väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 20.05.2024 ettepaneku väljaandes Ametlikud

Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude

katteks kohtu deposiitkontole 2500 eurot hiljemalt 05.06.2024. Võlausaldajad ega kolmandad isikud

nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude

katteks vahendeid.

PankrS § 30 lg 5 sätestab, et kui PankrS § 30 lg 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest

isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse

läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi

10.06.2024 Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistuse juhataja teatas, et ei

esita käesolevas asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena. Seega

lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus

avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Arvestades pankrotiavalduses ja ajutise halduri aruandes esitatut peab kohus maksejõuetuse tekkimise

põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib

juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist

pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus.

Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest

isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise

isiku

kahe

kuu

jooksul

pankrotimenetluse

lõpetamise

määruse

jõustumisest

arvates

likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse

sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid

antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks O. Š..

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri

tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel

halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma

ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel

arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus

kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed

ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise

halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse

või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri

tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise

halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus

ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu

määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh

seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri

tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri

tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu § 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse

poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui

ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni

kohta.

Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest

hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada

kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär oli 2024. aastal 820 eurot.

Ajutine haldur palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri

andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt

kulus ajutisel halduril oma ülesannete täitmiseks 13 tundi. Töötasu arvestamisel lähtus haldur

tunnitasu määrast 90 eurot (lisandub käibemaks) ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1427,40 eurot

(käibemaksuga). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses,

kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutine haldur

palub tasu osaliselt hüvitada riigi vahenditest.

Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 13 tunni eest (alustatud pooltunde 26 × 33)

858 eurot. Riigi vahenditest ei hüvitata üle 820 euro, s.o 1000,40 eurot (käibemaksuga). Seega

hüvitatakse riigi vahenditest ajutise halduri tasust 1000,40 eurot. Ülejäänud, s.o 427 eurot (1427,40 –

1000,40) ulatuses tuleb ajutise halduri tasu välja mõista võlgnikult. Vastavalt taotlusele tuleb tasu

määrata büroole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik