Legislator Case Law & Legislation
2-17-13160/124 AI generated

2-17-13160/124 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-17-13160/124
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Vabastada V S kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 31.10.2017. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud

Legislator headnote

AI generated

2-17-13160/124 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud

Keywords

AI generated
employability for job placement access to a profession job offer vocational rehabilitation measure waiver of wage claims unreasonableness of expulsion
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Helen Tammela

Määruse tegemise aeg ja koht 27.06.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-13160

Tsiviilasi

V S kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised

Võlgnik: V S (isikukood xxx)

Võlausaldajad:

Kohtutäitur A P

H C OÜ

AS S P

S AS

MT

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V S taotlus kohustustest vabastamiseks.

2. Lõpetada V S kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada V S kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist

31.10.2017. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud

kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

4. Vabastada V S usaldusisiku kohustustest.

5. Jätta menetluskulud V S kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus

hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.

6. Avaldada V S kohustustest vabastamise kohta teade väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

Harju

Maakohtu

kaudu

päeva

jooksul

alates

määruse

kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. 05.09.2017 esitas V S kohtule pankrotiavalduse ja kohustustest vabastamise avalduse.

Harju Maakohtu 31.10.2017 määrusega kuulutati välja V S pankrot. 04.06.2018 määrusega

lõpetati V S pankrotimenetlus raugemise tõttu, algatati võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

2. 27.06.2019 esitatud aruande järgi oli võlgnik 04.06.2018-04.06.2019 töötu. Võlgnik otsis

tööd ning kandideeris mitmele töökohale Töötukassa vahendusel, kuid töökohta leida ei

õnnestunud. Võlausaldajatele võlgnik väljamakseid ei teinud. Võlgnikul on üks ülalpeetav.

04.06.2020 esitatud aruande järgi töötas võlgnik 09.2019-05.2020 O AS-is. Võlgniku

netosissetulek nimetatud perioodil moodustas 763,58-997,50 eurot kuus, kokku 8265,81

eurot. Alates 11.05.2020 oli võlgnik töötu. Võlgnik tegi 02.06.2020 võlausaldajatele

väljamaksed summas 654,73 eurot. 03.06.2021 esitatud aruande kohaselt oli 11.05.2020-

03.06.2021 võlgnik töötu ning töökohta leida ei õnnestunud. Võlgniku selgituste kohaselt

takistas uue töö leidmist eelkõige eraisiku pankrot ja rikutud maine. Võlgniku sissetulekuks

oli töötutoetus kokku 1786,44 eurot. Võlausaldajatele võlgnik aruande perioodil

väljamakseid ei teinud. 01.06.2022 esitatud aruande kohaselt oli võlgnik töötu perioodil

11.05.2020-01.03.2022. Alates 01.03.2022 töötas võlgnik OÜ-s P logistikaspetsialistina

töötasuga 1247,47 eurot kuus. Võlausaldajatele võlgnik aruande perioodil väljamakseid ei

teinud. 04.06.2023 aruande kohaselt töötas võlgnik kuni 01.11.2022 OÜ-s P. Võlgniku

töötasu oli 1247,47 eurot kuus. Võlgniku selgituste kohaselt pani ta enda sissetulekust

võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks kõrvale 2101,47 eurot. 01.01.2023-31.05.2023

tegeles võlgnik vabakutselisena tõlketöödega. Kuivõrd 2022. aasta novembris ja detsembris

puudus võlgnikul sissetulek ning 2023. aasta jaanuaris moodustas võlgniku sissetulek vaid

510 eurot, veebruaris 520 eurot, märtsis 640 eurot ja aprillis 710 eurot, siis kasutas võlgnik

väljamakseks kinnipeetud raha 725 euro ulatuses kuus, millest tulenevalt jäi 30.04.2023

seisuga väljamakseteks kinnipeetud summast 131,47 eurot. 2023. aasta mais oli võlgniku

sissetulek 810 eurot, millest kuulus kinnipidamisele 56,67 eurot. Eeltoodust tulenevalt tegi

võlgnik 01.06.2023 võlausaldajatele väljamaksed summas 188,14 eurot.

3. 05.01.2024 kohustas kohus võlausaldajaid esitama enda seisukoht võlgniku kohustustest

vabastamise osas. Võlausaldaja AS S P ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega. AS

S P toob välja, et võlgnik ei ole esitanud oma pangakonto väljavõtteid selle kohta, kuidas ta

igapäevaselt arveldanud on. Pole arusaadav, millele võlgniku palk ja Töötukassa toetus

kulus. Võlgnik ei ole selgitanud, miks tema R arvelduskontole laekunud rahasummad on

enamasti koheselt kas O S või J K üle kantud. Seega ei ole AS-l S P võimalik hinnata, kas

võlgnik on oma igapäevaste rahaasjade korraldamisel käitunud vastutustundlikult ja

vastavalt seadusele. Samuti pole võimalik võlgniku poolt väga piiratud ulatuses esitatud

arvelduskontode väljavõtetest tuvastada, kas võlgnikul oli täiendavaid tulusid või sularaha

sissemakseid või kas võlgnik tegi kulutusi, mis ei vasta tema sissetulekutele. Töötukassa

tegevuskavast nähtub, et võlgnikul on magistri haridus majanduses, töökogemus transpordi,

logistika, ekspedeerimise ja kütuse hulgimüügi valdkonnas ettevõtte juhina ja juhatuse

esimehena, eesti keele oskus kesktasemel ja inglise keele oskus kõrgtasemel. Ka võlgniku

CV-st nähtub, et ta on varasemalt olnud suurte ettevõtete juhtorganites (AS Ll, AS S, AS P).

Eluliselt ei ole usutav, et isik, kellel on sedavõrd kõrge haridustase ning kõrgel tasemel

inglise keele oskus ning kes varasemalt on osalenud suurte ettevõtete juhtorganites, ei suuda

leida töökohta ega teenida suuremat sissetulekut.

4. 06.06.2024 toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et on endiselt töötu ning otsib

Töötukassa abiga töökohta. Võlgnik elab käesolevalt vanemate juures. Sissetuleku suurusest

lähtuvalt ei ole võlgnikul olnud võimalik võlausaldajatele rohkem väljamakseid teha.

Kohtumääruse põhjendused

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et nimetatud seadust

kohaldatakse pärast selle jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud

menetlustele. Enne FiMS jõustumist 01.07.2022 esitatud pankrotiavalduste, kohustustest

vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele

kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse

seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Pankrotivaladus on esitatud 05.09.2017, seega

kuulub antud juhul kohaldamisele kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon.

6. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohustustest vabastamise

menetlus on algatatud 04.06.2018, s.o rohkem kui viis aastat tagasi.

7. Võlausaldaja AS S P ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega. Teised

võlausaldajad ei ole enda seisukohta esitanud.

8. PankrS § 175 lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

9. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima

(lg 1). Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2).

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti (lg 4). Võlgnik ei pea

usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (lg 6).

10. Võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile,

kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule

uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja

sotsiaalseks eluks (RKTK lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka,

et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega

sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste

rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid

varjab (RKTK 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696).

11. Kohtu hinnangul ei esine võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid.

Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus leiab, et võlgnik on tegelenud

mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik töötas 09.2019-05.2020 O AS-is ja 01.03.2022-

01.11.2022 OÜ-s P. 01.01.2023-31.05.2023 tegeles võlgnik vabakutselisena tõlketöödega.

Võlgnik on esitanud tõendid töötuna arveloleku ajal tööle kandideerimise kohta. Võlgniku

selgituste kohaselt takistas uue töö leidmist eelkõige eraisiku pankrot ja rikutud maine.

Võlgnik on esitanud kirja G OÜ-lt, millest nähtuvalt osutus võlgnik peale tööpraktika

läbimist esialgu ostujuhi ametikohale valituks, kuid peale avalikes registrites võlgniku

võlgade, seaduserikkumiste, pankrotiteabe ning tegevuse keelamise kohta avaldatud info

kontrollimist ei soovinud G OÜ võlgnikuga töölepingut sõlmida. Seega on usutav, et

võlgnikul oli vaatamata enda haridustasemele ja töökogemusele raskusi töökoha leidmisega.

Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku 842,86 eurot. Arvestades võlgniku

sissetuleku suurust ning asjaolu, et võlgnik oli suurema osa kohustustest vabastamise

menetlusest töötu, ei olnud võlgnikul kohtu hinnangul võimalik võlausaldajatele suuremas

ulatuses väljamakseid teha. Võlgnik ei ole oma vara varjanud. Võlgnik on esitanud

nõuetekohaseid aruandeid enda kohustuste täitmise kohta ning teinud võlausaldajatele

väljamakseid vastavalt enda võimalustele. Kohtus on seisukohal, et võlgnik ei ole süüliselt

rikkunud enda kohustusi ja võlausaldajate huve kahjustanud.

12. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et V S tuleb pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada.

13. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse.

14. PankrS § 176 lg 1 sätestab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka

nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne

pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest

vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või

vanemale elatise maksmise kohustused.

15. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest

selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel

oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate

nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku

kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse

tegemist.

16. PankrS § 175 lg 6 kohaselt võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse

määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud.

PankrS § 175 lg 7 kohaselt tuleb teade võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata

jätmise määruse kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

17. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas

määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata

või asja menetlus lõpetatakse.

18. Menetluskulud asjas jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda, kelle huvides lahend

tehakse. Kohtule teadaolevalt ei ole asjas menetluskulusid tekkinud ning kohus

menetluskulusid kindlaks ei määra.

19. PankrS § 175 lg 7 kohaselt tuleb avaldada teade võlgniku kohustustest vabastamise või

vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

Kohtunik