2-17-13160/124 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVabastada V S kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 31.10.2017. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud
Legislator headnote
AI generated2-17-13160/124 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Marget Henriksen
Kohtujurist
Helen Tammela
Määruse tegemise aeg ja koht 27.06.2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-13160
Tsiviilasi
V S kohustustest vabastamise menetlus
Menetlusosalised
Võlgnik: V S (isikukood xxx)
Võlausaldajad:
Kohtutäitur A P
H C OÜ
AS S P
S AS
MT
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada V S taotlus kohustustest vabastamiseks.
2. Lõpetada V S kohustustest vabastamise menetlus.
3. Vabastada V S kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist
31.10.2017. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud
kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
4. Vabastada V S usaldusisiku kohustustest.
5. Jätta menetluskulud V S kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus
hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
6. Avaldada V S kohustustest vabastamise kohta teade väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule
Harju
Maakohtu
kaudu
päeva
jooksul
alates
määruse
kättetoimetamisest.
Asjaolud
1. 05.09.2017 esitas V S kohtule pankrotiavalduse ja kohustustest vabastamise avalduse.
Harju Maakohtu 31.10.2017 määrusega kuulutati välja V S pankrot. 04.06.2018 määrusega
lõpetati V S pankrotimenetlus raugemise tõttu, algatati võlgniku kohustustest vabastamise
menetlus ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. 27.06.2019 esitatud aruande järgi oli võlgnik 04.06.2018-04.06.2019 töötu. Võlgnik otsis
tööd ning kandideeris mitmele töökohale Töötukassa vahendusel, kuid töökohta leida ei
õnnestunud. Võlausaldajatele võlgnik väljamakseid ei teinud. Võlgnikul on üks ülalpeetav.
04.06.2020 esitatud aruande järgi töötas võlgnik 09.2019-05.2020 O AS-is. Võlgniku
netosissetulek nimetatud perioodil moodustas 763,58-997,50 eurot kuus, kokku 8265,81
eurot. Alates 11.05.2020 oli võlgnik töötu. Võlgnik tegi 02.06.2020 võlausaldajatele
väljamaksed summas 654,73 eurot. 03.06.2021 esitatud aruande kohaselt oli 11.05.2020-
03.06.2021 võlgnik töötu ning töökohta leida ei õnnestunud. Võlgniku selgituste kohaselt
takistas uue töö leidmist eelkõige eraisiku pankrot ja rikutud maine. Võlgniku sissetulekuks
oli töötutoetus kokku 1786,44 eurot. Võlausaldajatele võlgnik aruande perioodil
väljamakseid ei teinud. 01.06.2022 esitatud aruande kohaselt oli võlgnik töötu perioodil
11.05.2020-01.03.2022. Alates 01.03.2022 töötas võlgnik OÜ-s P logistikaspetsialistina
töötasuga 1247,47 eurot kuus. Võlausaldajatele võlgnik aruande perioodil väljamakseid ei
teinud. 04.06.2023 aruande kohaselt töötas võlgnik kuni 01.11.2022 OÜ-s P. Võlgniku
töötasu oli 1247,47 eurot kuus. Võlgniku selgituste kohaselt pani ta enda sissetulekust
võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks kõrvale 2101,47 eurot. 01.01.2023-31.05.2023
tegeles võlgnik vabakutselisena tõlketöödega. Kuivõrd 2022. aasta novembris ja detsembris
puudus võlgnikul sissetulek ning 2023. aasta jaanuaris moodustas võlgniku sissetulek vaid
510 eurot, veebruaris 520 eurot, märtsis 640 eurot ja aprillis 710 eurot, siis kasutas võlgnik
väljamakseks kinnipeetud raha 725 euro ulatuses kuus, millest tulenevalt jäi 30.04.2023
seisuga väljamakseteks kinnipeetud summast 131,47 eurot. 2023. aasta mais oli võlgniku
sissetulek 810 eurot, millest kuulus kinnipidamisele 56,67 eurot. Eeltoodust tulenevalt tegi
võlgnik 01.06.2023 võlausaldajatele väljamaksed summas 188,14 eurot.
3. 05.01.2024 kohustas kohus võlausaldajaid esitama enda seisukoht võlgniku kohustustest
vabastamise osas. Võlausaldaja AS S P ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega. AS
S P toob välja, et võlgnik ei ole esitanud oma pangakonto väljavõtteid selle kohta, kuidas ta
igapäevaselt arveldanud on. Pole arusaadav, millele võlgniku palk ja Töötukassa toetus
kulus. Võlgnik ei ole selgitanud, miks tema R arvelduskontole laekunud rahasummad on
enamasti koheselt kas O S või J K üle kantud. Seega ei ole AS-l S P võimalik hinnata, kas
võlgnik on oma igapäevaste rahaasjade korraldamisel käitunud vastutustundlikult ja
vastavalt seadusele. Samuti pole võimalik võlgniku poolt väga piiratud ulatuses esitatud
arvelduskontode väljavõtetest tuvastada, kas võlgnikul oli täiendavaid tulusid või sularaha
sissemakseid või kas võlgnik tegi kulutusi, mis ei vasta tema sissetulekutele. Töötukassa
tegevuskavast nähtub, et võlgnikul on magistri haridus majanduses, töökogemus transpordi,
logistika, ekspedeerimise ja kütuse hulgimüügi valdkonnas ettevõtte juhina ja juhatuse
esimehena, eesti keele oskus kesktasemel ja inglise keele oskus kõrgtasemel. Ka võlgniku
CV-st nähtub, et ta on varasemalt olnud suurte ettevõtete juhtorganites (AS Ll, AS S, AS P).
Eluliselt ei ole usutav, et isik, kellel on sedavõrd kõrge haridustase ning kõrgel tasemel
inglise keele oskus ning kes varasemalt on osalenud suurte ettevõtete juhtorganites, ei suuda
leida töökohta ega teenida suuremat sissetulekut.
4. 06.06.2024 toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et on endiselt töötu ning otsib
Töötukassa abiga töökohta. Võlgnik elab käesolevalt vanemate juures. Sissetuleku suurusest
lähtuvalt ei ole võlgnikul olnud võimalik võlausaldajatele rohkem väljamakseid teha.
Kohtumääruse põhjendused
5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et nimetatud seadust
kohaldatakse pärast selle jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud
menetlustele. Enne FiMS jõustumist 01.07.2022 esitatud pankrotiavalduste, kohustustest
vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele
kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse
seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Pankrotivaladus on esitatud 05.09.2017, seega
kuulub antud juhul kohaldamisele kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon.
6. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist
võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohustustest vabastamise
menetlus on algatatud 04.06.2018, s.o rohkem kui viis aastat tagasi.
7. Võlausaldaja AS S P ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega. Teised
võlausaldajad ei ole enda seisukohta esitanud.
8. PankrS § 175 lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui
võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud
tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima
(lg 1). Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha
vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku
nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2).
Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest
saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude
maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti (lg 4). Võlgnik ei pea
usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).
Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (lg 6).
10. Võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile,
kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule
uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja
sotsiaalseks eluks (RKTK lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka,
et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega
sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste
rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid
varjab (RKTK 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696).
11. Kohtu hinnangul ei esine võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid.
Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus leiab, et võlgnik on tegelenud
mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik töötas 09.2019-05.2020 O AS-is ja 01.03.2022-
01.11.2022 OÜ-s P. 01.01.2023-31.05.2023 tegeles võlgnik vabakutselisena tõlketöödega.
Võlgnik on esitanud tõendid töötuna arveloleku ajal tööle kandideerimise kohta. Võlgniku
selgituste kohaselt takistas uue töö leidmist eelkõige eraisiku pankrot ja rikutud maine.
Võlgnik on esitanud kirja G OÜ-lt, millest nähtuvalt osutus võlgnik peale tööpraktika
läbimist esialgu ostujuhi ametikohale valituks, kuid peale avalikes registrites võlgniku
võlgade, seaduserikkumiste, pankrotiteabe ning tegevuse keelamise kohta avaldatud info
kontrollimist ei soovinud G OÜ võlgnikuga töölepingut sõlmida. Seega on usutav, et
võlgnikul oli vaatamata enda haridustasemele ja töökogemusele raskusi töökoha leidmisega.
Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku 842,86 eurot. Arvestades võlgniku
sissetuleku suurust ning asjaolu, et võlgnik oli suurema osa kohustustest vabastamise
menetlusest töötu, ei olnud võlgnikul kohtu hinnangul võimalik võlausaldajatele suuremas
ulatuses väljamakseid teha. Võlgnik ei ole oma vara varjanud. Võlgnik on esitanud
nõuetekohaseid aruandeid enda kohustuste täitmise kohta ning teinud võlausaldajatele
väljamakseid vastavalt enda võimalustele. Kohtus on seisukohal, et võlgnik ei ole süüliselt
rikkunud enda kohustusi ja võlausaldajate huve kahjustanud.
12. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et V S tuleb pankrotimenetluses täitmata
jäänud kohustustest vabastada.
13. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub
sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest
vabastamise menetluse.
14. PankrS § 176 lg 1 sätestab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata
jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka
nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.
Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne
pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest
vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või
vanemale elatise maksmise kohustused.
15. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul
võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest
selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel
oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate
nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku
kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse
tegemist.
16. PankrS § 175 lg 6 kohaselt võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse
määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud.
PankrS § 175 lg 7 kohaselt tuleb teade võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata
jätmise määruse kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
17. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas
määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või
hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata
või asja menetlus lõpetatakse.
18. Menetluskulud asjas jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda, kelle huvides lahend
tehakse. Kohtule teadaolevalt ei ole asjas menetluskulusid tekkinud ning kohus
menetluskulusid kindlaks ei määra.
19. PankrS § 175 lg 7 kohaselt tuleb avaldada teade võlgniku kohustustest vabastamise või
vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(allkirjastatud digitaalselt)
Marget Henriksen
Kohtunik