2-23-118952/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 1.juulil 2024

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-23-118952

Kohtuasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi R P vastu

leppetrahvi väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

45 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus

Estonia pst 9, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja A K

Kostja: R P (isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi R P

vastu võla väljamõistmiseks

2. Välja mõista R Plt võlgnevus 45 eurot Osaühingu

EUROPARK ESTONIA kasuks

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Hagimenetluse kulud jätta R P kanda

2. Määrata

Osaühingu

EUROPARK

ESTONIA

menetluskulude suuruseks 395,00 eurot

3. Välja mõista R Plt hagimenetluse kulud 395,00 eurot ja

viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

1. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista

R Plt (edaspidi kostja) hageja kasuks kokku 45 eurot, millest leppetrahvi võlgnevus on 30 eurot

ja sissenõudmiskulu 15 eurot ning menetluskulud ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2. Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest kostja oli

parkimistingimuste

rikkumise

ajal

sõiduki

numbrimärgiga

xxx

(edaspidi

sõiduk)

omanik/vastutav kasutaja ja sõidukit pargiti 19.05.2021 EP opereeritavale parkimisalale KÜ

Uus-Sadama 13/15, Tallinnas. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud

parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal

parkimisõigust andvat parkimispiletit, sõiduki parkimine ei olnud parkimiskioskis registreeritud,

parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud parkimiskellal või sedelil ning mobiilse parkimise

tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult

parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Parkimistingimuste

avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida ta on selgelt parkimistingimustes

väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis

lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel

tuleb

tasuda

leppetrahvi.

EP

esitas

koheselt

pärast

parkimistingimuste

rikkumist

leppetrahvinõude nr xxx, maksetähtaeg 02.06.2021, võlgnevuse summa 30 eurot, paigutades

selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Hageja saatis kohtueelselt

kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta. Kostja ei ole vastuväidet esitanud, kuigi sellele

võimalusele on leppetrahvidel viidatud. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud

leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata. Hageja on kulutusi 15 eurot kandnud päringute

tegemise näol andmete saamiseks ning nõudekirja koostamiseks ja välja saatmiseks.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

3. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole temal hagejaga lepingut ja ta palub leppetrahvi tühistamist.

Kostja on seisukohal, et hageja on teinud fotod erinevatel aegadel, kusjuures fotod 1 on tehtud

hiljem kui fotod 2, samuti, et hageja teenimata tulu on 2-3 eurot, kuid ta taotleb 100 korda

suurema kulu väljamõistmist.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et

leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või

lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse

leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes

muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1

sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja

väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral

sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Fotodega parkimislepingu

tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt

opereeritava parklate sissesõitude juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada,

et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele

viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi

sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu

sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla

sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et

iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse

sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt

oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks

VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud,

et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise

pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma

jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks.

Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks

nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg

1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku

kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud

lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma

nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud. Parkimislepingu

tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.

5. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist

kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab.

6. Vastavalt TsMS §-le 230 lg 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava

kasutaja andmete kohta ja rahvastikuregistri andmetega on tõendatud, et sõiduki omanik/vastutav

kasutaja on kostja. Pooltel ei ole ka vaidlust, et kostja oli leppetrahvide väljastamise ajal sõiduki

numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja. Hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukist ja

sõiduki klaasipuhastaja vahele pandud parkimistrahviga on tõendatud, et kostja oli oma sõiduki

parkinud 19.05.2021 EP opereeritavale parkimisalale KÜ Uus-Sadama 13/15, Tallinnas, mille

eest talle väljastati samal kuupäeval parkimistrahv 30 eurot, leppetrahvinumber nr xxx,

maksetähtaeg 02.06.2021. Sõiduki armatuurlaualt nähtuvalt ei olnud parkimise algusaeg

fikseeritud parkimiskellaga, samuti ei nähtu sealt parkimisluba. Leppetrahvil on rikkumise

põhjus nimetatud, milleks on parkimisloa puudumine. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki

parkimise eest oleks tasutud pileti ostmisega, mobiilselt tasumisega või parkimist lubava

parkimiskaardi asetamisega armatuurlauale. Seega rikkus kostja parkimistingimusi, sest jättis

parkimise eest tasumata.

7. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe.

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda

leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükiga leppetrahvist koos fotodega sõidukist, on

tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud leppetrahvi võlgnevus.

Asjaolu, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, on

tõendatud sõiduki klaasipuhastajate (kojamehe) vahele pandud leppetrahviteadetega. Riigikohtu

hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile

kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu

otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus

06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama

sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud

leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust

autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Järelikult on ka klaasipuhastaja (kojamehe)

vahele pandud leppetrahviteadetega VÕS § 159 lg 2 alusel teavitatud kostjat leppetrahvist

mõistliku aja jooksul. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud trahvi tasumist. Kuna kostja rikkus

pooltevahelist lepingulist suhet sellega, et jättis parkimise eest tasumata, siis on tegemist

kohustuse rikkumisega VÕS § 100 järgi ning hagejal on võlausaldajana õigus nõuda kostjalt kui

võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. Seadusest ei tulene keeldu

esitada leppetrahvi nõue iseseisva nõudena, lepingu rikkumine on toodud hagiavalduse

asjaoludes, ning kohus tuvastab selle leppetrahvi nõude lahendamisel.

8. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Sissenõudmiskuludesse,

eurot,

on

hageja

hagiavaldusest

nähtuvalt

arvestanud

Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päring sõiduki omaniku/vastutava kasutaja

andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti kostjale meeldetuletuskiri. Hageja on

lisatud tõenditega tõendanud, et ta tegi kulutusi kostja ja temale kuuluva sõiduki andmete

väljaselgitamisega avalikest registritest ja meeldetuletuskirja saatmisega tema aadressile xxx.

Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud.

Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 15 eurot kooskõlas VÕS

§ 113² lg 2 p-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja vastu kokku 45 eurot, millest 30

eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 15 eurot sissenõudmiskulu, täies ulatuses rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot (65 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisel ja 35 eurot hagiavalduse esitamisel), menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot

ja lepingulise esindaja õigusabikulud 275,00 eurot (käibemaksuta), mis seisnevad hagejalt

saadud dokumentidega tutvumises ja analüüsis – 30 minutit, hagiavalduse koostamises ja selle

lisade komplekteerimises, dokumentide esitamisese ja riigilõivu tasumises – 1 tund ja 45 minutit,

menetluskulu nimekirja koostamises – 15 minutit, kokku 2 tundi 30 minutit. Hageja on

pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole. Hageja

lepingulise esindaja õigusabi osutamise tunnihind on vastavalt kokkuleppele 110 eurot/tund.

Hageja palub kostjalt välja mõista tsiviilasjaga nr 2-23-118952 seotud menetluskulud kokku

395,00 eurot (275,00 + 100 + 20 = 395,00). Hageja on kinnitanud, et kõik esitatud lepingulise

esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kantud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja palub

jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2

menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei vaielnud hageja menetluskuludele vastu.

Kostja menetluskulu nimekirja järgi on ta ennast esindades kulutanud kokku 9600 eurot.

10. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu

kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul

võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 175 lg 1 alusel

mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

11. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude nimekirjas toodud kulud on olnud täies ulatuses

vajalikud ja põhjendatud. Riigilõiv 100 eurot hagi esitamisel on hagejale vältimatult põhjendatud

ja vajalik menetluskulu TsMS § 138 lg 2 ja RLS § 59 lg 1 alusel, kuivõrd riigilõivu

mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Seega kuulub riigilõiv hagi rahuldamise

tõttu kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses. Menetluskulu maksekäsu

kiirmenetluses, summas 20 eurot TsMS § 172 lg 9 alusel kuulub rahuldamisele, kuna maksekäsu

asjast nähtuvalt on hageja teinud menetlustoiminguid avalduse esitamiseks ja tõendite

kogumiseks. Lepingulise esindaja õigusabikulud, mis seisnesid hagejalt saadud dokumentidega

tutvumises ja analüüsis – 30 minutit, hagiavalduse koostamises ja selle lisade komplekteerimises,

dokumentide esitamisese ja riigilõivu tasumises – 1 tund ja 45 minutit, menetluskulu nimekirja

koostamises 15 minutit, kokku 2 tundi 30 minutit, on põhjendatud ja esitatud menetlustoimingute

tegemiseks vajalikus ja mõistlikus suuruses. Seega tuleb määrata hageja menetluskulude

suuruseks kokku 395,00 eurot (275,00 + 100 + 20 = 395,00). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib

kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik