3-23-836/54 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-836

Haldusasi

Evecon Solar 435 OÜ, Evecon Solar 461 OÜ, Evecon

Tsirguliina 2 OÜ, Evecon Püssi OÜ, Evecon Solar 432 OÜ,

Evecon Solar 437 OÜ, Evecon Solar 451 OÜ ja Evecon

Sikassaare OÜ kaebus Elering AS-i 24.03.2023 korralduste

(e-kirjade) tühistamiseks ning vastustaja keelamiseks ja

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – Evecon Solar 435 OÜ, Evecon Solar 461 OÜ,

Evecon Tsirguliina 2 OÜ, Evecon Püssi OÜ, Evecon

Solar 432 OÜ, Evecon Solar 437 OÜ, Evecon Solar 451

OÜ ja Evecon Sikassaare OÜ, volitatud esindajad

vandeadvokaat Ramon Rask ja advokaat Kristiina Padu

Vastustaja – Elering AS, volitatud esindaja vandeadvokaadid

Kaisa Jakobsoo ja Anton Sigal

Kaasatud haldusorgan – Kliimaministeerium, volitatud

esindajad vandeadvokaat Veiko Vaske ja advokaat Mart

Parind

Asja läbivaatamine

08.05.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Evecon Solar 451 OÜ ja Evecon Sikassaare OÜ kaebusest loobumise

avaldus ning lõpetada haldusasja menetlus nende osas.

2. Jätta Evecon Tsirguliina 2 OÜ, Evecon Püssi OÜ, Evecon Solar 432 OÜ ja Evecon

Solar 437 OÜ kaebus läbi vaatamata.

3. Tunnistada põhiseadusevastaseks ja jätta asjas kohaldamata elektrituruseaduse §

1113 lõige 14 osas, milles see näeb elektrituruseaduse § 871 lõikes 1 nimetatud tagatise

rakendamiseks ette 9 kuust lühema üleminekuperioodi.

4. Edastada kohtuotsus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks

Riigikohtule.

5. Rahuldada Evecon Solar 435 OÜ ja Evecon Solar 461 OÜ kaebus.

6. Tühistada Elering AS-i poolt Evecon Solar 435 OÜ-le ja Evecon Solar 461 OÜ-le

edastatud 24.03.2023 korraldused (e-kirjad).

3-23-836

7. Keelata Elering AS-il rakendada Evecon Solar 435 OÜ ja Evecon Solar 461 OÜ

suhtes elektrituruseaduse § 871 lõikes 1 toodud tagatist ning rakendada tagatise

tasumata jätmise tõttu Evecon Solar 435 OÜ ja Evecon Solar 461 OÜ suhtes

elektrituruseaduse § 871 lõikes 9 nimetatud õiguslikke tagajärgi, s.o liitumismenetluse

või liitumislepingu lõpetamine.

8. Kohustada Elering AS-i täitma Evecon Solar 435 OÜ-ga ja Evecon Solar 461 OÜ-ga

sõlmitud liitumislepinguid ning jätkama liitumismenetlusi, jättes rakendamata

elektrituruseaduse § 871 lõikes 1 nimetatud tagatise ja elektrituruseaduse § 871 lõikes 9

nimetatud õiguslikud tagajärjed.

9. Mõista Elering AS-ilt Evecon Solar 435 OÜ ja Evecon Solar 461 OÜ kasuks välja

kummalegi riigilõiv 1090 eurot ja esindaja kulu 2000 eurot, kokku 6180 eurot.

10. Tagastada Evecon Solar 451 OÜ-le ja Evecon Sikassaare OÜ-le kummalegi pool

kaebuselt tasutud riigilõivust, s.o 525 eurot, kokku 1050 eurot.

11. Mõista Evecon Solar 451 OÜ-lt ja Evecon Sikassaare OÜ-lt kummaltki Elering AS-i

kasuks välja esindaja kulu 562,52 eurot, kokku 1125,04 eurot.

12. Mõista Evecon Tsirguliina 2 OÜ-lt, Evecon Püssi OÜ-lt, Evecon Solar 432 OÜ-lt ja

Evecon Solar 437 OÜ-lt igaühelt Elering AS-i kasuks välja esindaja kulu 562,52 eurot,

kokku 2250,08 eurot.

13. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

korras tehtud lahendi kuulutamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 2).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Evecon OÜ ja tema tütarvõtted Evecon Kopli OÜ, Evecon Puhja OÜ, Evecon Sikassaare

OÜ, Evecon Solar 417 OÜ, Evecon Püssi OÜ, Evecon Solar 432 OÜ, Evecon Solar 435 OÜ,

Evecon Solar 437 OÜ, Evecon Solar 451 OÜ, Evecon Solar 461 OÜ ja Evecon Wind Aravuse

OÜ (kaebajad) on alates 2020. a-st Baltikumis taastuvenergia projekte arendavad ettevõtjad,

kes on sõlminud Elering AS-iga (vastustaja) põhivõrguga liitumise lepingud (dtl 87-2406).

2.

17.03.2023 jõustusid elektrituruseaduse (ELTS) uued sätted, mh § 871 ja 1113 lg-d 13-18.

Uue kohustusena nähti tootmissuunalise elektrienergia liitumise taotlejale ette kohustus tasuda

võrguettevõtjale tagatis 38 000 eurot megavoltampri (MVA) kohta hiljemalt 16.05.2023

(ELTS § 871 lg 1 ja 1113 lg 14), vastasel juhul liitumismenetlus lõpeb või liitumisleping

kaotab kehtivuse (ELTS § 871 lg 9).

2(32)

3-23-836

3. Vastustaja saatis kaebajatele 24.03.2023 e-kirjad (korraldused) (dtl 2581-2609), milles

juhtis tähelepanu alates 17.03.2023 kehtima hakanud ELTS-i sätetele. Kuna kaebajad ei olnud

tasunud 70% liitumistasust, tuli neil tasuda tagatis või anda garantii hiljemalt 16.05.2023.

4. Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 16.05.2023

määrusega menetlusse vastustaja 24.03.2023 korralduste tühistamise nõudes, vastustaja

keelamise nõudes rakendada kaebajate suhtes ELTS § 871 lg-s 1 toodud tagatist ja rakendada

kaebajate suhtes ELTS § 871 lg-s 9 nimetatud õiguslikke tagajärgi, s.o liitumismenetluse

lõpetamine või liitumislepingu kehtivuse lõppemine, samuti vastustaja kohustamise nõudes

täitma kaebajatega sõlmitud liitumislepinguid ja jätkama liitumismenetlusi, jättes

rakendamata ELTS § 871 lg-s 1 nimetatud tagatise ja ELTS § 871 lg-s 9 nimetatud õiguslikud

tagajärjed. Lisaks taotlesid kaebajad tunnistada ELTS § 871 lg-te 1, 4, 9, 10 ja § 1113 lg 14

Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dega 10, 11, 13, 31, 32 vastuolus olevaks ning jätta asjas

kohaldamata.

Kohus kaasas sama määrusega haldusorganina menetlusse Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM).

5. Kohus tunnistas 15.05.2023 määrusega

esialgse õiguskaitse menetluses

põhiseadusevastaseks ja jättis asjas kohaldamata ELTS § 1113 lg 14 osas, milles see näeb

ELTS § 871 lg-s 1 nimetatud tagatise rakendamiseks ette 9 kuust lühema üleminekuperioodi,

ning edastas kohtumääruse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks

Riigikohtule.

Samuti rahuldas kohus kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse, peatas vastustaja 24.03.2023

korralduste kehtivuse, keelas vastustajal rakendada kaebajate suhtes ELTS § 871 lg-s 9 toodud

tagajärge kuni 17.12.2023, st vastustajal ei olnud tagatise maksmata jätmise argumendile

tuginedes õigust keelduda väljastamast kaebajatele liitumislepingu pakkumist, samuti

liitumismenetlust või liitumislepingut lõpetada, ning kohustas vastustajat jätkama kaebajatega

liitumismenetlust ja täitma liitumislepingut, nõudmata neilt selleks ELTS § 871 lg-s 1

ettenähtud tagatist enne 17.12.2023.

6. Kohus võttis 13.06.2023 määrusega vastu Evecon Wind Aravuse OÜ kaebusest

loobumise avalduse (liitumisleping nr 1.1-4/2022/284, Jäägri päikeseelektrijaam) ja Evecon

OÜ kaebusest osaliselt loobumise avalduse (liitumisleping nr 1.1-4/2022/189, Risti

päikeseelektrijaam) ning lõpetas haldusasja menetluse vastavas osas.

7. Kohus võttis 06.10.2023 määrusega vastu Evecon Solar 417 OÜ (liitumisleping nr 1.1-

4/2022/128, Sindi akupank) kaebusest loobumise avalduse ja lõpetas haldusasja menetluse

tema osas.

8. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis 10.11.2023 määrusega asjas nr

5-23-29 halduskohtu taotluse läbi vaatamata.

9. Kohus võttis 17.12.2023 määrusega vastu Evecon Kopli OÜ (liitumisleping nr 1.1-

4/2022/336, Kopli akupank) ja Evecon Puhja OÜ (liitumisleping nr 1.1-4/2022/340, Puhja

päikeseelektrijaam) kaebusest loobumise avalduse ning lõpetas haldusasja menetluse nende

osas.

Kohus asendas samas määruses haldusorgani MKM-i Kliimaministeeriumiga, jättis

rahuldamata Kliimaministeeriumi taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ning jättis

kaebajate uue esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

3(32)

3-23-836

10. Kohus lubas 26.06.2024 määrusega Evecon Tsirguliina 2 OÜ-l astuda menetlusse Evecon

OÜ asemel kaebajana.

11. Evecon Solar 451 OÜ (liitumisleping nr 1.1-4/2022/355, Türi akupank) ja Evecon

Sikassaare OÜ (liitumisleping nr 1.1-4/2022/366, Saaremaa akupank) esitasid 26.06.2024

kohtule kaebusest loobumise avalduse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

12. Kaebajate kokkuvõtlikud seisukohad:

12.1.

Kaebajad ja nende kontserni ettevõtted (Evecon Solarparks OÜ) on Eesti ühed

suurimad päikeseparkide arendajad ja käitajad. Kaebajad on valmis rajanud ja võrku

liidestanud 37,44 MW tootmisvõimsusega päikeseparke (dtl 40). Nad on lõpetamas

ettevalmistustega, et alustada 2023. a jooksul täiendava 203,67 MW tootmisvõimsusega

taastuvenergia jaamade ehitusega. Eesmärk on alustada ettevalmistuse lõppjärgus olevate

projektidega tootmist hiljemalt 2024. a-l (dtl 47). Kaebajad ja nende kontserniettevõtted on

osalenud MKM-i poolt korraldatud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise

vähempakkumistel ja võtnud endale riigi ees siduva kohustuse edastada hiljemalt 2026. a-st

turule vähemalt 90 GWh taastuvenergiat aastas1. Kaebajate eesmärgiks on järgmise 6 aasta

jooksul Eestis valmis ehitada ja võrku liidestada täiendavalt 1454,86 MW taastuvenergia

tootmisvõimsust. Selleks on tehtud suures mahus ettevalmistustöid ja kaasatud

investeeringuid, mh on kaebajad võtnud endale kohustuse finantseerida liitumisvõimsuste

väljaehitamist enam kui 28 miljoni euro ulatuses. Sellest 6 043 960 eurot (liitumistasu I

osamaksed; dtl 54-68) on kaebajad juba tasunud vastustajale ja 11 568 225 eurot kuulub

tasumisele 2023. a-l (dtl 69). Kõik liitumislepingutega seotud projektid on aktiivses

ettevalmistuse etapis. Sõlmitud on ca 160 maakasutuskokkulepet, omandatud 19 kinnistut,

algatatud on eriplaneeringute ja projekteerimistingimuste menetlused päikeseelektrijaama või

akupanga rajamiseks. Osaliselt on antud ehitusload ja kehtestatud projekteerimistingimused.

Samuti on sõlmitud mitukümmend kokkulepet arendustegevuse finantseerimiseks ja

elluviimiseks (dtl 70). Kaebajate ja vastustaja vahel on projektide teostamiseks sõlmitud 13

liitumislepingut (dtl 5-6).

12.2.

ELTS-i muudatustega kehtestati tootmissuunalisele elektrivõrguga liitumisele uued ja

väga olulisel määral liitujat koormavad lisakohustused ja -koormised. Need laienevad ka juba

kehtivatele liitumislepingutele. Kaebajate õigusi riivavad ELTS § 871 lg-st 1 tulenev tagatise

kohustus, ELTS § 871 lg-st 4 tulenev tähtajaline tootmiskohustus, ELTS § 871 lg-st 5 tulenev

tootmistehnoloogia muutmise keeld, ELTS § 871 lg-st 6 tulenev kasutamata tootmisvõimsuse

tasu nõue ja ELTS § 871 lg-st 9 tulenev liitumisvõimsuse minetus. Need nõuded ei kehtinud

liitumislepingute sõlmimise ajal. Tagatise nõudele kehtestati väga lühike üleminekuaeg – 60

päeva seaduse jõustumisest (ELTS § 1113 lg 14). Tehnoloogiat on võimalik muuta kuni

01.08.2023. Kaebajad ja teised turuosalised pöördusid enne seadusemuudatuse vastuvõtmist

seadusandja poole (dtl 2407, 2435) ning vaidlesid vastu tagasiulatuva mõju rakendamisele,

tagatise ebaproportsionaalsele suurusele, tähtaegade mittepaindlikkusele ja tehnoloogia

muutmise keelule. Riigikogu majanduskomisjon nendega ei arvestanud.

12.3.

Vastustaja kohustas 24.03.2023 korraldustega (dtl 2581-2609) kaebajaid maksma

tagatist kokku summas 54 904 680 eurot (dtl 7-8) hiljemalt 16.05.2023, vastasel juhul

lõpetatakse liitumismenetlused ja liitumislepingud kaotavad kehtivuse. Samuti teavitas

vastustaja, et tööde maksumused on tõusnud ligi 2-2,5 korda. Vastustaja ei võimaldanud

tasuda liitumistasu II osamakset varem (dtl 2610-2620). Kaebajate varasemaid taastuvenergia

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/313082022001.

4(32)

3-23-836

projekte finantseerinud pank keeldus 12.04.2023 kaebajatele garantii andmisest (dtl 2632),

sest seadusega ette nähtud tähtaeg oli liiga lühike. Kaebajate finantsnõustaja kinnitas

17.04.2023 (dtl 2636), et seadusemuudatused on mõjutanud investorite leidmist projektidele ja

mõjutanud negatiivselt nende otsustusi investeeringu tegemise osas.

12.4.

Tegemist on halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega. Kaebaja ei vaidlusta

liitumislepingut tervikuna, vaid ainult tagatist.

12.4.1. Tagatise näol on tegemist on avalik-õigusliku rahalise kohustusega PS § 113

tähenduses, mis täidab üksnes ja ainult avaliku ülesande eesmärki ning seda kogutakse avaliku

ülesande täitmisel ja täitmiseks (vt nt Riigikohtu lahendid asjades nr 3-4-1-10-00 (p 20) ja 3-

2-1-71-14 (p 91)). Tagatis tuleb maksta eraõiguslikule võrguettevõtjale, kuid see ei muuda

tagatise avalik-õiguslikku olemust. Tagatise maksmise kohustus, tasumise aeg, suurus ja

tasumata jätmise tagajärjed on ette nähtud seadusega. Tagatise maksmise kohustus kaasneb

seaduse alusel automaatselt tootmissuunalise liitumise taotluse esitamisega. Samuti tuleb

tagatist maksta juba sõlmimisel oleva või sõlmitud liitumislepingu puhul. Tagatise maksmisel

ei teki poolte vahel teenussuhet ega hüvede vahetamist. Sarnaselt on Riigikohus käsitlenud

avalik-õigusliku rahalise kohustusena ELTS § 592 lg-s 1 sätestatud taastuvenergia tasu (asjas

nr 3-2-1-71-14, p 92) ja vedelkütuse varumakse tasumise kohustust (asjas nr 3-4-1-15-07, p

17). Tagatist on avalik-õigusliku rahalise kohustusena käsitlenud nii MKM kui Riigikogu

majanduskomisjon elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 696 SE2

(eelnõu) menetluses.

12.4.2. Tagatise nõudmise kaudu täidetakse eelnõu seletuskirja kohaselt avalikku ülesannet,

mille täitmine on riigi kohustus. Tagatist reguleerivad avaliku õiguse normid. Avalik ülesanne

ei tähenda, et tegemist peab olema täidesaatva riigilõivu volituse kasutamisega. Tagatise

maksmise kohustuse ja sellest saadud rahaliste vahendite kasutamise eesmärgiks on eelnõu

seletuskirja kohaselt taastuvenergiale ülemineku kiirendamine ja nn fantoomliitujate

probleemiga tegelemine, et vähendada survet liitumiskulude suurenemisele. Eesmärk on

vabastada tühjalt seisvad liitumispunktid, et uutel liitujatel oleks soodsam liituda ja selle

kaudu saada turule rohkem taastuvenergiatootjaid, mis võiks aidata kaasa elektrihinna

talitsemisele (seletuskirja lk 1, 3-4). Seadus sätestab, et ELTS § 871 lg-te 1, 6 ja 7 alusel

tasutud rahalisi vahendeid kasutab võrguettevõtja oma võrgu läbilaskevõime suurendamisega

seotud investeeringukulude katmiseks (ELTS § 871 lg 10). Tegemist on avalik-õiguslike

ülesannetega, mis tulenevad riigile seadusest ja mille riik on endale erinevate arengukavade

kaudu eesmärgiks seadnud. Energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) § 321 lg 1 järgi

peab 2030. a-ks taastuvenergia moodustama vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest

lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest peab taastuvenergia moodustama

vähemalt 100%. Taastuvenergiale ülemineku kiirendamist nii tootmises kui tarbimises on

mainitud Vabariigi Valitsuse 04.08.2022 korralduse nr 202 lisa 1 „Vabariigi Valitsuse

tegevusprogramm 2022–2023“3 p-s 4.14 jj. Samuti on taastuvenergia tootmisvõimsuste

suurendamise eesmärk välja toodud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia dokumendis

„Strateegia „Eesti 2035“ üldosa“ (lk 24-25) ja Vabariigi Valitsuse tegevuskavas „Strateegia

„Eesti 2035“ tegevuskava“4 (lk 8 p E). Seega on eesmärgid, mida vastustaja seletuskirja

kohaselt soovib tagatise nõudmisega täita, seotud riigi ülesannete täitmisega energeetika

valdkonnas, mistõttu tuleb tagatise nõue lugeda esitatuks avalik-õiguslikus suhtes.

2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2ad3cffe-ed19-4c4c-b456-1a77f9bf0ac3/.

3 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/8202/2001/202k%20lisa.pdf#.

4 Mõlemad veebilehel https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid?

view_instance=0&current_page=1.

5(32)

3-23-836

12.4.3. Tagatise maksmise kohustuse tekkimine, selle eesmärk ja maksmata jätmisega

seonduvad tagajärjed erinevad oluliselt tavapärasest eraõiguslikust suhtest ja on reguleeritud

seadusega. Pooled ei ole tagatise maksmises kokkuleppimisel võrdsel positsioonil.

Võrguettevõtjal puudub diskretsioon otsustada tagatise nõudmise ja selle suuruse üle.

Võrguettevõtja saab tagatise kohustust mõjutada seeläbi, milliseks ajaks esitab ta liitujale II

osamakse tasumise arve. Sõltuvalt II osamakse tasumisest võib liituja vabaneda tagatise

maksmise kohustusest. Seega on võrguettevõtja ja turuosalise vahelised suhted tagatise osas

ühepoolselt kindlaks määratud subordinatsioonil rajanevad võimusuhted, kus võrguettevõtja

omab riigilt saadud võimuvolitusi. Tagatise maksmine võrguettevõtjale ei ole seotud

turuosalise jaoks muidu eraõiguslikule suhtele omaselt vastusoorituse saamisega, erinevalt nt

liitumistasu maksmisest. Tagatis ei ole mõeldud võrguettevõtjale tulu teenimiseks, vaid selle

tagastamata jätmisel tuleb seda kasutada konkreetsel eesmärgil, s.o võrgu läbilaskevõime

suurendamisega seotud investeeringukulude katmiseks. Seega on tagatise maksmise kohustus

kavandatud teenima avalikke huve.

12.5.

Vastustaja 24.03.2023 korraldusi tuleb pidada haldusaktiks või toiminguks.

12.5.1. Vastustaja täidab tagatise nõudmisel avaliku võimu kandja poolt talle pandud avalikku

ülesannet. Kuigi vastustaja on eraõiguslik juriidiline isik, on tema ainuosanik riik. Vastustaja

on ainus põhivõrguettevõtja ja tal on õigus otsustada, kellel on õigus elektrit võrku müüa.

Seega tegeleb ta ainuisikuliselt piiratud avaliku hüve jagamisega, millele ligipääsuks tuleb

maksta vastustajale tagatist. Tegemist on avaliku võimu teostamisega (sarnaselt Riigikohtu

lahend asjas nr 3-2-1-17-03, p 10). Korralduste adressaatideks on haldusvälised isikud.

Vastustaja tegevus on regulatiivne. Kuna tagatise maksmisest on vabastatud taotleja, kes on

tasunud vähemalt 70% liitumistasust, siis sõltub tagatise maksmise kohustus vastustaja antud

võimalusest tasuda II osamakse enne tagatise maksmise tähtaega. 24.03.2023 korraldustega

andis vastustaja kaebajatele korralduse tasuda konkreetses summas tagatis. Lisaks reguleerib

vastustaja korralduses tagatise andmist pangagarantiina, esitades garantiile tingimusi, mis

seadusest ei tulene. Vastustaja tegevuse kaudu reguleeritakse üksikjuhtumit. Seega on

tegemist haldusaktiga.

12.5.2. Alternatiivselt on tegemist toiminguga (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1).

Nt on Riigikohus pidanud toiminguks taastuvenergia toetuse maksmisest keeldumist (ELTS §

59), sest teotuse maksmise tingimused ja korra sätestab seadus ning vastustaja keelduval

otsusel puudub regulatiivne toime (asjas nr 3-16-1864, p-d 28-31). Ka praegusel juhul tuleb

tagatise maksmise kohustus seadusest, kuid vastustaja selgitab korraldustes tagatise maksmise

kohustust, täpsustab summat ja annab juhised, kuhu tagatis kanda.

12.5.3. Korraldusi tuleb käsitleda haldusakti või toiminguna, sest vastasel juhul ei oleks

kaebajal võimalus oma õigusi kaitsta. ELTS ei näe otseselt tagatise osas ette vaide- ega

kaebemenetluse võimalust. ELTS § 1 lg 4 järgi kohaldatakse ELTS-is käsitletud

haldusmenetlusele HMS-i. HMS-i ja HKMS-i järgi on isikule tagatud võimalus kaitsta oma

õigusi vaide- ja kaebemenetluses, kuid see eeldab haldusakti andmist või toimingu sooritamist

(vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-4-1-15-07, p-d 18-20).

12.5.4. Korraldused on õigusvastased, sest seavad kohustusi, mida kaebajatel liitumislepingust

tulenevalt ei ole. Korraldused on antud sätete alusel, mis riivavad kaebajate õigusi

ebaproportsionaalselt ja on PS-iga vastuolus. Kaebajate jaoks kaasnevad tagatise maksmisega

rasked tagajärjed, millega nad ei saanud lepingute sõlmimisel arvestada.

12.6.

Kaebajaid ei kuulatud ära. Korraldusi ei ole põhjendatud ja puudub vaidlustamisviide.

6(32)

3-23-836

12.7.

Enne ELTS-i muutmist puudus kohustus tasuda liitumisel tagatist. Liituja oli

kohustatud tasuma kõik liitumisega seotud põhjendatud kulud. Võrgueeskirja seletuskirja

kohaselt oli eesmärgiks välistada nn „paberil“ liitumisi, mis reserveerivad vaba ressursi,

muutes liitumise järgmistele liitujatele kallimaks. Seega oli „liituja tasub“ põhimõttel filtreeriv

eesmärk, et tootmissuunalist liitumist taotleksid üksnes need turuosalised, kellel on kavatsus

elektrienergiat reaalselt tootma hakata. Need kohustused kehtivad ka pärast ELTS-i muutmist.

Uued kohustused lisandusid olemasolevale süsteemile, muutes võrguga liitumise liituja jaoks

veelgi koormavamaks. Erinevatelt teistest Euroopa riikidest on Eestis põhivõrguga

liitumistasud „sügavad“ ja pärast ELTS-i muudatusi kaugel kulupõhisusest. Euroopas on

liitumistasud pigem „pinnapealsed“ ja kulupõhised5. Lätis hakati 01.01.2023 nõudma deposiiti

21 630 eurot 1 MVA kohta, mis on ligi 2 korda väiksem Eestis nõutud tagatisest. Samuti on

Lätis seatud deposiidi nõudele ülempiir, maksimaalselt 100 MVA kohta liitumispunktis.

Leedus võimaldatakse deponeerimisperioodil projektist loobuda ja proportsionaalne osa

deponeeringust tagasi saada. Eestis ei ole tagatise regulatsiooni kehtestamisel analüüsitud

tagatise koosmõju ülejäänud liitumistasude süsteemiga ega tehtud võrdlust nende riikide

süsteemidega, millega Eesti põhivõrk on ülekandeühenduste kaudu otseselt seotud ja kellega

seeläbi moodustatakse ühtne energiaturg.

12.8.

ELTS-i muudatused ei ole õigusselged ning on vastuolus PS §-ga 10 ja § 13 lg-ga 2.

12.8.1. ELTS § 871 lg 1 esimene lause kohustab tagatise maksma liitumistaotluse esitamise

ajaks. Sama sätte teise lause kohaselt ei pea tagatist maksma, kui on tasutud vähemalt 70%

liitumistasust. Kuna liitumisprotsess algab liitumistaotlusest, millele järgneb võrguettevõtja

poolt liitumise hinna kalkuleerimine, taotlejale pakkumise esitamine ja alles liitumislepingus

fikseeritakse liitumistasu suurused, siis ei ole taotlejal võimalik taotluse esitamise ajaks tasuda

70% liitumistasust. Sätte sõnastusest, samuti paiknemisest seaduses ei nähtu, et tegemist oleks

üleminekuregulatsiooniga üksnes olemasolevatele liitumislepingutele. Rakendussätted

sisalduvad ELTS §-s 1113, mille lg 14 sätestab, et tagatise nõue rakendub olemasolevatele

liitumislepingutele 60 päeva möödumisel seaduse jõustumisest, kuid ei sätesta, kas liituja, kes

tasub 60 päeva jooksul ära II osamakse, vabaneb tagatise maksmise kohustusest. MKM ja

vastustaja on andnud selles osas vastuolulisi selgitusi. Kehtestades olemasolevate lepingute

alusel tegutsevatele turuosalistele uusi, üllatuslikke ja väga suuremahulisi koormisi, peab

õigusnorm olema selge ja üheselt tõlgendatav.

12.8.2. Esiteks on ELTS § 871 lg 9 esimene lause vastuolus sama paragrahvi lg-s 1 sätestatuga,

kuna näeb ette liitumismenetluse lõppemise juhul, kui liitumis- või võrgulepingu sõlminud

isik ei tasu tagatist. Liitumis- või võrgulepingu sõlminud isik ei saa sama paragrahvi lg 1

kohaselt olla isikuks, kellel on tagatis tasumata. Kui seadusandja on pidanud silmas

olemasolevaid liitumislepinguid, siis oleks tulnud teha sättes selge viide ja reguleerida seda

hoopis rakendussätetes. Teiseks jääb ELTS § 871 lg 9 esimese lause puhul arusaamatuks

õiguslike tagajärgede alternatiivne loend, mis tagatise mittemaksmisega peaks kaasnema. Ei

ole arusaadav, kas tagatise maksmata jätmisel liitumismenetlus lõpeb või liitumisleping

kaotab kehtivuse ja mis see liitujale kaasa toob.

12.9.

Tagatise nõudmine riivab kaebajate ettevõtlusvabadust (PS § 31; vt Riigikohtu lahend

asjas nr 3-4-1-27-13, p-d 44, 49). Tagatise regulatsiooni kehtestamisega on avalik võim

muutnud turule sisenemise ja turule jäämise tingimusi oluliselt ebasoodsamaks. Samuti on

avalik võim sekkunud lepinguvabadusse. Tagatise nõudmine riivab kaebajate

omandipõhiõigust (PS § 32; Riigikohtu lahend asjas nr 3-4-1-71-14, p 90), sest tegemist on

5 „Report on Electricity Transmission and Distribution Tariff Methodologies in Europe“, lk 12.

https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Publications/

ACER_electricity_network_tariff_report.pdf#page42.

7(32)

3-23-836

ülemäärase finantskoormisega elektrivõrguga liitumisel. ELTS § 871 lg-ga 1 kohustatakse

turuosalisi tasuma tagatist 38 000 eurot 1 MVA kohta, mis kaebajate jaoks tähendab 54 904

680 euro tasumise kohustust. Tagatise maksmisel ei saa kaebajad nimetatud summat oma

tegevuses muudel otstarvetel kasutada. Lisaks kaasneb tagatise hankimisele finantskulu, mis

lisandub nii juba nõutud liitumistasule kui tagatisele ja muudab hinna liituja jaoks veelgi

kõrgemaks. Samuti saab omandipõhiõigus riivatud tagatise mittemaksmisel, sest selle

tagajärjel kaotab turuosaline liitumisvõimsuse, juba tasutud liitumistasud ja projektiga seotud

investeeringud (otsene varaline kahju). Omandipõhiõigus on ühtmoodi riivatud nii turuosaliste

puhul, kes alles sisenevad turule, kui ka nende puhul, kellel on liitumislepingud juba sõlmitud.

Viimaste puhul on riive intensiivsem, kuna tõenäoliselt on nad juba kandnud reaalseid kulusid

liitumisprotsessi ja ettevalmistuste tõttu. Tegemist on üllatusliku ja ebaproportsionaalselt

suure uue rahalise kohustusega, mille tasumist ei saanud ettevõtja liitumislepingu sõlmimisel,

samuti oma äriplaanis ja finantsplaneerimisel ette näha. Omandipõhiõiguse riivet suurendavad

veelgi tagatise tagastamata jätmise või liitumistasude katteks arvestamise regulatsioon.

Tagatis tagastatakse või arvestatakse liitumistasude katteks üksnes siis, kui turuosaline on

alustanud liitumistaotluse kohase tootmisseadmega elektrienergia tootmist ELTS § 871 lg-s 4

nimetatud perioodi jooksul või kui liitumistaotlust ei võeta menetlusse. Seejuures võivad

ELTS § 871 lg-s 4 sätestatud tähtajad jääda ebapiisavaks tootmisega alustamiseks. Liitujal ei

ole ELTS § 871 lg-st 5 tulenevalt lubatud esialgses liitumistaotluses deklareeritud

tootmistehnoloogiat muuta, et tootmisega kiiremas korras alustada. Tagatise nõudmine juba

sõlmitud liitumislepingute puhul rikub kaebajate suhtes õiguspärase ootuse põhimõtet.

Ettevõtjad kavandavad investeeringute tegemist pikema aja peale ette ja õiguskorra

muutumine, eriti investeeritud vara kasutamise tingimuste ja võimalike ettevõtlustoetuste

püsivus on sedalaadi otsuste tegemisel oluline.

12.10. Tagatise nõudmine ei ole proportsionaalne abinõu seatud eesmärgi saavutamiseks.

Tagatise kohustusega soovitakse motiveerida liitumist taotlema üksnes neid, kes on

veendunud projekti teostatavuses ja seeläbi hoida eemal või kõrvaldada turult nn

fantoomliitujad. Seletuskirja kohaselt on fantoomliitujad sellised, kes küll ehitavad oma

liitumispunkti välja, kuid ei raja ega kavatsegi rajada selle liitumispunkti taha tootmisseadet.

Samas jäävad sellised liitumised võrguressurssi blokeerima. Tegemist ei ole sobiva abinõuga.

Ühelt poolt võib tagatise maksmise kohustus hoida turult eemal või kõrvaldada

fantoomliitujad. Teiselt poolt seab see põhjendamatu ja äärmusliku turutõkendi neile, kes

plaanivad elektrit tootma hakata. Selliselt muudab tagatise maksmise kohustus projektid väga

palju kallimaks kõikide turuosaliste jaoks ja omab palju laiemat mõju kui fantoomliitujate

suhtes. Kõikidele turuosalistele täiendava tagatise maksmise kohustuse panemine eelistab

suurema kapitalivõimekusega turuosalisi ja suunab turgu monopoliseerimise suunas. Võrk

hakkab kättesaadav olema suurtootjatele. Seega vastupidiselt seatud eesmärgile takistab

tagatise nõudmine taastuvenergiale kiiret üleminekut ja lisatootmisvõimsuste kiiret turule

toomist, sest piirab oluliselt nende isikute ringi, kes oleksid võimelised seda tegema. Liitumise

väljaehitamise kulu kandis varem ja kannab edaspidi täielikult liituja ning seda 70% ulatuses

ettemaksuna. Seega jääb arusaamatuks, millist täiendavat filtreerivat ülesannet tagatis sellises

olukorras täidab. Tagatist nõutakse ka nendelt juba liitunud turuosalistelt, kelle jaoks saabub

tagatise maksmise tähtaeg varem kui liitumistasu II osamakse tasumise tähtaeg. Selline liituja

peab tasuma nii 70% liitumistasust kui ka tagatise (topelt koormus). Tagatise tasumata

jätmisel kaotab ta liitumisvõimsuse või kui ta ei alusta tootmist ELTS § 871 lg-s 4 sätestatud

tähtaja jooksul, jääb ta tagatisest ilma. Liitumistasu saab tagatisega tasaarvestada üksnes juhul,

kui ettenähtud tähtaja jooksul on tootmisega alustatud. Kaebajad taotlesid vastustajalt

võimalust maksta 70% liitumistasust ära varem, enne II osamakse tähtaja saabumist, et vältida

tagatise nõude kohaldumist. Vastustaja ei võimaldanud seda (dtl 2610-2614). Seadusandja

saanuks probleemi vältida, andes võimaluse tasuda liitumistasu ette või sätestades tagatise

8(32)

3-23-836

maksmise tähtajaks juba sõlmitud liitumislepingute puhul mitte varasemaks kui

liitumislepingus toodud II osamakse tasumise tähtajaks. Kaebajad esitasid sellise ettepaneku

(dtl 2407-2446) Riigikogu majanduskomisjonile, kuid sellega ei arvestatud. Olukorra muudab

kaebajate jaoks keerulisemaks see, et vastustaja on viivitanud hanke väljakuulutamisega.

Liitumislepingu järgi tulnuks hankedokumendid avaldada hiljemalt 6 kuu jooksul pärast I

osamakse laekumist. Seega sõltus tagatise maksmise kohustus vastustaja tegevusetusest.

12.11. Isegi kui abinõu on sobiv, ei ole see vajalik. Tagatise nõue on äärmisel kõrge ja

sellisena oma loomult põhjendamatu turutõkend, mis muudab projektid ja seeläbi toodetava

elektrienergia hinna oluliselt kallimaks. See soodustab turu monopoliseerumist. Täna kehtiv

„liituja maksab“ liitumistasude süsteem on juba iseenesest piisav meede eesmärgi

saavutamiseks. Täiendava meetmena olnuks tõhusam tootmisvõimsuste kiire lisandumise

premeerimine. Kuna täiendava taastuvenergia tootmisvõimsuse võrku lisandumine võimaldab

Eesti riigil teenida CO2 kvoodikaubanduses lisatulusid, siis neid tulusid on omakorda võimalik

kasutada selleks, et hüvitada nt kiirele tootjale osa tema poolt tasutud liitumistasust. Kuna

lisanduvad tootmisvõimsused aitavad kaasa energiahinna alanemisele, siis on võimalik

liitumistasu osaline tagastamise kiirele tootjale tarbija võrgutasu tõstmise arvelt.

Liitumistasude osaline hüvitamine alandab liitumise „lävepakku“. Eelnõu menetlemisel ei ole

põhjendatud tagatise suurust. Tegemist on väga kõrge määraga. Eelnõu seletuskirjas on

öeldud, et tagatisraha suurus on piisavalt motiveeriv, et arendajad taotleksid võrguga liitumist

alles siis, kui nad on kindlad projekti teostatavuses. Tasu suuruse arvutamise aluseks on

seletuskirja kohaselt võetud „viimaste liitumispakkumiste keskmise võrgutugevduste

annuiteetmakse 1 MVA tootmisvõimsuse kohta“. Selliseid arvutusi ega detailsemaid põhistusi

seletuskirjast ei nähtu. Ka madalama määraga tagatis võib sobida eesmärgi saavutamiseks.

Vastustaja pakkus ise 13.06.2022 ettekandes tasu summaks 3345 eurot MVA kohta aastas (dtl

2621), s.o 11 korda väiksema summa. Ka Eesti Elektritööstuse Liit on arvamuses Riigikogu

majanduskomisjonile selgitanud, et valitud meede ja selle rahaline suurus ei ole

fantoomliitumiste puhul ainuvõimalikud vahendid eesmärgi saavutamiseks ning seda

olukorras, kus Eestis rakendatakse elektrivõrguga liitujatele kõige kõrgema kulu siirdamise

metoodikat, mis on põhjustanud investeeringute mittetegemist Eestisse (investeeringud on

liikunud Poola, Leetu ja Soome).

12.12. Abinõu ei ole mõõdukas. Riigikohus pidas asjas nr 3-4-1-24-11 (p-d 61-64)

ebamõõdukaks kütusemüüjatelt 100 000 euro suuruse tagatise nõudmist. Tegemist oli 81

korda suurema tagatisega kui varem nõuti. Täiendava tagatise maksmiseks oli aega 2,5 kuud

seaduse jõustumisest. Praegune tagatis on analoogne. Tagatise summa on erakordselt suur

ning toob turuosalistele kaasa ulatuslikud ja pöördumatud tagajärjed. Kaebajatelt nõutakse

umbes 55 miljoni euro maksmist, millega nad ei saanud mõistlikult ette arvestada

liitumislepingu sõlmimisel ega oma tegevust planeerida. Tagatise maksmiseks on jäetud

seaduse jõustumisest 60 päeva, mistõttu oli õigusmuudatus nende jaoks ootamatu. Tagatise

maksmise kohustus juba liitunud turuosaliste suhtes nähti ette alles eelnõu menetlemisel

Riigikogus. Sellega riivati kaebajate õiguspärast ootust õiguskorras antud õiguste ja pandud

kohustuste stabiilsele püsimisele ning mitte nende muutumisele rabavalt ebasoodsas suunas.

Turuosalise mõistlik ootus sõlmitud liitumislepingu kehtivuse säilimisele vastavalt lepingus

kokkulepitud tingimustele kaalub üles avaliku huvi kiirendada taastuvenergiale üleminekut.

Samuti seab äärmuslikult suure tagatise nõudmine liitujatele põhjendamatult kõrge barjääri

turule sisenemiseks. Selliselt on kapitalivõimekuselt piiratumate liitujate õigused riivatud

intensiivselt ega ole tasakaalus saavutatava eesmärgiga. Lisaks on äärmiselt piiratud need

võimalused, mil isikule tagatis tagastatakse. Eesti Elektritööstuse Liit on oma arvamuses

Riigikogu majanduskomisjonile välja toonud, et elektrivõrguga liitumise väljaehitamine

võrguettevõtja poolt võtab sageli rohkem aega kui 2 aastat. AS Eesti Gaas selgitas oma

9(32)

3-23-836

arvamuses, et taastuvenergia tootmisüksuste rajamise tähtaegu on hinnatud ebarealistlikult ja

arvestatava võimsusega päikesepargi rajamiseks ei ole 1 aasta piisav. Selliselt puudub paljudel

elektriettevõtjatel reaalne võimalus tagatise tagasisaamiseks, seda sõltumata asjaolust, kas

tegemist on nn fantoomliitujaga või mitte. Tagatise maksmata jätmisel ei väljasta

võrguettevõtja turuosalisele liitumislepingu pakkumist ja sellega liitumismenetlus lõpetatakse

või kaotab liitumisleping kehtivuse. Viimane on eriti äärmuslik tagajärg, kuna tähendab

turuosalisele, et ta jääb ilma talle kuuluvast õigusest liitumisvõimsusele, samuti juba tasutud

liitumistasu maksetest ja tehtud investeeringutest. Kaebajate puhul on tõenäoline, et see võib

kaasa tuua nende pankroti. Taastuvenergia edendamine üldistes huvides ei kaalu üles üksikute

turuosalistest õiguste sellisel määral riivamist, mistõttu ei saa abinõu olla mõõdukas.

Mõõdukuse kriteerium peab tagama, et põhiõigusi ei piirataks pelgalt selleks, et edendada

kasinal määral mõnd iseenesest legitiimset eesmärki. Kaebajad ei sea kahtluse alla, et

liitumisvõimsust on põhivõrgus puudu ja seda tuleb juurde arendada, samuti et

taastuvenergiale on vajalik võimalikult kiiresti üle minna. Soovitavad eesmärgid ei ole

saavutatavad olemasolevate võimsuste ümberjagamise kaudu, vaid paratamatult uute

võimsuste rajamisega, mh võttes ette kulupõhise ja liitujale suunatud investeerimismudeli

kõrval riigiabi toel rahastatava lisavõimsuste mahu väljaarendamise, aga ka olemasolevate

liitumisvõimsuste maksimaalse ärakasutamisega (tootmistehnoloogia neutraalsus ja

hübriidjaamade eelisarendus). Kuna muudatused on ajendatud avalikust huvist, tulnuks

seadusandjal leida ka avalikke vahendeid selle huvi realiseerimiseks. Selle asemel on asutud

liitumisvõimsusi ära võtma neilt, kel ei ole võimalik üleöö tasuda üllatuslikke rahalisi

lisakoormisi. Meede ei pruugi tõhusalt teenida püstitatud eesmärki. Üllatuslikult muutuv

õigusruum ja uus koormav finantskoormiste süsteem ei motiveeri turuosalisi liituma ja

taastuvenergiat tootma, vaid demotiveerib neid, jättes võimalused üksnes äärmuslikult suure

kapitalivõimekusega turuosalistele. Üksikute turuosaliste õiguste sellisel määral riivamine ja

saadava kasu vahekord ei ole tasakaalus. Tagatise regulatsioon rikub omandiõigust, sundides

turuosalist oma omandist loobuma. Samas ei ole liitumisvõimsuse minetuse eest ette nähtud

mitte mingit hüvitist.

12.13. ELTS § 1111 lg 14 on vastuolus PS §-st 10 ja § 13 lg-st 2 tuleneva vacatio legis’e

nõudega. Olulisi muudatusi kaasa toov õigusakt tuleks vastu võtta võimalikult aegsasti enne

jõustumist selleks, et anda adressaatidele piisavalt aega sellega tutvumiseks ja oma tegevuses

ümberkorralduste tegemiseks. Ebapiisava pikkusega vacatio legis võib olla vastuolus

õiguskindluse põhimõttega. Sõlmitud ja täitmisel olevate liitumislepingute poolteks olevad

turuosalised peavad tagatise maksma 60 päeva jooksul seaduse jõustumisest, uued

liitumistaotluse esitajad peavad maksma tagatise alates taotluse esitamisest. Mõlemal juhul on

tegemist ebamõistlikult lühikese tähtajaga. Kaebajate puhul on tegemist äärmiselt suure

summaga, milleks vahendite leidmine nii lühikese aja jooksul on keeruline, kui mitte võimatu.

Kaebajatel puudub vaba raha 55 miljoni euro ulatuses. Kaebajate varad kokku on 63,8

miljonit eurot, sh raha 5,3 miljonit eurot. Kaebajate varad on piisavad tegevusega jätkamiseks

plaanitud kujul, kuid neil ei ole võimalik leida erakorraliselt sedavõrd suures ulatuses ja

sedavõrd lühikese aja jooksul likviidseid vahendeid tagatise maksmiseks. Realiseerides oma

varad, ei saaks nad tegevusega jätkata. Kaebajate kohustuste maht on 36,3 miljonit eurot.

Samuti on kaebajad kasutanud oma varasid tagatisena senises tegevuses, mistõttu need on

juba koormatud. Varade koormamine olemasolevate finantseerimiskokkulepete tagamiseks on

ettevõtluses tavapärane ja mõistlik tegutsemisviis ning kaebajad ei saanud ega pidanud ette

nägema projektide teostamise tingimustes sedavõrd ulatuslikku ja suuremahulist muutust.

Garantii saamine sõltub konkreetse asutuse riskipoliitikast ja sellest, kas ettevõtjal on vara

tagatise seadmiseks. Kaebajad esitasid 11.04.2023 pangale taotluse garantii saamiseks (dtl

2629). Pank vastas 12.04.2023 (dtl 2632), et ei ole valmis sellises mahus täiendavaid

garantiisid kaebajatele väljastama, sest pank ei osanud taolise seadusemuudatusega arvestada.

10(32)

3-23-836

Pank selgitas, et otsuse tegemine garantii andmisel nõuab pikemaid läbirääkimisi ja arutelusid.

Seega oli seadusest tulenev tähtaeg liiga lühike tagatise andmiseks nii kaebajate kui ka panga

jaoks. Kui juba kaebaja majandustegevusega kursis olev pank ei ole valmis kaebajatele

garantiid väljastama, siis ei ole reaalne seda saada ka muudest krediidiasutustest. Kaebajad ei

ole ka teistest pankadest positiivset vastust saanud. Panku ei kaasatud eelnõu menetlusse ja

vastustaja asus nendega garantiitingimusi läbi rääkima alles rohkem kui kuu pärast seaduse

jõustumist. MTÜ FinanceEstonia juhtis juba eelnõu menetluse ajal majanduskomisjoni

tähelepanu pangagarantii saamise raskustele. Uute investorite leidmiseks ja tehingu

lõpuleviimiseks kuluks vähemalt 5-6 kuud. Kuna riskid investeeringute tegemisel on oluliselt

suurenenud, siis on vähenenud investeerimisjulgus. Kaebajad on teinud menetlejale

ettepaneku ja on jätkuvalt seisukohal, et tagatise nõude osas peaks üleminekuperiood olema

vähemalt 7 kuud seaduse jõustumisest, kuna 6 kuud on vastustaja kehtivate üldtingimuste

kohaselt see periood, mille kestel võrguettevõtja kohustub liitumislepingu sõlmimisest viima

läbi hankemenetluse. Nt Lätis on sarnase tagatise maksmise tähtaeg 8,5 kuud seaduse

vastuvõtmisest.

12.14. Energeetikaprojekte viiakse ellu etapiviisiliselt. Esimeses arendusetapis viiakse projekt

ehitusvalmidusse, st viiakse läbi maade hõive, rajatakse liitumisvõimsused, sõlmitakse

kokkulepped, hangitakse load ja ehitusõigused. Lõviosa kogu projekti asjaajamise ressursist

paigutub esimesse etappi. See etapp on väga kõrge riskiastmega, sest enne, kui ei ole jõutud

kõigi projekti teostamise seisukohast kriitiliste komponentide lukustamiseni, puudub projektil

ehitusvalmiduse staatus ja ei ole mõeldav edasiliikumine projekti järgmisesse etappi, mistõttu

on küsitav kogu seni tehtud investeeringu põhjendatus ja väärtus. Ehitusvalmiduse staatuses

vähenevad märkimisväärselt projekti realiseerimisega seotud riskid. Teine arendusetapp on

tootmisvõimsuste väljaehitamise etapp, mis rajaneb valdavalt esimeses etapis saavutatud

kokkulepetele, lubadele ja õigustele. Sellest tingituna erineb oluliselt ka energeetikaprojekti

arendamise rahastusmudel. Kui esimeses etapis on lähtuvalt ebaõnnestumise kõrgemast

riskimäärast suurem roll projekti rahastamisel omavahenditel ja riskikapitalil, siis projekti

teises etapis suureneb institutsionaalse kapitali osakaal (pangad, fondid). Tegemist on

turuülese energeetika projektide arendus- ja rahastusmudeliga. Kaebajate projektid on

arendusetappidest lähtuvalt kolmes grupis. Esimene grupp on projektid, kus arendustegevus

on lõppenud ja toodetakse igapäevaselt elektrienergiat. Tegemist on rahavooliste projektidega,

mis genereerivad jooksvat tulu, mida kaebajad kasutavad mh tagatisvarana rahastamaks

arendusjärgus olevate projektide arendust. Teine grupp on projektid, mille kaebajad on viinud

omavahenditega ehitusvalmiduse staatuseni ja kaasanud kaasinvestori. Need projektid on

ehitamisel ja nende puhul on alates 2024. a-st oodata Balti turule tootmisvõimsuse

lisandumist. Kolmas grupp on projektid, mis on praeguse kaebuse esemeks ja millest paljud

on saavutanud või kohe saavutamas ehitusvalmiduse staatust. Nende osas kavandasid

kaebajad 2023. a kevadel kaasata teise arendusetapi rahastuse. Projekte on rahastatud

omavahenditest ja panga finantseeringuga. Kolmandasse gruppi kuuluvate arendusprojektide

elluviimist on kaebajad planeerinud rahastada finantseerimiskokkulepete alusel, kus

olemasolevate varade ja rahavoo vastu võimaldavad projekti rahastajad jooksvalt laenu

väljamakseid. Selleks on aga vajalik teatud ajaline ettenähtavus ja reageerimisperiood, kuna

muudatuste mõju arvesse võtmine ja sellele rajanevalt finantseerimiskokkuleppe muutmine

eeldab selgitustööd rahastajate suunas ning nende usalduse kindlustamist, et muutunud

olukorras finantseerimise jätkumine tagada. Kuna arenduse etapp on oluliselt riskantsem, on

ka rahastajate jaoks mistahes muudatused äriplaanis küsimusi ja kahtlusi tekitavad. Projekti ei

ole võimalik enne välja ehitada, kui on saavutatud ehitusvalmiduse staadium ehk tagatud

liitumine võrguga. Kuniks see on saavutamata, ei ole investorid nõus ehitustegevust

rahastama, kuna rajada tootmisvõimsusi teadmata, kas, mis hinna eest ja millal on võimalik

toodetavat energiat hakata võrku edastama, ei ole võimalik arvutada investeeringu tasuvust.

11(32)

3-23-836

Esimese arendusetapi toimingud ja õigussuhted asetsevad samas omavahel seotud ajaraamis.

Nt maade hõivamise lepingud on tähtajalised. Kui projektide elluviimist peaks alustama otsast

peale, siis väheneb maakasutuse kasulik eluiga projekti jaoks ja rendimaksed tekitavad asjatut

kulu. Samuti vajaksid uuendamist ehitusõigused. Rahastuskokkulepped on seotud

olemasolevate äriplaanidega, sh on ette nähtud konkreetsed tähtajad, tootmise algusajad ja

tasuvus. Iga viivitus tähendab täiendavat ja olulist finantskulu. Liitumislepingu minetamine

tähendab investori jaoks kardetud riski realiseerumist. Tegevusega uuesti alustamisel langevad

olemasolevad rahastuskokkulepped ära ja kaob usaldus kaebajate suhtes. Seetõttu ei ole

liitumislepingute minetamisel samade projektidega jätkamine sisuliselt võimalik või kaasneks

sellega väga olulised kahjud, mis muudaks küsitavaks projekti realiseerimise mõttekuse.

Kaebajatele kaasnevad pöördumatud ja väga rasked tagajärjed. Lepingute ülesütlemisega

kaasnevad leppetrahvid ja kahju nõuded. Maade hõivamise lepingute ülesütlemisel jääksid

kaebajad käsirahast ilma. Lisaks on kaebajad sõlminud lepingud ehitustegevuseks, laenu

saamiseks, teinud kulutusi asjaajamisele. Saamata jääks oodatav tulu. Ka projektide

võõrandamine sellises olukorras on keeruline ega oleks kaebajatele soodne. Siiski on kaebajad

võõrandanud osa projekte, et teisi projekte ellu viia.

12.15. Kaebajad on teinud palju tööd selleks, et leida vahendeid II osamakse tasumiseks enne

tagatise tasumise tähtpäeva, kuid vastustaja ei olnud nõus II osamakse kohta arveid varem

väljastama, sest hankeid ei olnud läbi viidud ja osamakse suurus ei olnud siduvalt teada.

Samuti viitas vastustaja võrdse kohtlemise põhimõttele. 28.04.2023 võimaldas vastustaja II

osamakse ennaktasumist, kuid tingimusel, et osamakse suurus arvutatakse uue prognoosi

alusel, mis avaldatakse hiljemalt 05.05.2023, ja tuleb tasuda hiljemalt 16.05.2023. Sellise

võimaluse andmine oli ebarealistlik, kuna avaldati liiga hilja ja tasumiseks anti liiga lühike

aeg. Kaebajate arvates tulnuks II osamakse suurus arvutada lepingust lähtudes, mitte

vastustaja arusaamatute prognooside alusel. Kaebajad tasusid mais 2023 liitumistasu II

osamaksed mitu korda suuremas summas, kui liitumislepingus oli kokku lepitud. Kuigi

ehitushinnad olid 2023. a I pooles mõnevõrra kallinenud, on hiljem selgunud, et vastustajal

tuleb kaebajatele enammakstud summad tagastada.

12.16. Vastustaja ei ole tõendanud oma väidet, et 47 pooleliolevast liitumislepingust lõpetati

seaduse alusel 4 lepingut. Ebamõistlikku ega liigkoormavat piirangut ei muuda õiguspäraseks

see, et osadel turuosalistel õnnestub need takistused ületada. Kaebajate olukord oli keerulisem,

kuna nemad vajasid tagatise tasumiseks suuremat kogusummat. Lisakoormise seab Eesti turu

väiksus, kus nii finantseerijate arv kui ka võimekus on piiratum kui suurematel turgudel.

MKM-i viited fantoomliitujate arvelt vabanenud liitumisvõimsuse kohta on põhjendamatud.

Ei nähtu, et liitumisest loobujate puhul oleks välja selgitatud loobumise põhjuseid.

Kaebajatele teadaolevalt on liitumistaotlustest ja -lepingutest loobutud mh põhjusel, et tagatise

ja muude nõuete kehtestamise tulemusena on projekti realiseerimisega seotud riskid oluliselt

kasvanud ja projektid on muutunud majanduslikult vähemtasuvaks. See ei tähenda, et liitujal

oleks puudunud varasem plaan ja valmisolek tootmisvõimekust arendada. Isegi kui

seadusemuudatuse tõttu on liitumisvõimsusi vabanenud, ei ole see toonud turule uusi liitujaid.

Seadusemuudatuse eesmärk ei olnud tegeleda pelgalt võrgu puhastamisega. Pärast 29.05.2023

ei ole ühtegi uut liitumistaotlust esitatud. Isegi kui tagatis hiljem tagastatakse, tuleb esialgu

välja käia topelt summad, mis on täiendav finantskoormus. MKM-i väide, et 5% projekti

kogukulust on mõõdukas, eirab elektrituru projektide etapilisust ja sellest tulenevaid

eripärasid – valdav osa projekti kapitaliinvesteeringust tehakse pärast projekti jõudmist

ehitusvalmiduse staadiumisse, mil projekti teostatavusega seotud riskid on kordades alanenud.

Tagatise nõue kohaldub projektile juba alates liitumistasu taotluse esitamisest. Võrdlus

prognoositud liitumistasudega ei ole kohane, kuna prognoositud summad ei põhine reaalsetel

hindadel.

12(32)

3-23-836

13. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

13.1.

Vastustaja e-kirjad ei ole haldusaktid, vaid teavitused. Neil puudub regulatiivne

iseloom. Tagatise maksmise kohustus ja maksmata jätmise tagajärjed tulenevad otse

seadusest. Kaebajad pidid ise tagatise suuruse välja arvutama ja selle vastustajale maksma.

Tagatise nõude tekkimise eelduseks ei olnud vastustaja poolne tegevus. Ka garantii andmise

õigus tuleneb otse seadusest. See, et vastustaja teavitab liitujaid seaduslikust kohustusest ja

selgitab selle täitmist, tuues välja arvelduskonto numbri ja viidates seadusest tulenevale

garantiikirja kehtivusajale, ei anna vastustaja e-kirjale regulatiivset iseloomu.

13.2.

Kaebajate ja vastustaja vahel on tsiviilõiguslik lepinguline suhte ning vastustaja ei ole

tegutsenud haldusorganina. Seega ei allu vaidlus halduskohtu pädevusele.

13.3.

Vastustaja on seaduse rakendaja ja tal puudus võimalus teistmoodi käituda. Normide

põhiseaduslikkuse järelevalve algatamine võib olla põhjendatud. Vastustaja tegevuse

õiguspärasus sõltub sellise normikontrolli tulemustest.

13.4.

Seadusemuudatuse jõustumisel oli pooleli 47 liitumislepingut (sh kaebajad) ja suurem

osa kas tasusid nõutud tagatise, esitasid garantiikirja või tasusid ettemaksu 70% ulatuses. Vaid

4 lepingut lõppesid põhjusel, et vajalikku tagatist ega ettemaksu ei tasutud. Seega ei olnud

kaebajate poolt esile toodud väidetav õiguste rikkumine nii ulatuslik ja tegelikkuses oli

suuremal osal liitujatest võimalik oma kohustused nõuetekohaselt täita.

14. Kaasatud haldusorgan palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

14.1.

Kaebajad on taotlenud liiga laia ringi ELTS-i sätete põhiseaduslikkuse kontrolli,

hõlmates sinna ka sätted, mis ei puutu praeguses kohtuasjas asjasse. Kaebajad vaidlustavad

vastustaja 24.03.2023 e-kirjade õiguspärasust ja ELTS § 871 lg 1 tagasiulatuvat mõju.

Praegusesse kohtuvaidlusesse ei puutu ELTS § 871 lg 1 kolmas ja neljas lause ning esimene ja

teine lause osas, mis sätestab kohustusi nn uutele liitujatele. Samuti ei puutu asjasse ELTS §

871 lg-d 4, 9 ja 10, sest need ei ole vastustaja e-kirjade aluseks. Kaebajad taotlevad abstraktse

normikontrolli läbiviimist, mis ei ole halduskohtumenetluse kaudu võimalik. Need normid

kaebajate õigusi ei puuduta ja kaebus nende peale on ennatlik.

14.2.

ELTS-i täiendamise eesmärgiks oli kiirendada taastuvenergiale üleminekut. Peamiseks

takistuseks taastuvenergia eesmärkide saavutamisel oli põhivõrgu piiratud ressursi

blokeerimine võrguliitujate poolt, kes tegelikkuses ei kavatsenud liitumisvõimsusele vastavat

tootmisseadet rajada. Selleks, et põhivõrguettevõtja oleks võimalik süsteemi toimimist tagada,

peab võrgu läbilaskevõime vastama tootmis- ja tarbimisvõimsusele. Kui võrguga soovib

liituda täiendav tootja, peab põhivõrguettevõtja lisaks liitumislepingu alusel liitumispunkti

väljaehitamisele tagama, et kogu võrgu läbilaskevõime liitumispunktist edasi on antud

piirkonnas selleks piisav. Vajalike investeeringute piirkulu ei suurene täiendava

liitumisvõimsusega lineaarselt, vaid kasvab hüppeliselt pärast olemasoleva võrgu

läbilaskevõime ammendumist, kuna võrku tuleb täiendava võimsuse vastuvõtmiseks

paralleelsete liinide, alajaamade, juhtimissüsteemide jm komponentidega laiendada. Iga

järgnev liitumine on eelmisest kallim. Olukord, kus suur osa liitujatest tegelikult liitumisega

reserveeritud võrguressurssi kasutusele ei võta, viib faktiliselt võrgu läbilaskevõime

üledimensioneerimiseni, mis lisaks ehituskuludele kasvatab ka haldus- jm püsikulusid, mis

tuleb kinni maksta tegelikel tootjatel. Samas puudub riigil võimalus liitujaid tootmise

alustamiseks administratiivselt sundida ja võrguressurssi tegelike tootjate jaoks vabastada. Kui

Eesti elektri põhivõrk tervikuna on dimensioneeritud ligikaudu 3000 MW võimsuse

edastamiseks, millest ca 1000 MW kohalikuks tarbimiseks ja 2000 MW riikidevaheliseks

elektrikaubanduseks, siis ELTS-i muutmise eelnõu vastuvõtmise ajaks oli vastustajal

13(32)

3-23-836

tootjatega sõlmitud liitumislepingute järgne tootmisvõimsus ca 4700 MW. Piltlikult öeldes

oleks tulnud fiktiivsete tootmisvõimsuste vastuvõtuks lühikese ajaga ehitada olemasoleva

kõrvale sisuliselt teine sama läbilaskevõimega põhivõrk, mis reaalsuses oleks jäänud valdavas

osas kasutuseta. Seeläbi oli kujunenud olukord, kus fiktiivsete tootmissuunaliste liitumiste

järjest kasvava hulga tõttu olid uute liitujate liitumistasud kasvanud tarbetult ja ebamõistlikult

suureks ning saanud oluliseks turutõrkeks tegelike taastuvenergiatootjate põhivõrguga

liitumisel. Seejuures ei ole oluline, kas nn fantoomliitujate motiiviks oli suhteliselt odava

liitumistasu maksmise järel lihtsalt oodata elektrihinna tõusu, sulgeda turgu uutele

konkurentidele või midagi muud. Tegemist oli piiratud riikliku tähtsusega ressursi

mittesihipärase blokeerimisega, mis tekitas akuutse takistuse Eesti ja Euroopa Liidu

roheenergia eesmärkide saavutamisele. Sellest tulenevalt algatati ELTS-i muutmise eelnõu, et

rakendada meetmeid vähendamaks survet liitumiskulude põhjendamatule suurenemisele.

Eesmärgiks ei olnud üksnes ega peamiselt liitumiste ja liitumistaotluste vähendamine

iseenesest, vaid ülekandevõrgu kui riiklikult olulise ressursi vabastamine eesmärgipäraseks

kasutuseks. Vastuvõetud meetmed on toiminud soovitud viisil, kuna 2023. a juuni alguse

seisuga kehtis vastustajal tootjatega liitumislepinguid tootmissuunalise võimsuse ca 3113

MVA ulatuses, mis on lähedane Eesti põhivõrgu läbilaskevõimele, ja liitumislepingulised

tootmisvõimsused on alates 2023. a märtsist vähenenud 1714 MVA võrra. See ilmestab nn

fantoomliitujate tegelikku osakaalu ja probleemi akuutsust.

14.3.

Kaebaja väidetud ebaselgused normi sõnastuse osas on ületatavad tõlgendamise teel.

14.4.

Kuigi kaebajate õiguste riivet tuleb möönda, ei ole tegemist sundvõõrandamisega, sest

tagatise näol on tegemist tagastatava deposiidiga ettevõtja poolt vabatahtlikult võetud

kohustuste tagamiseks. Riive ei ole ülemäärane ega õigusvastane. Meetmetel on legitiimne

eesmärk. Ettevõtlusvabadus ja omandipõhiõigus on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigused,

mida võib piirata igal põhjusel, mis ei ole PS-iga keelatud. Meetme sobivust ei saa hinnata

konkreetsete ettevõtjate lõikes. Võimalik negatiivne mõju mõnele ettevõtjale ei välista

meetme sobivust eesmärgi saavutamiseks tervikuna. Meede, mis muudab liitumise alghetkel

tagatise näol kallimaks nii tegelike kui ka fiktiivsete liitujate jaoks, soodustab fiktiivsete

liitujate poolt võimsuste vabastamist ja liitumisest hoidumist, kuna fiktiivsed liitujad, kellel ei

ole tegelikku kavatsust tootmisvõimsusi välja ehitada, jääksid tagatise maksmisel sellest ilma

ning valiksid pigem koheselt blokeeritud võimsusest loobumise. Seevastu tegelikud liitujad,

kes tähtaegselt tootmist alustavad, saavad tagatise tagasi ja nende jaoks piirdub kulu deposiidi

või garantiikirja finantseerimiskuluga. Tegelikkus on selle kaalutluse õigsust kinnitanud, kuna

ELTS-i muudatuste jõustumisele järgneva 3 kuu jooksul on liitumislepingutega kaetud

liitumisvõimsuste maht vähenenud ümmarguselt 1/3 võrra. Seega on meede kahtlemata

eesmärgi saavutamiseks sobiv ja aidanud nn fantoomliitujate probleemi suuresti lahendada.

Selliseid meetmeid, mis oleks võimaldanud seda probleemi vähemalt sama efektiivselt

lahendada, ei ole. Liitujapoolne kohustus liitumisega seotud võrguarenduskulude tasumiseks

on kehtinud aastaid, kuid aastatel 2021-2022 ilmnes, et see ei ole piisav tagamaks

võrguressursi sihipärast kasutamist. 2023. a alguseks ületas liitumistaotluste ja -lepingute

maht põhivõrgu läbilaskevõimet ca 1,5 kordselt ja sellest tulenevalt kasvas järgnevate liitujate

liitumistasu ülikiiresti. Pärast meetmete rakendamist on võrguressursi ülebroneerimine

praktiliselt kadunud. Seega oli meede vajalik. Premeerimine, nt liitumistasu osaline

tagastamine, aitaks täiendavalt motiveerida neid liitujaid, kes soovivad elektritootmisega

koheselt alustada, kuid ei aitaks vabastada võrguressurssi fiktiivsetest liitujatest. Olukorras,

kus teatud hulk ettevõtjaid on otsustanud maksta võrdlemisi suurt liitumistasu ja seejärel

projekti külmutada ning oodata paremaid aegu, ei saa liitumistasu soodustus mõjutada nende

ärilisi valikuid. Võrguressursi vabastamiseks ja edasise blokeerimise vältimiseks oli vaja

oluliselt tõhusamat regulatsiooni. Samuti ei saa vähemalt sama tõhusaks pidada väiksema

14(32)

3-23-836

tagatise nõudmist. Kuna võrguressursi blokeerimise probleemi tekitasid ettevõtjad, kelle jaoks

ei olnud ilmselgelt probleemiks liitumistasu maksmine, ei ole põhjust arvata, et liitumistasude

suurusjärgust väiksem tagatis nende valikuid mõjutaks. Kaebajate põhiõiguste riive

intensiivsus ei ole ülemäärane ega kaalu üles riikliku taastuvenergeetika eesmärgi saavutamise

tähtsust. Väide, et tagatise tõttu tuleb liitumise eest maksta topelt, ei vasta tõele, sest tagatis ei

ole tasu liitumise eest, vaid tootmisseadme rajamist motiveeriv deposiit, mis tootmise

tähtaegse alustamise korral tagastatakse. Tagatis läheb võrguettevõtja omandisse ainult

erandjuhtudel, kui tootmist tähtaegselt ei alustata. Tegemist ei ole ebaproportsionaalse riivega.

14.5.

Ka ei saa tagatise nõuet pidada ebaproportsionaalselt suureks. Kuigi kaebajate

summaarne tagatise maht ligi 55 miljonit eurot on kahtlemata väga suur, tuleb arvestada selle

proportsiooni eesmärgi suhtes. Vaidlusaluste tootmisüksuste rahastamise kogumaksumus võib

ulatuda miljardi euro suurusjärku. Tagatis, mis peab liitujat motiveerima tootmisega reaalselt

alustama, summas ca 5% projekti kogumaksumusest ei ole ülemäära kõrge ega saa olla

eeldatavalt ettevõtjale üle jõu käiv, vaid on taotletava eesmärgi suhtes mõõdukas. Nagu on

selgitatud ka eelnõu seletuskirjas, kujunes tagatise suurus 38 000 eurot MVA kohta

põhivõrguettevõtja poolt reaalselt klientidele väljastatud liitumispakkumiste põhjal,

peegeldades täiendavat kulu, mille uus liituja peab enda peale võtma võrguressurssi kinni

hoidvate ühenduste tõttu. ELTS-i muudatuste vastuvõtmise ajaks oli reaalne liitumistasu nn

fantoomliitujate lisandumise ja võrguressursi ammendumise tõttu kasvanud veelgi suuremaks.

Vastustajalt saadud andmete kohaselt olid uuendatud hinnaprognoosid ettevõtjatele, kes

soovisid 2023. a kevadel prognoosi otsustamaks, kas muudatuste jõustudes kasutada

võimalikku 70% liitumistasu ettemaksu võimalust, eeltoodust kordades suuremad.

Tootmissuunalise liitumise hind tootjatel, kes prognoosi saades liitumisest loobusid, oli

prognoosi kohaselt keskmiselt 187 000 eurot MVA kohta ja liitumismenetlusega jätkajatel

keskmiselt 89 000 eurot MVA kohta. Võrreldes liitumistasuga on tagatise summa 38 000

eurot MVA kohta mõõdukas ja tänaseks pigem tagasihoidlik.

14.6.

Kaebus tuleks jätta läbi vaatamata, kuna tegemist ei ole avalik-õigusliku vaidlusega ja

halduskohus ei ole pädev seda lahendama.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebusest osaline loobumine

15. Evecon Solar 451 OÜ ja Evecon Sikassaare OÜ esitasid kaebusest loobumise avalduse

kohtule tähtaegselt (HKMS § 153 lg 1). Kohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul põhjused

kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmisest keeldumiseks, seega tuleb avaldus vastu võtta ja

menetlus osaliselt lõpetada (HKMS § 152 lg 1 p 3, § 155 lg 4). Menetlus kuulub lõpetamisele

Evecon Solar 451 OÜ-d ja Evecon Sikassaare OÜ-d puudutavas osas. Muus osas jääb kaebus

menetlusse.

16. Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel

esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).

Halduskohtu pädevus

17. Kohus jääb 15.05.2023 ja 17.12.2023 määrustes võetud seisukoha juurde, et tegemist on

halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega. Eelnõu erinevate lugemiste seletuskirjad

võimaldavad järeldada, et tagatist nõutakse avalikes huvides ja see peab täitma avalikke

eesmärke.

15(32)

3-23-836

18. Algse eelnõu seletuskirjas on põhjendatud ELTS § 871 regulatsiooni kehtestamist

järgmiselt (lk-d 1, 3, 4): „Seaduseelnõu eesmärgiks on kiirendada taastuvenergiale

üleminekut, luues taastuvenergia edendamist soodustavad eeldused. /…/ Võrguga liituda

soovivate elektritootjate maht on aga viimase aasta jooksul oluliselt suurenenud ja nüüdseks

ületab see märkimisväärselt võrgu läbilaskevõimekust, mis tingib igale järgnevale liitujale

aina suuremahulisema võrgu ümberehituste vajaduse ja liitumistasu suuruse. Põhivõrgus on

levinud praktika, mille kohaselt liitujad küll ehitavad oma liitumispunkti välja, kuid ei raja

selle liitumispunkti taha tootmisseadet. Kõik sellised liitumised, mille käigus küll

liitumispunkt välja ehitatakse, kuid sinna tootmisseadet ei ühendata, jäävad võrgu ressurssi

blokeerima. Hetkel puudub motivatsioon tühjalt seisva liitumispunkti kiireks kasutusele

võtuks, mis on saanud tuntavaks takistuseks uute elektrijaamade ehitamisele ja võrguga

ühendamisele, kuna uute liitujate liitumistasud on ammendunud ressursi tõttu kasvanud

ebamõistlikult suureks. Samas on hädasti vaja rohkem taastuvenergiatootjaid turule saada,

mis aitaks kaasa elektrihinna talitsemisele. /…/ Elektrituruseaduse täiendamisega antakse

võrguettevõtjatele õigus võtta põhjendatud tasu broneeritud elektrivõrgu ressursi

mittekasutamise eest. Antud tasu eesmärk on suunata liitujaid kindla aja jooksul (1-2 aastat)

oma liitumislepingute kohaseid tootmisseadmeid paigaldama ning elektrivõrguga

sünkroniseerima. Fantoomliitumiste probleemi kiiremaks lahendamiseks kehtestatakse uutele

tootmissuunalistele liitujatele tagatis, kus juba liitumislepingu sõlmimisel tuleb tasuda

deposiit. Tootmise reaalsel alustamisel ettenähtud perioodi vältel (päikesepaneelide puhul 1

aastat ja teiste tehnoloogiate puhul 2 aastat) deposiit tagastatakse ettevõtjale. Selline süsteem

tagab, et arendajad taotlevad võrguga liitumist, kui nad on kindlad projekti teostatavuses.

/…/ Samuti mõjutaks broneeritud elektrivõrgu ressursi mittekasutamise tasu vanade ning

demonteeritud tootmisseadmete jaoks varasemalt kasutusel olnud võrguühenduse võimsust

vabastama. /…/ Turuosalistelt korjatud tasusid peab võrguettevõtja kasutama

tootmissuunalise võimsuse arendamiseks. See aitab kaasa tekkinud pudelikaelade

lahendamisele ning leevendab kõigi tulevikus tootmist alustavate isikute koormist

liitumistasude vähenemise näol.“.

Teise lugemise eelnõu seletuskirjas on selgitatud (lk 1): „Liitumiskulude vähendamiseks, sh

fantoomliitumiste kaotamiseks, on olulisemateks põhimõteteks deposiidi ja võrguühenduse

mittekasutuselevõtmise tasu kehtestamine.“.

Teise lugemise jätkamise eelnõu seletuskirjas on selgitatud (lk 3): „Kavandatud tasud on

avalik-õiguslik rahaline kohustus PS § 113 tähenduses, mida võib kehtestada mis tahes

eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. Eesti kohustus edendada taastuvenergia

tootmist ja ühes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega tagada taastuvatest energiaallikatest

toodetud energia üldise osakaalu tõus liidu summaarses energia lõpptarbimises tuleneb

Euroopa Liidu õigusest ja on põhiseadusega kooskõlas. Ühelt poolt motiveerivad tasud

loodud liitumispunktide sihtotstarbelist kasutuselevõttu, teisalt aga tagavad, et tühjalt

seisvate liitumispunktide arvelt ei jääks täitmata riiklikud eesmärgid suurendada energia

tootmises ja kasutamises taastuvenergia osakaalu.“.

19. Eeltoodud selgitused võimaldavad järeldada, et vaidlusalune tagatis kehtestati avalik-

õigusliku rahalise kohustusena, mida nõutakse avalikes huvides, et edendada taastuvenergia

tootmist, võimaldada uutel elektrienergia tootjatel lihtsamini võrgule ligi pääseda, hoida

liitumiskulusid ja tarbijate elektrikulusid kontrolli all. Tagatist nõutakse seadusega, seaduses

toodud tähtajaks, tingimustel ja suuruses, selle maksmata jätmise tagajärjed ja tagastamise

tingimused näeb ette seadus. Liitumislepingu pooltel ei ole võimalik tagatise küsimustes läbi

rääkida, nagu see on tavapärane eraõiguslikes suhetes. Kuigi tagatis makstakse

võrguettevõtjale, ei ole võrguettevõtjal selle kasutamisel vabad käed, vaid tagatist tuleb

kasutada seaduses toodud eesmärgil. Tagatise maksmisega ei seondu konkreetset

16(32)

3-23-836

vastusooritust, sest liitumispunkti väljaehitamise kulud tuleb liitujal endal täismahus kanda.

Tagatise nõudmine on seotud riikliku eesmärgiga suurendada taastuvenergia tootmist (vt

EnKS § 321, ELTS § 594 lg 1). Seega on vastustajale pandud seadusega avalik-õiguslik

kohustus nõuda liitujatelt tagatist. Tagatisega seotud vaidlust ei muuda eraõiguslikuks asjaolu,

et selle nõudmise kohustus on pandud eraõiguslikule isikule. Vastustaja ainuosanikuks on riik

Kliimaministeeriumi kaudu, seega täidab vastustaja riigi huve ja ülesandeid. Tegemist on

avalik-õigusliku suhtega, milles tekkinud vaidluse lahendamine allub halduskohtu pädevusele

(HKMS § 4 lg 1).

20. Kaebajate ja vastustaja vahel on ka eraõiguslik lepinguline suhe, millega seotud vaidlused

alluvad maakohtu pädevusele. Maakohtus tuleb vaidlustada lepinguga seotud vaidlused, sh

lepingu täitmisega (riigihanke väljakuulutamine) viivitamine, lepingutasu suurendamine,

lepingutasu maksmise graafiku muutmine, lepingu lõpetamine ja osamaksete tagastamine.

Kuigi tagatis on seotud liitumislepinguga (tagatist maksmata liitumislepingut ei sõlmita või

see lõpetatakse), ei ole tegemist lepingu osaga – seda ei reguleerita lepinguga. Tagatist ei

nõuta lepingu täitmise tagamiseks (kindlustamaks, et vastustaja saaks võrguühenduse

väljaehitamise eest tasu), vaid tagamaks, et tootja hakkab elektrienergiat tootma.

Elektrienergia tootma hakkamine ei ole liitumislepingu järgne kohustus ega kaitse vastustaja

huve. Tagatis ei reguleeri pooltevahelisi suhteid ega kaitse vastustajat. Vastustaja õigusi ega

huve ei puuduta see, kui kalliks võib võrguühenduse väljaehitamine kujuneda või kas

võrguühendust hakatakse tegelikkuses kasutama. Tegemist on teisi tootmisest huvitatud

isikuid ja tarbijaid puudutava asjaoluga. Kuigi tagatist nõutakse lepingulise suhte kõrval, on

tegemist iseseisvat eesmärki omava instrumendiga. Tagatis reguleerib pooltevahelisi

kohustusi kauem kui liitumislepinguline suhe – tagatise tagastamise üle tuleb otsustada alles

pärast elektritootmisega alustamist ELTS § 871 lg-s 4 toodud tähtaja jooksul (ELTS § 871 lg

1). Selleks ajaks on liitumistasu tasutud ning liitumisleping täidetud ja lõppenud. Seega ei ole

tagatise tasaarveldamine liitumistasuga reaalne. Samuti ei ole oluline, kas pidada vastustaja

24.03.2023 e-kirja haldusaktiks või toiminguks või lihtsalt meeldetuletuseks/märgukirjaks.

See ei muuda tagatise iseloomu ja selle nõudmise eesmärki. Kohtu arvates on asjakohane

kaebajate võrdlus vedelkütuse seaduse (VKS) §-s 41 ette nähtud tagatisega, mida samuti

nõutakse avalikes huvides. Ka riigihankelepingud on tsiviilõiguslikud, kuid nende sõlmimise

menetlus on avalik-õiguslik, mis allub halduskohtu kontrollile.

21. Kohus möönab, et tegemist on piiripealse juhtumiga, kus avalik-õiguslikud ja

eraõiguslikud suhted on omavahel tihedalt põimunud. Piiripealsete juhtumite korral ei ole

lõpptulemusena oluline, kummas kohtus kaebaja oma õigusi kaitseb, peaasi, et talle tagatakse

kohtukaebe võimalus. Kuna vaidluse all ei ole niivõrd vastustaja tegevus kui just seadusandja

oma, siis on asjakohasem arutada tagatise kehtestamise ja õiguspärasuse küsimusi just

halduskohtus, mis on spetsialiseerunud avaliku võimu tegevuse õiguspärasuse kontrollimisele.

Vastustaja kinnitas, et ükski ettevõtja ei ole pöördunud tagatise vaidlustamiseks maakohtu

poole, seega ei teki praegusel juhul olukorda, kus samu küsimusi lahendavad erineva haru

kohtud samaaegselt. Sellest, et seni on kõik tagatist vaidlustada soovivad isikud (sh Sunmill

SPV19 OÜ asjas nr 3-23-1456) pöördunud kaebusega halduskohtu poole, saab järeldada, et ka

turuosalised said tagatise regulatsioonist aru kui avalik-õiguslikust, mitte lepingulisest

kohustusest. Igal juhul ei saa seadusandja halva õigusloome tõttu jätta kaebajate õigusi

kaitseta.

Vaidluse ese

22. Esialgse kaebuse esitasid 12 kaebajat. Erinevatel aegadel on kaebusest loobunud 6

kaebajat (Evecon Kopli OÜ, Evecon Puhja OÜ, Evecon Solar 417 OÜ, Evecon Wind Aravuse

OÜ, Evecon Solar 451 OÜ ja Evecon Sikassaare OÜ) ning Evecon OÜ on loobunud kaebusest

17(32)

3-23-836

osaliselt (Risti päikeseelektrijaama projekti osas). Evecon OÜ teise projekti osas astus

eriõigusjärglasena menetlusse Evecon Tsirguliina 2 OÜ. Seega on menetluses veel 6 kaebajat

– Evecon Tsirguliina 2 OÜ, Evecon Püssi OÜ, Evecon Solar 432 OÜ, Evecon Solar 435 OÜ,

Evecon Solar 437 OÜ ja Evecon Solar 461 OÜ.

23. Kaebajad vaidlustasid vastustaja 24.03.2023 e-kirja. Sisuliselt vaidlustavad kaebajad

tagatise tasumise kohustust (ELTS § 871 lg 1) ja selle tasumise tähtaega (ELTS § 1113 lg 14)

ning selle tasumata jätmise tagajärgi (ELTS § 871 lg 9). Lisaks neile sätetele on kaebajad

taotlenud ELTS § 871 lg-te 4 ja 10 põhiseadusevastaseks tunnistamist. Nimetatud sätted

näevad ette järgmist:

§ 871. Tootmissuunalise liitumise lepingutingimused

(1) Üle 15 kW elektrilise võimsusega seadme võrguga liitmiseks tootmissuunalise

liitumise taotluse esitamise ajaks on turuosaline kohustatud maksma võrguettevõtjale

tagatiseks 38 000 eurot megavoltampri kohta. Võrguettevõtja ei rakenda tagatise nõuet,

kui taotleja on tasunud vähemalt 70 protsenti liitumistasust või kui liitumistaotlus

esitatakse korterelamule rajatava tootmisseadme ühendamiseks võrguga. Tagatis

tagastatakse turuosalisele või see arvestatakse tema liitumistasu katteks vaid juhul, kui

turuosaline on alustanud liitumistaotluse kohase tootmisseadmega elektrienergia tootmist

käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi jooksul, või juhul, kui liitumistaotlust ei

võetud menetlusse. Muul juhul tagatis tagastamisele ei kuulu.

(4) Tootmise alustamiseks ettenähtud periood on päikesepaneelide paigaldamisel üks

aasta, avameretuuleparkide paigaldamisel kolm aastat ja muude tehnoloogiate puhul

kaks aastat alates liitumispunkti valmimisest või võrguettevõtja poolsest liitumislepingu

täitmise lõpptähtajast.

(9) Kui tootmissuunalise liitumis- või võrgulepingu sõlminud isik ei tasu tähtaegselt

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagatist, ei väljasta võrguettevõtja turuosalisele

liitumislepingu pakkumist, ja sellega liitumismenetlus lõpeb või kaotab liitumisleping

kehtivuse. Kui tootmissuunalise liitumis- või võrgulepingu sõlminud isik ei tasu

tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 6 või 7 nimetatud tasu, ei taga võrguettevõtja

turuosalisele liitumis- või võrgulepinguga kokkulepitud võrguühendust tootmissuunalise

võimsuse ulatuses, mida turuosaline ei ole kasutanud. Liitumispunktis vajaliku

tootmissuunalise võimsuse taastamiseks esitab turuosaline uue liitumistaotluse.

(10) Käesoleva paragrahvi lõigete 1, 6 ja 7 alusel tasutud rahalisi vahendeid kasutab

võrguettevõtja oma võrgu läbilaskevõime suurendamisega seotud investeeringukulude

katmiseks. Laekunud tasu ja selle kasutamise üle peab võrguettevõtja

raamatupidamisarvestuses eraldi arvestust.

[RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 17.03.2023]

§ 1113. Muud rakendussätted

(14) Käesoleva seaduse § 871 lõikes 1 nimetatud tagatist rakendatakse käesoleva lõike

jõustumise seisuga esitatud liitumistaotluse ning sõlmitud ja täitmisel oleva

tootmissuunalise liitumislepingu suhtes alates 60 päeva möödumisest käesoleva lõike

jõustumisest arvates.

[RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 17.03.2023]

18(32)

3-23-836

24. Kohus kohaldas 15.05.2023 määrusega kaebajate suhtes esialgset õiguskaitset, peatas

vastustaja 24.03.2023 korralduste (e-kirjade) kehtivuse, keelas vastustajal rakendada kaebajate

suhtes ELTS § 871 lg-s 9 toodud tagajärge kuni 17.12.2023, st vastustajal ei olnud tagatise

maksmata jätmise argumendil õigust keelduda väljastamast kaebajatele liitumislepingu

pakkumist, samuti liitumismenetlust lõpetada või liitumislepingut lõpetada; lisaks kohustas

kohus vastustajat jätkama kaebajatega liitumismenetlust ja täitma liitumislepingut, nõudmata

neilt selleks ELTS § 871 lg-s 1 ettenähtud tagatist enne 17.12.2023.

Kaebajate korduva esialgse õiguskaitse taotluse jättis kohus 17.12.2023 määrusega

rahuldamata.

25. Kaebajate esitatud andmetest (dtl 2842) nähtub, et kõik kaebajad olid sõlminud

liitumislepingu enne vaidlusaluste normide jõustumist, seega tuli neil ELTS § 1113 lg 14 järgi

tasuda tagatis hiljemalt 16.05.2023. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga ei ole kaebajad kohtule

teadaolevalt tagatist maksnud ja vastustaja ei ole seda neilt ka nõudnud. Osad kaebajatest

(Evecon Tsirguliina 2 OÜ, Evecon Püssi OÜ, Evecon Solar 432 OÜ ja Evecon Solar 437 OÜ)

tasusid liitumistasu II osamakse 16.05.2023 (dtl 3513-3514) ning osad kaebajad (Evecon

Solar 435 OÜ ja Evecon Solar 461 OÜ) tasusid liitumistasu II osamakse pärast tagatise

tasumise tähtpäeva, kuid enne 17.12.2023 (vastavalt 19.09.2023 ja 01.06.2023). Vastustaja

kinnitas, et aktsepteerib liitumistasu II osamaksete tasumist ega nõua seetõttu kaebajatelt ka

kohtumenetluse lõppedes tagatise tasumist.

26. Kuigi ELTS § 871 lg 1 ei ole kõige parema sõnastusega, saab sellest siiski koos ELTS §

1113 lg-s 14 tooduga piisava selgusega järeldada, et tagatise tasumise kohustust ei ole neil

liitumistaotluse esitanud isikutel, kes on tasunud 16.05.2023 seisuga 70% liitumistasust ehk

liitumistasu II osamakse6. Sama seisukohta on väljendatud nii vastustaja 24.03.2023 e-kirjas ja

vastuses kaebusele kui ka kaasatud haldusorgan. 70% liitumistasu tasumise võimalust on

kasutanud lisaks teised turuosalised ja vastustaja on seda aktsepteerinud. Seega puudub põhjus

arvata, et kaebajate puhul tuleks kohaldada neid norme teisiti. Evecon Tsirguliina 2 OÜ,

Evecon Püssi OÜ, Evecon Solar 432 OÜ ja Evecon Solar 437 OÜ on tasunud 70%

liitumistasust tähtaegselt, mis tähendab, et neid tagatise regulatsioon ei puuduta. Neil ei ole

kohustust tagatist tasuda ja nendega ei saa tagatise maksmata jätmise põhjendusel

liitumislepingut või -menetlust lõpetada. Ka juhul, kui vastustaja prognoositud liitumistasu

osamakse suurus ei osutunud õigeks ja tegelikult tulnuks liitumistasu tasuda suuremas

summas, ei ole tegemist asjaoluga, mida saaks ette heita kaebajatele ja mille tagajärjeks saaks

olla tagantjärele tagatise nõudmine või liitumislepingu/-menetluse lõppemine. Seega ei kaitse

Evecon Tsirguliina 2 OÜ, Evecon Püssi OÜ, Evecon Solar 432 OÜ ja Evecon Solar 437 OÜ

praeguse kaebusega enda subjektiivseid õigusi. Ka juhul, kui kohus tunnistab tagatise

regulatsiooni põhiseadusevastaseks, ei muutu sellest nende kaebajate õigused ega kohustused.

Liitumistasu suuruse muutumine ja tasumise tähtaeg ei ole praeguse vaidluse esemeks.

Tegemist on lepingulise vaidlusega, mis tuleb lahendada maakohtus. Seetõttu jätab kohus

Evecon Tsirguliina 2 OÜ, Evecon Püssi OÜ, Evecon Solar 432 OÜ ja Evecon Solar 437 OÜ

kaebuse läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 2).

27. Kuigi ka Evecon Solar 435 OÜ ja Evecon Solar 461 OÜ on praeguseks liitumistasu II

osamakse tasunud ning vastustaja kinnitas, et ei nõua nendelt pärast kohtumenetluse lõppu

tagatise tasumist, puudub alus nende kaebajate osas menetlust lõpetada või kaebusi läbi

vaatamata jätta. Need kaebajad tasusid II osamakse pärast seaduses toodud tähtaega, kuid

kohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse kehtimise ajal. Esialgne õiguskaitse kehtib kuni

6 Liitumislepingu lisa 3 „Prognoositud eeldatava liitumistasu tasumise maksegraafik“ (nt dtl 293) järgi koosneb

liitumistasu 3 osamaksest, millest esimene on 20%, teine 50% ja kolmas 30%. Seega on kahe esimese osamakse

kogusuuruseks 70% liitumistasust.

19(32)

3-23-836

kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja

menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni (HKMS § 249 lg 4). HKMS § 254 lg 2 järgi tuleb

esialgse õiguskaitse määruse ja selle alusel antud haldusakti alusel saadu vastavas osas

kaebuse rahuldamata jätmisel tagastada, samuti kõrvaldada muud esialgse õiguskaitse

kohaldamisest tulenevad tagajärjed. Seega kui kohus jätab nende kaebajate kaebuse läbi

vaatamata, lõpeb menetlus nende jaoks positiivse kohtuotsuseta, mis tähendab, et esialgse

õiguskaitse tagajärjed tuleb kõrvaldada, mh annab see vastustajale õiguse nõuda nendelt

kaebajatelt tagatist või lõpetada nende liitumislepingud või -menetlus, sest nad ei tasunud

tagatist ega liitumistasu II osamakset hiljemalt 16.05.2023. Isegi kui vastustaja kinnitab

praegusel hetkel, et ta ei kavatse seda teha, siis ei ole tal õiguslikke takistusi hiljem teisiti

käitumiseks. Kohus peab lähtuma kehtivast regulatsioonist, mitte halduspraktikast. Järelikult

esineb nende kaebajate õiguste võimalik riive jätkuvalt ja nende kaebajate osas tuleb

menetlusega jätkata.

28. Kohus nõustub kaasatud haldusorgani seisukohaga, et mitte kõik kaebajate vaidlustatud

ELTS-i normid ei ole praeguses asjas asjakohased ja kohus nende põhiseaduspärasust ei

kontrolli.

28.1. Kaebajate õigusi saab praegusel ajal riivata ELTS § 871 lg 1 esimene ja teine lause, mis

näevad ette tagatise tasumise kohustuse olemasolevatele liitujatele ja sellest kohustusest

vabastamise, kui liituja on tasunud 70% liitumistasust. Kaebajate õigusi saab riivata ka ELTS

§ 1113 lg 14, mis näeb ette tagatise tasumise tähtpäeva olemasolevate liitujate jaoks, ja § 871

lg 9 esimene lause, mis näeb ette tagatise tähtaegse tasumata jätmise tagajärje. Seega tuleb

vaidlus piiritleda nende normidega. Nendest normidest lähtudes on koostatud ka vastustaja

24.03.2023 e-kirjad.

28.2. ELTS § 871 lg 1 kolmas ja neljas lause, mis reguleerivad tagatise tagastamise võimalusi,

ja nendega seotud ELTS § 871 lg 4, mis näeb ette tootmisega alustamise tähtaja selleks, et

tagatist oleks võimalik tagasi saada, ei riiva praegusel hetkel kaebajate õigusi. Isegi olukorras,

kus kaebajatel tuleks tagatis tasuda, puudub hetkel teadmine, millise aja jooksul õnnestub neil

tootmisega alustada. Kui nende ehitustööd jäävad ELTS § 871 lg-s 4 toodud tähtaja sisse, siis

oleks neil õigus tagatise tagastamisele ja tagatise tagastamata jätmise regulatsioon ei riiva

nende õigusi. Kui ehitustööd kestavad kauem ja tekib reaalne oht tagatise tagastamata

jätmiseks, on kaebajatel võimalik esitada kohtule uus kaebus. Praegusel juhul on kaebajate

õiguste riive oletuslik. Kohus ei lahenda hüpoteetilisi kaebusi.

28.3. Kaebajate õigusi ei riiva hetkel ka ELTS § 871 lg 9 teine ja kolmas lause. Esiteks ei ole

kaebajad vaidlustanud ELTS § 871 lg-id 6 ja 7, millega seotud tagajärgi ELTS § 871 lg 9 teine

ja kolmas lause reguleerivad. ELTS § 871 lg-d 6 ja 7 kehtestavad tasu maksmise kohustuse

nende turuosaliste suhtes, kes ei ole kasutanud ELTS § 871 lg-s 4 toodud tähtaja möödumisel

oma liitumislepingu järgset tootmisvõimsust või kes ei ole viimase 2 aasta jooksul kasutanud

oma võrgulepingu järgset tootmissuunalist võimsust. Nagu ka eespool viidatud sätete puhul, ei

ole ka nende sätete puhul kaebajate õiguste riive praegusel juhul teada. Riive võib tekkida

tulevikus või võib ka mitte tekkida. Tegemist on hüpoteetilise olukorra, mida kohus ei saa

lahendada.

28.4. Kaebajate õigusi ei saa mingil juhul riivata ELTS § 871 lg 10. Nimetatud säte reguleerib

vastustaja kohustusi tagastamata tagatise kasutamisel. Kui tagatis ei kuulu kaebajatele

tagastamisele, siis ei saa nende õigusi riivata see, mil eesmärgil tagastamata tagatist

kasutatakse. Seda enam ei saa nende huvidega olla vastuolus see, kui nimetatud summat

kasutatakse võrgu läbilaskevõime suurendamiseks, sest see annab ka kaebajatele endile

võimaluse tulevikus uusi liitumistaotlusi esitada.

20(32)

3-23-836

28.5. Seetõttu jätab kohus ELTS § 871 lg 1 kolmanda ja neljanda lause, § 871 lg 9 teise ja

kolmanda lause ning § 871 lg 10 asja lahendamisel tähelepanuta. Need normid ei olnud

vaidlusaluste 24.03.2023 e-kirjade koostamise ja tagatise tasumise nõude aluseks.

24.3.2023 -kirjad

29. Vaidluse all on vastustaja poolt Evecon Solar 435 OÜ-le ja Evecon Solar 461 OÜ-le

24.03.2023 saadetud e-kirjad (dtl 2600, 2606). Nimetatud e-kirjadega teavitati kaebajaid

17.03.2023 jõustunud ELTS-i muudatustest, mh tagatise tasumise kohustusest, tähtajast ja

tasumata jätmise tagajärjest. Kummagi kaebaja osas toodi välja tema liitumislepingu järgne

tootmissuunaline võimsus ja sellele vastava tagatise või garantii suurus: 1) Evecon Solar 435

OÜ, 113,5 MVA, 4 313 000 eurot; 2) Evecon Solar 461 OÜ, 103,86 MVA, 3 946 680 eurot.

Lisaks selgitati garantii andmise tingimusi.

30. Kohus jääb 03.05.2023 ja 15.05.2023 määrustes toodud seisukoha juurde, et vastustaja

24.03.2023 e-kirju saab käsitleda haldusaktidena. Kuigi kaebajate ja vastustaja vahel on

eraõiguslik lepinguline suhe, leidis kohus eespool, et tagatis on avalik-õiguslik instrument

lepingulise suhte kõrval, mis kaitseb avalikke huve ja mis reguleerib poolte suhteid ka pärast

liitumislepingu lõppemist. Kuna tagatis tasumine ei ole lepingust tulenev nõue, vaid

seadusega eraldiseisvalt pandud kohustus, tuleb selle nõudmist vastustaja poolt käsitleda

seadusandja poolt pandud avaliku ülesande täitmisena. Avalik-õiguslikus suhtes tuleb tagatise

nõuet pidada kas haldusaktiks või toiminguks. Kohtu hinnangul saab viidatud e-kirju,

vaatamata vormistuslikele puudustele, pidada üksikjuhtumit reguleerivateks ja isikutele

kohustusi tekitavateks haldusaktideks. Kuigi tagatise maksmise kohustuse, tähtaja ja suuruse

sätestab ELTS, on vastustaja e-kirjadega tagatise kohustus kaebajate suhtes isikustatud ja

muudetud nende suhtes siduvaks – on tehtud kindlaks, et kaebajad ei ole tasunud liitumistasu

II osamakset, on välja toodud kaebajate lepingujärgne tootmissuunaline võimsus ja selle alusel

arvutatud konkreetne tagatise summa. Samuti on välja toodud pangakonto andmed, kuhu

tagatis tuleb tasuda. Seega reguleerib iga vastustaja saadetud e-kiri konkreetset juhtumit, mitte

ei ole tegemist kõigile liitujatele saadetud üldise selgitava e-kirjaga. Seaduses toodud

kohustuse haldusaktis välja toomine on adressaadi jaoks kohustuse täiendavaks õiguslikuks

aluseks. E-kirjas on selgelt välja toodud tagatise tasumise nõue: „Palume seega hiljemalt

16.05.2023 anda või tasuda põhivõrguettevõtjale lähtuvalt ELTS § 871 alusel tagatis seaduses

sätestatud ulatuses. Kui klient ei esita tagatist tähtaegselt, siis kaotab liitumisleping kehtivuse

või lõpeb liitumismenetlus ELTS § 871 lõike 9 alusel.“. See tähendab, et tegemist ei olnud vaid

selgitava kirjaga. Oluline pole, et iga liituja teab ise temaga sõlmitud lepingujärgset

tootmisvõimsust ja on suuteline ise selle järgi tagatise suuruse välja arvutama. Samamoodi

peab iga maksumaksja oskama välja arvutada oma maksukohustuse suuruse, ometi loetakse

maksusumma nõuet haldusaktiks (maksuotsus maksukorralduse seaduse § 95 lg 2 tähenduses,

maamaksuteade maamaksuseaduse § 7 lg 2 tähenduses). Sarnaselt on haldusaktiks ka tagatise

otsus (VKS § 42 lg 22). Seetõttu pole põhjust pidada ka vastustaja e-kirja teistsugust õiguslikku

tähendust omavaks.

31. Lisaks on e-kirjas sätestatud täiendavad tingimused, millele tagatiseks pakutav garantii

peab vastama. ELTS § 871 lg 2 p 1 võimaldab küll anda tagatiseks krediidiasutuse,

finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii, kui garantii tingimusi seadus ei kehtesta.

Seevastu vaidlusalustes e-kirjades on sätestatud garantii tingimused järgmiselt: „Kui klient

esitab tagatise garantiina, peab see kehtima ELTS-is ettenähtud tootmise alustamise

tähtpäevani või juhul kui Elering ei ole liitumispakkumist väljastanud, siis liitumistaotluse

esitamisest vähemalt kolm (3) aastat. Sellisel juhul peab klient liitumislepingu sõlmimisel

garantiid pikendama või esitama uue garantii. Uuendatud garantii peab kehtima kuni

tähtpäevani, mille fikseerivad pooled liitumislepingus.“.

21(32)

3-23-836

32. Neil põhjustel peab kohus vastustaja 24.03.2023 korraldusi/e-kirju regulatiivseteks

haldusaktideks (HMS § 51 lg 1), mida saab halduskohtus vaidlustada tühistamiskaebusega.

33. Kaebajad heidavad ette nende ära kuulamata jätmist. Kohtu hinnangul võis praeguses

asjas jätta kaebajad ära kuulamata (HMS § 40 lg 3 p 2). Kaebajatel ei oleks olnud esitada

vastustajale mingeid andmeid või seisukohti, mis võinuks korraldusi sisuliselt mõjutada.

Kaebajate võimalikud makseraskused või tagatise leidmise keerukus ei oleks olnud sellised

asjaolud, millega vastustaja saanuks korralduste tegemisel arvestada. Vastustaja ei saanud

seaduses toodust kõrvale kalduda seaduse võimalikule põhiseadusevastasusele vaatamata.

Korralduse andmine ei välistanud kaebajate võimalust tasuda tagatise asemel hiljemalt samaks

tähtajaks liitumistasu II osamakset. Selle tasumist saanuks ja pidanuks tagatise rakendamisel

arvestama. Seega ei ole kaebajate ärakuulamise õigust rikutud ja korraldused ei ole kaebajate

ära kuulamata jätmise tõttu õigusvastased.

34. Kaebajad heidavad ette ka korralduste põhjendamata jätmist. Kohtu arvates ei ole ka

sellekohased etteheited põhjendatud. Korraldused on piisaval määral põhjendatud – neis on

viidatud andmise aluseks olevatele normidele ja välja toodud faktiline alus (HMS § 56 lg 2).

Tagatise suuruse kujunemine on arusaadav ja kontrollitav. Tegemist ei olnud kaalutlusõiguse

alusel antud haldusaktiga (HMS § 56 lg 3). Kaebajate emaettevõtja Evecon OÜ osales ELTS-i

muutmise seaduse eelnõu menetlusprotsessis ja esitas 25.01.2023 oma seisukohad7. Seega olid

korralduste tegemise asjaolud kaebajatele teada ja nad ei ole põhjendanud, mis osas jäid

korraldused neile arusaamatuks. Nad on saanud esitada kohtule põhjendatud kaebuse ega ole

tuginenud sellele, et neile ei ole korralduse sisu või põhjendused arusaadavad. Isegi kui seadus

võis olla kaebajate jaoks ebaselge osas, kas 70% liitumistasu maksmine vabastab tagatise

maksmise kohustusest, on korraldustes seda selgelt kinnitatud. Ainus seadusest mittetulenev

osa puudutab garantiid, kuid kaebajad ei ole garantiitingimusi vaidlustanud. Kaebajatel

puudus võimalus garantiid esitada korralduses toodud garantiitingimustele vaatamata, sest

krediidiasutused ei olnud nõus neile garantiid andma. Seega ei ole korralduste

põhjendamiskohustust rikutud ja korraldused ei ole selletõttu õigusvastased.

35. Kaebajad heidavad ette vaidlustamisviite puudumist. Vaidlustamisviite puudumine ei

mõjuta haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi

(HMS § 57 lg 2). Vaidlustamisviite puudumist võib pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja

möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite

puudumisest (HMS § 57 lg 3). Kaebajad esitasid kaebuse tähtaegselt. Vaidlustamisviite

puudumine ei mõjutanud nende kaebeõiguse teostamise võimalust – kaebajad on pöördunud

õigesti kaebusega halduskohtusse. Seega vaatamata asjaolule, et korraldustes puudub

vaidlustamisviide, ei anna see iseseisvat alust korralduste tühistamiseks.

36. Kohtu arvates ei ole rikutud ka vorminõudeid. Korraldused on antud elektrooniliselt

(HMS § 55 lg 3), seega ei pidanud need olema allkirjastatud (HMS § 55 lg 4). Korraldused on

saadetud egle.ee8 portaali kaudu, mis on vastustaja peetav liitumiste infosüsteem. Seetõttu pidi

olema arusaadav, kellelt olid korraldused tulnud. Korraldustele on lisatud vastustaja töötaja

nimi, olemas on kirja kuupäev (HMS § 55 lg 4). Korraldused on selged ja üheselt mõistetavad

(HMS § 55 lg 1).

37. Korraldused on antud pädeva haldusorgani poolt ja vastavad ELTS-is toodule. Selles ei

ole kaalumisvigu ega vorminõuete rikkumisi (HMS § 54). Ainus etteheide korralduste

õiguspärasusele saab seonduda proportsionaalsusega. Seejuures ei ole korraldused iseenesest

7 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/arvamused/2ad3cffe-ed19-4c4c-b456-1a77f9bf0ac3/

elektrituruseaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus/.

8 https://egle.ee/#/.

22(32)

3-23-836

ebaproportsionaalsed, vaid on seda juhul, kui korralduste aluseks olev regulatsioon on

ebaproportsionaalne.

ELTS-i põhiseaduspärasus

38. Kaebajad peavad tagatise regulatsiooni PS-iga vastuolus olevaks – nii tagatist ennast kui

ka selle suurust (ELTS § 871 lg 1), tagatise maksmise tähtaega (ELTS § 1113 lg 14) ja

maksmata jätmise tagajärgi (ELTS § 871 lg 9).

39. Kohus ei pea tagatist, selle suurust ja tasumata jätmise tagajärgi põhiseadusevastasteks.

Eelnõu seletuskirjas on tagatise kehtestamise vajadust piisavalt põhjendatud ja kohtu

hinnangul on need põhjendused asjakohased. Vaidluse all ei ole asjaolu, et elektrienergia on

elutähtis ressurss, ilma milleta ei suuda elanikkond, riik ega majanduskeskkond tavapäraselt

toimida. Samuti on üldteada eesmärk minna üle taastuvenergiale ja vähendada taastumatute

ressursside kasutamist elektrienergia tootmisel. Elektrivõrk on piiratud ressurss. Võrguga

liituda soovijaid on palju ja nõudlus ületab võrgu läbilaskevõimekust. Samas ei ole kõik

ettevõtjad, kes on lasknud liitumispunkti välja ehitada, hakanud võrku elektrit edastama,

hoides sellega piiratud võrguressurssi kinni. See muudab uute elektritootjate turule tuleku

raskemaks, sest kulud võrgu läbilaskevõime suurendamiseks järjest kasvavad. See omakorda

takistab või viivitab roheenergiale üleminekut. Järjest kallimad ehitustööd muudavad

elektrienergia tarbijate jaoks kallimaks. Tagatise regulatsioon motiveerib ettevõtjat kaaluma

võrguühenduse ehitamise otstarbekust ja ajakohasust. Kui ettevõtja ressursid ei ole (veel)

piisavad, et lisaks võrguühendusele ka tootmisseadme ehitustöid teostada ja elektrienergiat

tootmata hakata, siis ei ole tal otstarbekas võrguühendust valmis ehitada ega võrguressurssi

asjatult kinni hoida. Samuti muutub tagatise tõttu kahjumlikumaks nende ettevõtjate tegevus,

kelle eesmärk ongi elektrihindadega spekuleerida. Kohus nõustub kaasatud haldusorgani

seisukohaga, et sama efektiivne meede ei oleks tootma asuvate ettevõtjate premeerimine

toetusega, sest see ei mõjuta nn fantoomliitujaid, kelle eesmärk ei olegi erinevatel põhjustel

praegu või lähitulevikus (kui üldse) tootmisega alustada. Kuigi tagatise suurus võib olenevalt

väljaehitatavast tootmisvõimsusest kujuneda märkimisväärseks, on tegemist ajutise kuluga.

Tootma hakkamisel saab tootja tagatise tagasi. Täiendavate kohustuste ja kulude lisandumine

muudab projekti elluviimise kallimaks ja võib piirata juurdepääsu võrguressursile. Samas

olukorras, kus nõudlus ületab tunduvalt võrguressursi võimekust ja ehituskulud järjest

kasvavad, ei olegi võrgule ligipääsu saamine juba turuolukorrast tulenevalt odav ja kõigi

soovijate hulgast tuleb teha mingi kriteeriumi alusel valikuid. Paremast majanduslikust

võimekusest lähtumist ei saa pidada ebaõigeks, arvestades et tegemist on kulukate

projektidega. Ettevõtjatel on juba projekti planeerimisel võimalik tagatise ja selle suurusega

arvestada.

40. Kaebajate tõstatatud ebaselguse probleemid normide sõnastuse osas on tõlgendamise teel

mõistlikult ületatavad. Kaebajate osas on üheselt mõistetav, et nende suhtes hakkas tagatise

tasumise kohustus kehtima 16.05.2023, v.a juhul, kui nad olid selleks ajaks tasunud vähemalt

70% liitumistasust. Nimetatud tähtajaks 70% liitumistasu ja tagatise tasumata jätmisel tuli

kaebajatega liitumismenetlus ja -leping lõpetada.

41. Küll aga leiab kohus, et põhiseadusevastane on olemasolevatele liitujatele ettenähtud

üleminekuaeg – 60 päeva. ELTS § 1113 lg-st 14 tuleneb koos § 871 lg-ga 1, et liitumistaotluse

esitanud ja liitumislepingu sõlminud turuosalise suhtes ei rakendata tagatist 60 päeva jooksul

sätte jõustumisest, s.o kuni 16.05.2023. Kohtu arvates on üleminekuajaks ettenähtud tähtaeg

põhjendamatult lühike ja põhiseadusevastane, sest riivab ebaproportsionaalselt kaebajate

ettevõtlusvabadust (PS § 31) ja õiguskindluse põhimõtet (PS § 10). PS §-st 10 tuleneb

õigusriigi põhimõte, mis hõlmab õiguskindluse põhimõtte. Õiguskindluse põhimõte hõlmab

23(32)

3-23-836

omakorda õiguspärase ootuse ja vacatio legis’e põhimõtte. Ehkki õiguspärase ootuse

põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist, tuleb silmas pidada, et õigus ei tohi olla

õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik. Õiguspärase ootuse põhimõtte esemeline kaitseala

hõlmab isiku mõistliku ootuse, et õiguskorras talle antud õigused ja pandud kohustused

püsivad stabiilsena ega muutu rabavalt ebasoodsas suunas. PS § 9 teise lause kohaselt

laienevad PS-is loetletud õigused, vabadused ja kohustused juriidilistele isikutele niivõrd, kui

see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja

kohustuste olemusega. Seega hõlmab õiguspärase ootuse põhimõtte isikuline kaitseala PS § 9

teisest lausest tulenevalt ka juriidilised isikud (Riigikohtu 31.01.2012 otsus asjas nr 3-4-1-24-

11, p-d 48-50).

42. Kaebajad tegid oma äriplaanid ja sõlmisid vastustajaga liitumislepingud ajal, mil puudus

vaidlusalune tagatise regulatsioon. Seega ei saanud nad äriplaanide koostamisel,

finantseeringute planeerimisel ja liitumislepingut sõlmides sellise kohustusega arvestada.

Tagatist nõutakse kaebajatelt väga suures suuruses, mis ületab esialgu sõlmitud

liitumislepingu järgset liitumistasu 5-kordselt.

Kaebaja

I osamakse

ja tasumise

aeg

II osamakse

ja tähtaeg

II osamakse

prognoos

Tagatis

Selgitus

22.08.2022

21.10.2022

juuli.23

882 571,43 €

183 800 €

434 000 €

07.07.2022

29.08.2022

mai.23

787 200,00 €

157 440 €

393 600 €

Kokku

1 669 771,43 €

341 240 €

827 600 €

1 655 200,00 € -

2 069 000,00 €

8 259 680 €

Evecon Solar

461 OÜ

(16104931)

Liitumisleping nr 1.1-

4/2022/334, Kiisa akupank

(Kiisa alajaam)

787 200,00 € -

984 000,00 €

3 946 680 €

Tasus II osamakse

01.06.2023

(1 985 131 €)

Evecon Solar

435 OÜ

(16104167)

Liitumisleping nr 1.1-

4/2022/302, Aruküla

akupank (Aruküla alajaam)

868 000,00 € -

1 085 000,00 €

4 313 000 €

Tasus II osamakse

19.09.2023 (koos I

osamaksega

1 608 269 €)

Liitumisleping, sõlmimise kuupäev ja

kogusumma

Seejuures ei saa tagatise tasumist vaadelda kui liitumistasu maksmise kohustuse ajas ettepoole

toomist. Tagatis on täiendav kohustus liitumistasu kõrval, st lisaks tagatisele tuleb tasuda ka

liitumistasu täies mahus. ELTS § 871 lg-s 1 toodud tasaarveldamist liitumistasuga ei saa

reaalselt rakendada, sest tagatis kuulub tagastamisele alles pärast tootmisseadmega

elektrienergia tootmise alustamist, milleks on aega vastavalt tootmisseadmele 1-3 aastat

(ELTS § 871 lg 4). Selleks ajaks on liitumispunkt ja võrguühendus juba valmis ehitatud ja

liitumistasu peab olema juba makstud.

43. Tagatise maksmiseks antud tähtaeg oli ebamõistlikult lühike – kaebajatel ei õnnestunud

sellise aja jooksul saada tagatise maksmiseks vajalikku raha ega garantiid krediidiasutustelt

(dtl 2632, 2854) ega investoritelt, kes väitsid, et tähtaeg oli liiga lühike, et sellises suuruses

summa maksmiseks vajalikke analüüse ja riskihinnanguid teha. Samasuguste projektide

väljatöötamisega tegelesid ka kaebajate emaettevõtja Evecon OÜ ja mitmed teised tema

tütarettevõtjad, kes esitasid praeguses asjas ühise kaebuse. Seega polnud võimalik rahalisi

vahendeid hankida ka kontsernisiseselt. Kaebajad kinnitasid, et nende pangakontol puudub

sellises summas vaba raha ja rahalisi vahendeid ei ole võimalik kiirelt hankida ka vara

müümise kaudu. Kohtu jaoks on eluliselt usutav, et ettevõtjatel, kelle rahalised vahendid on

majandustegevuse huvides planeeritud (panditud, investeeritud) ja kes sõltuvad suuresti

investorite rahast, on keeruline kui mitte võimatu leida 2-kuulise perioodi jooksul huvitatud

investoreid, kes oleksid nõus sedavõrd suure summa nii kiiresti investeerima, arvestades

projekti riskitaset (ei ole veel saavutatud ehitusvalmidust). Ühelt poolt võtab investorite

leidmine aega, samuti võib pidada ajakulukaks nende tutvustamist projektiga, veenmist

projekti edus ja tulukuses, investorite poolt analüüside tegemist ja seisukoha võtmisi ning

24(32)

3-23-836

nende poolt raha leidmist. Kaebajad tõid välja, et selleks võib kuluda kuni pool aastat. Samuti

võib arvata, et pärast seadusemuudatuse jõustumist tekkis tihe konkurents täiendavate

investeeringute taotlemisel, mis samuti ei võimaldanud kõigil projektidel Eesti suurusel

väikesel turul täiendavat investeeringut hankida. Tagatise tähtaegselt maksmata jätmine toob

kaasa liitumismenetluse lõppemise, mis tähendab projektide elluviimise lõppemist, tehtud

kulutuste asjatuks muutumist, kahju tekkimist, pankroti väljakuulutamist. Kaebajad selgitasid,

et protsessi ei saa tagasi pöörata või peatada ja hiljem jätkata või uuesti alustada. Isegi kui

projektiga uuesti alustada, jäävad kaebajad ilma juba tasutud liitumistasu I osamaksest. Osad

tehtud investeeringutest võivad muutuda asjatuks ja osade õiguste realiseerimise aeg (nt maa

kasutusõigus, ehitusõigus) muutub lühemaks, mis muudab projekti elluviimise

ajakriitilisemaks. Investorid jäävad loodetud tulust ilma ja võivad keelduda edaspidisest

finantseerimisest või esitada kaebajate vastu kahju hüvitamise nõuded. Seega erinevalt uutest

liitujatest, kellel on võimalik enne liitumislepingu sõlmimist oma plaane ümber teha ja

vajalikke finantseeringuid hankida, olid kaebajad pandud väljapääsmatusse olukorda.

Tegemist on õiguskindluse põhimõtte rikkumisega, sest kaebajad olid liitumislepingu

sõlminutena juba alustanud oma õiguste teostamist ja kandnud sellega seoses kulusid.

Tagatise regulatsioon, eriti tagatise maksmise tähtaeg, muudab kaebajate õigusi ja kohustusi

rabavas suunas, sest projekti elluviimine muutus oluliselt raskemaks või isegi võimatuks.

Kaebajatele jäeti seadusmuudatusega kohanemiseks ebamõistlik aeg.

44. Kui algse eelnõu järgi pidi uus regulatsioon jõustuma üldises korras (vt algse eelnõu

seletuskirja lk 12), siis teise lugemise jätkamise muudatusettepanekute loetelus (lk 11-12)

määrati liitumistaotluse esitanutele ja liitumislepingu sõlminutele üleminekuajaks 60 päeva

seaduse jõustumisest. Seda põhjendati sellega, et see annab turuosalistele piisava aja, et tagada

tagatise olemasolu. Samas ei nähtu ühtegi põhjendust ega arvutust, mille pinnalt leiti, et

märkimisväärses suuruses ootamatut kohustust on võimalik täita 2 kuu jooksul. Seda eriti

olukorras, kus jätkuvalt tuli tasuda ka liitumistasu, mis oli ehitushindade kasvu tõttu

mitmekordistunud. Lisaks ei ole põhjendatud, miks oli tagatise maksmisega sedavõrd kiire, et

ei nähtud liitumislepingu sõlminud ettevõtjatele uue regulatsiooniga kohandumiseks ette

pikemat aega.

45. Tagatise kehtestanud seaduseelnõu eesmärgiks oli kiirendada taastuvenergiale

üleminekut. Seaduseelnõu seletuskirja järgi olid probleemiks nn fantoomliitujad, kes hoidsid

põhjendamatult võrguressurssi kinni. Seega sooviti vältida nende ettevõtjate liitumist võrguga,

kes ei soovinud tootmisseadet liitumispunkti ühendada ega elektrit võrku edastada. Lühike

üleminekuperiood tagatise maksmisel ei ole nende eesmärkide saavutamiseks sobiv abinõu.

See võib küll heidutada fantoomliitujaid oma plaanist loobuma, sest plaani elluviimine

muutub tunduvalt kallimaks nii tagatise summa võrra kui ka selle maksmiseks kiiresti

finantside leidmise kulude võrra, samas kui pärast liitumist ei kavatseta hakata kulusid elektri

tootmise kaudu tagasi teenima. Samas heidutas lühike üleminekuperiood ka neid ettevõtjaid,

kel oli kavas pärast liitumist tootmisseade valmis ehitada ja võrku ühendada ning

taastuvenergiat tootma hakata, kuid kellel ei olnud piiramatuid ressursse ja võimalust kiiresti

leida suurt summat (antud juhul senisest liitumistasust 5 korda suuremat summat) tagatise

maksmiseks. Vastustaja väitel lõpetati pärast regulatsiooni jõustumist 4 liitumislepingut,

kusjuures ei ole teada, mis põhjusel lepingud lõpetati, st kas tegemist on nö fantoomliitujatega

või ettevõtjatega, kel ei õnnestunud tagatise või suurenenud liitumistasu maksmiseks

vahendeid leida. Praeguse kaebuse esemeks oli esialgu 13 projekti, millest 7 elluviimisest

loobuti. See tähendab, et poolte kaebajate jaoks oli projekti elluviimine muutunud võimatuks.

Seejuures puudub alus asuda seisukohale, et tegemist oli fantoomliitujatega. Eeltoodud meede

ei pruugi aidata kaasa taastuvenergiale kiiremale üleminekule, sest taastuvenergiatootjaid jääb

vähemaks. Sobivamaks meetmeks olnuks pikem üleminekuperiood liitumislepingu sõlminute

25(32)

3-23-836

jaoks. Ka pikem üleminekuperiood oleks heidutanud fantoomliitujaid, sest endiselt oleks

liitumispunkti väljaehitamine koos tagatisega olnud oluliselt suurem kohustus varasemaga

võrreldes. Samuti järgneks neile tootma mitte asumisel ELTS § 871 lg-tes 6 ja 7 sätestatud

tasu maksmise kohustus. Kuna tegemist on iga-aastase maksega, toob see fantoomliitujate

jaoks kaasa olulise kulu. Sellise tasu määramine on fantoomliitujate jaoks piisavalt heidutav ja

sunnib neid liitumispunkti väljaehitamise otstarbekust uuesti kaaluma. Tegemist ei ole

tagajärjega, mis ilmneks alles projekti valmimisel ja annaks võimaluse võrguvõimsuse

vabastamiseks alles aastate pärast. Samas oleks neil ettevõtjatel, kel on kindel kavatsus

taastuvenergiat tootma hakata ja kes olid juba asunud selle nimel tegutsema, mh sõlminud

liitumislepingu, võimalus leida tagatise maksmiseks vajalikud finantsid ja plaani elluviimisega

jätkata või loobuda projekti elluviimisest ja see teisele ettevõtjale edasi müüa. See

võimaldanuks oluliselt paremini saavutada eesmärki suurendada taastuvenergia tootmist.

Samuti ei oleks selline lahendus riivanud sedavõrd intensiivselt kaebajate ettevõtlusvabadust

ega õiguskindluse põhimõtet. Tähelepanuta on jäetud, et fantoomliitujaid võib olla ka nende

hulgas, kes olid juba seadusemuudatuse jõustumise ajaks 70% liitumistasust ära maksnud.

Neid tagatis ei mõjutanud. Seega ei saa pidada sobivaks abinõu, mis lisaks sihtgrupile

kahjustab põhjendamatult ka teisi ettevõtjaid. Tegemist on valesti sihitud ja kaalutud

meetmega.

46. Taastuvenergia tootmise suurendamist saab pidada legitiimseks ja oluliseks avalikuks

eesmärgiks. EnKS § 321 lg 1 seab konkreetsed taastuvenergia mahud, mis tuleb aastaks 2030

saavutada. Seega on oluline suurendada taastuvenergiatootjate võimalusi turule pääseda ja

seda võimalikult kiiresti. Lühike üleminekuperiood võimaldab kiiremini kõrvaldada turult

need ettevõtjad, kes tegelikult või lähitulevikus taastuvenergiat tootma hakata ei kavatse,

andes seeläbi kiirema ja odavama võimaluse turule sisenemiseks neile ettevõtjatele, kes

soovivad taastuvenergiat tootma hakata. Samas ei riiva lühike üleminekuperiood üksnes

fantoomliitujaid, vaid ka neid ettevõtjaid, kes kavatsevad taastuvenergiat tootma hakata, kuid

kel ei õnnestu sedavõrd lühikese üleminekuperioodi jooksul tagatise maksmiseks vajalikke

vahendeid leida. Seejuures on riive väga intensiivne ega ole mõõdukas. Erinevalt nendest

ettevõtjatest, kes on taastuvenergia projektiga algusjärgus ning saavad veel äriplaane muuta ja

täiendavaid finantseeringuid planeerida, on kaebajad asetatud olukorda, kus neil tuleb tagatise

tähtaegse maksmata jätmise tõttu projekti elluviimisest loobuda ja kanda sellest tulenevalt

kahju. Kuna neil ei olnud plaanide koostamisel võimalik sellises suuruses kohustusega

arvestada, siis ei olnud neil võimalik selleks vajalikke finantse otsida. Ettevõtjatelt ei saa

nõuda, et nad peaksid hakkama juba eelnõu menetlemise ajal otsima vahendeid tulevikus

võib-olla tekkiva kohustuse täitmiseks (Riigikohtu 31.01.2012 otsus asjas nr 3-4-1-24-11, p

62). Kohustuse kehtima hakkamise järgselt ei jäetud kaebajatele piisavalt aega, et vajalikke

finantse hankida. Investorid ja krediidiasutused ei olnud nõus sedavõrd kiiresti lisarahastust

andma. Tagatist oli võimalik anda ka pangagarantiina. Samas pangagarantii tingimusi hakkas

vastustaja välja töötama alles pärast vaidlusaluste sätete jõustumist. See vähendas ajaperioodi,

mil kaebajatel oli võimalik garantiid hankida. Tagatise tasumist oli võimalik vältida 70%

liitumistasu tasumisega, kuid vastustaja keeldus esialgu liitumistasu ettemakset vastu võtmast

(dtl 2614). Hiljem seda küll võimaldati, kuid sellisest võimalusest ja osamakse suurusest

teavitati kaebajaid ette väga lühikest aega, mistõttu ei õnnestunud neil ka liitumistasu

osamakse tasumiseks vahendeid enne 16.05.2023 leida. Krediidiasutuselt saadud vastuses (dtl

2845) toodi välja, et reageerimiseks antud 1-2 nädalat ei olnud piisav projekti riskide

hindamiseks. Tagatise maksmata jätmine põhjustanuks liitumismenetluse lõppemise.

Kaebajad selgitasid, et see toonuks suure tõenäosusega kaasa projekti elluviimise

ebaotstarbekuse, sest senised elluviimisplaanid oleks läinud tühja, investorid oleks kaotanud

nende vastu usalduse ega oleks olnud nõus edaspidi neid finantseerima. Kaebajatele oleks

tekkinud kahju nii tehtud investeeringute ja makstud tasude näol kui ka investorite esitatud

26(32)

3-23-836

kahju hüvitiste ja usalduse kaotuse näol. Seadus ei näinud neile ette võimalust selliseid

tagajärgi vältida. Lühike üleminekuperiood ei olnud kaebajate selgituste kohaselt piisav ka

selleks, et projektid võõrandada. Ka projekti omandaja vajanuks projektiga tutvumiseks, selle

riskide ja kasumlikkuse hindamiseks, ostuks ja täiendavate kohustuste tasumiseks vahendite

leidmiseks aega. Kaebajad selgitasid, et 60-päevase üleminekuperioodi tõenäoliseks

tagajärjeks olnuks nende pankrot. Riiklikke eesmärke ei saa ellu viia vahendeid valimata ja

majandusele kahju tekitades. Taastuvenergiale üleminekuga ei saa olla sedavõrd kiire, et

õigustab ettevõtjate majandustegevuse sisuliselt lõpetamist ja neile suure kahju tekitamist,

seda enam neile ettevõtjatele, kes tegutsevad eesmärgiga asuda taastuvenergiat tootma ja

seega aitavad kaasa riikliku eesmärgi saavutamisele. Üleminekuperiood 9 kuud 2 kuu asemel

ei oleks taastuvenergia eesmärkide saavutamist võimatuks ega oluliselt raskemaks muutnud.

Ei ole põhjust arvata, et kaebajate näol oleks tegemist fantoomliitujatega, sest kaebajate

selgitustest nähtub, et esimesed projektid on juba ellu viidud ja toodavad taastuvenergiat.

Kaebajad rahastavad projektide elluviimist osaliselt krediidiasutuse antud finantseeringuga.

See tähendab, et projekt peab hakkama ka tulu teenima, et krediidiasutusele finantseeringut

tagastada. Ka vastustaja kinnitas, et tal puudub alus arvata, et kaebajad ei asuks

liitumislepingute alusel ehitatud liitumispunkti kaudu elektrienergiat võrku edastama. Samuti

ei ole kaasatud haldusorgan väitnud, et kaebajate näol on tegemist selliste liitujatega, kellest

vabanemine oligi vaidlusaluste normide eesmärk. Kaebajad selgitasid, et on võtnud MKM-i

ees siduva kohustuse taastuvenergia tootmiseks. Seega võib kaebajate puhul arvata, et nad ei

jäta tootmisvõimsust kasutuseta ega hoia võrguressurssi asjatult kinni. Isegi kui kaebajad ei

peaks asuma tähtaegselt elektrit võrku edastama, on selliseks olukorraks ELTS § 871 lg-tes 6

ja 7 ette nähtud tasu maksmise kohustus. Selle eesmärk on motiveerida ettevõtjaid

elektrienergiat tootma hakkama, projekti võõrandama või võrguressurssi vabastama. Järelikult

pole põhjust arvata, et kaebajad hakkaks võrguressurssi asjatult koormama. Riiklikult tähtsate

eesmärkide elluviimiseks tuleks ka riigil endal panustada, mitte üksnes ettevõtjaid täiendavalt

koormata või neid „ohverdada“.

47. Kuigi kaebajate nö turult kõrvaldamine oleks vabastanud võrguressursi uutele tootjatele,

ei saa seda pidada õiguspäraseks eesmärgiks. Uute tootjate huvid ja õigused ei vaja suuremat

kaitset kui kaebajate omad. Samuti ei saa sellist turu puhastust teha pooleliolevate

projektidega toimetavatele ettevõtjatele suurt kahju tekitades ja neile hüvitist mitte pakkudes.

Kui uue suure rahalise kohustuse kehtestamise eesmärgiks oli mh mõjutada osasid liitujaid

oma projektide elluviimisest loobuma, oleks pikem üleminekutähtaeg andnud neile

efektiivsema võimaluse projekti võõrandamiseks ja kahju ärahoidmiseks. Seejuures viitasid

kaebajad, et pärast seadusemuudatuse kehtima hakkamist ei ole uusi liitujaid juurde tulnud.

48. Kaebajad selgitasid, et tagatise maksmiseks vajaliku investeeringu saamiseks vajaksid

investorid pakkumise tegemiseks aega vähemalt 4-5 kuud ja tehingu lõpuleviimiseks kuluks

kokku vähemalt 5-6 kuud. Samuti selgitasid nad, et tagatise nõude osas peaks

üleminekuperiood olema vähemalt 7 kuud seaduse jõustumisest, kuna vastustaja kohustub 6

kuu jooksul I osamakse tasumisest viima läbi hankemenetluse ja turuosaline saaks teha II

osamakse. Lätis on sarnase tagatise maksmise tähtaeg 8,5 kuud seaduse vastuvõtmisest.

Eeltoodut arvestades võib minimaalselt 9-kuulist üleminekuperioodi pidada mõistlikuks, et

anda ettevõtjatele aega uute normidega kohanemiseks ja vajalike meetmete kasutusele

võtmiseks. Tegemist ei saa olla eesmärgi saavutamist takistava liiga pika tähtajaga, sest Läti

riik, kes kuulub samuti Euroopa Liitu ja peab täitma samu energiaalaseid eesmärke, on

pidanud sellist tähtaega põhjendatuks. Järelikult ei tohiks see ka Eesti tingimustes osutuda

ebamõistlikuks. Taastuvenergiale üleminekut ei ole võimalik teostada kuudega, vaid tegemist

on aastatega teostatava eesmärgiga. Roheenergia eesmärgid on paika pandud juba varem ja ka

meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks pidanuks välja töötama juba varem. Põhjendatud

27(32)

3-23-836

ei ole jätta meetmete hilise kehtestamisega seotud negatiivseid tagajärgi ettevõtjate kanda.

Seadusandja pidi olema fantoomliitujate probleemist teadlik juba 2020. a-l, kui vastustaja

sellele 2020. a aruandes „Eesti elektrisüsteemi vastustuskindluse aruanne 2020“9 (lk 40) viitas.

Seaduseelnõud menetleti 5 kuud (29.09.2022–15.02.2023), kuid turuosalistelt eeldati, et

nemad peavad olema võimelised uusi suures mahus kohustusi täitma ainult 2 kuuga. Selline

eeldus ei ole põhjendatud.

49. Oluline ei ole, et osadel liitujatel õnnestus tähtaegselt liitumistasu II osamakse või tagatis

tasuda. See, et uued kohustused ei olnud kõigi liitujate jaoks üle jõu käivad, ei muuda neid

kohustusi igal juhul põhiseaduspärasteks. Kohus peab normide põhiseaduspärasust hindama

mh kaebuse asjaoludest ja kaebajate olukorrast lähtudes. Põhiseadusevastane saab olla ka

kohustus, mis riivab ebaproportsionaalselt vaid osasid turuosalistest. Ilmselgelt ei olegi kõik

turuosalised võrdses olukorras ja mõned on majanduslikult paremini kindlustatud. Samas ei

tohi uute kohustuste ootamatu kehtestamine tuua kaasa olukorda, kus ettevõtjale ei jäeta

piisavalt aega uute tingimustega kohaneda ning sellega põhjustatakse talle suurt

majanduslikku kahju.

50. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et üllatuslike uute koormavate kohustuse määramisel

ebapiisava üleminekuperioodi ette nägemine riivab ebaproportsionaalselt kaebajate

ettevõtlusvabadust ja õiguskindluse põhimõtet, sest neile ei antud piisavalt aega, et oma

tegevust vastavalt muutunud õiguslikule olustikule ümber kujundada ja seaduses ettenähtud

tingimused saavutada. Kuigi kaebajad on praeguse otsuse tegemise seisuga tasunud

liitumistasu II osamakse, on see tasutud pärast ELTS § 1113 lg-s 14 toodud tähtaega. Kaebuse

rahuldamata jätmisel ja selle normi kehtima jätmisel toob see kaebajatele tõenäoliselt kaasa

tagantjärele liitumislepingu lõppemise.

51. Seetõttu tunnistab kohus ELTS § 1113 lg 14 põhiseadusevastaseks osas, milles see näeb

tagatise maksmiseks ette 9 kuust lühema, s.o 60-päevalise üleminekuperioodi. Kohtu arvates

oleks seadusandja pidanud nägema liitumistaotluse esitanud või liitumislepingu sõlminud

ettevõtjatele ette pikema, vähemalt 9-kuulise üleminekutähtaja. Põhiseadusevastasuse tõttu

jätab kohus viidatud sätte asjas kohaldamata (HKMS § 158 lg 4) ja edastab määruse

Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks (põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1).

52. ELTS § 1113 lg-s 14 toodud 60-päevase üleminekutähtaja kohaldamata jätmisel ja

9-kuulisest üleminekutähtajast lähtudes saab kohus tunnistada vastustaja 24.03.2023

korraldused, mis on tehtud kaebajate suhtes, õigusvastaseks ja tühistada need, sest nendega

nõuti kaebajatelt tagatise tasumist põhiseadusevastase tähtaja jooksul. Kaebajate

tühistamiskaebus kuulub rahuldamisele.

53. Kaebajad on praeguseks tasunud liitumistasu II osamakse – Evecon Solar 435 OÜ tasus

selle 19.09.2023 ja Evecon Solar 461 OÜ 01.06.2023. Vastustaja ei ole neid asjaolusid

vaidlustanud. Seega tasusid mõlemad kaebajad liitumistasu II osamakse enne 9 kuu

möödumist ELTS-i muudatuste jõustumisest arvates. Seda arvestades rahuldab kohus kaebuse

keelamisnõudes, keelates vastustajal rakendada kaebajate suhtes ELTS § 871 lg-s 1 toodud

tagatist ja rakendada tagatise tasumata jätmise tõttu kaebajate suhtes ELTS § 871 lg-s 9

nimetatud õiguslikke tagajärgi, s.o liitumismenetluse lõpetamine või liitumislepingu kehtivuse

lõppemine. Samuti tuleb kaebus rahuldada kohustamisnõudes, kohustades vastustajat täitma

kaebajatega sõlmitud liitumislepinguid ja jätkama liitumismenetlusi, jättes rakendamata ELTS

§ 871 lg-s 1 nimetatud tagatise ja ELTS § 871 lg-s 9 nimetatud õiguslikud tagajärjed.

9 https://elering.ee/sites/default/files/2021-10/VKA2020.pdf.

28(32)

3-23-836

54. Seega kuulub kaebus terves ulatuses rahuldamisele vaatamata asjaolule, et kohus ei

kontrollinud ELTS-i norme kaebajate soovitud ulatuses. Põhiseaduslikkusele järelevalve

taotlus on menetluslik taotlus, mis ei mõjuta kaebuse rahuldamise ulatust.

Menetluskulude jaotus

55. Menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada asjaoluga, et kohus võttis vastu Evecon Solar

451 OÜ ja Evecon Sikassaare OÜ kaebusest loobumise avalduse, jättis Evecon Tsirguliina 2

OÜ, Evecon Püssi OÜ, Evecon Solar 432 OÜ ja Evecon Solar 437 OÜ kaebuse läbi vaatamata

ning rahuldas Evecon Solar 435 OÜ ja Evecon Solar 461 OÜ kaebuse.

Evecon Solar 435 OÜ ja Evecon Solar 461 OÜ

56. Evecon Solar 435 OÜ ja Evecon Solar 461 OÜ menetluskulud tuleb välja mõista

vastustajalt (HKMS § 108 lg 1).

57. Kaebajad tasusid kumbki riigilõivu kaebuselt 1050 eurot ja kahelt esialgse õiguskaitse

taotluselt 40 eurot, kokku 1090 eurot, kahe kaebaja peale kokku 2180 eurot, mis tuleb

vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista.

58. Kaebajad taotlevad esindaja kulu väljamõistmist kokku 65 198,06 eurot (ilma

käibemaksuta). Menetluskulude tõendamiseks esitati OÜ Advokaadibüroo Rask 04.04.2023

arve nr 2304030 summas 19 411,8 eurot (ilma käibemaksuta 16 176,5 eurot), 18.05.2023 arve

nr 2305123 summas 33 158,7 eurot (ilma käibemaksuta 27 632,25 eurot), 20.06.2023 arve nr

2306140 summas 4819,5 eurot (ilma käibemaksuta 4016,25 eurot), 19.07.2023 arve nr

2307130 summas 4944 eurot (ilma käibemaksuta 4120 eurot), 29.08.2023 arve nr 2308179

summas 615,3 eurot (ilma käibemaksuta 512,75 eurot), 06.10.2023 arve nr 2310099 summas

473,1 eurot (ilma käibemaksuta 394,25 eurot), 16.11.2023 arve nr 2311090 summas 93 eurot

(ilma käibemaksuta 77,5 eurot), 14.12.2023 arve nr 2312119 summas 4852,5 eurot (ilma

käibemaksuta 4043,75 eurot), 31.12.2023 arve nr 2312266 summas 3506,58 eurot (ilma

käibemaksuta 2922,15 eurot), 12.04.2024 arve nr 2404058 summas 447,01 eurot (ilma

käibemaksuta 366,4 eurot), 27.02.2024 arve nr 2402155 summas 1507,25 eurot (ilma

käibemaksuta 1235,45 eurot), 08.05.2024 arve nr 2405040 summas 3606,93 eurot (ilma

käibemaksuta 2956,5 eurot) ja 10.05.2024 arve nr 2405054 summas 978,44 eurot (ilma

käibemaksuta 802 eurot). Arvetel olev summa koos käibemaksuga on 78 414,11 eurot, ilma

käibemaksuta 65 255,75 eurot. Arvete spetsifikatsioonidelt võib järeldada arvete seotust

praeguse kohtuasjaga.

59. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et menetluskuluks, mida saab teiselt poolelt välja

mõista, on menetlusosaliste esindajate kulud (HKMS § 101 lg 1, § 103 lg 1 p 1, § 108 lg 1).

Muude isikute kuludega kohus menetluskulude hulgas arvestada ei saa (vt nt Riigikohtu

28.12.2022 otsus asjas nr 3-20-2325, p 35; 09.12.2020 otsus asjas nr 3-18-2099, p 32).

Esindus tähendab menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist ning üksnes abi

menetlusdokumentide koostamisel ja isiku õigusnõustamine ei muuda isikut esindajaks.

Esindajaks saab olla füüsiline isik (konkreetne advokaat), mitte advokaadibüroo, seetõttu ei

saa teiste samas büroos töötavate isikute tööaega ja panust esindaja menetluskulude hulka

arvata. Praeguses asjas olid kaebajate esindajateks vandeadvokaat Ramon Rask ja advokaat

Kristiina Padu, kes suhtlesid menetluses kohtuga ja esitasid menetlusdokumente. Muid

esindajaid ei ole kaebajatel asjas olnud, neist ei ole kohut teavitatud ja nad ei ole menetluses

ühtegi toimingut teinud. Seetõttu ei saa arvata menetluskulude hulka 04.04.2023 arvelt

nähtuvat kulu kokku 1838,75 eurot, 18.05.2023 arvelt nähtuvat kulu kokku 2285 eurot,

20.06.2023 arvelt nähtuvat kulu kokku 93 eurot, 14.12.2023 arvelt nähtuvat kulu 38,75 eurot,

12.04.2024 arvelt nähtuvat kulu 14 eurot ja 08.05.2024 arvelt nähtuvat kulu 24,5 eurot. Kokku

29(32)

3-23-836

jätab kohus arvestamata kuluga 4294 eurot. Seega saab esindaja kuluna arvestada 60 961,75

euroga.

60. HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kaebajad on esitanud väga mahukad ja põhjalikud seisukohad ning neid

mitmel korral täpsustanud. Samuti on esitatud hulga tõendeid ja dokumente ning erinevaid

menetlusdokumente. Lisaks halduskohtus toimunud menetlusele, toimus menetlus ka

Riigikohtus ja ringkonnakohtus. Tegemist on keskmisest keerukama ja mahukama asjaga.

Seetõttu loeb kohus põhjendatud menetluskuluks 24 000 eurot. Asjas oli kokku 12 kaebajat,

kellest 6 loobusid kaebusest ja 4 kaebaja kaebuse jättis kohus läbi vaatamata. Arvestades, et

kõige suurem osa menetluskuludest tekkis menetluse alguses ja enne kaebustest loobumist,

jagab kohus menetluskulud kõigi kaebajate vahel võrdselt. Evecon Solar 435 OÜ ja Evecon

Solar 461 OÜ kasuks tuleb vastustajalt välja mõista esindaja kulu kummalegi 2000 eurot,

kokku 4000 eurot.

61. Arved on esitatud Evecon OÜ-le. HKMS § 109 lg 5 järgi ei välista menetluskulude

hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik.

62. Vastustaja menetluskulud jäävad neid Evecon Solar 435 OÜ ja Evecon Solar 461 OÜ

kaebust puudutavas osas vastustaja enda kanda.

63. Kaasatud haldusorgani menetluskulude väljamõistmist HKMS ei võimalda. Samuti ei ole

kaasatud haldusorgan esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente (HKMS § 109 lg

1).

Evecon Solar 451 OÜ ja Evecon Sikassaare OÜ

64. Evecon Solar 451 OÜ ja Evecon Sikassaare OÜ on tasunud kaebuselt riigilõivu 1050

eurot. Pool sellest summast 525 eurot kuulub neile tagastamisele (HKMS § 104 lg 6 p 2).

Esialgse õiguskaitse taotlustelt tasutud riigilõivuga 40 eurot kohus ei arvesta, sest taotlused on

sisuliselt lahendatud.

65. Evecon Solar 451 OÜ ja Evecon Sikassaare OÜ esindaja kulud jäävad nende enda kanda

(HKMS § 108 lg 7).

66. Kohus jääb menetluskulude jagamise osas 13.06.2023, 06.10.2023 ja 17.12.2023

määrustes võetud seisukoha juurde, et kaebusest loobumise korral ei ole ebaõiglane mõista

vastustaja menetluskulusid välja kaebusest loobunud kaebajatelt vastavalt nende osale.

Kaebajad pidid kaebust esitades ja kaebusest loobumise avaldust esitades arvestama nende

kanda jäävate menetluskuludega. Tegemist ei olnud ettenägematu asjaoluga, millega ei oleks

saanud enne kaebuse või avalduse esitamist arvestada. Kaebajad said arvestada, et tegemist on

keeruka majandusliku vaidlusega, mis saab õigustada vastaspoole menetluskulude kaebajatelt

väljamõistmist, kui lahendit ei tehta kaebajate kasuks. Tegemist on tulu teenivate ettevõtetega,

mistõttu puudub alus arvata, et nende jaoks oleks vastaspoole esindaja kulude hüvitamine üle

jõu käiv kohustus. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et äriühingute suhtes oleks välja

kuulutatud pankrot, mis nende maksevõimetust tõendaks. Majandustegevuses kahju kandmine

on ettevõtte äririsk. See ei anna alust teise menetlusosalise menetluskulude väljamõistmist

piirata. Seetõttu kuuluvad vastustaja menetluskulud kaebajatelt väljamõistmisele (HKMS §

108 lg 7).

67. Vastustaja 27.06.2023 menetluskulu taotluse kohaselt on vastustaja kogukulu suuruseks

18 931 eurot, millest 1499,84 eurot on juba osadelt kaebusest loobunud kaebajatelt välja

mõistetud. Seetõttu palus vastustaja mõista Evecon Solar 451 OÜ-lt ja Evecon Sikassaare

OÜ-lt välja proportsionaalse osa summast 17 431,16 eurot.

30(32)

3-23-836

68. Vastustaja esitas menetluskulude tõendamiseks Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ

30.04.2023 arve nr 231837 summas 9412,8 eurot (ilma käibemaksuta 7844 eurot), 31.05.2023

arve nr 232469 summas 3836,4 eurot (ilma käibemaksuta 3197 eurot), 30.06.2023 arve nr

232947 summas 1915,2 eurot (ilma käibemaksuta 1596 eurot), 31.07.2023 arve nr 233654

summas 1683,6 eurot (ilma käibemaksuta 1403 eurot), 31.08.2023 arve nr 234062 summas

336 eurot (ilma käibemaksuta 280 eurot), 30.09.2023 arve nr 234501 summas 697,2 eurot

(ilma käibemaksuta 581 eurot), 31.10.2023 arve nr 235046 summas 180 eurot (ilma

käibemaksuta 150 eurot), 30.11.2023 arve nr 235800 summas 210 eurot (ilma käibemaksuta

175 eurot), 31.12.2023 arve nr 236212 summas 1030,8 eurot (ilma käibemaksuta 859 eurot),

29.02.2024 arve nr 240796 summas 1324,92 eurot (ilma käibemaksuta 1086 eurot),

30.04.2024 arve nr 242131 summas 3670,98 eurot (ilma käibemaksuta 3009 eurot) ja

31.05.2024 arve nr 242192 summas 457,5 eurot (ilma käibemaksuta 375 eurot). Arvetel olev

summa koos käibemaksuga on 24 755,4 eurot ja ilma käibemaksuta 20 555 eurot. Arvete

spetsifikatsioonidelt võib järeldada arvete seotust praeguse kohtuasjaga.

69. Kohus jääb ka vastustaja menetluskulude osas seisukohale, et menetluskulude hulka saab

arvata vaid esindaja kulud. Vastustaja esindajad olid kohtumenetluses vandeadvokaadid

Anton Sigal ja Kaisa Laidvee. Teiste sama büroo töötajate ajakulu ja tööpanusega ei saa

menetluskulude hulgas arvestada. Kohus ei nõustu vastustaja viidatud Tallinna

Ringkonnakohtu 16.11.2017 otsuses asjas nr 3-16-137 (p 14) toodud teistsuguse seisukohaga,

sest see ei ole kooskõlas HKMS-is tooduga. Tsiviilkohtumenetluse praktikaga menetluskulude

jaotamisel ei saa halduskohtumenetluses arvestada. Seepärast jätab kohus arvestamata

30.04.2023 arvelt nähtuva kogusummaga 364 eurot ja 31.05.2023 arvelt nähtuva

kogusummaga 896 eurot. Lisaks luges kohus 13.06.2023 määruses praeguse kohtuasjaga mitte

seotuks 31.05.2023 arvelt nähtuva 04.05.2023 kulu summas 140 eurot, mis seondus Utilitase

vastuväite ülevaatamisega. OÜ Utilitas Wind pöördus kolmanda isikuna menetlusse

kaasamise taotlusega kohtu poole alles 21.06.2023, seega ei saa olla tegemist kohtuasjaga

seotud kuluga ja see tuleb menetluskulude hulgast maha arvata. Seega saab kohus arvestada

menetluskuluga 19 155 eurot.

70. Kohtu hinnangul on vastustaja eeltoodud menetluskulu põhjendamatult suur. Võrreldes

kaebajatega on vastustaja panus menetlusse ja menetlusdokumentide koostamisse olnud

oluliselt väiksem. Vastustaja seisukohad on napid ja vähe põhjendatud. Seetõttu loeb kohus

vastustaja põhjendatud menetluskuluks 6000 eurot.

71. Kohus mõistis varem kaebusest loobunud kaebajatelt vastustaja kasuks välja

menetluskulu kokku 1499,84 eurot, mis tuleb vastustaja menetluskulu hulgast maha arvata.

Seega arvestab kohus menetluskuluga 4500,16 eurot. Menetluse lõppu jäid alles 8 kaebajat,

kelle vahel tuleb see menetluskulu jagada. Evecon Solar 451 OÜ-lt ja Evecon Sikassaare OÜ-

lt tuleb kummaltki mõista vastustaja kasuks välja esindaja kulu 562,52 eurot, kokku 1125,04

eurot.

Evecon Tsirguliina 2 OÜ, Evecon Püssi OÜ, Evecon Solar 432 OÜ ja Evecon Solar 437

OÜ

72. Evecon Tsirguliina 2 OÜ, Evecon Püssi OÜ, Evecon Solar 432 OÜ ja Evecon Solar 437

OÜ menetluskulud jäävad nende enda kanda (HKMS § 108 lg 4), sh riigilõiv (HKMS § 104 lg

5 p 2).

73. Lisaks tuleb neilt välja mõista proportsionaalne osa vastustaja menetluskuludest. Kohus

mõistab eespool toodud põhjendustel Evecon Tsirguliina 2 OÜ-lt, Evecon Püssi OÜ-lt,

Evecon Solar 432 OÜ-lt ja Evecon Solar 437 OÜ-lt igaühelt vastustaja kasuks välja esindaja

kulu 562,52 eurot, kokku 2250,08 eurot.

31(32)

3-23-836

/allkirjastatud digitaalselt/

32(32)