1-23-5790/29 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. juuli 2024, Tartu

Kriminaalasja number

1-23-5790

Kriminaalasi

Rein Rüütel süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) §

121 lg 1 järgi üldmenetluses

Kohtunik

Triin Harak

Kohtuistungi sekretär

Kärt Käära, Teele Masing

Süüdistatav

Rein Rüütel, isikukood: 37905206019; elukoht: xxx,

töökoht: xxx, xxx.

Kehtivad kriminaalkaristused puuduvad.

Tõkendit ei ole kohaldatud.

Prokurör

ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa

Kaitsja

Kannatanu esindaja

vandeadvokaat Margo Normann (lepinguline kaitsja)

jurist Ingrid Vinnal

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Rein Rüütel süüdi KarS § 121 lg 1 järgi kehalises väärkohtlemises ja

karistada teda 100 päevamäära (päevamäära suurus 10,52 eurot), s.o 1052 euro

suuruse rahalise karistusega, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on

kohustuslik. Kui rahaline karistus jääb tähtajaks tasumata, saadetakse kohtuotsuse ärakiri

kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

2. KrMS § 310 lg 1 ning VÕS § 1043 ja 1045 alusel rahuldada tsiviilhagi varalise kahju

ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Välja mõista Rein Rüütlilt kannatanu K.N. kasuks

tekitatud varalise kahju katteks 621,71 eurot ja mittevaralise kahju katteks 700 eurot.

Nimetatud summad kanda kannatanu K.N. poolt esitatud arveldusarvele xxx Coop

Pank AS, märkides selgituseks „Kriminaalasjas nr 1-23-5790, tsiviilhagi“.

3. KrMS § 180 lg 1 ning KrMS § 182 lg 2 alusel välja mõista Rein Rüütlilt K.N. kasuks

kannatanu lepingulise esindaja kulud 1427,40 eurot, mis kanda K.N. arvedusarvele nr

xxx Coop Pank. Ülejäänud ulatuses jätta kannatanu esindaja kulud kannatanu kanda.

Rein Rüütel peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1427,40 eurot tasuma

viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. KrMS § 180 lg 1 alusel jätta Rein Rüütli kanda valitud kaitsjale makstud tasu.

5. KrMS § 180 lg 1 alusel Rein Rüütlilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena

sundraha 1230 eurot, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest

arvates otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on

kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma

kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

6. Tagastada riigilõiv summas 1050 eurot K.N. arveldusarvele nr xxx AS-is Swedbank.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale saab kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu

Ringkonnakohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, s.t alates 01.

juulist 2024. Apellatsiooniõigusest võib loobuda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)

§ 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. See tähendab,

et 15 päeva jooksul alates 01. juulist 2024 tuleb esitada kirjalik määruskaebus Tartu

Maakohtule.

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. Rein Rüütlit (Rüütel) süüdistatakse selles, et tema 14.07.2022 kella 11:00 paiku xxx talu

lähistel oleval põllumaal lõi kannatanut K.N. (N.) telliskiviga vastu kätt, kahel korral jalaga

kubeme piirkonda ja viskas telliskiviga, mis tabas kannatanu kätt. Selle tegevusega tekitas

Rein Rüütel kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Seega pani Rein Rüütel

süüdistusakti kohaselt toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese

tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise.

2. Tartu Maakohtu 23. novembri 2023 määrusega anti Rein Rüütel kohtu alla.

3. Prokurör asus seisukohale, et Rein Rüütli tegu on tõendamist leidnud ja palus Rein Rüütli

süüdi mõista KarS § 121 lg 1 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 300 päevamäära,

s.o 3150 eurot (keskmise päevasissetuleku suurus 10,50 eurot). KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel

määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Rein

Rüütel ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Välja mõista

VÕS § 1043 alusel 621,71 eurot varalise kahju osas ja mittevaralise kahju osas 1000 eurot.

4. Kaitsja leidis, et Rein Rüütel tegutses hädakaitses ja ta tuleks õigeks mõista. Kui kohus

peaks siiski leidma, et tegemist on hädakaitse piiride ületamisega siis palus kaitsja kergendava

asjaoluna arvestada, et Rein Rüütel tegutses hingelise erutuse seisundis. XXX vilja

hävitamine ei olnud õiguspärane tegevus ja R. Rüütel sattus hingelise erutuse seisundisse.

Maa kasutamisõiguse üle käis vaidlus, kuid vara hävitamise organiseerimine kannatanu K.N.

poolt ei olnud millegagi õigustatud tegevus. Kaitsja toob kehavigastuste osas välja, et

sündmuskohal jäädvustatud videos ei esine andmeid selle kohta, et K.N. oleks läbielanud

tugevaid valuaistinguid. Hematoomide suurus ja esinemine sõltub tihti organismi eripärast.

Kannatanul esines varem südamehaigus ja ta tarvitab vere vedeldajat, mis samuti võib

mõjutada hematoomide suurust ja esinemise sagedust.

5. Süüdistatav Rein Rüütel on avaldanud, et tunnistab, et tegi seda, mida ette heidetakse, kuid

tema ainus eesmärk oli peatada see tegevus, mis seal toimub. Tema tegevus peatas selle ja

ülejäänud vili jäi kasvama.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus, kuulanud ära kohtuistungil süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlused, kaitsja ja

prokuröri seisukohad, samuti avaldanud ja uurinud menetlusosaliste taotluste alusel

kriminaalasjas kogutud materjale ning hinnanud neid kogumis ning oma siseveendumuse

kohaselt, leiab, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on

tõendamist leidnud.

7. Kohus tuvastab kõigepealt faktilised asjaolud ning annab neile õigusliku hinnangu (I),

mõistab seejärel Rein Rüütlile karistuse (II) ja võtab seisukohad tsiviilhagi (III),

menetluskulude (IV) ning muude otsustuste kohta (V).

(I) Tuvastatud asjaolud ja õiguslik hinnang

8. Rein Rüütlit süüdistatakse KarS § 121 lg 1 järgi selles, et tema 14.07.2022 kella 11:00

paiku xxx talu lähistel oleval põllumaal lõi kannatanut K.N. telliskiviga vastu kätt, kahel

korral jalaga kubeme piirkonda ja viskas telliskiviga, mis tabas kannatanu kätt. Selle

tegevusega tekitas Rein Rüütel kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse.

9. Kohtuistungil kuulati ära kannatanu K.N.. Kokkuvõtlikult selgitas kannatanu järgmist.

Intsident toimus juulikuus 2022. aastal. Tema oli koos agronoomi T.V. oma töökohas, xxx

maakonnas põllul jälgimas tööd ja arutamas edasisi tegevusi. Intsidendi ajal andis korralduse

T.V. situatsiooni filmida. Juhtus see, et nende traktori juurde, tee äärde, sõitis džiip, millest

väljus süüalune telliskivi käes ja tormas nende poole. Traktor seisis ja süüalune virutas

telliskiviga kõigile ootamatult läbi traktori klaasi. Siis tuli Rein Rüütel nende suunas ja hakkas

neid sõimama, ähvardama ja füüsilist vägivalda tarvitama. Tema korraldus oli, et noor mees ei

sekkuks ja filmiks, kuna eeldas, et kui filmitakse siis inimene taltub ja ei toimeta edasi.

Süüdistatav tegi kaks lööki kubeme piirkonda kannatanule jalaga. Valu oli tuntav, aga pidi

selle ära kannatama, on xxx vana, 7 kuud tagasi oli infarkt, ei olnud muud varianti, ei jõuaks

ära joosta. Oli püstijalu ja proovis ennast kaitsta, teda püüti rusikatega seal nii ja naamoodi.

Telliskiviga ründas peale kubemesse löömist ja see nägi välja nii, et võttis hoogu ja virutas

kannatanu suunas, mis on video pealt kenasti näha. Suutis reageerida nii, et pani käe ette.

Käeluu jäi õnneks terveks, kuid lihaskude purunes kõik. Tundis meeletut valu. Perearst suunas

EMO-sse, kus fikseeriti vigastused, löögid kubemesse ja löök käe pihta. T.V. oli kogu

sündmuse juures. Kannatanu suhtles rahulikult ja eeldas, et asi võiks ära lõppeda. Pärast seda

sündmust oli tervislik seisund halb: hematoomid, verevalumid, magada sai ainult nii, et käsi

toetus püsti. Kui käe langetas maha siis veri langes ja meeletud valud olid. Haiguslehel oli

kannatanu poolteist kuud, juhatuse liikme kohustusi sai viimases hädas täita, sai telefoniga

suhelda, aga see oli raske tegevus. On vasakukäeline, kõik kodutööd jäid tegemata.

Kannatanu selgitas, et saatis traktoristi põllule vastaspoole omavolilist tegevust likvideerima.

Talle oli antud maaomaniku poolt valdus, pidi maaga edasi tegelema ja süüdistatav oli sinna

külvanud talinisu. Temaga ei olnud võimalik kontakteeruda sel teemal. Kui aasta varem

Sakalaga käisid seal, oli kolm koera vastas värava peal, SMS-idele ei vastanud. Eelnevalt, ega

samal päeva päeval kui nad läksid vilja maha võtma, ta süüdistatavale ei saatnud sõnumit, ega

teavitanud niitmisest, leides, et oma maa peal võib teha mis tema tahab. Kannatanu ei

eeldanud, et võib konflikt tulla kui andis traktoristile korralduse talinisu maha niita, kuna tal

oli maaomanikuga kehtiv rendileping. See oli nende omavoli ja tema pidi selle maa peale

külvama uuesti sellise kultuuri, mis oleks külvikorrale vastav. Kaks kuud peale külvamist,

talvel, sai teada, et sinna on külvatud kellegi teise poolt, kuid lumega ei olnud midagi teha.

Külvikorra rikkumisest sai teada kevadel. Kõnealuse maatüki omanik on koos abikaasaga

E.P.. Tema oli sõlminud kahe erineva ettevõttega rendilepingud sama maatüki kasutamiseks.

Kuskil aasta varem 2021 aastal PRIA teatest järgmisel päeval sai teada, et on selline

probleem. Proovis ühendust saada süüdistatavaga, telefonile ei vastanud, kolm korda käis

ukse taga. Sel kuupäeval läks sinna seda kasvavat vilja maha võtma. Kui süüdistatav oli kaks

korda kubeme piirkonda ära löönud siis kannatanu tõrjus teda kaugemale enesekaitseks, selle

peale virutati telliskiviga, mis kukkus kõrvaoleva rapsivilja sisse, kuhu süüdistatav seda

otsima läks ning kannatanu jäi ootama. Poliseisse helistas T.V. samal ajal kui filmis.

Tsiviilvaidlus oli 2023 aastal ja lõppes kompromissiga (tl 64-70).

10. Süüdistatav Rein Rüütel selgitas, et tema on XXX osanik ning tema teada oli ettevõttel

sõlmitud rendileping E.P., mille allkirjastas elukaaslane K. 2020 aasta lõpus kui eelmine

leping lõppes. Lepingu tegemise juures ta ei olnud. Maad hakkas kasutama kevadel 2021.

Alguses oli seal lambaaed, sai lambad peale pandud koos hobustega, kevadel nii kui lumi

sulas või maa kannatas. Pärast hiljem sai ettevalmistusi tehtud, et sügisel vilja külvata talveks.

Kevadel selleks keegi takistusi ei teinud ja midagi ütlema ei tulnud, et maa oleks võõras. Sai

teada, et maaga on mingi jama kui ajaleht käis, 2021 suvel või kui hakkas sügis ja

ettevalmistus külvamiseks. Siis tulid YYY omad, et nemad tulevad ka sinna külvama. Vaidlus

jäi sinnapaika, YYY läks minema. Seda maad on kokku 6 ha seal. 2022 suvel juhtus see, et

toimetas kodus ja kuulis mingisugust undamist. Siis kogemata nägi kahe maja vahelt, et

traktor sõidab põllu peal ja niidab maha vilja. K. helistas häirekeskusesse ja läks rendilepingut

võtma ning süüdistatav istus autosse ja sõitis põllu äärde kohale, et pärida aru, mis toimub.

Süüdistatava elukoht on põllust linnulennult paarsada meetrit. Kivi, mis kaasas oli, oli üks

mitmest, mis olid ostetud terrassi remontimiseks ja jäänud autosse vedelema, kuna ei olnud

aega nendega tegeleda. Kaasa võttis sealt, kuna ei näinud muud võimalust traktori

peatamiseks. Sinna jõudes küsis korduvalt, mis toimub, vastust ei saanud. Selle aja peale

jõudis traktor ringiga algusesse ja traktori seiskamiseks ei olnud mingisugust muud võimalust,

kui viskas selle kivi vastu akent, aken läks katki. Siis jäi traktor seisma. Edasi tahtis ikka

vastust sellele, et mis toimub. Oli väga endast väljas, see oli üle mõistuse. Iga viimane kui tera

on tema jaoks oluline. Temal oli ikka üks ja ainuke küsimus, et asi jääks seisma hästi ruttu ja

kohe, et ei toimuks seda niitmist enam edasi, sest oluline on see, kui palju kasvama jääb. See,

mis juba maas oli, seda enam püsti ei pane. Süüdistatav selgitas, et toimus löömine, aga

kellegi löömine ei olnud eesmärk, ei läinud sinna kellelegi viga tegema. Oli endast väljas.

Kuulis peas ainult seda, kui korrutatakse viska-viska, löö ja sellel hetkel ei andnud aru.

Provotseeriti ja sisuliselt nõuti, siis jah viskas. Seda ei olnud, et kannatanu kavatseks lõpetada

vilja hävitamise, käsk oli edasi lasta. Sel hetkel ei näinud muud võimalust vilja hävitamine

lõpetada. Kui kohale jõudis oli põllust pool juba maha niidetud. See, mis kasvama jäi, selle

said ära koristada. Teist tükki ei puutunud keegi. Süüdistatav tunnistab, et poleks pidanud

niimoodi tegema. Aga vähemalt ülejäänu jäi kasvama, mis on sissetuleku mõttes väga oluline.

Sissetulek on miinimumpalk, kui sedagi. Peres on kaks alaealist last. Filmimise kohta selgitas

süüdistatav, et see oli spetsiaalselt lavastatud ja taotluslik. Oli rumal, läks õnge. Süüdistatav

tunnistab, et viskas kiviga kannatanu poole, kuid ei sihtinud kuhugi konkreetselt. Peale kiviga

viskamist ja neid lööke ei saanud aru, et kannatanu oleks vigastatud olekus. Jalaga lõi ühel

korral kindlasti, täpselt ei mäleta. Ühelt poolt toimus kõik nii kiiresti, teistpidi venis. Kivi läks

vilja sisse otsima, sest teab, mis rist ja vaev on põllu pealt kive ära saada. Ei olnud eesmärgiks

uuesti rünnata. Süüdistatav tunnistab, et ei olnud õige niimoodi asju ajada. Ei olnud rahul

sellega, mis põllul toimus. Ta ei ole ühtegi teadet saanud ja temaga ei ole kontakti otsitud

kannatanu poolt. Ta ei näinud kuskilt otsast, et kellelgi oleks olnud huvi midagi läbi rääkida

või kokku leppida. Süüdistatav selgitas, et mingil hetkel ka kannatanu ründas teda. Tabas

rusikaga näkku. Valus ikka oli, vähe siniseks läks, sest pihta tuli. Käesolevaks ajaks on

vaidlus maa kasutamise osas lahenduse saanud (tl 75 pöördel-81 pöördel).

11. Tunnistaja T.V. selgitab, et 2022 juuli kuus oli põllu ääres, tee peal koos K.N.. Põllul oli

niitmas traktorist G.B.. Olukord eskaleerus päris ruttu. Rein Rüütel tuli autoga sinna põllu

äärde ja ilma üldse rääkimata vist lõi K.jalaga ja seejärel pani kiire sammuga traktori poole ja

viskas traktori akna sisse kiviga. Aken läks katki, kuna traktori küljeakna keskelt jookseb

metalltoru, siis metalltoru pidas kivi kinni. Kivi põrkas välja tagasi sellest torust. Kivi korjas

Rein Rüütel üles ja hiljem viskas sellega K.N.. Tundus nagu pigem sihtis pead ja pihta sai

vasak käsi vist. K. sai niipalju eemale tõmmatud, et vastu pead see kivi ei lennanud. Peale kivi

üles korjamist hakkas neil sõnasõda seoses maavaidlusega. Tunnistaja selgitas, et kui Rein

Rüütel autoga sinna kihutas, siis ta igaks juhuks hakkas telefoniga filmima, ei mäleta, kas talle

öeldi, et filmi, aga K. vist ütles auto lähenedes ka kes see on. Esimene video oli hästi udune,

see kõik toimus nii ruttu, et ei jõudnud fokuseerida. Siis ta pani korraks kaamera kinni, pani

uuesti käima tagasi ja edasine video on parema kvaliteediga. Sõnasõda oli neil maa üle, et

kelle oma see lõppude-lõpuks on või kellel selle maa kasutusõigus on. Tunnistaja hinnangul

oli Rein Rüütel äärmiselt agressiivne. Algul, kui ta tuli, siis ei olnud mingit juttu, kohe läks K.

kallale. K. jäi üsna rahulikuks. Mingi hetk ta vist lõi kuigipalju Reinu vastu, aga see oli selline

enesekaitseline löök, ta vist lükkas teda eemale või midagi sellist. Tunnistaja helistas

häirekeskusesse siis kui oli aken sisse löödud. Situatsioon lõppes sellega, et traktorist sõitis

töökotta ära. Lõpuks tuli politsei kohale ja politsei juurest läksid kõik lihtsalt minema. Põld jäi

niimoodi nagu ta oli. K. läks perearsti juurde, kus saadeti ta vist EMOsse. Pärast seda

sündmust K.N. kurtis, et kubeme juurest valutas ja käsi oli tal haige. Täpselt ei mäleta, aga

tunnistaja arvates peale kiviga viskamist traktor seisis mingi aja ja siis traktorist otsustas ise

ära minna. Tunnistaja selgitas, et tema ülesanne vaidlusalusel põllul oli, et mõõtis, vaatas,

kust see põllu piir jookseb, et võõra põllu peale ei läheks ja siis vaatasid seda silo tegemist,

palju silomassi tuleb. K. oli talle varasemalt rääkinud, et mingi maavaidluse jama on kunagi

olnud ja guugeldades leidis Sakala artikli. Mingi hetk ise hakkas ka mõtlema, et kas peaks

ruttu vahele minema või filmib edasi, aga K.ütles, et filmi edasi. Kui kivi sinna rapsipõllu

sisse ära kadus, siis asi läks natuke rahulikumaks. Filmimine toimus, et mingi tõend oleks (tl

71-73).

12. Kohtule on esitatud ka 02.12.2022 vaatlusprotokoll koos telefonikaamera

videosalvestistega DVD-R plaadil (kt lk 36-41).

Videosalvestiselt nimega „VID_20220714_115542“, kogupikkusega 27 sekundit, on

arusaadav 00.20, kuidas ärritunud süüdistatav tuleb kiirel sammul kannatanu ning filmija

suunas ja küsib: „mis siin toimub“. Kannatanu hakkab vastama „siin toimub“ ning 00.22 on

arusaadav, kuidas süüdistatav teeb käega löögi kannatanu ülakeha ja vasaku käe suunas. Peale

lööki hakkab kannatanu suunduma süüdistatava poole, kes taganeb mõne sammu ning

kannatanu ja süüdistatav jäävad seisma teineteisest teatava vahega 00.27 mil video lõppeb.

Videosalvestiselt nimega „VID_20220714_115622“, kogupikkusega 19 minutit ja 52

sekundit, on näha, kuidas süüdistatav suundub teelt põllule seal sõitva traktori juurde öeldes

„pane seisma“. 00.07, kui süüdistatav hakkab traktorile lähenema, see peatub ning 00:11

sekundil viskab süüdistatav telliskiviga traktori aknaklaasi alaosale, purustades akna

tervikuna. 00.18 on kuulda, kuidas traktori mootorimüra vaibub täielikult ning süüdistatav

ütleb muu hulgas „lõpeta ära“ ja „pane seisma, pane seisma, politsei on kohe kohal“ ning

jätkub arutlus maa kasutusõiguse üle. 00.32 on näha, et süüdistatav on kivi taas kätte võtnud.

00.51 hakkavad süüdistatav ja kannatanu kõndima teineteisest mõningase vahega tee poole

tagasi. 01.02 minutil on näha, kuidas süüdistatav teeb jalalöögi kannatanu suunas tabades

kubemepiirkonda. Kannatanu hakkab süüdistatava poole kõndima, kes liigub taganeval

sammul. 01.06 minutist alates on kuulda filmija kõne algust, milles soovib politseid. Jätkub

ka süüdistatava ja kannatanu vaidlus maa kasutamise üle, kus ärritatud süüdistatav väljendab

frustratsiooni kannatanu suhtes vilja maha niitmise tõttu. Kannatanu ja süüdistatav liiguvad

põllult ära teele ning sellel mõned meetrid selliselt, et süüdistatav ees ja kannatanu järgneb.

Filmija telefonikõne taustal kostub vilja niitmisest tingitud vaidluse jätkumine. 02.31 ütleb

kannatanu: „lase käia“, millele süüdistatav vastab: „mida sa provotseerid“ ning hakkab

kannatanust eemalduma, kõndides filmija suunas. 02.45 ütleb süüdistatav kannatanule, et

viimane ei käiks tal järel ning kannatanu küsib, kas ta ei või käia. Seejärel jäädakse viivuks

taas seisma ning jätkub vaidlus kellel on maad õigus kasutada. Seejärel on näha 03.07 ja

03.26, kuidas süüdistatav hakkab eemalduma filmijast ning kannatanu suundub talle järele,

vahepeal ütleb süüdistatav kannatanule, et viimane minema läheks sealt. 03.27 tõstab

süüdistatav kiviga käe ja kannatanu ütleb: „pane, pane, pane“. 03.34 hakkab süüdistatav taas

kõndima filmija poole ning käib arutlus kiviga viskamise ja selle üle, kas see on lindil. Samal

ajal liigub mõne peatusega kannatanu süüdistatavaga paralleelselt filmija poole umbes ühe

meetrise vahega. Üks hetk algab taaskord vaidlus maa kasutamise üle ning kannatanu ütleb, et

süüdistatav on vale maa peal. 04:40 minutil on näha teine jalalöök süüdistatava poolt

kannatanu kubemepiirkonda, misjärel süüdistatav hakkab taganema ning kannatanu tema

poole liikuma. Hetkeks seisatatakse ning 04:45 teeb kannatanu sammu süüdistatava poole

ning rusikalöögi süüdistatava näo suunas tabades süüdistatava põsepiirkonda. Koheselt peale

seda viskab süüdistatav enda käes olnud telliskiviga kannatanu suunas. 04.47 on näha, kuidas

kivi tabab riivamisi kergelt kummardava kannatanu turja ja põrkab sealt põllu peale. 05.14

kõnnib süüdistatav kõrvalolevale põllule vilja sisse, kuhu kivi kukkus. Kannatanu jääb põllu

kõrvale tee äärele seisma. 05.24 tuleb süüdistatav vilja seest välja tee peale ning kell 05.39

hakkab eemalduma filmijast, kannatanu järgneb talle ning mõne aja pärast hakkab ka filmija

liikuma nendega samas suunas. Samal ajal jätkub vaidlus maa kasutamisõiguse üle ning

süüdistatav väljendab nördimust, et tema vili niideti lihtsalt maha. Üks hetk jäävad osalised

seisma, liigutakse vähesel määral teel edasi tagasi ning jätkub eelnev sõnaline vaidlus. 08.03

hakkab seni põllul samal kohal seisnud traktor liikuma. 08.06 ütleb kannatanu: „lase edasi“

ning süüdistatav vastab: „mitte midagi ei lase edasi, läheb järgmine kivi ja läheb järgmine

aken“. Liikuma asunud traktor sõidab põllult maha teele ning eemaldub. Seejärel lähenevad

nii kannatanu kui süüdistatav filmijale ja arutletakse süüdistatava rendilepingu üle, mis on

aasta varem tehtud, kannatanu selgitab, et advokaat on selgeks teinud ja teada andnud, mis

vaja oli ning jätkub vaidlus rendilepingu üle kuni video lõppeb 19.52.

13. Kannatanu, süüdistatava ning tunnistaja ütlused langevad omavahel üldjoontes kokku

vaidluse asjaolude ning toimunud vägivallaaktide osas. Telefonikaamera salvestiselt on

samuti kogu sündmuste käik ja toimunud vaidlus ning vägivallaaktid nähtavad. Isikute ütlusi

ja telefonikaamera salvestist kõrvutades on tuvastatav, et põllu äärde jõudes suundub

ärritunud süüdistatav kannatanu poole, pärides aru, mis toimub ning sooritab parema käega

löögi kannatanu vasaku käe pihta. Süüdistatav on avaldanud, et võttis autost kivi kaasa ning

videolt nähtuvalt ei ole löögi ajal süüdistatava vasakus käes hallikat värvi eset. Mõni sekund

peale löögi sooritamist on näha, et paremas käes hoiab süüdistatav ka kivi. Et kivi oleks

vahepeal teise kätte võetud, videolt ei nähtu. Peale seda suundub süüdistatav põllule traktori

juurde, mille akna viskab sisse. Seejärel traktor edasi ei liigu, ega niida. Jätkub vaidlus maa

kasutamisõiguse kohta ning pisut vähem kui 4 minutilise vahega teeb süüdistatav 2 jalalööki,

tabades kannatanu kubemepiirkonda. Viis sekundit peale viimast jalalööki teeb kannatanu

sammu süüdistatava poole ning lööb teda rusikaga näkku, mille järel viskab süüdistatav

kannatanut kiviga selliselt, et kannatanu kummardab ning kivi tabab riivamisi kannatanu

turjapiirkonda. Kivi kukub kõrvaolevale põllule, kuhu süüdistatav läheb seda otsima, kuid

tulemusteta. Umbes 8 minutit peale konflikti algust sõidab põllult maha teele seni paigal

seisnud traktor.

14. Kannatanul esinevad vigastused on tõendatud Viljandi Haigla epikriisiga nr. VH-EP22-

39734, millest nähtub, et 14.07.2022 on patsiendil K.N. diagnoositud xxx

15. Eeltoodu alusel leiab kohus, et on tõendatud, et Rein Rüütel 14.07.2022 kella 11:00

paiku xxx talu lähistel oleval põllumaal lõi kannatanut K.N. telliskiviga vastu kätt, kahel

korral jalaga kubemepiirkonda ja viskas telliskiviga, tabades turjapiirkonda, millise

käitumisega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse.

16. KarS § 121 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu

tekitava kehalise väärkohtlemise eest.

17. Kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise

kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Karistusõiguse teooria kohaselt on

valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole

normaalsetes inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritav (sotsiaalselt adekvaatne). Kehaline

väärkohtlemine täidab § 121 lg 1 koosseisu üksnes juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu.

Tervise kahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või

füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega

konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses.

18. Löömine tegevusena kujutab endast kehalist väärkohtlemist ja ei ole normaalses inimeste

vahelises suhtluses aktsepteeritav. Lisaks kehalise väärkohtlemise tuvastamisele on selle

koosseisualternatiivi täitmiseks nõutav, et isikule tekitataks sellise teoga ka valu. Süüdlase

vastutusele võtmine KarS § 121 järgi ei eelda vältimatult tervisekahjustuse tuvastamist.

Kannatanu andis kohtus ütlusi, kus selgitas, et tundis rünnete tagajärjel valu. Samuti on

tuvastatud kannatanul hematoomid, s.o tervisekahjustused. Arvestades tervisekahjustuste

paiknemist kannatanu kehal ning nende suurust – kannatanu vasaku käe küünarvars oli üleni

sinine ning hematoomid olid ka kubemepiirkonnas ning reiel, on kohtu hinnangul ka valu

tundmine selliseid tervisekahjustusi põhjustava vägivalla puhul tüüpiliselt tajutav ka iga

mõistliku objektiivse kõrvalseisja seisukohast. Seega on täidetud KarS § 121 lg 1 sätestatud

kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused mõlema alternatiivi osas.

19. KarS § 15 lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui KarS-s ei ole sätestatud

karistust ettevaatamatu teo eest. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 121 lg 1 sätestatud tegu

tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega (J.

Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121

komm. 6). Kohtu hinnangul pani Rein Rüütel temale süüksarvatavad teod toime KarS § 16 lg

3 kohaselt otsese tahtlusega, ehk siis toimepanija teadis, et paneb toime kehalise

väärkohtlemise, mis põhjustab kannatanutele vähemalt füüsilist valu ja/või tervisekahjustuse.

Lüües kannatanut telliskiviga vastu kätt ning jalaga kubemepiirkonda pidas süüdistatav välise

teopildi põhjal vähemalt võimalikuks ja möönis, et tekitab taolise tegevusega kannatanule

füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Nende järelmite saabumine on ettenähtav ka igale nn

keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.

20. Kaitsja hinnangul tegutses Rein Rüütel hädakaitseseisundis. Rein Rüütel kaitses end

esmalt kannatanu korraldatud vilja hävitamist teostava mehhanismi vastu, purustades ukse.

Järgmise ründe ja meelepaha suunas ta vilja hävitamise korraldaja vastu. Kaitsja hinnangul ei

ole ületatud hädakaitse piire. Süüdistatav rakendas vägivalda, aga kaitsja leiab, et kerge

terviserike vara hävitamise seiskamiseks on enam-vähem proportsionaalne. Traktori võib ju

seisma panna, aga kui inimene näitab jätkuvalt, et lase edasi, korraldab mehhanismi tööd, siis

kaitsja arvates oli tema löömine õigustatud. Seda, et see oli õigustatud, tõendab see, et siis

lõppes lõplikult traktori kasutamine ja traktor ka lahkus sündmuskohalt. Edasi toimus ka

kiviga viskamine, aga selleks, et teha lõplikult selgeks kannatanule, et ta ei korraldaks

jätkuvalt enam vilja hävitamist. Hädakaitse on võimalik ka eelseisva ohu vastu.

Lõppkokkuvõttes see eesmärk täideti sellega, et pool viljast jäi alles ja päästeti.

21. KarS § 28 lg 1 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult

eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja

õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.

Kohtu hinnangul kannatanu löömine ei olnud vahetus seoses õigusvastase käitumise

peatamisega. Kannatanu ei olnud traktori roolis ega isiklikult niitnud vilja maha ning vilja

niitmist ei peatanud kannatanu esmane löömine. Vilja niitmise peatas see, kui süüdistatav

viskas kiviga sisse traktori akna. Videolt nähtuvalt traktor seejärel edasi ei niitnud, seega oli

rünne lõppenud. Peale seda suundus süüdistatav uuesti kannatanu juurde ning lõi teda kaks

korda jalaga kubemesse ning viskas kiviga. Eelkirjeldatud vägivallaaktide ajal traktor seisis

ning videolt nähtuvalt ei olnud ka kannatanu andmas traktoristile sel ajal korraldusi edasi

niitmiseks. Esimene sarnane ühekordne korraldus oli 8ndal minutil ja alles peale eelpool

tuvastatud vägivallaaktide sooritamist. Kohtu hinnangul kannatanu vägivallaaktide hetkel ei

kujutanud ohtu süüdistatava viljale ja ka traktor juba seisis selleks ajaks ning peatselt oli

sündmuskohale saabumas politsei. Kannatanu löömine vilja päästmiseks ei olnud vajalik.

Seega kohtu hinnangul kannatanut lüües ei teostanud süüdistatav hädakaitset.

22. Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esinenud.

Samuti on Rein Rüütel süüdiv ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.

23. Seega on Rein Rüütel kehaliselt väärkoheldes kannatanut K.N. realiseerinud KarS § 121

lg 1 ette nähtud kuriteokoosseisu, see tegu on õigusvastane ning süüd välistavaid asjaolusid

kohtumenetluses ei tuvastatud. Süüdistatav Rein Rüütel tuleb tema poolt toime pandud

kuriteos KarS § 121 lg 1 järgi süüdi mõista ja teda tuleb karistada.

(II) Karistus

24. KarS § 121 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase

vangistuse.

25. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud

seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja

nr 3-1-1-52-13, p 19).

26. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26).

27. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi,

s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning

õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-

76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).

28. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta kuriteo toimepanemise asjaolusid.

Konflikti tingis, et kannatanu saatis traktoristi süüdistatava poolt külvatud talinisu maha

niitma. Kannatanu avaldatu kohaselt sai tema juba aasta varem PRIA kaudu teada, et

kasutusõigusega on probleem. Süüdistatava selgitusel oli küll olnud eelnevalt olukord, kus

YYY esindajad tulid tema kasutatavale põllule teatades, et kavatsevad sinna külvata, kuid

arutelu jäi sinna paika ning sellest, et kasutusõiguse üle on vaidlus sai süüdistatav teada alles

põllul (tl 79). Eelnevat kinnitavad ka süüdistatava videosalvestiselt nähtuvad avaldused seoses

tema vilja niitmise etteheidetega, kus Rein Rüütel rõhutab, et tal on leping ning vaidluse

korral tulnuks kohtusse pöörduda. Kohtusse sündmuse ajaks kumbki pooltest pöördunud ei

olnud ning sündmus hakkas arenema just süüdistatava vilja niitmisest kannatanu korraldusel.

Nähes, et tema vilja niidetakse maha kihutas ärritunud süüdistatav kohale ning lõi kannatanut.

Süüdistatav selgitas, et tema eesmärk ei olnud kellelegi kehavigastusi tekitada, soovis peatada

vilja maha niitmise ja oli endast väljas. Tagantjärgi leidis ka ise, et poleks pidanud niimoodi

käituma.

Teisest küljest, nagu nähtub videolt, tormab süüdistatav kohale ja kohe lööb telliskiviga

kannatanut käe pihta, püüdmata olukorda lahendada sõnadega. Kannatanu oli temast oluliselt

vanem, sündmuse ajal xxx meesterahvas. Kokkuvõttes lõi süüdistatav kannatanut 3 korda.

Ühel korral kasutas süüdistatav käega löömisel vahendit – telliskivi. Kaks korda lõi ta

kannatanut jalaga kubemepiirkonda. Lisaks viskas ta ühe korra kannatanut ka kiviga, kuid

kivi ei läinud otse pihta vaid tabas riivamisi turja piirkonda.

Kuigi tekitatud verevalumid oli siiski ulatuslikud, arvestab kohus, et ründe tagajärjel ei

tekitatud kannatanule üliraskeid vigastusi ning tuvastatud vigastused olid paraneva

iseloomuga. Samuti ei olnud tegemist valimatu intensiivse ja järjepideva peksmisega sh nt

peapiirkonda, vaid ajaliselt lahutatud erinevate löökidega kehapiirkonda ning kiviga

viskamisega vahetult peale kannatanu tehtud rusikalööki. Kuigi kannatanu on viidanud, et

vahepeal prooviti „rusikatega seal nii ja naa“ (tl 69), ei nähtu esitatud videosalvestiselt, et

süüdistatav tegelikult oleks proovinud sooritada ebaõnnestunud rusikalööke või järgnenud

pidevalt kannatanule välistamaks tal ohutusse kaugusesse hoidmise. Süüdistatav on ka ise aru

saanud, et käitus valesti ja tunnistab oma süüd. Rein Rüütel ei ole varem toime pannud

isikuvastaseid süütegusid ning tal puuduvad kehtivad kriminaalkaristused (tl 42). Sündmusest

on peagi möödas juba 2 aastat ning selle aja jooksul on Rein Rüütel end õiguskuulekalt ülal

pidanud. Toimunu näol oli tegemist isikute omavahelise tsiviilõigusliku probleemi tagajärjel

aset leidnud ühekordse sündmusega. Kokkuvõtlikult peab kohus isiku süüd keskmisest

väiksemaks.

29. Kaitsja hinnangul on kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 6 sätestatud süüteo

toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul.

Kohus nõustub siinkohal kaitsjaga. Süüdistatava ja kannatanu ütlustest selgus, et mõlemad

arvasid, et neil on kehtiv maa rendileping. Vaidlus sellega seoses oli õhus olnud juba

eelnevalt ja oli poolte endi vahel lahendamata. Tsiviilvaidlus, selle üle, kellel on õigus maad

kasutada jõudis peale kõnealust sündmust kohtusse ning lahendati poolte vahel

kompromissiga (tl 66, 70). Kõnealune sündmus toimus enne, kui asi kohtus lahenduse leidis.

Seega sel hetkel kui süüdistatav märkas, et tema vilja niidetakse maha, oli ta veendunud, et

maa kasutusõigus on temal ning vili, mida maha niitma hakati oli tema poolt külvatud

talinisu. Et vili ei kuulunud talle teadis ka kannatanu ise (tl 65 pöördel, 66, 68 pöördel).

Süüdistatav selgitas, et ta läks väga endast välja kui nägi, et tema külvatud talinisu hakatakse

maha niitma, kuna tema kui väiketaluniku jaoks on iga tera olulise tähtsusega. Ka

telefonikaamera salvestusest on näha, et süüdistatav on väga endast väljas ning nõuab

selgitust, mis toimub ja avaldab hämmingut ning frustratsiooni selle üle, et tema vilja on

lihtsalt maha niitma asutud. Samuti tingis süüdistatava põllule tuleku just asjaolu, et ta nägi, et

tema vilja niidetakse. Kui kannatanu ei oleks asunud talle võõrast vilja maha niitma, ei oleks

kõnealune sündmus tuvastatud asjaoludel ka aset leidnud. Kohtu hinnangul on tuvastatav, et

just süüdistatava vilja maha niitmine oli see, mis kutsus esile süüdistatavas hingelise erutuse,

millises seisundis ta kasutas kannatanu suhtes vägivalda.

30. Karistust raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p 3 alusel kuriteo toimepanemine kõrges

eas inimese vastu. Kannatanu K.N. oli kuriteo toimepanemise ajal xxx. Riigikohtu praktika

kohaselt võib kõrges eas olevaks pidada juba vanaduspensioniealist inimest (RKKK nr 3-1-1-

93-12, p. 9.2).

31. Vangistust saab tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 mõista vaid siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab

vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse

mõistmist põhistama. Arvestades süü suurust ning toimepanija isikut, leiab kohus, et

süüdistatavat on põhjendatud karistada rahalise karistusega, kuivõrd ka see karistusliik

võimaldab saavutada karistuse eesmärke ning suunata süüdistatavat edaspidi kuritegude

toimepanemisest hoiduma.

32. KarS § 44 lg-st 1 tulenevalt võib kohus mõista kuriteo eest rahalise karistuse 30 kuni 500

päevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus

süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada

erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud

päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära

suurus on 10 eurot. KarS § 44 lg 3 kohaselt keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes

süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui

nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga

maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kriminaaltoimiku materjalidest

nähtuvalt Maksu- ja Tolliametile teostatud päringu kohaselt on andmed leitud aastast 2021.

Süüdistatava keskmise päevasissetuleku suurus oli xxx eurot (tl 44).

Arvestades isiku süü suurust ning kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kriminaalkorras

kehtivate karistuste puudumist ning isiku suhtumist toimepandusse, kus isik mõistab oma

käitumise ekslikkust, samuti isiku seadusekuulekat käitumist vahepeal möödunud aja jooksul,

leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada KarS § 121 lg 1 järgi rahalise karistusega, mille

määr jääb tuntavalt alla KarS § 44 lg-st 1 tuleneva keskmise, so 100 päevamäära ulatuses,

millele vastab 1052 eurot. Prokurör on taotlenud lõppsõnas isikule suuremas karistusmääras

rahalise karistuse määramist tingimisi. Kohtu hinnangul ei vastaks suurem karistusmäär isiku

süü suurusele ega etteheidetava kuriteo raskusele. Samuti ei ole põhjendatud antud karistuse

tingimisi täitmisele pööramata jätmine, kuivõrd see ei tagaks karistuse mõjususe eesmärki,

ega vastaks kuriteo raskusele. Kohtu hinnangul vastab nimetatud reaalne rahaline karistus

isiku süü suurusele, arvestab õiguskorra kaitsmise huve ning on kooskõlas karistuse üld- ja

eripreventiivsete eesmärkidega.

(III) Tsiviilhagi

33. KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta

tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

34. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lõike 4 järgi peab isik kahju

hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega

sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

35. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS §-le 1045 lg

1 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule

kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

36. Kannatanu K.N. esitas selles kriminaalasjas tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks

summas 20 000 eurot ning varalise kahju hüvitamiseks summas 1721,71 eurot. Kohtuistungil

täpsustas kannatanu esindaja nõuet ning selgitas, et varalise kahju suuruse arvutamisel on

tekkinud viga, varalise kahju nõude suuruseks on 621,71 eurot ja mittevaralise kahju

hüvitamise osas palus kannatanu esindaja kohtu äranägemisel määrata see summa.

Viimatimärgitud nõuetest lähtub kohus ka tsiviilhagi lahendamisel.

Varaline kahju

37. Esitatud tsiviilhagi kohaselt koosneb varaline kahju saamata jäänud tulust

töövõimetuslehel viibitud aja eest. Enne vigastuste saamist oli kannatanu keskmine

netokuupalk YYY 1100 eurot. Töövõimetushüvitist sai kannatanu kahe kuu eest 911 eurot

ning töötasu sai K.N. YYY augusti ja septembri kuus (523,81+143,81) 667,28 eurot, kuid

tema palk selle kahe kuu eest töötamisel oleks olnud 2200 eurot. Seega saamata jäänud tulu

on (2200-911-667,28) 621,71 eurot.

38. Kohtuistungil jäi kannatanu esitatud tsiviilhagi juurde. Kaitsja leidis, et kannatanu K.N.

nõue mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks ei kuulu rahuldamisele VÕS § 139 lg 1

alusel. Kui kahju osaliselt tekkis ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutas,

vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.

Nimetatud säte ei kehti ainult vähendamise kohta, vaid nimetatud sätte alusel on võimalik

jätta hüvitis täielikult välja maksmata. VÕS § 139 lg 1 on kohaldatav nii lepingulise kui ka

lepinguvälise kahju korrigeerimisel. Kannatanu õigusvastase käitumiseta poleks talle kahju

tekkinud.

39. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata

jäänud tulu. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt

asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju

hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka

kasu saamise võimaluse kaotamises.

40. Käesoleva kriminaalasja menetlusega on tõendamist leidnud, et 14.07.2022.a kella 11:00

paiku lõi süüdistatav kannatanut, mille tagajärjel sai kannatanu tervisekahjustused. Kannatanu

viibis juhtumi järel töövõimetuslehel perioodil 15.07.2022-26.08.2022, so 43 päeva. Varaline

kahju on antud juhul töövõimetuslehel olemise tõttu saamata jäänud tasu. Kohus leiab, et

esitatud tõendid on piisavad varalise kahju hüvitamiseks summas 621,71 eurot.

41. Tsiviilhagis osundatud saamata jäänud tulu kindlaks tegemisel töövõimetuslehel viibitud

aja eest arvestab kohus Luminor panga konto väljavõtteid ajavahemikul 01.12.2022-

31.12.2022 (tl 26-28), millistest nähtub töövõimetushüvitise tasumine kannatanule 09.12.2022

kogusummas 911€. Luminor panga väljavõttest nähtub, et K.N. sai 14.06.2022 töötasu YYY

1100 eurot (tl 60 pöördel). Esitatud on YYY koondpalgateatis (tl 19), millest nähtub samuti,

et K.N. töötasu suuruseks on 1100 eurot kuus. Samuti nähtub koondpalgateatiselt, et perioodil

15.07.2022 kuni 01.08.2022 ja 02.08.2022 kuni 26.08.2022 oli K.N. töövõimetuslehel.

Augustis ja septembris laekus K.N. YYY töötasu 523,81 eurot ja 143,48 eurot, kokku 667,29

eurot. Augusti ja septembri kuus laekus K.N. kontole kokku töötasu ja töövõimetushüvitist

1578,29 (667,29+911) eurot. Tema kahe kuu keskmine töötasu oleks olnud 2x1100 ehk 2200

eurot, seega saamata jäänud tulu on (2200-1578,29) 621,71 eurot.

42. Kuna käesoleva otsusega mõistab kohus süüdistatava kannatanule tervisekahjustuse

tekitamises süüdi, on kahju kannatanule tekkinud järelikult süüdistatava õigusvastase

tegevuse tagajärjel ning süüdistatav vastutab tema poolt tekitatud kahju eest. Kui Rein Rüütel

ei oleks toime pannud talle etteheidetavat tegu, ei oleks kannatanul tekkinud temal tuvastatud

ning haiguslehel viibimise tinginud vigastusi ning viimasest tingitud sissetuleku vähenemist.

Seega kuulub saamata jäänud tulu, 621,71 eurot, süüdistatava poolt kannatanule hüvitamisele.

Mittevaraline kahju

43. Mittevaralise kahjuna taotleb kannatanu süüdistatavalt välja mõista kahju hüvitis kohtu

õiglasel äranägemisel.

44. VÕS § 128 lg 1 tulenevalt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.

Sama sätte 5. lõike kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja

hingelist valu ning kannatusi.

45. Hagiavalduse kohaselt väljendub moraalne kahju selles, et hageja oli umbes kaks kuud

käe- ja kubemevaludes. Käevart horisontaalasendis üldse hoida ei saanud kuna see põhjustas

valusid. Öösiti pidi hageja magama toestades kätt vertikaalasendisse. Kubeme piirkonnas aeg-

ajalt annavad valud seniajani tunda. Kohtuistungil jäi kannatanu esitatud tsiviilhagi juurde ja

selgitas, et see kuritegu mõjutas tema elu väga suuresti, oli mure firma tegevuse pärast. Antud

situatsioonis jäi tohutu tööjõudlusega suur traktor seisma, kõik tööd hilinesid, tööprotsess

katkes, sest üks traktor seisis nädal aega tänu sellele, et aken oli puru ja järgmisel päeval pidi

kohe hakkama otsima uut töölist. Kindlasti selle uue töötaja leidmine võttis aega, aga selle

traktori seisuaeg, mida ei ole siin kohtuasjas võimalik kirja panna, kõik kahjud. Mure oli töö

pärast ja ta ei olnud võimeline kuidagimoodi tööprotsessis osalema. Piltlikult öeldes, ta oleks

võinud olla ka haiguslehel 4 kuud, kuid tänu sügistöödele ja tänu sellele, et ta oli ikkagi firma

juhataja, pidi olema elu ja firma tööga kursis, et see firma ei läheks pankrotti või midagi

taolist, sellepärast pidi haiguslehe lõpetama enne, kui kõik vaevused ja valud edasi kestsid.

Kahjud on tunduvalt suuremad kui see 20 000. Füüsilised kannatused, ka praegused, veel

siiani kannatused, see, et see käsi nii ei tööta, ei ole jõudu nii palju, tänu purustusele. See 20

000 on antud situatsioonis kuldne keskmine. Tegelik kahju on määratult suurem.

46. Rein Rüütli kaitsja palus kohtul mittevaralise ja varalise kahju küsimuse lahendamisel

juhinduda VÕS § 139 lg-st 1, kui kahju osaliselt tekkis ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud

isik vastutas, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, millest need asjaolud soodustasid kahju

tekkimist. Nimetatud säte ei kehti ainult vähendamise kohta, vaid on võimalik jätta hüvitis

üldse välja mõistmata. See norm kehtib nii lepinguvälise kahju kui lepingulise kahju puhul.

Kannatanu õigusvastase käitumiseta ei oleks seda olukorda tekkinud ja ka kannatanule ei

oleks kahju tekkinud.

47. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et 14.07.2022.a kella 11:00 paiku lõi

süüdistatav kannatanut, mille tagajärjel sai kannatanu tervisekahjustused. Kannatanu viibis

seoses juhtumiga 14.07.2022.a erakorralise meditsiini osakonnas, kus tal tuvastati vigastused.

Ilmselgelt pidi kannatanu tervisekahjustuste tõttu taluma valu ja ebamugavusi, mis kaasnesid

vigastusete raviga. Samuti on sündmus põhjustanud kannatanule vaimseid läbielamisi. Kohus,

hinnates eelmainitud tõendeid ja asjaolusid kogumis, leiab, et K.N. on kandnud juhtumi

tagajärjel moraalset kahju. Seega on antud juhul tegemist õigusvastaselt tekitatud

mittevaralise kahjuga.

48. Kui Rein Rüütel ei oleks pannud toime kannatanu suhtes käesolevas otsuses tuvastatud

kuritegu, ei oleks arutlusel ka nende tulemusel tekkinud mittevaraline kahju ja selle

hüvitamine. Seetõttu on Rein Rüütli tegevus põhjuslikus seoses antud mittevaralise kahju

tekkimisega VÕS § 127 lg 4 mõttes.

49. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise

raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast

rikkumist.

50. Riigikohtu lahendi 3-2-1-54-07 kohaselt eeldatakse VÕS § 130 lg 2 kohaselt mittevaralise

kahju olemasolu ning hageja ei pea iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama midagi

muud peale kehavigastuse tekkimise. Küll aga oleneb hüvitise suurus kehavigastuse või

tervisekahjustuse raskusest, millest tulenevalt peab hageja tõendama, kui tõsine oli talle

tekitatud kehavigastus või tervisekahjustus.

51. Mittevaralise kahju osas on Riigikohtu tsiviilkolleegium asja nr 3-2-1-152-09 lahendi p-s

16 selgitanud, et rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus

VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. VÕS § 134 lg 2 kohaselt

isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või

muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta

mõistlik rahasumma.

52. Riigikohus on 12.12.1996.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-96 ja mitmetes hilisemates

lahendites asunud seisukohale, et kehavigastusest tulenev püsiv kehalise terviklikkuse kaotus,

väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus,

tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult

loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus tuleb moraalse kahjuna hüvitada. Moraalne ehk

mittevaraline kahju hõlmab ka kehavigastusega seotud füüsilise ja hingelise valu juba

möödunud aja, kui ka selle võimaliku püsimise eest tulevikus. 08.02.2001.a otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-1-01 on kolleegium leidnud, et moraalse kahju suuruse

kindlaksmääramiseks objektiivsed kriteeriumid puuduvad ja kahju suurus väljendub kohtu

hinnangus, mille kujundamisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise

heaolu tasemest ning kohtupraktikast. Kohus peab mittevaralise kahju tekitamise eest õiglase

hüvitise väljamõistmiseks alati kaaluma, kas hüvitatakse kogu tekitatud kahju või esineb alus

hüvitise vähendamiseks. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-105-01 kohaselt kahjustab mistahes

isikliku õiguse rikkumine inimese psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit, kuna isikliku

õiguse rikkumise tagajärge, muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole

võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-

1-1-116-12 p-s 18 leidnud, et väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad

vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kas või juba üldise võrdsuspõhiõiguse

tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks, olema sarnastel asjaoludel võrreldavad.

53. Kohus arvestab mittevaralise kahju suuruse määratlemisel Riigikohtu poolt koostatud

analüüsides käsitletud välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitiste lahendeid, pidades silmas

ka käesoleva kaasuse asjaolusid ning ühiskonna üldist heaolutaset.

54. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul

ületada kuriteo negatiivseid tagajärgi. Samuti võimaldab see korvata ühiskonna õiglustunde

riivet, mis kuriteoga kaasneb. Mittevaralise kahju hüvitise määramine on kohtu

diskretsiooniotsus, mille kohus teeb asjaoludest lähtudes. Kohtu ülesandeks on hinnata

konkreetseid asjaolusid (teo iseloom, millised vigastused isik sai, kui pikk oli töövõimetuse

periood, kas tekkisid püsivad tervisekahjustused jne) ning nendest tulenevalt määrata otsusega

ka vastav rahasumma. Seega peab mittevaralise kahju hüvitis olema proportsionaalne

õigusrikkumise raskusega. Tegu on igakordselt üksikjuhtumile antava hinnanguga.

55. 2020. aastal tegi Riigikohus „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades

2018-2020“ kohtupraktika kordusanalüüsi. Selle analüüsi kohaselt kehalise väärkohtlemise

kriminaalasjades oli keskmine hüvitis 588 eurot ning mediaan 500 eurot. Hüvitised on olnud

vahemikus 100-2000 eurot. Üldmenetluse kriminaalasjas 1-19-701, kus süüdistatav lõi

kannatanut kahel korral ja ühel korral surus põlve ja istmikuga kannatanu roietesse,

põhjustades kannatanule kinnise roidemurru ja kriimustuse sõrmel mõistis kohus välja

hüvitise 300 eurot. Üldmenetluse kriminaalasjas 1-18-1652, kus süüdistatav tiris kannatanut

juustest, lõi lahtise käega näkku, lõi jalaga istmiku piirkonda, raputas teda ja väänas tema

käsi, põhjustades punetuse peanahal, verevalumeid üle mõlema käsivarre ja õlavarte,

kraapimisjälgi paremal õlavarrel ja käsivarrel, kriimustusi vasakul põlvel ning pahkluul,

mõistis kohus välja hüvitise 500 eurot. Üldmenetluse kriminaalasjas 1-17-3167, kus

süüdistatav peksis kannatanut pea ja näo piirkonda, põhjustades kannatanule peaajuvapustuse,

ninaluu murru, parema silmakoopa põhja murru, põrutushaava silmalaul, näo paremapoole

turse ja kahe lõikehamba murru, mõistis kohus välja hüvitise 800 eurot.

56. 14.07.2022 juhtunu tagajärjel pöördus kannatanu erakorralise meditsiini osakonda, kus tal

tuvastati hematoomid vasakul küünarvarrel ja kubemepiirkonnas. Töövõimetuslehel viibis

kannatanu 43 päeva alates 15.07.2022, kuid selgitas, et perioodi lõpuks ei olnud kõik

vigastused täielikult paranenud. Arusaadavalt kaasnesid kannatanule vigastuste ja ründega

valu, ebamugavused ning läbielamised. Samas on kohtu hinnangul kannatanu üleelamised

laiemas võrdluses pigem mõõdukad. Tekkinud vigastused olid kergemat laadi, paraneva

iseloomuga, luumurdu ei tuvastatud ning vigastused ei vajanud kirurgilist sekkumist.

Vigastused ei ole toonud kaasa kestvat märkimisväärset elukvaliteedi langust ning kannatanu

on saanud naasta endise elukorralduse juurde.

57. Mittevaralise kahju hüvitamise suuruse otsustamisel arvestab kohus ka kannatanu enda

käitumist ja osa kahju tekkimises (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. detsembri 2020. a

otsus nr 1-19-4422/107, p 21.3). Telefonikaamera salvestiselt on näha, et sündmuskohale

ilmunud süüdistatav on väga ärritunud ning endast väljas. Kohale jõudes teeb ta telliskiviga

löögi vastu kannatanu kätt. Edasi süüdistatav läheb traktori juurde ning viskab telliskiviga

traktori akna katki. Peale seda süüdistatava ning kannatanu vahel jätkub sõnaline konflikt.

Süüdistatav on endast väljas ning pärast varasemat löömist, ähvardab veel lüüa, samal ajal

kannatanu ütleb: „No, pane, pane“. Kohtu hinnangul, kannatanu nähes, et süüdistatav on

ärritunud ning juba teda eelnevalt ka rünnanud, kutsudes süüdistatavat verbaalselt üles

löömisele, panustas ka ise võimalikku suurema kahju tekkimisse. Samuti oli videolt nähtuvalt

mitmel korral võimalik kannatanul süüdistatavale mitte järgneda võimalikust lisavägivallast

hoidumiseks, seega kuigi kannatanu on viidanud, et ei saanud ära joosta (tl 64 pöördel),

saanuks ta end süüdistatavast sellegipoolest distantseerida, kui süüdistatav oli teda juba ühe

korra käega ning jalaga löönud.

58. Asjaolusid kogumis arvestades hindab kohus mittevaralise kahju suuruseks 700 eurot.

Seega tuleb rahuldada K.N. mittevaralise kahju nõue ning välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045

lg 1 p 2 alusel Rein Rüütlilt K.N. kasuks 700 eurot, mis kanda K.N. arvedusarvele nr xxx

Coop Pank.

(IV) Menetluskulud

59. KrMS § 306 lg 1 p 14 paneb kohtule kohustuse otsustada, millised on kriminaalmenetluse

kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse

korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 182 lg 2 sätestab, et tsiviilhagi või avalik-

õigusliku nõudeavalduse täieliku rahuldamise korral kannab tsiviilhagi või avalik-õigusliku

nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu või tsiviilkostja.

60. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku

suurusega tasu ja muud vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

Süüdistatava enda kantud kulud seoses lepingulise kaitsja menetluses osalemisega tuleb jätta

tema enda kanda.

61. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuludeks ka kannatanu valitud esindajale

makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on

tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kohtumenetluses on kannatanu K.N. esindajaks

olnud jurist Ingrid Vinnal, kes on esitanud maakohtule 08.04.2024 taotluse tasu hüvitamiseks

summas 2398,83 eurot (tl 85) ning 21.05.2024 on kohtule esitatud kannatanu K.N. poolt

allkirjastatuna taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 3204,03 eurot.

62. Menetluskulud esindaja tegevuste kaupa lähtuvalt viimasest taotlusest on järgmised:



3.08.2023- tsiviilhagi, tõendite hind. Jm, ajakulu 2h 50 min, kokku 481,25 eurot

(km-ta) – sisaldub ka 08.04.2024 taotluses



2.04.24- ettevalmistus istungiks, toim.tutvum jm, ajakulu 3 h, kokku 495 eurot

(km-ta) – sisaldub ka 08.04.2024 taotluses



3.04.24- istung, s.h kliendiga kohtu.väl.ajal suhtlus, ajakulu 6 h, kokku 990 eurot

(km-ta) – sisaldub ka 08.04.2024 taotluses



20.05.24-kohtukõne jm toimingud, ajakulu 4 h, kokku 660 eurot (km-ta)

63. Riigikohus on seisukohal, et esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel

kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest

ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (vt ka Riigikohtu 11.

veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus ei pea põhjendatuks

kannatanu esindaja ühe töötunni hinda 165 eurot (ilma käibemaksuta). Tegemist ei olnud

ülemäära mahuka ning pika menetlusega, mis käsitlenuks erakordselt keerulisi õiguslikke

olukordi. Kahju aluseks oleva teoga kui etteheidetava kuriteoga seonduvate asjaolude kohta

tõendid on kogunud ja esitanud prokuratuur. Kohus leiab, et vaidlus kannatanu esindaja jaoks

ei olnud õiguslikult sedavõrd keerukas, et õigusabi tunnitasu taotletud ulatuses oleks täies

ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Arvestades eeltoodut, asja olemust ja advokaadibüroode

ning mitteadvokaatidest esindajate osutatavate teenuste üldist turuhinda, on käesolevas asjas

põhjendatud lugeda kannatanule õigusabi osutanud esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 130

eurot + käibemaks.

64. Kohus ei pea põhjendatud menetluskuluks 03.08.2023 kuupäevaga tehtud toimingute eest

taotletavat summat, kuna sel ajal ei olnud jurist Ingrid Vinnal kohtule teadaolevalt

kriminaalasjas 1-23-5790 kannatanu K.N. esindaja. Kohtule on esitatud 02.04.2024 samal

päeval allkirjastatud volikiri, kus K.N. volitab end käesolevas kohtuasjas esindama jurist

Ingrid Vinnalit. Ka kohtule esitatud tsiviilhagi on allkirjastanud kannatanu K.N. ise, mistõttu

ei saa pidada põhjendatuks tsiviilhagi koostamisega seonduvat esindaja kulu. Samuti ei pea

kohus põhjendatuks 20.05.2024 kuupäevaga seotud „kohtukõne jm toimingute“ eest

taotletavat summat. 21.05.2024 kohtuistungil kannatanu esindaja ei osalenud ning kohtule

esitatud kannatanu kohtukõne on allkirjastanud ja esitanud kannatanu K.N. ise. Seetõttu tuleb

need summad jätta välja mõistmata. Muus osas, so 02.04.2024 ja 03.04.2024, toimingute osas

on kohtu hinnangul esindaja toimingute teostamiseks kulunud aeg kooskõlas toimingute sisu

ja mahuga.

65. Kohus peab põhjendatuks 2.04.2024 ja 3.04.2024 kuupäevaga tehtud toiminguid,

ajakuluga kokku 9 tundi.

66. Kannatanu esindaja vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud käesolevas menetluses on

seega ajakulu 9 tundi ja tunnihinda 130 eurot arvestades kokku 1170 eurot. Mõlemad

toimingud on tehtud ajal, mil kehtis 22%-line käibemaksu määr, mistõttu lisandub

eelnimetatud summale käibemaks 257,40, kokku 1427,40 eurot. Seega mõistab kohus

süüdistatavalt välja kannatanu K.N. kasuks valitud esindaja kulud 1427,40 eurot.

67. TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kannatanu esindaja on vastava taotluse esitanud ning kohus rahuldab selle.

68. Seega tuleb kannatanu Rein Rüütlilt välja mõista menetluskulud summas 1427,40 eurot

ning määrata, et Rein Rüütel peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1427,40 eurot

tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

69. Menetluskulude hulka kuulub KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt sundraha, mis on KrMS §

179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt

1230 eurot. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga

alammäärast.

Lähtudes KrMS § 180 lg-st 3 arvestades konkureerivaid rahalisi kohustusi Rein Rüütlilt välja

mõistetud tsiviilhagi ja kannatanu esindaja kulude ning rahalise karistuse näol, esinevad kohtu

hinnangul küllaldased alused võimaldamaks süüdistataval tasuda väljamõistetud sundraha

kohtuotsuse jõustumisest alates osade kaupa 12 kuu jooksul.

(V) Muud otsustused

70. Riigikohus on kriminaalasjas nr 1-18-5732 p-s 125 selgitanud, et kriminaalasja materjale

talletavad CD-plaadid on KrMS § 1601 lg 2 alusel kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja

materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Ühtlasi ei ole selliste salvestiste

puhul tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud objektiga. Seega

puudub vajadus kohtu poolt eraldi otsustuseks ka seoses käesoleva kriminaalasja osaks oleva

DVD-R plaadiga.

71. Kannatanu esindaja taotleb tagastada K.N. poolt tasutud riigilõiv, kuna avaldus oli

tegelikult riigilõivuvaba. Kohtule esitatud maksekorraldusest (tl 30) nähtub, et K.N. on

07.08.2023

kandnud

Rahandusministeeriumi

kontole

Swedbank

AS-is

EE062200221059223099 summa 1050 eurot selgitusega tsiviilhagi kriminaalasjas nr.

22284000200.

KrMS § 381 lg 4 kohaselt on tsiviilhagi läbivaatamine kriminaalmenetluses riigilõivuvaba,

välja arvatud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, kui mittevaralise kahju

hüvitamise nõue ei tulene kehavigastuse või muu terviserikke tekitamisest või toitja surma

põhjustamisest. K.N. on esitanud tsiviilhagi varalise kahju ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

ning nõuded tulenevad kehavigastuse tekitamisest, mistõttu antud tsiviilhagilt riigilõiv

tasumisele ei kuulu.

Eelkirjeldatust järelduvalt tuleb KrMS § 381 lg 6 ja TsMS § 150 lg 7 alusel tagastada tasutud

riigilõiv summas 1050 eurot K.N. arveldusarvele nr xxx.

/Kinnitan lahendi osalist jõustumist 24.09.2024 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega/