3-24-1543/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-1543

Haldusasi

A, Bi, E, D, K, M, Pi, Ri ja Üu kaebus Rõuge

Vallavolikogu 27. veebruari 2024. a otsuse nr 1-3/8

osaliseks tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks

kohustamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

A, Bi, E, D, K, M, Pi, Ri ja Üu määruskaebus Tartu

Halduskohtu 30. mai 2024. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebajad A, B, E, D, K, M, P, R ja Ü

Kaebajate esindaja Henno Nurmsalu

Vastustaja Rõuge vald

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. mai 2024. a määruse

resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rõuge Vallavolikogu võttis 27. veebruaril 2024 vastu otsuse nr 1-3/8, millega jaotas

1. augustist 2024 Mõniste kooli, mis on tegutsemisvormilt ühe asutusena tegutsev koolieelne

lasteasutus ja põhikool, kaheks eraldi üksuseks – lasteaiaks ja põhikooliks, liitis 1. septembrist

2024 Mõniste Kooli põhikooli osa Rõuge Põhikooliga ja Mõniste Kooli lasteaiaosa Rõuge

Lasteaiaga ning lõpetas 31. augustist 2024 Mõniste Kooli tegevuse iseseisva asutusena.

2. Mõniste Koolis käivate laste vanemad A, B, E, D, K, M, P, R ja Ü (kaebajad) esitas Tartu

Halduskohtule kaebuse nimetatud Rõuge Vallavolikogu otsuse osaliseks tühistamiseks ja uue

otsuse tegemiseks kohustamiseks. Kaebajad soovivad, et Mõniste Kool jääks iseseisvaks

haridusasutuseks ja säiliks kooli senine tegutsemisvorm.

Kaebus sisaldas kaebajate taotlust peatada esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud haldusakti

täitmine (või kehtivus) Mõniste Kooli ümberkorralduse osas kuni põhiasjas kohtulahendi

tegemiseni. Taotluse kohaselt käib menetlus Mõniste piirkonna liitmiseks Antsla vallaga ning

Mõniste Kooli allesjäämine on Antsla valla esindajate arvates vastuvõetav. Lapsevanematel on

mure nii lasteaia kui ka koolilaste hariduse kvaliteedi tagamise pärast, kuna maikuus ei ole

teada, millised muudatused tegelikult planeeritakse teha õppekorralduses ja personalis, s.h

millised ametikohad koondatakse. Hariduse ümberkorraldamine on tehtud läbi mõtlemata ja

kiirustades. Laste õigused ei ole kaitstud. Kavandatud ja alustatud tegevustega kaasneb olukord,

kus kohtuotsuse hilisem täitmine võib osutuda võimatuks.

3. Tartu Halduskohus jättis 30. mai 2024. a määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

Kohus leidis, et asja materjalidele tuginedes on kaebajate esialgse õiguskaitse vajadus vaieldav.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel lõppeks Mõniste kooli tegevus iseseisva asutusena

31. augustil 2024. Selle protsessi tagasi pööramine ei ole võimatu, kuid võib osutuda

ebamõistlikult raskeks. Samas on teada, et Mõniste Kooli ümberkorraldamise järgselt tagatakse

lastele jätkuvalt koolikoht samas koolimajas. Laste jaoks ei muutu koolitee pikkus ega

koolitranspordi korraldus. Samuti jätkab suurem osa õpetajatest õpetamist Mõniste koolimajas.

Kooli ümberkorraldamine puudutab seega eelkõige juhtimistasandit ning kooli haldamist ja

majandamist. Sellises olukorras ei ole ette nähtav, et kaebajatele või nende lastele kaasneksid

vaidlustatud otsuse täitmisest mingid pöördumatud ja raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.

Vastustaja on kinnitanud, et õppekohtades jätkatakse seni välja kujunenud traditsioonide

hoidmisega ning arvestatakse õppekoha omapäradega (s.h muusikapesa) ja säilib olemasolev

sümboolika (sätestatud uues põhimääruses). Seega on ümberkorralduste mõju lastele või nende

vanematele ilmselt väga vähene.

Sõltumata esialgse õiguskaitse vajaduse vaieldavusest tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta

rahuldamata kaebuse rahuldamise väheste eduväljavaadete ja kaaluka avaliku huvi tõttu.

Kaebusel on pigem vähesed edulootused, kuna vaidlustatud otsus on piisavalt motiveeritud ning

kaalutlusvigadeta,

mis

tingiksid

otsuse

tühistamise.

Kohalikul

omavalitsusel

on

koolivõrgustiku kujundamisel, s.h vajalike õppeasutuste arvu üle otsustamisel avar

otsustusruum. Lapsevanemate otsustusõigus kooli puudutavate muudatuste üle on

munitsipaalkoolide puhul piiratud.

Vaidlustatud otsuse kohaselt on Rõuge vald lähtunud sellest, et vallas väheneb laste arv ning

ümberkorralduse tulemusel muutuks õppeasutuse juhtimine ning õppe- ja kasvatustegevus

tulemuslikumaks ning paraneks laste õpi- ja kasvukeskkond. Paindlikumalt saab korraldada

õpetajate ja tugipersonali asendamisi, ringijuhtide koormust ja liikumist rühmade vahel.

Koolide liitmise tulemusena moodustub nelja kooli asemel üks kool, millel on neli erinevat

õppekohta. Säilib Rõuge vallas tugev 9-klassiline kool ning kodulähedane põhihariduse

kättesaadavus. Haridusasutuste ümberkorraldamise käigus vabanevad vahendid jäävad

haridusvaldkonda ning suunatakse õppe- ja arendustegevusse, tugiteenustesse ja konkurentsi-

võimelisematesse palkadesse. Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendused haridusasutuste

ümberkorraldamise vajaduse kohta igati kaalutletud. Vaidlust ei saa olla selles, et

haridusasutuste liitmine võimaldab olemasolevaid ressursse optimaalsemalt kasutada, muuta

juhtimissüsteemi efektiivsemaks ja palgata kvalifitseeritud tööjõudu, et tagada haridusasutuste

areng ja kvaliteetne haridus. Koolide hoolekogud ja õpilasesindused on ära kuulatud,

analüüsitud on mitmeid alternatiivseid lahendusvariante, nende võimalusi ja ohte.

Millalgi tulevikus tekkiv võimalus Rõuge valla osade külade liitmiseks Antsla vallaga ei saa

olla põhjuseks, et jätta haridusvõrk ümber korraldamata. Põhiküsimus seisneb põhiõiguses

saada haridust, kuid sellest ei tulene isikule subjektiivset õigust nõuda konkreetse kooli või

koolieelse lasteasutuse säilimist ja koolivõrgu korraldamist temale sobival viisil. Tagatud peab

olema seadusest tulenevate nõuete täitmine. Kui kohalik omavalitsus on taganud

munitsipaalkoolide kaudu kõigile elukohajärgsetele koolikohustuslikele lastele võimaluse

omandada põhiharidus, on kohalik omavalitsus oma avaliku ülesande täitnud.

Rõuge valla haridusasutuste liitmise tulemusena on valla lastele tagatud nõuetekohase

alushariduse ja põhihariduse omandamine alates 1. septembrist 2024. Tegevused

haridusasutuste liitmiseks käivad ning kolme kuuga on astutud olulisi samme koolide

ühendamiseks. Nende protsesside tagasipööramine võib muutuda raskendatuks haridusasutuste

nõuetekohane toimimine alates 1. septembrist 2024. Avalik huvi haridusvõrgu korrastamiseks

ja vajadus tagada selle tõrgeteta toimimine 1. septembrist 2024, kaalub üles kaebajate huvi

säilitada olemasolev koolikorraldus, seda eelkõige koolikoha säilimise tõttu samas koolimajas.

4. Kaebajad esitasid Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotlevad halduskohtu

30. mai 2024. a määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamist ja esialgse õiguskaitse korras

vaidlustatud haldusakti täitmise peatamist Mõniste Kooli ümberkorralduse osas kuni põhiasjas

kohtulahendi tegemiseni.

Kaebajad leiavad, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on vältimatult vajalik ja jäävad oma

seniste seisukohtade juurde. Lapsevanematel on mure nii lasteaia kui ka koolilaste hariduse

kvaliteedi tagamise pärast. Uusi õppekavasid ei ole välja antud, puudub teave personalis ja

õppekorralduses planeeritavate muudatuste, lasteaias toitlustamise tagamise kohta. Laste

õigused kvaliteetse hariduse omandamisel ei ole kaitstud, kuna lasteaia ja kooli põhimääruses

ei ole arvestatud ühtegi hoolekogu ega õppenõukogu ettepanekut, mis annaks kindlustunde, et

piirkonna koolis jätkatakse seniseid traditsioone ja õppetöö korraldust. Näiteks ei ole

põhimääruses tagatud huvihariduse andmist ja Mõniste õppekohas raamatukogu olemasolu, mis

seab Mõniste piirkonna õpilased võrreldes varasemaga ja Rõuge piirkonna õpilastega

kehvemasse seisu. Mõniste piirkonnas on kaalukas avalik huvi piirkonnas kool säilitada, mida

on väljendatud nii vanemate allkirjade kogumisena, meeleavaldusena kui avalikel koosolekutel.

Teiste piirkondade huvi valla tasandil ei saa olla kaalukam.

Mõniste piirkond on alustanud menetlusega Rõuge valla koosseisust lahkumiseks ja ametlikud

läbirääkimised alles algavad. Kuigi haridusvõrgu reformi peamiseks ajendiks peaks olema

hariduse kvaliteedi tõus, ei sisaldu vaidlustatud otsuses ja selle seletuskirjas sellist analüüsi.

Menetluse käigus on vald avaldanud soovi Mõniste kool sulgeda, kuid see muudeti juhtimise

ümberkorraldamiseks. Eelnevat silmas pidades on hädavajalik peatada Mõniste kooli

ümberkorraldused, sest pärast 31. augustit 2024 võib see osutuda võimatuks.

Vald peaks arvestama haridusasutusi ümber korraldades ka huvikooli seaduses sätestatut, kuna

Mõniste Koolis antakse huviharidust nimetatud seaduse mõistes. Huviharidus viiakse

õppekavaga õppelt õppekavata huvitegevuseks.

5. Vastustaja leiab vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Vastustaja selgitab, et Rõuge Vallavolikogu 20. juuni 2024 otsus nr 1-3/41 menetluse

algatamise kohta haldusüksuste piiri muutmiseks ja ettepanek Antsla Vallavolikogule

läbirääkimistega alustamiseks, ei õigusta koolivõrgu korrastamise peatamist. Praegusel ajal ei

ole teada, kui pikaks menetlus kujuneb ega seegi, kas menetluse tulemusel üldse mõni küla, s.h

Mõniste, liigub Rõuge valla koosseisust Antsla valla koosseisu.

Koolivõrgu ümberkorraldamise raames ei ole vastustaja teinud koolidirektoritele ülesandeks

asuda koondamise teel vähendama õpetajate arvu. Õpetajate töökohtade arvu ja koormuse

ülevaatamine uue õppeaasta eel on tavapärane, kuid teada ei ole vajadus Mõniste õppekohas

õpetaja(te) koondamiseks. Rõuge Vallavalitsus kooskõlastas 12. juuni 2024. a istungil Rõuge

Põhikooli (ühendasutus) töötajate koosseisu 2024/2025. õppeaastaks. Õpetajate koosseis (44,8

ametikohta) võrreldes 2023/2024. õppeaastaks kinnitatud koosseisuga ei muutu, samuti on

endiselt koolitöötajate koosseisus ette nähtud huvialaõpetaja 1,2 ametikoht muusikapesa

tegevuse jätkamiseks. Koolijuhtidel on igal aastal kohustus üle vaadata õpetajate

kvalifikatsiooninõuetele vastavus ja sellest tulenevalt viia läbi avalikud konkursid. Seetõttu ei

ole konkursside läbiviimine õppeaasta lõpus midagi uut, ega seostu haridusasutuste

ümberkorraldamise otsusega.

Lasteaia ja kooli põhimäärustes on arvestatud hoolekogu ja õppenõukogu ettepanekutega.

Arvamused ja ettepanekud on esitatud eelnõude seletuskirjades koos vallavalitsuse põhjendatud

seisukohtadega arvamuste ja ettepanekutega arvestamise või mittearvestamise kohta.

Ekslik on kaebajate väide Mõniste kooliraamatukogu sulgemisest. Olemasolevates

õppekohtades jäävad raamatukogu ruumid koos seal olevate teavikutega alles, raamatukogu

fond säilib ja uueneb ning teavikuid on võimalik ka edaspidi kasutada.

Muudatused toitlustuses seisnevad eelkõige eelarvevahendite ümberjagamises ning lasteaia

lapsi ega kooli õpilasi muudatused ei mõjuta.

Põhjendatud ei ole EÕK taotluse rahuldamine põhjusel, et kaebajad on mures haridusasutuste

ümberkorraldamise korralduslike küsimuste lahendamise või asutuse juhi pädevusse kuuluvate

ülesannete täitmise osas, sh õppekavade koostamine, personaliküsimuste lahendamine ja

kooli/lasteaia toitlustamine. Õppetöö läbiviimise ning lastele sobiva õppekeskkonna loomisega

seotud korralduslike küsimuste lahendamine on halduse sisene tegevus ning selle otsustamine

on koolipidaja ja koolijuhi pädevuses.

Vastustaja on vaideotsuse punktis 3.2.1 selgitanud põhjalikult haridusvõrgu ümberkorraldamise

otsuse vajalikkust ning tuginemist majanduslikele argumentidele. Kuivõrd laste kooli- ja

lasteaiatee ei muutunud ning lapsed jätkavad koolis ja lasteaias käimist samades hoonetes, kus

nad varem käisid, ei muutu laste jaoks hariduse kättesaadavus, koolitee pikkus ega

koolitranspordi korraldus, mistõttu ei pidanud vastustaja vajalikuks nimetatud asjaolusid

otsuses eraldi analüüsida.

Kuigi kaebajad väidavad, et EÕK kohaldamine Mõniste kooli osas ei takista vallaüleselt

haridusreformi jätkamist, tuleb siiski arvestada, et juba vastuvõetud õigusaktid ja muud

vajalikud dokumendid tuleb muuta, sest sel juhul tuleks peatada haridusaustuste

ümberkorraldamise otsus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse

tühistamiseks. Kaebajate määruskaebus jääb rahuldamata.

7. Halduskohus selgitas ja põhjendas ammendavalt, miks esineb alus esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega ja neid kordamata

(HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgnevat.

8. HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel

teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul

võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Esialgse õiguskaitse abinõu eesmärk on hoida ära kaebajate oluliste õiguste pöördumatu

kahjustamine kohtumenetluse ajal. Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks

kaebajate õiguste pöördumatu kahjustamise oht kohtumenetluse ajal. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ilmne aga selline oht tuvastatud asjaoludest ega kaebajate väidetest.

9. PS § 37 lg-test 1 ja 2 ei tule isikule subjektiivset õigust nõuda konkreetse kooli säilitamist ja

koolivõrgu korraldamist temale sobival viisil. Kohaliku omavalitsuse üksusel peab olema

võimalik korraldada munitsipaalkoolide pidamist vastavalt võimalustele, tagades seejuures

seadusest tulenevate nõuete täitmise. Kohus ei saa asuda vastustaja asemel otsustama, milline

koolivõrk vastab kõige paremini valla arengueesmärkidele, vaid saab kontrollida, kas

haridusasutuste võrgu korrastamisel on järgitud kaalutlusreegleid (HKMS § 158 lg 3).

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeldada kaebajate ja nende laste õiguse haridusele intensiivset

riivet olukorras, kus vastustaja on otsustanud korraldada ümber valla koolivõrgu, muutes küll

haridusasutuste arvu, struktuuri ja juhtimist, kuid säilitades senised õppekohad. Kaebajad ei ole

kahtluse alla seadnud, et Mõniste õppekoht säilib. Vastavalt ei muutu haridus kaebajate lastele

raskemini kättesaadavaks. Laste jaoks ei muutu hariduse saamise koht ega muud hariduse

saamisega seotud elukorralduse aspektid. Ka määruskaebuses ei väida kaebajad, et vaidlustatud

otsusega haridusasutuste ümberkorraldamise tõttu vald enam ei võimaldaks kaebajate lastele

põhihariduse omandamist või oleks see varasemaga võrreldes oluliselt raskendatud.

10. Vastustaja osutab põhjendatult sellele, et suur osa kaebajate etteheidetest seonduvad kooli

tegevuse vahetu korraldamisega, mitte koolivõrgu ümberkorraldamisega. Nii leiavad kaebajad,

et selge ei ole Mõniste õppekohas õpetamist jätkavate õpetajate arv ega koosseis, puuduvad

kinnitatud õppekavad, teadmata on, kas ja millises vormis jätkub huvitegevus, kahtluse all on

toitlustamise jätkumine lasteaias. Need küsimused ei puuduta aga otseselt koolivõrgu struktuuri

ja juhtimise ümberkorraldamist vallas. Nagu vald selgitas, siis on õpetajate koosseisu

mõningane muutumine õppeaastate vahel tavapärane. Määruskaebuses ei ole kaebajad välja

toonud, et Mõniste õppekohas ei oleks võimalik senises mahus ega kvaliteedis hariduse

omandamine õpetajatega töösuhte lõpetamise tõttu. Kaebajate kahtlus, et hariduse kvaliteedis

võib toimuda muudatus halvemuse suunas on konkretiseerimata ja sedavõrd üldine, et luba

järeldada kaebajate õiguste riivet vaidlustatud otsuse tõttu. Kui kaebajad viitavad haridus

kvaliteedi langusele kvalifitseeritud õpetajate võimaliku lahkumise tõttu, siis see võib toimuda

sõltumata kooliasutuste ümberkorraldamisest. Igal juhul tuleb kooli pidajal leida sobiva

kvalifikatsiooniga õpetajad selleks, et tagada igas kooliastmes nõutava tasemega õppe

jätkumine.

Ka ülejäänud kaebajate etteheited on üldise iseloomuga. Esmalt juhib ringkonnakohus

tähelepanu, et vastustaja selgitanud, miks kaebajate etteheited sellisel kujul ei ole tegelikult

põhjendatud. Nii ei ole vaidlustatud otsuse tulemuseks huvitegevuse ega toitlustuse lõpetamine

Mõniste õppekohas. Samuti jätkab Mõnistes kooli raamatukogu. Õppekavad tuleb aga

kinnitada õppeaasta alguseks. Seepärast ei ole praegusel ajal kinnitatud õppekavade puudumine

kuidagi takistuseks õppetöö kvaliteetsele jätkamisel Mõnistes. Teisalt on tegemist hariduse

omandamise õiguse seda laadi võimalike riivetega, mis võivad tekkida sõltumata koolivõrgu

ümberkujundamisest. Kui selliselt rikutakse kaebajate õigusi, on see võimalik välja selgitada

asja sisulisel lahendamisel. Samuti on kaebajatel võimalik kaitsta oma õigusi halduskohtusse

kaebuse esitamisega ka hiljem, kui on selgunud, et õiguste rikkumine mõnes positsioonis tõesti

aset leiab. Õppetöö jätkumisel Mõniste õppekohas on raske näha, et ühegi etteheidetes toodud

õiguste riive ärahoidmiseks oleks vajalik just vaidlustatud otsuse kehtivuse või täitmise

peatamine ja õiguste hilisem kohtulik kaitse ei võiks olla tulemuslik.

11. Esialgse õiguskaitse vajadust ei ilmne sellestki, et 20. juuni 2024 Rõuge Vallavolikogu

otsustas 17 Rõuge valla küla, s.h Mõniste, osas menetluse algatamise haldusüksuste piiri

muutmiseks ja tegi selleks ettepaneku Antsla Vallavolikogule läbirääkimistega alustamiseks.

Kehtivast õigusest ei tulene kaebajatele subjektiivset õigust nõuda nende elukoha kuulumist

ühe või teise omavalitsuse koosseisu. Samuti ei näe kehtiv õigus ette kaebajate õigust nõuda, et

vald loobuks haridusvõrgu ümberkorraldamisest haldusüksuse piiri muutmise menetluses ajal.

Liiati ei ole kaebajad esile toonud, kuidas takistab vaidlustatud muudatuste elluviimine

haldusüksuse piiri muutmise menetlust. Kaebajatele, vastustajale ega kohtule ei ole teada,

milline on menetluse kulg, kas see toob kaasa Mõniste küla kuulumise Antsla valla koosseisu

ega seegi, kuidas sel juhul Antsla vald kavatseb tagada hariduse omandamise õiguse kaebajatele

ja nende lastele. Seega on Rõuge valla haridusasutuste ümberkorraldamise seos haldusüksuse

piiride võimaliku muutmise hüpoteetiline. Näiteks ei näe ringkonnakohus, et Mõniste küla

üleminekul Antsla valla koosseisu oleks Mõniste õppekohas kooli tegevuse jätkamine

tõenäolisem juhul, kui Rõuge vald praegusel ajal Mõniste kooli puudutavas osas Rõuge valla

kooliasutuste ümberkorraldamist ellu ei viiks.

12. Isegi kui nendel asjaoludel siiski jaatada esialgse õiguskaitse vajadust, on ringkonnakohtu

hinnangul ilmne, et vaidlustatud otsuses, samuti kohtule esitatud menetlusdokumentides

kirjeldatud avalik huvi koolivõrgu efektiivseks korraldamiseks on kaalukam kaebajate huvist,

et muudatusi koolivõrgus ellu ei viidaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS

§ 249 lg 3 kohaselt arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi

kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele. Vastustaja on veenvalt selgitanud, miks

valla kooliasutuste ümberkorraldamine on vajalik olukorras, kus õpilaste arv väheneb ja riigi

toetus õpetajate ja koolide tegevjuhtkondade palgakuludeks ei kata juba täna kõiki vajalikke

kulutusi. Raske on mööda vaadata sellest, et selliselt teenib koolivõrgu optimeerimine

samaaegselt nii hariduse kvaliteedi säilitamise kui ka koolivõrgu ülalpidamiskulude ülejõu

käivaks muutumise vältimise eesmärki. Kaebajate huvi muudatuste vältimiseks tugineb aga

peamiselt oletuslikule võimalusele, et haridusasutuste ümberkorraldamine võib kaasa tuua

hariduse kvaliteedi või kättesaadavuse kahjustamise Mõnistes. Asjas seni kogutud tõendite

pinnal ei saa hariduse kvaliteedi märgatavat kahjustamist ega hariduse kättesaadavuse

vähenemist kaebajate ja nende laste jaoks tõenäoliseks pidada. Seega on raske näha sedagi, et

vastustaja oleks oluliselt eksinud kaalutlusotsuse tegemisel kooliasutuste ümberkorraldamist

otsustades. Seega ei ole ka kaebuse eduväljavaade kuigi hea.

13. Kaebuse eduväljavaadet vähendab seegi, et vastustaja on andnud arusaadavad selgitused

ka kavandatud muudatuste kohta info jagamise, samuti kohaliku kogukonna kaasamise kohta.

Ringkonnakohus nõustub, et vastustaja kirjeldatud tegevuste, samuti vaidlustatud otsuse

põhjenduste ja seletuskirja põhjal ei saa järeldada, et kaebajad ilmselt oleks ilma jäänud

võimalusest esitada oma seisukohad ja vastuväited kavandatud muudatustele. Samuti ei ole

põhjendatud etteheide, nagu ei oleks neid seisukohti ja vastuväiteid üldse arvestatud. Rõuge

Vallavolikogu 27. veebruari 2024. a otsuse nr 1-3/8 seletuskiri lubab järeldada, et vastustaja on

kaalunud alternatiivseid ettepanekuid ja võimalusi haridusvõrgu kujundamiseks vallas.

Seejuures on asjakohaselt selgitatud, miks ühe või teise alternatiivi elluviimine ei ole vastustaja

hinnangul otstarbeks ning sedagi, miks otsustati just valitud variandi kasuks. Seega ei ole

esmapilgul tuvastatav, et vastustaja oleks eksinud otsuse vastuvõtmisel menetlusreeglite ja

kaebajate menetluslike õiguste tagamisel, et see iseenesest võiks kaasa tuua kaevatava otsuse

tühistamise.

14. Kokkuvõtteks leiab ringkonnakohus, et kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus

HKMS § 249 lg 1 tähenduses. Vastavalt ei ole alust esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks

ega vaidlustaud otsuse kehtivuse või täitmise peatamiseks kohtumenetluse ajaks. Isegi, kui

esialgse õiguskaitse vajadus esineks, jääks taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks siiski

rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib nii avalike ja kaebajate huvide

kaalumine kui kaebuse vähene eduväljavaade.

Määruskaebus jääb rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)