2-20-17201/120 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 01.07.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-17201

Kohtuasi

X hagi Y vastu kaasomandi lõpetamiseks ning X

avaldus Q vastu kaasomandi lõpetamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.08.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(määruskaebuse

esitaja):

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Puudutatud isik I: Y (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX), lepinguline esindaja Tõnu Pihelgas (e-post

XXX)

Puudutatud isik II: Q (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Valeria

Titova (e-post XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Mitte menetleda X poolt 12.11.2023 esitatud menetlusdokumenti (määruskaebus,

täienduseks).

2. Jätta X taotlus määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil rahuldamata.

3. Harju Maakohtu 09.08.2023 määrus jätta muutmata.

4. X määruskaebus jätta rahuldamata.

5. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud ringkonnakohtus jätta

määruskaebuse esitaja kanda.

6. Määrata kindlaks puudutatud isikule I Yle hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus

ja

rahuldada

puudutatud

isiku

I

Y

taotlus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt. Mõista avaldaja Xlt puudutatud isiku I Y kasuks välja

menetluskulud 100 eurot. Jätta puudutatud isiku I taotlus menetluskulude

kindlaksmääramiseks rahuldamata 50 euro ulatuses.

2-20-17201

7. Määrata kindlaks puudutatud isikule II Qle hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus

ja

rahuldada

puudutatud

isiku

II

Q

taotlus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt. Mõista avaldaja Xlt puudutatud isiku II Q kasuks

välja menetluskulud 122 eurot. Jätta puudutatud isiku II taotlus menetluskulude

kindlaksmääramiseks rahuldamata 61 euro ulatuses.

8. Avaldaja X on kohustatud Qle hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (122 eurot)

tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määrus ei ole edasikaevatav resolutsiooni punktide 1-2 osas. Muus osas võib määruse peale

Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldused ja nende aluseks olevad asjaolud

1. X (endine hageja, praegu avaldaja) esitas 22.11.2020 Harju Maakohtule hagi Y (endine

kostja, praegu puudutatud isik I) vastu kaasomandi lõpetamise nõudes, mis võeti 13.01.2021

määrusega menetlusse (tsiviilasja number 2-20-17201).

1.1. Hagiavalduse kohaselt palus X lõpetada Värsi tn 37/2, Tallinn koosseisu kuuluva

garaažiboksi nr 23 kaasomand selliselt, et see antakse hagejale hüvitise 349 eurot maksmise

kohustuse vastu või alternatiivselt müüakse avalikul enampakkumisel alghinnaga 5000 eurot 6

kuu jooksul ning palus jätta menetluskulud kostja kanda. Vallasasjast ehitis Värsi tn 37 on

hageja, kostja ja kolmandate isikute kaasomandis. Värsi tn 37/2 asuval maaüksusel on 16

garaažiboksi, millest 11 on hageja kasutuses. Kostja kasutuses on garaažiboks nr 23. Ehitise

alune maa on erastamisel ning alates 2008. a on hageja tegelenud maa erastamiseks vajalike

toimingutega ja nende eest tasunud. Kostja ei osale erastamistoimingutes ega tasu kulutusi ning

takistab kaasomandi haldamist. Kohtu määratud ekspert ei ole õigesti hinnanud vaidlusaluse

asja väärtust. Arvestades varasemaid tehinguid vallasasjadest garaažiboksidega kõnealusel

maatükil ja kostja tasumata kulusid, on väljaostuhind 349 eurot.

1.2. Harju Maakohus rahuldas hagi 30.09.2021 otsusega, lõpetas X ja Y kaasomandi Värsi 37/2

asuva ehitise kui vallasasja suhtes, jättis Värsi 37/2 ehitise kui vallasasja kaasomandi osa,

garaažiboks nr 23, mis kuulus Yle, X omandisse ning kohustas Xt tasuma Yle hüvitise 5400

eurot omandikaotuse eest.

1.3. Tallinna Ringkonnakohus võttis X apellatsioonkaebuse 13.12.2021 otsusega menetlusse,

otsustas TsMS § 646 alusel asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal ja rahuldas selle osaliselt

ning tühistas maakohtu 30.09.2021 otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus leidis, et kaasomandi lõpetamise vaidlusse tuleb kaasata kõik kaasomanikud

(vt RKTKo, 21.12.2004, 3-2-1-143-04¸ p 17), nõue tuleb lahendada hagita menetluses ja

vallasasjadest ehitiste puhul saab nõuda kaasomandi lõpetamist kohtus ainult AÕSRS § 12 lg-

st 5 tulenevate eelduste täidetuse korral.

2-20-17201

2. X esitas 12.12.2021 Harju Maakohtule ka hagi Q (puudutatud isik II) vastu kaasomandi

lõpetamise nõudes, mis võeti 07.04.2022 määrusega hagita menetluses esitatud avaldusena

menetlusse (tsiviilasja number 2-21-19431).

2.1. Hagivalduse kohaselt palus X lõpetada Värsi tn 37/2, Tallinn koosseisu kuuluva

garaažiboksi nr 19 kaasomand selliselt, et see antakse hagejale hüvitise 349 eurot maksmise

kohustuse vastu, lubada hagejal allkirjastada piiriprotokoll kostja eest ning jätta menetluskulud

kostja kanda. Kostja ei ole osalenud erastamisetoimingute tegemisel. Hagiavalduse esitamise

seisuga on tema võlgnevus kokku 283,18 eurot. Tasumata on arve summas 230 eurot vastavalt

kaasomanike üldkoosoleku otsusele. Kostja oli üldkoosolekust teadlik ja tema poeg osales

koosolekul. Kostja boksi esindaja sai jooksvalt e-mailile üldkoosoleku teate, üldkoosoleku

otsuse ja protokolli. Maksmata viivised on 153,18 eurot. Samuti on kostja põhjustanud seisaku

katastriüksuse moodustamisel Maa-Ametis, sest pole andnud vajalikku allkirja piiriprotokollile

alates 2020 aasta maikuust. Kostja rikub sellega kaasomanike õigusi takistades

erastamistoiminguid. Hagejale kuulub kaasomandis 5 boksi vastavalt 23.10.2007 määrusele

asjas nr 2-06-22201 ja võlaõiguslikult on ta neid veelgi juurde soetanud. Ehitises Värsi 37/2 on

enamik hageja kasutuses16-st boksist 13. Üks on vahetamisel. Kostjat on eelnevalt teavitatud

kaasomandi lõpetamise tahtest 18.12.2020.

3. Harju Maakohus liitis 08.12.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-17201 ja 2-21-19431 ühte

menetlusse ning jätkas menetlust tsiviilasja nr 2-20-17201 all, selgitades, et avaldaja esitatud

nõuded tuleb lahendada hagita menetluses.

Puudutatud isiku I (Y) seisukoht

4. Puudutatud isik I vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja

varem teavitanud kostjat kaasomandi lõpetamise tahtest ning väited võlgnevuse kohta on

ebaõiged. Kostjale kuulub garaažiboks nr 23 01.10.2005 sõlmitud lihtkirjaliku ostu-müügi

lepingu ning asjas nr 2-06-22201 23.10.2007 tehtud kohtumääruse alusel, millega kinnitati

garaažiühistu Lombi 14 (likvideeritud) vara jaotus. Kostja volitas 13.08.2007 enda

esindamiseks Värsi tn 37 koosolekutel ja teistes garaažiboksi nr 23 puudutavates asjaajamistes

W, kes kostjale teadaolevalt seda ka tegi, mh kandis kulusid. Kostja ei ole takistanud erastamist.

Küll aga on hageja jätnud esitamata arvete aluseks olevad dokumendid. Samuti ei kajasta hageja

esitatud notariaalsed müügilepingud kaasomandi tegelikku väärtust. Kostja on huvitatud maa

erastamisest ja kinnistamisest, sest see tõstab oluliselt asja väärtust. Lisaks oleks erastamisel

oleva vallasasjast garaažiboksi avalik müük vastuolus kehtiva õigusega.

5. Avaldaja on Timtam Õigusabi OÜ nimel esitanud alates 2016. aasta novembrist erinevaid

arveid. Puudutatud isik I on palunud esitada arve väljastamise aluseks olevad kokkulepped,

lepingud ja muud arve aluseks olevad dokumendid (näiteks avaldajale esitatud arved, mida ta

teistele edasi esitab) ning teatanud avaldajale, et keeldub aluseta ja põhjendamata arvete

tasumisest (dtl 56). Puudutatud isik I oli esimese astme menetluses valmis kompromissiks,

millega avaldaja ostab garaažiboksi ekspertiisi käigus kindlaks määratava turuhinnaga. Kohtu

poolt määratud ekspertiisi tulemusel hinnati Värsi 37 asuva garaažiboksi nr 23 väärtus 5400

eurole (dtl 197).

Puudutatud isik II (Q) seisukoht

6. Puudutatud isik II vaidles avaldusele vastu. Avaldaja eesmärgiks on kõikide vaidlusalusel

aadressil asuvate garaažibokside enda omandisse saamine. AÕSRS § 12 lg 5, mille alusel kohus

asja menetlusse võttis, ei kohaldu, sest AÕSRS § 12 lg-s 5 sätestatud eeldused ei ole täidetud.

2-20-17201

Puudutatud isiku II väitel ei vasta tõele, et temal on võlgnevus erastamiseks vajalike toimingute

eest. Vaatamata mitmetele pöördumistele ei edastanud avaldaja ühtegi üldkoosoleku protokolli

ega arvet, mille alusel nõuab 230 euro tasumist (dtl 660).

Menetluse edasine käik

7. Harju Maakohus kuulas 30.03.2023 ära avaldaja, kes selgitas, et Y ei ole talle tasunud

üldkoosoleku otsuse kohast aastamaksu 12 aasta eest Eesti krooni aegses summas 300 krooni

aastas, ümberarvutatuna eurodesse summas 230 eurot ega viiviseid. Qle on avaldaja täiendavalt

ette heitnud, et Q pole andnud piiriprotokollile allkirja. Kuivõrd avaldaja väitel oli Värsi 37

maaüksuse katastrisse kandmine Q allkirja puudumise tõttu takistatud, juhtis Harju Maakohus

30.03.2023 toimunud ärakuulamisel avaldaja tähelepanu, et Värsi 37 Tallinn asuv maaüksus on

Maa-katastris registreeritud 26.05.2022 katastriüksuse numbri 78401:101:7040 all. Kohus

küsis avaldajalt ärakuulamisel, mis on järgmine toiming, mida on vaja teha maa kinnistamiseks.

Kuivõrd avaldaja ei osanud vastata, andis kohus avaldajale tähtaja 24.04.2023 tuua selgelt ja

ühemõtteliselt välja, mis toimingut Y ja Q praegu ei tee, mis maa kinnistamist takistab ning

esitada sellekohased tõendid. Kohus selgitas, et kui avaldaja ei tõenda, et Y ja Q takistavad

praegu maa kinnistamist, jätab kohus avalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lõike 2 alusel

avalduse perspektiivituse tõttu. Kohus selgitas avaldajale veelkord, et asja uuel lahendamisel

on ringkonnakohtu seisukohad asja uuesti läbi vaatavale kohtule siduvad ning et

ringkonnakohtu otsuse kohaselt tuleb antud asjas kaasata kõik ehitise kaasomanikud.

8. Avaldaja esitas Harju Maakohtule 09.04.2023 (dtl 767) seisukoha, milles esitas 6 puudutatud

isiku andmed ning selgitas, et jääb oma seisukoha juurde, et Garaažiühistu Lombi 14

likvideerimisel jagati garaažiboksid omanike vahel ära ja seetõttu ei ole vaja kaasata neid

omanikke, kellele kuuluvad garaažiboksid teistes hoonetes. Avaldaja selgitas, et Värsi 37 asub

4 ehitist. Esimest ehitist kasutab avaldaja enda sõnul üksi, boksi nr 2 omandamine on tal

parajasti pooleli, hinnaks on kokku lepitud 800 eurot. Teisest ehitisest on avaldaja enda sõnul

hagenud kaasomandi lõpetamise nõudega teised ehitise kaasomanikud, keda on 9 (bokse

6). Kolmandal ehitisel on avaldaja väitel 12 kaasomanikku, kellest 5-l on avaldajaga kas

võõrandamise või vahetuse kokkulepe. Neljandat ehitist kasutavad avaldaja sõnul 6

kaasomanikku, kellest 4-ga on avaldajal võõrandamise või vahetuse kokkulepe. Kokku jääb

avaldaja sõnul Värsi 37 maaüksusele tulevikus alles 7-9 kaasomanikku. Katastriüksuse

olemasolu

tuli

avaldajale

üllatusena.

Katastriüksus

on

moodustatud

vastavalt

naaberkinnisasjade omandipiiridele, mistõttu osa Värsi 37 ehitisest jääb tegelikkuses

katastriüksusest väljapoole. Selleks, et kogu Värsi 37 ehitised jääksid tervikuna ehitistealuse

maa kinnistamisel kinnisasja piiresse, olnuks vaja katastriüksus moodustada vastavalt

piiriprotokollile, millel ainukesena Värsi 37 ehitiste omanikest puudus Q allkiri. Maa-ameti

väitel on veel võimalik katastriüksuse piire muuta piiriprotokollile vastavalt, kuid puudu on Q

allkiri. Sellest tulenevalt esitas avaldaja 09.04.2023 ka esialgse õiguskaitse taotluse, et avaldaja

saaks Q eest anda piiriprotokollile allkirja ning saaks jätkuda katastriüksuse moodustamine

vastavalt piiriprotokollile. Vastuseks kohtu nõudele tuua selgelt ja ühemõtteliselt välja, mis

toimingut Y ja Q praegu ei tee, mis maa kinnistamist takistab, vastas avaldaja, et avaldajale

erastamistoimingute kulude ära tasumine ei lõpeta erastamise takistamist puudutatud isikute

poolt, sest edasine erastamine on ju ikkagi löögi all ning nende käitumine edaspidi

etteaimamatu.

9. Harju Maakohus käsitles avaldaja esialgse õiguskaitse taotluses esitatut kui Q tahteavalduse

(piiriprotokolliga nõustumise) asendamise nõuet, veendus, et avaldaja poolt menetluses esitatud

piiriprotokollil pole Q allkirja (dtl 785) ning küsis Qlt, kas viimane on andnud allkirja Värsi 37

katastriüksuse moodustamiseks vajalikule piiriprotokollile, paludes esitada ka sellekohase

2-20-17201

tõendi. Q esindaja edastas Harju Maakohtule 13.04.2023 kohtule Q poolt allkirjastatud

piiriprotokolli (dtl 805). Harju Maakohus jättis avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata, kuna nõude ese langes Q poolt piiriprotokollile allkirja andmise kaudu ära.

Maakohtu määrus ja põhjendused

10. Harju Maakohus jättis 09.08.2023 määrusega avalduse läbi vaatamata, X menetluskulud

tema enda kanda ja Q menetluskulud tema enda kanda ning mõistis Xlt Y kasuks välja

menetluskulud summas 1190 eurot.

11. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata

TsMS § 423 lg 2 alusel avalduse perspektiivituse tõttu. Käesoleva menetluse esemeks on

avaldaja nõue lõpetada Y ja Q suhtes Tallinnas Värsi 37 asuvate ehitiste kui vallasasjade

kaasomand selliselt, et avaldaja omandab puudutatud isikutele kuuluvad kaasomandiosad,

tasudes kummalegi hüvitist 349 eurot. Nõude alusena toob avaldaja välja, et puudutatud isikud

takistavad maa erastamist ja kinnistamist.

12. Kohus lahendab asja AÕSRS § 12 lg 5 kohaselt hagita menetluses, kuivõrd kohtule esitatud

asjaoludest nähtuvalt on ehitise alune maa erastamata. Ringkonnakohus selgitas 13.12.2021

tehtud lahendis, et vallasasjast ehitise kaasomandi lõpetamise osas on AÕSRS § 12 lg 5 erinorm

AÕS §-de 76 ja 77 suhtes. See tähendab, et vallasasjast ehitise puhul saab kaasomandi

lõpetamist nõuda üksnes AÕSRS § 12 lg-s 5 sätestatud eeldustel. AÕSRS § 12 lg 5 kohaselt

võib ehitise kaasomanik nõuda kaasomandi lõpetamist vaid juhul, kui ehitise kaasomanik ei tee

maa tagastamiseks või maa erastamiseks vajalikke toiminguid ja kui maa tagastamine või maa

erastamine on seetõttu oluliselt raskendatud või kui kinnistamine eeldab ehitise omandiosade

muutmist.

13. Avaldaja tugineb menetluses väitele, et Y ja Q ei tee erastamiseks vajalikke toiminguid ning

takistavad erastamist. 30.03.2023 toimunud avaldaja ärakuulamisel selgitas avaldaja, et Y ei

ole talle tasunud üldkoosoleku otsuse kohast aastamaksu 12 aasta eest Eesti krooni aegses

summas 300 krooni aastas, ümberarvutatuna eurodesse summas 230 eurot ega viiviseid. Kohus

selgitab, et AÕSRS on selleks puhuks norm, § 12 lg 4, mis sätestab, et kui ehitise kaasomanik

ei tasu maa tagastamisega või erastamisega seotud kulutusi või ei tasu maa ostuhinda, siis võib

nimetatud kulutused kanda või maa ostuhinna tasuda teine ehitise kaasomanik. Sellisel juhul

kohaldatakse VÕS §-i 1041. Seega kui avaldaja on teiste kaasomanike eest tasunud

erastamisega seotud kulutusi, on tal VÕS § 1041 alusel õigus nõuda neilt tehtud kulutuste

hüvitamist. Rahalise nõude olemasolu kaasomanike vastu ei tähenda, et maa kinnistamine

kaasomanike nimele peaks olema takistatud. Kohtu hinnangul ei hõlma AÕSRS § 12 lg-s 5

sätestatud erastamiseks vajaliku toimingu mõiste erastamisega seotud rahalisi kohustusi, sest

rahaliste kohustustega seotud nõuded on reguleeritud sama paragrahvi neljandas lõikes.

AÕSRS § 12 lg-s 5 sätestatu on äärmuslik meede inimese omandiõigusest ilma jätmiseks

olukorras, kus üks kaasomanik ei tee erastamiseks vajalikku toimingut, mis ei seisne raha

tasumises. Üksikute tahteavalduste tegemata jätmise puhuks on kaasomanikel võimalik nõuda

ka konkreetse tahteavalduse asendamist kohtulahendiga, ilma kaasomandit lõpetamata.

14. Avaldaja on Qle täiendavalt ette heitnud, et Q pole andnud piiriprotokollile allkirja.

Käesoleva kohtumenetluse ajal andis Q piiriprotokollile allkirja. Avaldaja leidis, et

sellegipoolest on Y ja Q käitumine edaspidi ettearvamatu. Kohus möönab, et Q allkirja

puudumine piiriprotokollilt oli takistuseks katastriüksuse moodustamisele piiriprotokollis

kirjeldatud piirides. Ent menetluse ajal on see takistus ära langenud ning lisaks on katastriüksus

juba, küll teistes piirides, maakatastrisse kantud. Seega pole avaldaja välja toonud, et hetkel

2-20-17201

esineks maa erastamiseks vajalik toiming, mida Q ei tee, ja mille tõttu maa erastamine oleks

oluliselt raskendatud. Kaasomandi lõpetamist ei saa rakendada karistusena tagantjärele. Küll

aga võtab kohus seda arvesse menetluskulude jaotamisel.

15. TsMS § 477 lg1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lõike 2 kohaselt võib kohus

jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena

toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste

väidete õigsust; või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks

või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada. Sellega on kohtule antud õigus lõpetada menetlus, kui selgub, et

avaldus on õiguslikult perspektiivitu. Nagu eespool selgitatud, ei saa kohtu hinnangul

rahasummade tasumata jätmist, isegi kui eeldada, et nende nõue eksisteerib ja on tõendatud,

käsitleda AÕSRS § 12 lg 5 mõttes toiminguna, mille tegemata jätmine annaks kaasomandi

lõpetamise nõudeõiguse. Teine väidetav nõude alus, piiriprotokolli allkirjastamata jätmine,

langes menetluse vältel ära. Seetõttu ei ole avaldaja nõudel alust ning nõue on perspektiivitu.

Sellest tulenevalt jätab kohus Q ja Y vastu esitatud avalduse läbi vaatamata. Kohus selgitab

täiendavalt, et kui avaldaja eesmärgiks on täiendavate kaasomandiosade omandamine

kinnistule elamu ehitamise eesmärgil, nagu avaldaja välja on toonud, siis maa

kinnistusraamatusse kandmise järgselt on kaasomanikel võimalik teha igasuguseid

võõrandamise tehinguid, samuti lõpetada kaasomandit AÕS §-des 76 ja 77 sätestatud korras.

Kuigi avaldaja ei ole vaatamata kohtu korduvatele nõudmistele esitanud kõigi Värsi 37

kaasomanike kontaktandmeid, ei ole see antud juhul määrav, kuivõrd hagi perspektiivikus ei

sõltu antud juhul sellest, kas nõue on esitatud ainult Y ja Q või kõigi Värsi 37 kaasomanike

vastu.

16. Y on esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 834), mille kohaselt on ta kandnud lepingulise

esindaja Pihelgas Konsultatsioonid OÜ juristi Tõnu Pihelgase poolt osutatud esindamise ja

õigusabi kulud summas 950 eurot ja ekspertiisitasu 240 eurot, vastavalt 22.04.2021

kohtumäärusele ekspert LVM Kinnisvara OÜ ekspertiisi eest tasumiseks, Värsi 37 asuva

garaaži kui vallasvara hindamisel. Puudutatud isik Y kandis menetluskuludena kokku seega

1190 eurot ja palub kohtul nimetatud kulud jätta avaldaja kanda. Õigusabikulud on arvestatud

9,5 tunni eest hinnaga 100 eurot tund kõigi kohtuastmete peale kokku. Taotlusele on lisatud

arve ning maksekorraldused õigusabi ja ekspertiisitasu tasumise kohta. Kohtu hinnangul on

õigusabi tasu põhjendatud. Y esindaja on esitanud menetluses põhjalikud seisukohad koos

paljude tõenditega. Tasu on õigusabi osutamise eest kogu menetluse jooksul, st asja

läbivaatamise eest kahel korral esimeses kohtuastmes ja ringkonnakohtus. Kuivõrd kohus jätab

avalduse läbi vaatamata, tuleb Y menetluskulud jätta avaldaja kanda. Seda nii lähtudes TsMS

§ 168 lg-st 2 kui ka TsMS § 172 lg-s 1 sätestatud õigluse põhimõttele tuginedes.

17. Q on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 853). Kohtu hinnangul on käesoleval

juhul õiglane jätta Q menetluskulud tema enda kanda. Kaasomanike huvides oleva

katastriüksuse moodustamise eelduseks oleva piiriprotokolli allkirjastamata jätmist saab kohtu

hinnangul vaadelda AÕSRS § 12 lg 5 mõttes erastamiseks vajaliku toiminguna. Kohtu

hinnangul kõrvaldas Q alles käesoleva menetluse kestel selle asjaolu, mis oleks saanud olla

avaldaja nõude aluseks. Avaldaja kulud jäävad avaldaja enda kanda.

Määruskaebus

18. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus otsus,

millega avaldus rahuldada ja kaasomand lõpetada avaldaja taotletud viisil ning korraldada

2-20-17201

istung; alternatiivselt jätkata asja menetlemist maakohtus, menetluskulud jätta puudutatud

isikute kanda.

19. Kohtu hinnangul kitsendab AÕSRS § 12 lg 5 justkui kaasomaniku õigust kaasomandit

kohtulikult lõpetada ning teha seda vaid juhul, kui maa erastamine on takistatud nö takistava

tegevusega (ei anna allkirju, ei esita andmeid jms). Kohus leiab, et rahaliselt mitteosalemine

elik kaasomanikule, kes erastamisega tegeleb, võlgu jäämine oleks nagu eraldi asi, st

võlaõiguslik nõue. Kuid seesama AÕSRS § 12 lg 5 viitab, et kaasomandi lõpetamist saab

kasutada lisaks, mida avaldaja teinud ongi. Erastamisel rahaliselt mitteosalemine on erastamist

takistav asjaolu ning kindlasti ei jää keegi teistest erastajatest ootama võlaõigusliku

kohtumenetluse järele, kuni erastamist jätkata saab.

20. Hagi esitades oli perspektiiv olemas. Kaebaja ei räägi võlgadest, vaid Khvosti poolt

piiriprotokollile mitte alla kirjutamisest. Kohus võttis ise Khvostile kirjutades ära nii

perspektiivi kui esialgse õiguskaitse aluse. Perspektiiv on endiselt olemas ja avaldajal on õigus

nõuda kaasomandi lõpetamist. Erastamine jätkub, asi on Maa-ametis kinni juba 4,5 kuud, kus

mingi nõustaja leiab, et kaasomandit ei ole, kuid ühisomandina kinnistamine ei läinud ka

varasemalt läbi.

21. Kohus ei selgitanud ka korduva pärimise peale, milleks teisi kaasomanikke kaasatakse.

Ringkonnakohtu viidatud kaasuses oli vajadus määrata kasutuskord. Käesolevas asjas on see

kohtulikult määratud kõigi kaasomanike (Garaažikoperatiivi likvideerijate/osanike) nõusolekul

ja kokkuleppel aastaid tagasi. Avaldaja ei teagi kõigi kaasomanike andmeid, ka on erastajate ja

kaasomanike osalused erinevad. Kohus on jätnud surnud isiku nime (Jaan Katmuk)

lõppmäärusesse alles.

22. Menetluses on tehtud apsakaid. Protokoll koostati vigadega ja seda ei saa parandada.

Avaldajale pandi suhu sõnu mida ta ei öelnud ning mida kohtunik jätkuvalt tsiteerib

asjaoludena. Avaldaja taotleb istungiaja määramist, kui ringkonnakohus võtab kaasuse enda

menetleda ja suudab lõpliku otsuse teha.

Menetlusosaliste seisukohad

23. Puudutatud isik I palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja

kanda. Avaldaja ei ole teisi kaasomanikke kaasanud. Puudutatud isik I ei ole jätnud tegemata

maa erastamiseks vajalikke toiminguid ja on tasunud kõik erastamisega seotud tõendatud kulud,

ega ole avaldajalt mingeid erastamisega seotud teenuseid tellinud või hilisemalt heaks kiitnud.

24. Puudutatud isik II palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kaebus on alusetu ja maakohtu

määrus seaduslik ning põhjendatud.

Menetluse edasine käik

25. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 1,

§-le 659 ja §-le 667 leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna Harju Maakohtu määruse

tühistamiseks alust, vaidlustatud kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning vastavalt TsMS

2-20-17201

§ 657 lg 1 p-le 1 ja § 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud

põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

27. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas avaldaja määruskaebusele 12.11.2023 täienduse.

Viidatud dokumenti ringkonnakohus TsMS § 331 lg-st 1 juhindudes ei menetle, kuna see esitati

hilinenult, st peale määruskaebuse esitamiseks määratud tähtaja möödumist. TsMS § 661 lg-st

1 tulenevalt on määruskaebuse esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui hagita menetluse tehtud

määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Käesoleva juhul ükski õigusakt teisiti ei sätesta. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai

avaldaja vaidlustatud maakohtu määruse kätte 18.09.2023. Järelikult möödus seaduses

sätestatud 15 päeva kaebetähtaeg avaldaja jaoks TsÜS 135 lg-st 1 ja TsMS § 661 lg-st 1

tulenevalt 03.10.2023. Kuna dokument on esitatud elektrooniliselt, ei toimu dokumendi ja selle

lisade tagastamist esitajale (vt nt RKTKm, 24.09.2014, nr 3-2-1-68-14, p 19).

28. Seoses määruskaebuses esitatud väidetega menetlusõiguse normide võimalik rikkumisega

selgitab ringkonnakohus, et kuna käesoleval juhul tuli avaldus TsMS § 475 lg 1 p-st 13

tulenevalt kaasomandi asjana lahendada hagita menetluses, rakendusid kohtule asja

läbivaatamisel hagita asjade menetlemisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud

erisused. Üheks selliseks eripäraks on TsMS § 477 lg-s 8 sätestatud reegel, mille kohaselt

protokollib kohus menetlustoimingu hagita menetluses üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks,

ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks. Menetlusosalistel ei ole õigust taotleda protokolli

parandamist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 53 sätestatule. Vastuväiteid protokollile võib

esitada asjas tehtud lahendi peale edasi kaevates.

29. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohtule ette heidetav, et kohus märkis avaldaja 30.03.2023

ärakuulamise protokollis, et menetlusosalistel ei ole õigust hagita menetluses protokolli

parandamist taotleda (II kd, tlk 136 pöördel). Kuigi määruskaebuses on küll väidetud, et

protokoll koostati vigadega pannes avaldajale suhu sõnu, mida ta ei öelnud, ei ole kaebuses

esile toodud, milles konkreetne viga või kohtu eksimus seisneb. Arvestades seda ning asjaolu,

et ringkonnakohus ei saa ise määruskaebuse väiteid sisustama hakata, puudub ringkonnakohtul

võimalus nende avaldaja etteheidete õigsust sisuliselt kontrollida.

30. Hagita menetluse erisuseks on ka nn uurimisprintsiip. TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus

hagita asjas ise asjaolusid ja kogub selleks vajalikke tõendeid. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab

kohus kontrollima avalduse seadusele vastavust ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse

kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või

kogub neid omal algatusel. Erisuseks on seegi, et TsMS § 477¹ lg-st 1 tulenevalt saab esialgset

õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. TsMS § 477¹ lg-st

2 tuleneb, et kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha,

kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest

ei tulene teisiti. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui

seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 384 lg-st 3 tulenevalt võib kohus kostja eelnevalt ära kuulata,

kui see on ilmselt mõistlik, eelkõige kui avalduses taotletakse vaidlusaluse õigussuhte esialgset

reguleerimist.

31. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohtule etteheidetav, et kohus selgitas ise välja asjaolud ja

kajastas määruse kirjeldavas osas ehitisregistrisse esitatud viimase ehitise omanike teatises

märgitud andmeid, milles mh sisaldub ka avaldaja väitel surnud isiku nimi. Maakohtule ei ole

ette heidetav seegi, et kohus kontakteerus puudutatud isikuga II, saamaks teada, kas ta on

2-20-17201

piiriprotokolli allkirjastanud ja kui mitte, siis mis põhjusel või kui eesmärgiks pole

allkirjastamisest keeldumine, siis piiriprotokoll allkirjastada (II kd, tlk 150). Asjaolu, et sellele

pöördumisele järgnes piiriprotokolli allkirjastamine puudutatud isiku II poolt, mis võttis ära

aluse avaldaja poolt taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, ei saa kohtule ette heita.

32. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja etteheidega, et maakohus ei selgitanud, milleks teisi

kaasomanikke kaasatakse. Tsiviilasja materjalidest nähtub selgelt, et 13.01.2022 määruses,

millega maakohus jättis avaldaja avalduse puudutatud isiku II vastu käiguta, selgitas kohus

avaldajale mh seda, et kaasomandi lõpetamise vaidlusse tuleb kaasata kõik kaasomanikud,

paludes sellega seoses täpsustada kõikide vaidlusaluse Värsi 37 ehitise kaasomanike andmed

(II kd, tlk 36 pöördel). Kohus kordas seda nõuet 28.01.2022 kirjas, viidates ühtlasi Tallinna

Ringkonnakohtu 13.12.2021 otsuses toodud seisukohtadele, millest tulenevalt saab AÕSRS §

12 lg 5 alusel kohtulikult nõuda kaasomandi lõpetamist ehitise kui terviku suhtes, mitte ühe

garaažiboksi suhtes (II kd, tlk 44). Maakohus kordas eelnimetatud seisukohti ja nõudeid

25.03.2022 kirjas (II kd, tlk 61). Kohus täitis Tallinna Ringkonnakohtu antud selgitustele

tuginedes oma selgitamiskohustust ka 13.01.2023 kirjas (II kd, tlk 98). Kohtute infosüsteemist

nähtuvalt on kõik eelnimetatud kohtu dokumendid avaldajale kätte toimetatud vastavalt

22.01.2022, 28.01.2022, 14.02.2022, 21.01.2023.

33. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle määruskaebuse väitega, et Tallinna Ringkonnakohtu

13.12.2021 otsuse viidatud Riigikohtu lahendist tulenev tõlgendus ei ole kohaldatav.

Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kohtuasjas nr 3-2-1-143-04 menetleti hagi kaasomaniku

õiguste rikkumise kõrvaldamiseks ja hüvitise saamise õiguse tunnustamiseks ning vastuhagi

kaasomandi lõpetamise nõudes. Kuivõrd avaldaja ise on mõlema puudutatud isiku vastu

esitatud avaldustes esile toonud, et ehitisel, milles asub garaažiboks, mille suhtes soovib

avaldaja kaasomandi lõpetamist, on lisaks temale ja puudutatud isikutele veel omanikke, on

maakohus selgitamiskohustust täites õigesti leidnud, et käesolevasse vaidlusse tuli TsMS § 77

lg 1 alusel kaasata kõik vaidlusaluse Värsi 37 ehitise kaasomanikud.

34. Edukas ei ole ka see määruskaebuse esitaja väide, et tema avaldused on õiguslikult

perspektiivikad. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus avalduste perspektiivitust piisavalt

põhjendanud. Selles osas järgib ringkonnakohus kõiki maakohtu seisukohti ning nõustub

nendega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Ringkonnakohus peab seoses

määruskaebuse esitaja arusaamaga kohalduvast materiaalõigusest vajalikuks siiski selgitada

järgnevat.

35. Asjas kohalduv AÕSRS § 12 lg 5 sätestab, et kui ehitise kaasomanik ei tee maa

tagastamiseks või maa erastamiseks vajalikke toiminguid ja kui maa tagastamine või maa

erastamine on seetõttu oluliselt raskendatud või kui kinnistamine eeldab ehitise omandiosade

muutmist, võib ehitise kaasomanik lisaks käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatule nõuda

kaasomandi lõpetamist, sealhulgas ehitise jagamist reaalosadeks eluruumide erastamise

seaduse § 216 tähenduses, kui see vastab kaasomanike vahel ehitise kasutamisel välja

kujunenud olukorrale. Sellisel juhul kohaldatakse asjaõigusseaduse §-sid 76 ja 77. Käesolevas

lõikes sätestatud kaasomandi lõpetamise nõude vaatab kohus läbi hagita menetluses. AÕSRS §

12 lg 4 sätestab, et kui ehitise kaasomanik ei tasu maa tagastamisega või erastamisega seotud

kulutusi või ei tasu maa ostuhinda, siis võib nimetatud kulutused kanda või maa ostuhinna

tasuda teine ehitise kaasomanik. Sellisel juhul kohaldatakse võlaõigusseaduse § 1041. VÕS §

1041 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega

kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist

niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu

kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi.

2-20-17201

36. Kõnealused AÕSRS § 12 lg-d 4 ja 5 jõustusid 15.05.2006 seadusemuudatustega. Sealjuures

nähtub Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskirjast 823 SE I, et eelnõu eesmärgiks on luua ehitiste kaasomanikele lihtsustatud kord

selleks, et kaasomanikud saaksid lahendada kinnistamist takistavad vaidlused. Neljanda lõike

lisamine tuleneb praktikas ilmnenud probleemidest, kuna mitmete ehitiste all olevate

maatükkide kinnistamine on takistatud seetõttu, et üks ehitise kaasomanikest ei tasu

kinnistamise eelduseks olevaid tasusid ning sättes öeldakse selgelt, et vastavad tasud võib

maksta ka teine kaasomanik, kellel on seejärel õigus nõuda tasu maksmist tasumisega

viivitanud kaasomanikult. Viies lõige annab ehitise kaasomanikule kaasomandi lõpetamise

nõude. Kaasomandi lõpetamise nõue tuleb kõne alla siis, kui üks kaasomanikest ei tee maa

kinnistamiseks vajalikke toiminguid ning kinnistamine on seetõttu oluliselt häiritud.

Kaasomanik on kohustatud ehitisealuse maatüki kinnistamisele kaasa aitama. See seisneb

seaduses sätestatud toimingute tegemises. Tegemist on äärmusliku abinõuga, mille

rakendamise üle otsustab kohus. Kui sellise äärmusliku abinõu rakendamine ei ole põhjendatud,

siis on kohtul alati võimalik otsustada, et konkreetsel juhul kaasomandi lõpetamise vajadust ei

esine ning seda abinõu ei rakendata.

37. Eeltoodust johtuvalt on maakohus õigesti leidnud, et kuna rahaliste nõuetega seonduv on

reguleeritud AÕSRS § 12 lg-s 4, ei saa rahasummade tasumata jätmist, isegi kui eeldada, et

nende nõue eksisteerib ja on tõendatud, käsitleda AÕSRS § 12 lg 5 mõttes toiminguna, mille

tegemata jätmine annaks kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse. Nagu avaldaja esitatud

23.04.2023 üldkoosoleku protokollist nähtub, ei ole ka rahasummade tasumata jätmine enam

takistavaks asjaoluks, kuna erastamise õnnestumiseks on nii praeguste kui tulevaste võlgnike

eest kulud nõus tasuma kaks kaasomanikku (II kd, tlk 178-180).

38. Maakohtuga nõustudes võinuks kaasomandi lõpetamise nõudeõiguseks aluse anda asjaolu,

et piiriprotokoll oli puudutatud isiku II poolt pikka aega allkirjastamata. See takistus on aga asja

materjalidest nähtuvalt menetluse jooksul kõrvaldatud, millega langes ühtlasi ära puudutatud

isiku II vastu esitatud avalduse perspektiivikus. Muudele, AÕSRS § 12 lg 5 mõttes maa

erastamist oluliselt takistavatele konkreetsetele toimingutele, mida puudutatud isik I ja II on

tegemata jätnud, avaldaja tuginenud ei ole. Pelk 09.04.2023 menetlusdokumendis väljendatud

oletus, et edasine erastamine on löögi all, kuna puudutatud isikute I ja II käitumine on edaspidi

etteaimamatu (II kd, tlk 142), AÕSRS § 12 lg-s 5 sätestatud eelduste esinemist jaatada ei

võimalda.

39. Seda ei võimalda ka avaldaja 24.04.2023 ja 01.05.2023 menetlusdokumentides esitatud

selgitused, et erastamist takistab see, e Tallinna Linnavalitsus on omandivormi määranud

ühisomandina, mida Maa-amet aga erastada ei lase ning välistatud ei ole vaidlus halduskohtus,

samuti selgituse küsimine 2007 a G/K Lombi 14 likvideerimisotsusele ja kohtumenetlus

registripidajaga ning kaasomanikke ähvardav olukord, et tuleb tellida uus erastamisele minev

maaüksus, kuna alates 2021 aastast ei ole maamõõtmise teostanud firmal enam litsentsi (II kd,

tlk 177, 181 pöördel, 192 pöördel). Eeltoodud ringkonnakohtu seisukohti arvestades jääb

maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Taotluste lahendamine

40. Ringkonnakohus jätab rahuldamata avaldaja taotluse määruskaebuse läbivaatamiseks

kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3 esimese lause kohaselt lahendatakse määruskaebuse kirjalikus

menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Käesoleval juhul ei ole asja

istungile määramine vajalik, kuna ringkonnakohtul on lahend võimalik teha asja materjalide

põhjal.

2-20-17201

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

41. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud

kulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 ja §-ga 174

määrab ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

42. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175

lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul,

kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt RKTKm, 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13).

TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki,

asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt nt RKTKm, 21.06.2021, 2-

17-13164, p 9).

43. Puudutatud isik I (Y) on ringkonnakohtule 12.06.2024 esitanud taotluse menetluskulude

kindlaksmääramiseks summas 150 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati

puudutatud isikule I tema lepingulise esindaja poolt õigusabi järgnevalt: 11.10.2023

Kohtudokumentidega tutvumine ja ringkonnakohtule vastuse koostamine määruskaebuse

esitaja (avaldaja) poolt 3.10.2023 esitatud määruskaebuse (määruskaebus) kohta tsiviilasjas nr

2-20-17201 – 1,5 h, tunnitasuga 100 eurot, tasu kokku 150 eurot. Taotlusele lisatud

dokumentidest nähtuvalt on need kulud puudutatud isiku I poolt kantud.

44. Puudutatud isik II (Q) on ringkonnakohtule esitanud 17.06.2024 menetluskulude nimekirja.

Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati puudutatud isikule II tema lepingulise esindaja

(advokaat) poolt õigusabi järgnevalt: 03.10.2023 määruskaebusega tutvumine ja seisukoha

koostamine (11.10.2023) – 1 h, tunnitasuga 150 eurot + 22% km, kokku tasu 183 eurot.

Puudutatud isik II ei ole käibemaksukohustuslane. Puudutatud isik II taotleb kohtult TsMS §

177 lg 2 alusel, et avaldajat kohustataks tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude

kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Puudutatud isik II

kinnitab, et tema poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitatud kõik

kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.

45. Avaldaja leiab, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isikute I ja II endi kanda.

Ülepaisutatud kulud tuleb kohtul jätta tähelepanuta. Segane on, et milles juristide töö ikkagi

seisneb.

46. Ringkonnakohus on seisukohal, et puudutatud I isiku taotlus tuleb rahuldada osaliselt.

Arvestades, et avaldaja esitas asjas määruskaebuse, millele küsis maakohus seisukohta, tuli

puudutatud isikul I kaebusele ka vastata, mistõttu ei saa temale osutatud õigusabitoiminguid

põhjendamatuks lugeda. Ringkonnakohtu hinnangul saab määruskaebusega tutvumiseks ning

sellele

vastuse

koostamiseks

vajalikuks

ja

põhjendatud

ajakuluks

arvestades

menetlusdokumentide sisu ja mahtu, vaidluse keerukust ning puudutatud isiku I lepingulise

esindaja kvalifikatsiooni (jurist) pidada 1,5 h asemel 1 h. Puudutatud isiku I lepingulise esindaja

ühe tööühiku hind (100 eurot ilma käibemaksuta) on asja liiki, vaidluse kestust, mahtu ja

keerukust, sh esitatud menetlusdokumente ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (jurist)

arvestades tervikuna põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus puudutatud

isiku I menetluskulude rahalise suurusena kindlaks ning mõistab avaldajalt puudutatud isiku I

2-20-17201

kasuks välja 100 eurot (1 h x 100 eurot). Puudutatud isiku I menetluskulude kindlaksmääramise

taotlus jääb rahuldamata 50 euro ulatuses.

47. Puudutatud isiku II taotlus tuleb rahuldada samuti osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul on

määruskaebusega tutvumiseks ning sellele vastuse koostamisele kulunud aeg 1 h

menetlusdokumentide sisu ja mahtu, vaidluse keerukust ning puudutatud isiku II lepingulise

esindaja kvalifikatsiooni (advokaat) arvestades põhjendatuks ja vajalik kogu ulatuses.

Puudutatud isiku II lepingulise esindaja ühe tööühiku (tunnihinna) osas (150 eurot, millele

lisandub käibemaks) on ringkonnakohus seisukohal, et see on asja liiki, vaidluse kestust, mahtu

ja keerukust, sh esitatud menetlusdokumente arvestades mõnevõrra ülepaisutatud. Põhjendatud

on tunnihind ulatuses 100 eurot (millele lisandub käibemaks). TsMS § 174 lg 10 sätestab, et

menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta

ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Puudutatud isik II on vastava taotluse esitanud. Eeltoodust tulenevalt määrab

ringkonnakohus puudutatud isiku II menetluskulude rahalise suurusena kindlaks ning mõistab

avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja 122 eurot (1 h x 100 eurot + käibemaks 22 %).

Puudutatud isiku II menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata 61 euro

ulatuses. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude

kindlaksmääramise

kohtulahendis,

et

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Puudutatud isik II on vastava taotluse esitanud.

48. Määrus ei ole edasikaevatav resolutsiooni punktide 1-2 osas. Muus osas on määrus

edasikaevatav tulenevalt TsMS §-st 427 ja §-st 178.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/