3-23-1479/31 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ene Andresen

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2024, Tartu

Haldusasja number

3-23-1479

Haldusasi

Kentaur OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 31. mai 2023. a

maksuotsuse tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Kentaur OÜ, esindaja Meelis Krautmann

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Karin Kask

Kolmas isik Kentaur Haldus OÜ (pankrotis), esindaja

pankrotihaldur Einar Vallandi

Asja läbivaatamine

Istungimenetlus, istung 22. veebruaril 2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta Maksu- ja Tolliameti taotlus kaebuse lisadena 3–5 esitatud tõendite

tagastamiseks rahuldamata.

2. Rahuldada Kentaur OÜ kaebus osaliselt. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 31. mai

2023. a otsus nr 12.2-3/058772-11 kaebajale tasumiseks määratud maksusummat 84

980 eurot 54 senti ületavas osas. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.

3. Mõista Maksu- ja Tolliametilt Kentaur OÜ kasuks välja menetluskulud 1031 eurot 72

senti. Muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. juulil 2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 ja § 67 lg 4).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

3-23-1479

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 17. juuni 2022. a korralduse nr 12.2-3/058772-1

alusel Kentaur OÜ käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja

töötuskindlustusmakse arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil mai 2021

kuni märts 2022. 22. juuni 2022. a korralduse nr 12.2-3/058804-1 alusel alustas MTA

samasisulist kontrolli Kentaur Haldus OÜ suhtes. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise

seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud MTA 21. märtsi

2023. a kontrolliaktis, millel on kaks numbrit: nr 12.2-3/058772-10 ja nr 12.2-3/058804-12.

2. MTA tegi 31. mail 2023 maksuotsuse, millel on samuti kaks numbrit: nr 12.2-3/058772-11

ja nr 12.2-3/058804-13. Maksuotsusega kohustati Kentaur OÜ-d tasuma maksukorralduse

seaduse (MKS) § 84 alusel maksusumma 95 862 eurot 79 senti ning äriühingule Kentaur

Haldus OÜ määrati tagastamisele kuuluv summa 6079 eurot 83 senti. Maksuarvestuse

muudatused maksuliikide lõikes on esitatud maksuotsuse punktis 4. Maksuotsuse

põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

2.1. MTA jõudis kontrolli käigus järeldusele, et Kentaur OÜ-d ja Kentaur Haldus OÜ-d tuleb

käsitada kontrollitaval perioodil tehingute majandusliku sisu järgi ühise majandusüksusena

ning majandav äriühing on Kentaur OÜ. Kentaur Haldus OÜ ei olnud Kentaur OÜ-le

teenuseid osutav eraldi tegutsev äriühing. Kentaur Haldus OÜ tegutses Kentaur OÜ kontrolli

all. Mõlema ettevõtte igapäevast tegevust ja rahaasju juhtis kontrollitaval perioodil Kaido

Vidder, kes oli mõlema osaühingu juhatuse liige ja omanik. Kentaur OÜ-l puudusid töötajad.

Kentaur OÜ tegeles talle kuuluvatel kinnistutel elamuhoonete arendamisega edasimüügi

eesmärgil ning Kentaur Haldus OÜ tegi kõigil Kentaur OÜ-le kuuluvatel kinnistutel

üldehitustöid. Kentaur OÜ ja Kentaur Haldus OÜ ei ole omavaheliste tehingute kohta

koostanud dokumente, mille alusel oleks võimalik tuvastada ostetud teenuste või kaupade sisu

ja mahtu. Ka juhatuse liige Kaido Vidder nentis, et ta ei oska selgitada, milliste teenuste või

kaupade kohta on arveid esitatud või millised olid müüdud teenuste või kaupade mahud.

Kentaur Haldus OÜ kandis peamised ehitusega seotud kulud (tööjõukulu, materjalide ja

teenuste ost), kuid tal puudusid rahalised vahendid iseseisvaks majandustegevuseks.

Kulutuste tegemise eelselt kandis Kentaur Haldus OÜ-le raha Kentaur OÜ või tasus Kentaur

Haldus OÜ kulude eest Kentaur OÜ või Kaido Vidder. Kontrollitaval perioodil jäeti enamus

Kentaur Haldus OÜ deklareeritud maksukohustusest riigile tasumata. Kaido Vidder oli

mõlema äriühingu juhina teadlik, et riigile on maksud tasumata, kuid sellest hoolimata jätkati

nii, et kulud deklareeriti Kentaur Haldus OÜ-s ja Kentaur OÜ kajastas Kentaur Haldus OÜ

ostuarveid oma sisendkäibemaksu hulgas. Kentaur OÜ kinnistul töid teostanud töötajad ei

teadnud, millises ettevõttes nad töötavad, kuid nimetasid tööülesannete jagajana Kaido

Vidderit.

2.2. Kentaur OÜ ja Kentaur Haldus OÜ vahelistel tehingutel puudus majanduslik sisu ning

nende tehingute eesmärk oli vähendada Kentaur OÜ kui majandava äriühingu

maksukoormust. Kentaur Haldus OÜ maksukohustus on põhjendatud omistada Kentaur OÜ-

le, kuna Kentaur Haldus OÜ tegutses Kentaur OÜ täieliku juhtimise ja kontrolli all. Kentaur

Haldus OÜ kaasamisega oli tegevus suunatud sellele, et vähendada Kentaur OÜ

maksukoormust ning saada seeläbi alusetult maksu- ja konkurentsieelis. Tegemist on tahtliku

tegevusega maksueelise saamiseks. Seepärast on Kentaur OÜ kohustatud täitma

maksuseadusest tulenevaid kohustusi.

2(19)

3-23-1479

2.3. Kuna Kentaur Haldus OÜ on perioodi juuni 2021 osas tasumisele kuuluva käibemaksu

tasunud ning mai, juuli–september ja november 2021 ning märts 2022 enammaksete alusel on

tasutud tööjõumaksud, siis maksuhaldur ei pea otstarbekuse kaalutlusel põhjendatuks selles

osas käibedeklaratsioonil (KMD) deklareeritud andmeid, sh käibemaksukohustust, muuta.

MKS § 84 kohaldamise tulemusel loetakse Kentaur OÜ ja Kentaur Haldus OÜ vahelised

tehingud tühiseks perioodi oktoober, detsember 2021 ning jaanuar ja detsember 2022 osas.

Sellest tulenevalt korrigeeritakse äriühingute 20% määraga maksustatava käibe summad.

Kentaur Haldus OÜ nimel vormistatud tehingud loetakse Kentaur OÜ müügitehinguteks ning

arvestatakse tema käibena (v.a omavahelised müügikäibed). Kentaur Haldus OÜ KMD-del

deklareeritud 0% määraga maksustav käive teenuse müügilt kuulub deklareerimisele Kentaur

OÜ vastavate kuude KMD-del. Kentaur Haldus OÜ deklareeritud sisendkäibemaks

arvestatakse Kentaur OÜ sisendkäibemaksuna. Kuna Kentaur Haldus OÜ perioodide mai–

juuni ning august–september 2021 tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidel (TSD)

deklareeritud tööjõumaksud on tasutud, siis otstarbekuse kaalutlusel tööjõumaksude kohustust

selles osas ei muudeta. Kentaur OÜ-l on kohustus deklareerida ja tasuda perioodide juuli,

oktoober–detsember 2021 ning jaanuar–märts 2022 tööjõumaksud. TSD lisas 6

maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresside summat ja sellelt tasumisele kuuluvat

tulumaksu suurendati samuti perioodide osas, mis jäid Kentaur Haldus OÜ-l tasumata, s.o

oktoober–november 2021 ning veebruar 2022.

2.4. Kontrolli tulemusel suureneb Kentaur OÜ maksukohustus kokku 95 862 eurot 79 sendi

võrra, millest käibemaks on 44 275 eurot 12 senti, tööjõumaksud 50 958 eurot 15 senti ning

erijuhtude tulumaks 629 eurot 52 senti.

3. Kentaur OÜ esitas 30. juunil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb MTA 31.

mai 2023. a maksuotsuse nr 12.2-3/058772-11 tühistamist täies ulatuses. Koos kaebusega

esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja täiendas kaebust 19. juulil 2023.

4. Tartu Halduskohus rahuldas 3. juuli 2023. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse osaliselt ning peatas MTA 31. mai 2023. a maksuotsuse nr 12.2-3/058772-11 täitmise

kuni 14. juulini 2023 (kaasa arvatud).

5. Tartu Halduskohus tühistas 20. juuli 2023. a määrusega MTA 6. juuli 2023. a taotluse

alusel Tartu Halduskohtu 3. juuli 2023. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse.

6. Kaebaja esitas halduskohtu 20. juuli 2023. a määruse peale määruskaebuse. Tartu

Ringkonnakohus tagastas määruskaebuse 8. augusti 2023. a määrusega.

7. Tartu Halduskohus võttis 4. septembri 2023. a määrusega kaebuse menetlusse ja kaasas

kolmanda isikuna menetlusse Kentaur Haldus OÜ (pankrotis).

8. Kaebaja esitas 28. septembril 2023 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse MTA 31. mai

2023. a maksuotsuse nr 12.2-3/058772-11 täitmise peatamiseks. Kohus jättis taotluse 10.

oktoobri 2023. a määrusega rahuldamata.

9. Vastustaja esitas 2. oktoobril 2023 vastuse kaebusele.

10. Kaebaja esitas halduskohtu 10. oktoobri 2023. a määruse peale määruskaebuse. Tartu

Ringkonnakohus tagastas määruskaebuse 6. märtsi 2024. a määrusega.

3(19)

3-23-1479

11. Kaebaja esitas 14. veebruaril 2024 täiendavad seisukohad ja tõendite esitamise taotluse,

millele vastustaja esitas 21. veebruaril 2024 seisukoha koos tõendite esitamise taotlusega.

12. Asjas toimus 22. veebruaril 2024 kohtuistung.

13. Kaebaja esitas 22. ja 26. veebruaril 2024 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid,

millele vastustaja esitas 5. märtsil 2024 vastuväited.

14. Kohus muutis 21. märtsi 2024. a määrusega kohtuotsuse teatavakstegemise aega ja määras

kohtuotsuse teatavakstegemise uueks ajaks 28. märts 2024. 28. märtsi 2024. a määrusega

uuendas kohus haldusasja arutamise ning kohustas vastustajat esitama määruses märgitud

asjaolude kohta selgitused. Vastustaja esitas kohtule selgitused 8. aprillil 2024 ning kaebaja

esitas nende kohta oma seisukoha 18. aprillil 2024.

15. Kaebaja esitas 3. juunil 2024 kohtumenetluse kiirendamise taotluse, mille kohus rahuldas

4. juuni 2024. a määrusega ning määras menetlusosalistele täiendavate taotluste ja

vastuväidete esitamise tähtajad. Kaebaja esitas 11. juunil 2024 kohtukõne teesid ning

vastustaja esitas 18. juunil 2024 neile vastuväited.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

16. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.

16.1. Kaebaja vaidlustab MTA 31. mai 2023. a maksuotsust tervikuna. Tema subjektiivseid

õigusi rikub ka see osa maksuotsusest, millega vähendati Kentaur Haldus OÜ maksukohustust

ja suurendati Kentaur Haldus OÜ tagastusnõuet 6 079 euro 83 sendi võrra. MTA pole seda

summat kaebajale määratud maksukohustust vähendava asjaoluna arvesse võtnud. Kaebaja

maksukohustus oleks väiksem, kui MTA oleks väidetava ühise majandustegevuse

maksukohustused ja -nõuded summeerinud.

16.2. MTA rakendas kaebaja maksuvõla sissenõudmiseks ebakohast menetlust ja haldusakti

liiki, mis tõi kaasa kaebaja omandiõiguse rikkumise. MTA asus kaebajalt sisse nõudma

Kentaur Haldus OÜ deklareeritud, kuid tähtajaks tasumata maksuvõlga, tehes kaebaja

vastutavaks Kentaur Haldus OÜ maksuvõla eest. On absurdne, et Kentaur Haldus OÜ

vabastatakse maksuvõla tasumisest. MTA oleks pidanud maksuvõla sisse nõudma Kentaur

Haldus OÜ-lt või rakendama solidaarvastutust.

16.3. Maksuotsuse faktiline alus pole piisavalt selge, sest kaebajale jääb talle etteheidetav

käitumine ebaselgeks. Kaebaja ja Kentaur Haldus OÜ ei ole käsitatavad ühe

maksukohustuslasena. MKS § 84 ei ole MKS § 6 lg 4 tähenduses seaduseks, mis annaks

õigusliku aluse lugeda mitut juriidilist isikut üheks maksukohustuslaseks või ühiseks

majandusüksuseks. Samuti ei saa äriühinguid maksude sissenõudmise eesmärgil liita. MTA

järeldus ühise majandusüksuse kohta ei võimalda kanda kaebajale üle teise maksumaksja

maksukohustusi. Seaduse järgi ei saa ühisel majandusüksusel maksukohustust tekkida.

Kaebaja ja Kentaur Haldus OÜ majandustegevused olid iseseisvad ja selgelt eristatavad.

MTA tõendatud asjaoludel pole olulist tähendust, sest pole arusaadav, millist seadust MTA

kohaldas, kui luges kaebaja ja Kentaur Haldus OÜ ühiseks majandusüksuseks. Maksuotsusel

pole õiguslikku alust. Kentaur Haldus OÜ vabastati õigusliku aluseta seaduse alusel tekkinud

maksukohustusest, kuigi maksuhaldur tuvastas, et Kentaur Haldus OÜ maksis töötajatele

4(19)

3-23-1479

välja palgad ja tal tekkis 20% ja 0% maksustatav käive teenuse osutamisest kaebajale ja

teistele tellijatele.

16.4. Maksuotsusest ei selgu, millised on MKS § 84 kohaldamise eeldused ning millised

MTA tuvastatud ja tõendatud asjaolud täidavad MKS § 84 koosseisu. MTA seisukohad on

vastuolulised. MKS § 84 kohaldatakse kehtivatele tehingutele, kuid kontrolliaktis ja

maksuotsuses on osutatud näilike tehingute vormistamisele ja tehingutest mulje jätmisele.

Samuti on maksuotsuses väidetud, et kaebaja ja Kentaur Haldus OÜ vahel ei toimunud

tehinguid. See peaks tähendama, et ehitusteenuse osutamine oli näilik, kuid MTA järeldus

tehingute mittetoimumisest on vastuolus maksuotsuses mujal tuvastatud asjaoludega.

Maksuotsusest ei selgu, kuidas tehti tehingute näilisus kindlaks ning kuidas saab näilike

tehingute puhul MKS § 84 kohaldada.

16.5. Kuigi MTA seisukoha järgi tuleb kaebaja ja Kentaur Haldus OÜ majandustegevust

käsitada ühise tervikuna, ei kandnud MTA Kentaur Haldus OÜ kontrollitava perioodi

maksukohustusi üle kaebajale nende maksustamisperioodide osas, kus maksukohustus on

täidetud. Perioodidel, mil Kentaur Haldus OÜ maksukohustused täideti, loeti nendevahelised

tehingud kehtivateks. Ehkki MTA põhjendas sellist lähenemist otstarbekuse kaalutlusega, jäi

osa Kentaur Haldus OÜ ehitusteenuse tarnest tema maksustatavaks käibeks ja kaebajal on

lubatud soetatud ehitusteenuselt, mis sisaldas ka ehitusmaterjali, sisendkäibemaks maha

arvata (ennekõike maksustamisperioodidel mai–september ja november 2021 ning märts

2022). Seepärast on vastuoluline MTA seisukoht, et äriühingute vahel ei saanud tehinguid

toimuda ning käivet tekkida. Tehingute samaaegne jaatamine ja eitamine on õigusvastane.

Maksuotsus on vastuoluline ka tööjõumaksude osas, sest kaebaja peab deklareerima ja tasuma

tööjõumaksud üksnes nende perioodide eest, mil Kentaur Haldus OÜ jättis deklareeritud

tööjõumaksud tasumata (s.o juuli, oktoober–detsember 2021 ning jaanuar–märts 2022). Seega

sõltuvad MTA järeldused sellest, kas Kentaur Haldus OÜ täitis oma maksukohustused.

16.6. MTA ei taganud kaebaja ärakuulamist, sest võrreldes kontrolliaktiga on maksuotsusega

kaebaja maksukohustust suurendatud. Kontrolliakti kohaselt väheneb kaebaja

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus kokku 18 616 eurot 96 senti, kuid maksuotsuse

kohaselt 35 729 eurot 36 senti. Kontrolliakti järgi on tasumisele kuuluv käibemaksu summa

33 392 eurot 87 senti, maksuotsuse järgi 44 275 eurot 12 senti.

16.7. MKS § 84 kohaldamise eeldused pole täidetud.

16.7.1. MTA pole tuvastanud, et kaebaja tegi Kentaur Haldus OÜ-ga tehingud maksude

tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil. Kui MTA väidab, et kaebaja ja Kentaur Haldus OÜ

vahelistel tehingutel puudus majanduslik sisu, siis pidid tehingutel puuduma majanduslikud

sooritused ja majanduslikud tagajärjed. Kaebaja ja Kentaur Haldus OÜ tegevusalad ja

äriplaanid olid erinevad. Kaebaja tegeles kinnisvara arendusega ning ostis ehitusteenust

Kentaur Haldus OÜ-lt. Nende tehingute eesmärk polnud maksudest kõrvalehoidumine.

Maksuhalduril pole tekkinud kahtlusi ega pretensioone mõlema äriühingu majandustegevuse

toimumises. MTA pole maksumenetluses tuvastanud, et kaebajal ja Kentaur Haldus OÜ-l oli

tahe vähendada kaebaja käibemaksukohustust ja jätta tööjõumaksude tasumine Kentaur

Haldus OÜ kanda. Kaebaja täitis 2021. a juulis ja augustis Kentaur Haldus OÜ rahalisi

kohustusi, sest tolle pangakontod oli 2021. a juunist kuni augustini arestitud. Sellises

kokkuleppes puudub maksudest kõrvalehoidumise eesmärk. Ka asjaolu, et Kaido Vidder tegi

tol perioodil Kentaur Haldus OÜ töötajatele töötasude ülekanded, ei viita nende äriühingute

finantsaruandluse tihedusele, vaid Kentaur Haldus OÜ töölepingutest tulenevate kohustuste

täitmisele. Maksuotsuses on analüüsitud 2021. a maikuu arveldusi, kuid seos maksude

5(19)

3-23-1479

tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgiga jääb ebaselgeks, sest mai 2021 maksukohustused

olid nõuetekohaselt täidetud. Kentaur Haldus OÜ maksukohustused jäid täitmata

majandusraskuste tõttu, mis päädis äriühingu pankroti väljakuulutamisega 2022. a augustis.

Majanduslik sisu ei puudunud, sest Kentaur Haldus OÜ osutas kaebajale ehitusteenust. MTA

pole elamute ehitamist ja Kentaur Haldus OÜ poolt ehitusmaterjalide soetamist kaebaja

objektide ehitamise tarbeks kahtluse alla seadnud. Majandustegevuse seisukohast pole oluline,

millises mahus Kentaur Haldus OÜ kaebajale ehitusteenust osutas. Kentaur Haldus OÜ osutas

kontrollitaval perioodil ehitusteenust ka teistele äriühingutele – ilma töötajaid omamata

poleks see võimalik olnud. Seepärast jääb ebaselgeks MTA järeldus, et tehingutega sooviti

jätta maksuhaldurile mulje toimunud tehingutest. Ka arved ja nende sisu ei mõjuta käibe

tekkimist ega teenuse osutamist. Töötajate ütluste põhjal järelduste tegemine pole

põhjendatud, sest MTA-l on andmed, et Kentaur Haldus OÜ oli töötajad töötamise registrisse

kandnud. Kahe rumeenlasest töötaja ütluste protokolli pole töötajatele arusaadavasse keelde

tõlgitud, mistõttu ei saa väita, et nad olid kaebaja töötajad. Kaebaja pole kedagi tööle võtnud.

Kaido Vidderi töökorraldusi ei saa omistada kaebajale, sest K. Vidder on ka Kentaur Grupp

OÜ juhatuse liige ning kaks töötajat olid tolle äriühingu töötajad. Pealegi võeti töötajatelt

ütlused 2022. a juulis, mis polnud kontrollitava perioodiga hõlmatud.

16.7.2. MTA pole tuvastanud maksueelise saamist. Asjaolu, et Kentaur Haldus OÜ jättis

deklareeritud maksukohustuse tasumata, ei tähenda, et kaebaja sai maksueelist. Käibemaksu

mahaarvamine toimus õiguspäraselt. Kaebaja ei ole tehingutega kujundanud tingimusi

käibemaksu mahaarvamiseks. Kaebaja äriplaan, mille kohaselt kaebaja tegeles kinnisvara

arendusega, kuid ise ei ehitanud, vaid tellis ehitusteenused, ei ole suunatud maksueelise

saamisele. Asjaolu, et Kentaur Haldus OÜ deklareeritud maksukohustust ei tasunud, ei

tähenda, et maksueelise said äriühingud, kellele Kentaur Haldus OÜ ehitusteenust osutas.

Kentaur Haldus OÜ tehtud ehitustöödega seotud kulud olid ehitusteenuse osutamiseks

vajalikud. Kentaur Haldus OÜ-l olid majandustegevuseks vajalikud rahalised vahendid –

osanik tasus selle äriühingu kulude eest üksnes ajal, mil äriühingu pangakonto oli arestitud.

Asjas pole tähtsust sellel, kuidas toimus kaebaja ehitusega seotud kulude tasumine pärast

Kentaur Haldus OÜ pankrotiavalduse esitamist, sest kaebaja pidi leidma ehituse jätkamiseks

lahenduse. MTA pole maksuotsusega tuvastanud, et Kentaur Haldus OÜ-l oli ebaseaduslik

kavatsus jätta deklareeritud maksud tasumata. MTA alustas maksukontrolli siis, kui oli juba

teada, et Kentaur Haldus OÜ oli esitanud pankrotiavalduse. MTA lähtus MKS § 84

kohaldamisel Kentaur Haldus OÜ-l tekkinud maksuvõlast, mitte maksukohustuslaste soovist

anda tehingutele moonutatud juriidiline vorm. Maksuotsusest ei selgu, miks oli Kentaur

Haldus OÜ-lt ehitusteenuse sisseostmine kui tehingu peamine eesmärk maksunduslik.

Kentaur Haldus OÜ maksuvõlg oli 2021. a märtsis ja 2022. a veebruaris sarnase suurusega

(vastavalt 57 245 eurot 66 senti ja 54 982 eurot 67 senti) – seega ei halvendanud kaebaja ja

Kentaur Haldus OÜ vahelised tehingud Kentaur Haldus OÜ majanduslikku seisu ja

maksukohustuste täitmise võimet. Seepärast ei saa kaebaja Kentaur Haldus OÜ maksuvõla

eest 57 245 euro 66 sendi ulatuses vastutada.

16.8. Ühe isiku käibe omistamine teisele isikule pole kooskõlas käibemaksudirektiiviga.

Käibemaksu valdkonnas on maksuhalduril võimalik tuvastada õiguste kuritarvitamine ning

sel juhul piirata käibemaksu mahaarvamise õiguse kasutamist. Kuritarvitamise vastase

võitluse käigus ei või aga maksuhaldur omistada ühe maksukohustuslase käivet teisele

maksukohustuslasele, kanda käibemaksuga maksustatavaid tehinguid ühelt

maksukohustuslaselt teisele üle või käsitada neid pärast käibe toimumist ühise

majandusüksusena. Euroopa Kohtu praktika järgi peab maksuhaldur kuritarvituse

tuvastamiseks tõendama, et tehingute tulemuseks on maksusoodustuse saamine, mille

andmine oleks õigusnormide eesmärgiga vastuolus, ning et tehingute peamine eesmärk oli

6(19)

3-23-1479

maksusoodustuse saamine. MTA pole tuvastanud, et kaebajal puudus Kentaur Haldus OÜ

arvete alusel käibemaksu mahaarvamise õigus või need pole seotud kaebaja maksustatava

käibe tekkimisega. Samuti pole tuvastatud, et tehingute peamine eesmärk oli maksueelise

saamine. Konkurentsieelisel pole kuritarvitamise kindlakstegemisel mingit tähtsust, sest

asutamisvabadust ja lepinguvabadust saab seaduslikult kasutada konkurentide suhtes

maksueelise saavutamiseks. Tehingu tegemist äriühinguga, kes jätab deklareeritud

käibemaksu tasumata, ei saa pidada käibemaksu valdkonnas kuritarvituseks.

16.9. MTA rakendatud metoodika pole arusaadav ja kontrollitav.

16.9.1. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks ta peab tasuma 95 862 eurot 79 senti. Tal ei olnud

kuidagi võimalik nimetatud summas maksueelist saada, sest Kentaur Haldus OÜ tasus

väidetava ühise majandusüksuse esinemise ajal varasemat maksuvõlga.

16.9.2. MTA on kandnud Kentaur Haldus OÜ maksuvõla sisuliselt kaebajale üle, kuid pole

arvestanud, kas võlad tekkisid teenuse osutamisest kaebajale või teistele äriühingutele.

Kentaur Haldus OÜ töötajate töötasu sõltus ka töötamisest teistel ehitusobjektidel.

16.9.3. Maksuotsuse kohaselt tekkisid Kentaur Haldus OÜ-l osadel kontrollitava perioodi

kuudel (mai, juuli–september, november 2021 ja märts 2022) käibemaksu enammaksed, mis

tagastati Kentaur Haldus OÜ ettemaksukontole ja mille arvel tasuti tööjõumaksud. Juuni 2021

osas on tasumisele kuuluv käibemaks tasutud. Nende perioodide osas pole Kentaur Haldus

OÜ maksuarvestuses muudatusi tehtud. Sellest saab järeldada, et MTA loeb Kentaur Haldus

OÜ iseseisvaks maksukohustuslaseks ja see on vastuolus MTA järeldusega ühisest

majandusüksusest.

16.10. Maksuotsuses on ebatäpsusi. Kontrolliakti tabelis nr 1 kajastatud kahe arve kohta on

märgitud, et nende eest on jäetud Kentaur Haldus OÜ-le tasumata, kuid tegelikult on tasutud.

17. Vastustaja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt

järgmised.

17.1. Vastustaja pole kasutanud ebakohast menetlust ega haldusakti liiki. Läbi viidi

maksumenetlus ning selle tulemusel tehti maksuotsus. Samuti pole vastustaja tuvastanud

käibemaksugrupi olemasolu ega leidnud, et kaebajat ja Kentaur Haldus OÜ-d tuleks käsitada

ühe maksukohustuslasena MKS § 84 alusel.

17.2. Kaebaja ei pea vastutama teise isiku maksuvõla eest, vaid vastutab maksuvõla eest, mis

on tegelikult tema enda maksuvõlg, ning samuti maksuvõla eest, mis on tekitatud tema

teadmisel ja osavõtul. MKS § 84 alusel saab ühe isiku tehingud ja nendega kaasneva

maksukohustuse omistada teisele isikule, kelle kontrolli ja juhtimise alusel esimene isik

tegutses. Algselt maksud deklareerinud äriühingu maksudeklaratsioonid on tühistatud ning

maksukohustust jääb kandma üksnes kaebaja.

17.3. Nagu maksuotsuse p-s 2.2.1.2 on selgitatud, suurenes kaebaja maksukohustus põhjusel,

et vastustaja luges kaebaja ja Kentaur Haldus OÜ vahelised tehingud perioodi oktoober,

detsember 2021 ning jaanuar, detsember 2022 osas tühiseks, mistõttu ei müünud Kentaur

Haldus OÜ kontrollitaval perioodil kaebajale ehitusteenust. Kentaur Haldus OÜ nimel

vormistatud müügitehingud loeti kaebaja müügitehinguteks ja arvestati kaebaja käibena (v.a

omavahelised müügikäibed).

7(19)

3-23-1479

17.4. Kaebajale oli ärakuulamisõigus tagatud. Faktilised asjaolud, mille alusel maksukohustus

tekkis, ei ole maksuotsuses võrreldes kontrolliaktiga muutunud.

17.5. MKS § 84 kohaldamise eeldused on täidetud. Maksustamise objektiks olevate

majandustehingute tõlgendamisel lähtutakse eelkõige tehingu majanduslikust sisust, mitte

juriidilisest vormist. MKS § 84 kohaldamisel peab maksuhaldur tuvastama isiku tahtluse

saada maksueelis. Vastustaja lähtus maksustamisel tehingute tegelikust majanduslikust sisust

ja tuvastas kaebaja tahtluse saada maksueelis. Lihtsustatult seisneb kaebaja maksueelis

maksusummas, mis talle maksuotsusega määrati. Kaebaja subjektiivseks kaalutluseks oli

hoida Kentaur Haldus OÜ abil maksukohustused endast kui majandavast ehk rahavoogu

tekitavast äriühingust teadlikult eemal, eesmärgiga jätta maksukohustused tasumata. Kaebaja

ja tema korraldatud ettevõtja Kentaur Haldus OÜ soovisidki kinnisvara arendada ja ehitada,

kuid ehitamise ja töötajatega seotud maksukohustused sooviti õiguse kujundamisvõimaluste

kuritarvitamisega jätta maksmata, mida kaudselt kinnitab ka asjaolu, et Kentaur Haldus OÜ

on nüüdseks pankrotis. Maksueelise tekkimine on kaebaja viljeletud maksupettuse skeemi

puhul ilmselge. Jättes oma majandustegevuses kasutatud töötajad töötajatena deklareerimata,

sai kaebaja maksueelise seeläbi, et vabanes töötasude maksmisega kaasnevatest

maksukohustustest. Arvestades sisendkäibemaksu Kentaur Haldus OÜ rekvisiitidega arvete

alusel, millel tegelik majanduslik sisu puudus, sai kaebaja maksueelise läbi sisendkäibemaksu

suurendamise ja tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamise. Kentaur Haldus OÜ

maksukohustuse kaebajale omistamine on põhjendatud, sest Kentaur Haldus OÜ tegutses

kaebaja täieliku juhtimise ja kontrolli all. Kentaur Haldus OÜ ei omanud iseseisvat

majandustegevust, vaid tegutses üksnes kaebaja juures töötavatele isikutele töötasu

maksmiseks, sisendkäibemaksu alusetuks suurendamiseks ja töötasudelt deklareeritavate

maksude tasumise vältimiseks.

17.6. Nagu kaebaja viitas, on Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt lubatud piirata

käibemaksu mahaarvamise õiguse kasutamist juhul, kui on teada, et seda õigust kasutati

pettuse või kuritarvituse kavatsusega. Maksuotsusega ongi kaebajale kuritarvitust ette

heidetud ning korrigeeritud tema maksukohustus selliseks, mis oleks ilma kuritarvituseta.

17.7. Kuna kaebuses ei ole esitatud asjaolusid ega tõendeid, mis annaks alust kahelda

maksuotsuse õigsuses, ei ole kaebaja MKS § 150 lg-st 1 tulenevat tõendamiskohustust

täitnud, mistõttu pole maksuotsuse tühistamiseks alust.

18. Kolmas isik menetluses seisukohta ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

19. Kohus lahendab esmalt vastustaja seni lahendamata taotluse ja selgitab kaebaja

kaebeõiguse ulatust (I). Seejärel kontrollib kohus MKS § 84 eelduste täidetust (II) ning

maksuarvestuse metoodika õiguspärasust (III). Lõpetuseks lahendab kohus kaebuse ja jagab

menetluskulud (IV).

I

20. Vastustaja esitas 2. oktoobri 2023. a vastuses kaebusele taotluse, et kohus tagastaks

kaebajale kaebuse lisad 3–5, kuna kaebaja ei ole selgitanud, mida ta soovib nende

dokumentidega tõendada.

8(19)

3-23-1479

Kaebuse lisa 3 on kaebaja ja Hüpoteeklaen AS vahel 6. veebruaril 2023 sõlmitud

krediidileping koos maksegraafiku ja üldtingimuste ning käenduslepinguga (dtl 158–171)

seoses Kambja vallas Soinaste külas Haru tn 2 kinnistul asuva paarismaja ehitamisega.

Kaebuse lisa 4 on Haru tn 2 kinnistusraamatu registriosa väljavõte 29. juuni 2023. a seisuga

(dtl 172–173). Kaebuse lisa 5 on tabel Haru tn 1 ja 2 kinnistu projektidega seotud kulude

kohta 2023. a mais ja juunis (dtl 174). Kaebaja osutas neile dokumentidele koos kaebusega

esitatud esialgse õiguskaitse taotluses (vt kaebuse p-d 106–110), tõendamaks esialgse

õiguskaitse vajadust. Vastustajal oli võimalik esialgse õiguskaitse taotlusele seisukoha

esitamisel nende tõendite vastuvõtmisele vastu vaielda (vt halduskohtu 3. juuli 2023. a

määruse resolutsiooni p 3). Kohus lahendas esialgse õiguskaitse taotluse 20. juuli 2023. a

määrusega. Seega oli ajaks, mil vastustaja esitas nimetatud tõendite tagastamise taotluse (s.o

2. oktoober 2023), kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse juba lahendanud. Kohus ei pea

eeltoodust tulenevalt vastustaja 2. oktoobri 2023. a taotlust põhjendatuks ning jätab selle

HKMS § 62 lg 2 ja lg 3 p 3 alusel rahuldamata.

21. Kaebeõiguse küsimuses ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, et tal on õigus vaidlustada

MTA 31. mai 2023. a maksuotsust ka osas, millega määrati Kentaur Haldus OÜ-le

tagastamisele kuuluv summa.

Kaebuses on esitatud tühistamiskaebus. Materiaalses mõttes on tegemist haldusakti kehtetuks

tunnistamise nõudega. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 1 kohaselt võib isik nõuda

haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema õigusi, kui

seadusega ei ole sätestatud teisiti. Ka kaebusega võib isik halduskohtusse pöörduda üldjuhul

üksnes oma õiguste kaitseks, välja arvatud juhul, kui seadus lubab kohtusse pöörduda teise

isiku õiguse või avaliku huvi kaitse eesmärgil (HKMS § 44 lg-d 1 ja 2). Kuna seadus ei näe

praeguses asjas erandlikku kaebeõigust ette, on kaebajal õigus vaidlustada MTA 31. mai

2023. a maksuotsust üksnes tema õigusi piiravas osas. Kaebaja õigusi piirab maksuotsus osas,

millega pandi talle kohustus tasuda maksusumma (95 862 eurot 79 senti). Osas, milles selle

maksuotsusega määrati Kentaur Haldus OÜ-le tagastamisele kuuluv summa, on tegemist

Kentaur Haldus OÜ suhtes soodustava haldusaktiga, kuid see ei piira samaaegselt kaebaja

õigusi. Samal seisukohal on ka vastustaja (vt kohtuistungi protokoll, 00:22:40). MTA oleks

võinud teha kaebaja suhtes maksuotsuse ka ilma, et ta oleks sama otsusega määranud Kentaur

Haldus OÜ-le tagastamisele kuuluva summa. Oma õigusi kaitstes saab kaebaja esitada kõik

argumendid, miks ta peab temale määratud maksukohustust või selle suurust õigusvastaseks.

Küll aga ei saa ta nõuda Kentaur Haldus OÜ-le adresseeritud haldusakti tühistamist. Ka

asjaolu, et vaidlustatud maksuotsuses kohaldati MKS § 84, ei mõjuta kaebeõigust. Kui kohus

peaks maksuotsuse kaebaja õigusi riivavas osas (s.o talle määratud maksusumma osas)

tühistama, võib avaliku huvi tagamiseks osutuda põhjendatuks muuta Kentaur Haldus OÜ

suhtes tehtud maksuotsust, kuid selleks on maksuhalduril endal õigus kaaluda tollele

äriühingule tehtud maksuotsuse kehtetuks tunnistamist (haldusmenetluse seaduse (HMS) §-d

64–68).

Eeltoodust tulenevalt kontrollib kohus MTA 31. mai 2023. a maksuotsuse õiguspärasust

üksnes osas, millega kohustati kaebajat tasuma maksusumma 95 862 eurot 79 senti.

22. Nimetatud maksuotsusel on kaks numbrit: nr 12.2-3/058772-11 ja nr 12.2-3/058804-13.

Kuna MTA alustas kaebaja suhtes kontrolli 17. juuni 2022. a korralduse nr 12.2-3/058772-1

alusel, tõlgendab kohus MTA 31. mai 2023. a maksuotsust nii, et kaebaja õigusi puudutavas

osas on maksuotsuse numbriks 12.2-3/058772-11.

II

9(19)

3-23-1479

23. Vastustaja määras kaebajale maksusumma MKS § 84 alusel. MKS § 84 sätestab, et kui

tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil,

kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või

toimingu tegelikule majanduslikule sisule.

24. Kaebaja kriitika maksuotsuse põhjenduste puudulikkuse kohta on asjakohane. Ka kohtu

hinnangul ei kajasta maksuotsuse ülesehitus ja põhjendused piisava selgusega, miks on

maksuhalduri hinnangul MKS § 84 koosseis täidetud. Maksuotsuse ülesehituse järgi võib

otsuse adressaadile jääda mulje, et MKS § 84 kohaldamiseks piisab üksnes sellest, kui on

tuvastatud, et kaks äriühingut on käsitatavad ühise majandusüksusena (vt maksuotsuse p 2).

Maksuotsuse põhjendustes on küll osutatud, et kaebaja eesmärk oli saada alusetult maksueelis

ning tema tegevus oli tahtlik, kuid neid kriteeriume ei ole piisava selgusega seostatud MKS

§-s 84 sätestatuga. Maksuotsuse ja kontrolliakti koosmõjus ning kaebajale maksumenetluses

ärakuulamise käigus esitatud selgituste põhjal (vt maksuotsuse p 3) on maksuotsuse

põhjendused ja järelduste kujunemine MKS § 84 kohaldamise eelduste täidetuse osas siiski

arusaadavad ning võimaldavad kohtul maksuotsuse õiguspärasust kontrollida. Samuti ei

tekkinud kohtul kahtlust, et põhjendamispuudused oleksid takistanud kaebajal MKS § 84

kohaldamise eelduste täidetuse osas kaebeõigust teostada.

25. Riigikohtu praktika järgi saab MKS § 84 kohaldada kehtivatele tehingutele, mille

õiguslikke tagajärgi pooled soovivadki, kuid millele nad on andnud õigussuhete kujundamise

võimalusi kuritarvitades majanduslikule sisule mittevastava juriidilise vormi maksukohustuse

vähendamise eesmärgil. MKS § 84 kohaldamine eeldab maksueelise tuvastamist (vt nt

Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-18-1740/36, p-d 17.1 ja 17.2). Seega on MKS § 84

kohaldamine õigustatud juhul, kui õigussuhete kujundamise võimalusi on maksueelise

saamise eesmärgil kuritarvitatud.

Vastustaja on kaebajale maksumenetluses õigesti selgitanud, et MKS § 84 kohaldamine on

õigustatud juhul, kui tehingutel puudub majanduslik sisu ning nende eesmärk on vältida

maksude tasumist (vt maksuotsuse p 3.1).

26. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta, et EL käibemaksudirektiiv ei võimalda ühe isiku käibe

omistamist teisele isikule. Euroopa Kohtu praktika kohaselt eristatakse käibemaksuvaidlustes

pettust ja kuritarvitust (nt C-255/02: Halifax jt, p 68). Sisendkäibemaksu mahaarvamise

õiguse kasutamise eelduseks on ostja heausksus. Maksukohustuslane, kes on osalenud

käibemaksupettuses, ei saa sellele õigusele tugineda. Deklareeritud käibemaksu tasumata

jätmine kujutab endast pettust, kui tehingute ahel on koostatud kavatsusega, et üks ahela

lülidest käibemaksu ei tasu (vt nt liidetud kohtuasjad C-131/13, C-163/13 ja C-164/13:

Schoenimport „Italmoda“ Mariano Previti, p 50). Seega, kui äriühingud moodustavad ühise

majandusüksuse eesmärgiga jätta käibemaks tasumata, on tegemist käibemaksupettusega.

27. Maksuhaldur jõudis vaidlustatud maksuotsuses järeldusele, et kaebajat ja Kentaur Haldus

OÜ-d tuleb käsitada kontrollitaval perioodil tehingute majandusliku sisu järgi ühise

majandusüksusena (vt maksuotsuse p-d 2.1.2 ja 2.1.3).

MKS § 84 võimaldab omistada ühe äriühingu tehingud ja selliste tehingutega kaasneva

maksukohustuse teisele äriühingule, kelle kontrolli ja juhtimise all teine isik tegutses (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-42-11, p 9; Tallinna Ringkonnakohtu 18.

jaanuari 2022. a otsus asjas nr 3-20-2068, p 14; Tartu Ringkonnakohtu 30. novembri 2023. a

otsus asjas nr 3-20-2331, p 19). Mõiste „ühine (või üks või ühtne) majandusüksus“ all

10(19)

3-23-1479

peetakse silmas olukorda, kus äriühingud on rahanduslikult, majanduslikult ja

organisatsiooniliselt omavahel sedavõrd tihedalt seotud, et nende omavahelistel tehingutel

puudub majanduslik sisu. Asjaolu, et „ühine majandusüksus“ ei ole legaaltermin, ei takista

selle mõiste kasutamist MKS § 84 kohaldamisel. Kuna MKS § 84 kohaldamiseks peab

tehingutel puuduma majanduslik sisu, saab pidada selle mõiste kasutamist asjakohaseks,

eeldusel, et see lihtsustab normi koosseisu sisustamist. Siiski ei ole see mõiste MKS § 84

kooseisu tunnuseks. Seejuures ei mõjuta mõiste „ühine majandusüksus“ kasutamine MKS §

84 kohaldamisel äriühinguid õiguslikus tähenduses – neid ei liideta ning tegemist on jätkuvalt

iseseisvate maksukohustuslastega.

Ka praeguses asjas nähtub maksuotsusest, et vastustaja on kasutanud mõistet „ühine

majandusüksus“ MKS § 84 kohaldamisel, näitamaks, et kaebaja ja Kentaur Haldus OÜ

tegevus oli rahaliselt, majanduslikult ja organisatsiooniliselt sedavõrd tihedalt läbi põimunud,

et nad tegutsesid sisuliselt ühiselt, mistõttu puudus nende omavahelistel tehingutel

majanduslik sisu. Maksuhaldur pole MKS § 84 kohaldamisel lugenud kaebajat ja Kentaur

Haldus OÜ-d üheks maksukohustuslaseks.

28. Kohtu hinnangul on vastustaja maksuotsuses veenvalt põhjendanud, miks ta asus

seisukohale, et kaebaja ja Kentaur Haldus OÜ on käsitatavad ühise majandusüksusena ning et

sellest tulenevalt puudub nendevahelistel tehingutel majanduslik sisu.

28.1. Vastustaja on tuginenud seda järeldust tehes maksuotsuse p-s 2.1.2 nimetatud

asjaoludele kogumis. Kohus ei pea otstarbekaks kõiki neid asjaolusid kohtuotsuses korrata.

Kokkuvõtlikult on maksuotsuses rõhutatud järgmisi asjaolusid: mõlema äriühingu igapäevast

tegevust ja rahaasju juhtis üks ja sama isik (Kaido Vidder); kaebaja ja Kentaur Haldus OÜ

vaheliste tehingute kohta ei koostatud dokumente, mille alusel oleks võimalik tuvastada

ostetud teenuste või kaupade sisu ja mahtu; peamised ehitusega seotud kulud olid jäetud

Kentaur Haldus OÜ kanda, samas puudusid tal rahalised vahendid iseseisvaks

majandustegevuseks – kulutuste tegemiseks vajalik raha küll hangiti, kuid enamus Kentaur

Haldus OÜ deklareeritud maksukohustustest jäeti riigile tasumata (vt maksuotsuse p 2.1.3).

28.2. Vaidlust pole selles, et Kaido Vidder oli kontrolliperioodil nii kaebaja kui ka Kentaur

Haldus OÜ ainus juhatuse liige ja ainuosanik. Kaebaja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis

seaks kahtluse alla vastustaja järelduse, et Kaido Vidder juhtis mõlema äriühingu

majandustegevust ainuisikuliselt. Seda on Kaido Vidder maksumenetluses ka ise kinnitanud

(vt kontrolliakti p 1.1.2.2 ja seal viidatud tõendid).

28.3. Saab pidada tavapäraseks, et äriühingute vahel, millel on üks ja sama juht ja omanik, on

usalduslikud suhted. Äriühingute vahelised usalduslikud suhted ei loo neile aga

maksustamisel eeliseid ega muid erisusi. Kaebajal oli kohustus korraldada oma

majandustegevus nii, et tema ja Kentaur Haldus OÜ majandustegevus oleks selgelt eristatav.

Vastustaja tuvastas maksumenetluses, et Kentaur Haldus OÜ müügiarvete selgitused olid

üldsõnalised, nii et nendest ei selgunud, milliseid ehitustöid arvete alusel müüdi, millal arvetel

kajastatud tööd üle anti ning millest lähtuti tööde koguste ja hindade määramisel (kontrolliakti

p 1.1.2.15). Kaebaja ei ole kaebaja ja Kentaur Haldus OÜ vaheliste tehingute kohta peale

arvete muid dokumente esitanud ning Kaido Vidder on maksumenetluses kinnitanud, et neid

ka ei koostatud (kontrolliakti p-d 1.1.2.15 ja 1.1.2.16). Sellest tulenevalt on põhjendatud

vastustaja järeldus, et Kentaur Haldus OÜ poolt kaebajale osutatud ehitusteenuse sisu ei ole

võimalik tuvastada (kontrolliakti p 1.1.2.16). Võttes arvesse, et Kaido Vidder ei andnud

maksumenetluses tehingute kohta täpsemaid selgitusi (vt vastus kaebusele, lisa 104: 28. juuli

2022. a maksukohustuslase suuliste seletuste protokoll, küsimused 39–49; dtl 1046), jõudis

11(19)

3-23-1479

maksuhaldur põhjendatult järeldusele, et tegelikkuses nende äriühingute vahel tehinguid ei

toimunud ning arved vormistati formaalselt vaid põhjusel, et jätta mulje tehingute

toimumisest (kontrolliakti p 1.1.2.16; maksuotsuse p-d 2.1.2.19–2.1.2.21). Kaebaja ei ole ka

kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis võimaldaksid kaebaja ja Kentaur Haldus OÜ

vaheliste tehingute majanduslikku sisu tuvastada.

28.4. Järeldust, et kaebaja ja Kentaur Haldus OÜ vahelistel tehingutel puudus majanduslik

sisu, toetavad ka muud maksuotsuse p-s 2.1.2 tuvastatud asjaolud, nt samad kontaktandmed ja

sama tegevuskoht.

28.5. Vastuses kohtu küsimusele, kas maksuotsuses esineb ebaõigeid faktiväiteid, osutas

kaebaja esindaja istungil, et kontrolliakti lk-del 9–10 asuva tabeli 2 järgi oli Kentaur Haldus

OÜ müügikäibest kaebajale müüdud teenuse osakaal 65% (mitte 66–100%), ning nõustuda ei

saa ka väidetega Kentaur Haldus OÜ rahaliste vahendite päritolu ja majandusliku võimekuse

kohta (vt kohtuistungi protokoll, lk 5; 01:17:00–01:25:44).

Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla vastustaja seisukohta, et kaebaja ostis ehitusteenust

üksnes Kentaur Haldus OÜ-lt ning Kentaur Haldus OÜ müüs ehitusteenust peamiselt

kaebajale, kuid müüs kontrollitaval perioodil ehitusteenust ka Soomes ja Norras tegutsevatele

ettevõtjatele. Maksuotsuse kohaselt moodustas Kentaur Haldus OÜ müügikäibest kaebajale

müüdud teenuse osakaal keskmiselt 65%. Asjaolu, et Kentaur Haldus OÜ osutas

kontrolliperioodil ehitusteenuseid ka kolmandatele isikutele, ei välista tema tihedat

majanduslikku seotust kaebajaga. Siiski, võttes arvesse, et Kentaur Haldus OÜ müüs

ehitusteenust ka kolmandatele isikutele, ei saa täiel määral õigeks pidada maksuotsuses

väidetut, et Kentaur Haldus OÜ tegevuseks vajalikud rahalised vahendid pärinevad üksnes

kaebajalt ja Kaido Vidderilt (maksuotsuse p 2.1.2.11). Maksuotsuse p-s 2.1.2.23 tehtud

järeldus, et Kentaur Haldus OÜ-l puudusid rahalised vahendid iseseisvaks

majandustegevuseks, ei rajane siiski üksnes sellel väitel, vaid ka maksuotsuse p-des 2.1.2.11–

2.1.2.17 esile toodud muudel asjaoludel. Vaidlust pole selles, et just kaebaja oli võtnud Haru

tn 1, 2 ja 5 kinnistute soetamiseks ja neile elamute ehitamiseks laenu (vt maksuotsuse p

2.1.2.14) ning kaebaja tasus kontrollitaval perioodil Kentaur Haldus OÜ osa arvete eest, mida

Kentaur Haldus OÜ kajastas oma sisendkäibemaksu arvestuses (vt vastus kaebusele, lisa 194;

dtl 1189). Kentaur Haldus OÜ osa kulude eest tasus ka Kaido Vidder. Makseid tehti Kentaur

Haldus OÜ-le mitu korda kuus ja sageli kasutati raha samal päeval arvete tasumiseks ja

töötasude väljamaksete tegemiseks (vt maksuotsuse p 2.1.2.11). Ka vajadus võtta jooksvate

kohustuste täitmiseks laenu osutab sellele, et Kentaur Haldus OÜ ei suutnud oma kohustusi

iseseisvalt täita (vt maksuotsuse p 2.1.2.16). Kohus nõustub maksuotsuses tehtud järeldusega,

et kaebaja ja Kentaur Haldus OÜ olid teineteisega ka rahaliselt tihedalt seotud ning Kentaur

Haldus OÜ ärimudel ei võimaldanud tal ilma kaebaja ja Kaido Vidderi rahalise panuseta

majanduslikult ise toime tulla.

28.6. Kohus ei pea usutavaks kaebaja väidet, et ehitusteenuse sisseostmine Kentaur Haldus

OÜ-lt oli kaebaja jaoks vältimatu (14. veebruari 2024. a avalduse p 9). Kaebaja pole seda

seisukohta põhjendanud. Kahtlemata võib majandustegevust teostada erinevate äriühingute

kaudu. Ka kinnisvara arendav äriühing võib ehitusteenuseid sisse osta, kuid sama hästi võib ta

ehitustöid ka ise teha – seda enam, kui äriühingut juhtiv isik omab selliste tööde

korraldamiseks võimekust. Kuna Kaido Vidder oli nii kaebaja kui ka Kentaur Haldus OÜ

ainsaks juhatuse liikmeks, on usutav, et ta oleks suutnud juhtida ka kaebaja ehitustegevust.

28.7. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et majandustegevus tuleb omistada kaebajale ehk

siis majandavaks äriühinguks on kaebaja. Kaebaja juhtivale rollile osutavad mitmed asjaolud

12(19)

3-23-1479

kogumis. Kinnistud, millele elamuid ehitati, olid kaebaja omandis, mistõttu oli tegelik

majanduslik huvi kaebajal. Samuti jätkas kaebaja Kentaur Haldus OÜ arvete tasumist ka siis,

kui talle oli äriühingute ühise juhatuse liikme kaudu teada, et Kentaur Haldus OÜ ei suuda

enam oma maksukohustusi täita. Kaebaja ei ole tõenditega ümber lükanud ka vastustaja

seisukohta, et Kentaur Haldus OÜ ei oleks suutnud ilma kaebajalt laekunud rahata

ehitusmaterjalide, alltöövõtu ja töötasudega seotud kulusid kanda (vt kontrolliakti p 1.1.2.11

alapunkt d).

28.8. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et kaebaja ja Kentaur Haldus OÜ vahelistel

tehingutel puudus kontrollitaval perioodil majanduslik sisu.

29. Kaebaja on märkinud, et maksuotsuses pole esitatud selget põhjendust, miks jõudis

maksuhaldur järeldusele, et majanduslik sisu puudus kõikidel Kentaur Haldus OÜ tehingutel

ning kõikide tehingute eesmärk oli vältida maksude tasumist.

Kohtu hinnangul on maksuhalduri põhjenduskäik siiski jälgitav. Maksuotsuses on tõepoolest

läbivalt osutatud, et majanduslik sisu puudus kaebaja ja Kentaur Haldus OÜ vahelistel

tehingutel (vt nt maksuotsuse p-d 2.1.2.21 ja 2.1.3). Sellest seisukohast on aga tehtud laiem

järeldus, et neid äriühinguid tuleb tehingute majandusliku sisu järgi käsitada ühise

majandusüksusena (maksuotsuse p 2.1.3 esimene lõik). Sellest omakorda on maksuotsuses

järeldatud, et Kentaur Haldus OÜ maksukohustus tuleb omistada kaebajale, sest Kentaur

Haldus OÜ tegutses kaebaja täieliku juhtimise ja kontrolli all (maksuotsuse p 2.1.3 kuues

lõik). Sellest tulenevalt kuulub Kentaur Haldus OÜ käive deklareerimisele kaebaja KMD-del

(maksuotsuse p-d 2.2.1.3 ja 2.2.2.3) ning Kentaur Haldus OÜ TSD-del deklareeritud töötasu

väljamaksed kuuluvad deklareerimisele kaebaja vastavate kuude TSD-del (maksuotsuse p

2.4.3).

Kohtule arusaadavalt hõlmab maksuhalduri järeldus, et Kentaur Haldus OÜ-d ja kaebajat

tuleb käsitada ühise majandusüksusena, ühtlasi ka järeldust, et lisaks Kentaur Haldus OÜ ja

kaebaja vahelistele tehingutele tuleb omistada kaebajale ka Kentaur Haldus OÜ tehingud

kolmandate isikutega. Kentaur Haldus OÜ-l oli kontrollitaval perioodil küll ka teisi kliente,

kuid neile osutatud teenuste maht ei mõjutanud Kentaur Haldus OÜ käivet valdaval määral.

Kontrolliakti kohaselt moodustas kontrollitaval perioodil deklareeritud kogukäibest (sh 0%

määraga käibest) kaebajale osutatud teenuste maht ca 65% (kontrolliakti p 1.1.2.10).

Tulenevalt asjaolust, et valdava osa Kentaur Haldus OÜ käibest moodustas müük kaebajale,

ning vastustaja põhjendatud seisukohast, et Kentaur Haldus OÜ tegutses kaebaja täieliku

juhtimise ja kontrolli all, nõustub kohus maksuhalduriga, et sellises olukorras oli põhjendatud

omistada kõik Kentaur Haldus OÜ kontrollitava perioodi tehingud kaebajale.

30. Kuna MKS § 84 kohaldamise teiseks eelduseks on eesmärk saada alusetu maksueelis,

kontrollib kohus järgnevalt selle tingimuse täidetust.

30.1. Maksuotsuses asuti seisukohale, et kaebaja sai Kentaur Haldus OÜ kontrollitaval

perioodil tekkinud käibemaksu tasumata jätmise ja Kentaur Haldus OÜ arvete oma

sisendkäibemaksu arvestuses kajastamise kaudu maksueelise Kentaur Haldus OÜ tasumata

käibemaksu osas, kokku summas 44 891 eurot 80 senti (maksuotsuse p 2.2.1.2 ja MO tabel 1,

lk 12). Tööjõumaksude kohustuse osas sai kaebaja maksueelise seeläbi, et jättis

tööjõumaksude kohustuse perioodidel juuli 2021, oktoober kuni detsember 2021 ning jaanuar

kuni märts 2022 summas 50 533 eurot 19 senti Kentaur Haldus OÜ kanda (maksuotsuse p

2.4.2). Seega on maksuhaldur maksuotsuses esile toonud, milles alusetu maksueelis seisnes.

13(19)

3-23-1479

30.2. Maksuotsuse kohaselt oli Kentaur Haldus OÜ tegutsemise eesmärk vähendada kaebaja

maksukohustusi ja saavutada kaebaja jaoks ebaaus maksueelis seeläbi, et kaebajale

kuuluvatele kinnistutele elamute ehitamisega kaasnevad maksukohustused jäävad vähemalt

osaliselt tasumata.

30.3. Kaebaja on õigesti märkinud, et ainuüksi asjaolust, et Kentaur Haldus OÜ jättis

deklareeritud maksukohustused täitmata, ei saa teha järeldust, et kaebaja sai õigusvastaselt

maksueelise. Nõustuda ei saa aga kaebaja väitega, et Kentaur Haldus OÜ maksukohustuse

täitmata jätmise peamiseks põhjuseks on maksejõuetuse tekkimine. Seda väites jätab kaebaja

arvestamata enda juhtiva rolliga Kentaur Haldus OÜ maksuvõla tekkimisel. Kohtu hinnangul

on maksuhaldur maksuotsuses siiski veenvalt põhjendanud, miks ta asus seisukohale, et

kaebajal oli alusetu maksueelise saamise eesmärk. Kaebaja kujundas majandussuhted Kentaur

Haldus OÜ-ga oma vajadustest lähtuvalt ning jagas kontrollitaval perioodil oma

arendusprojektide teostamiseks vajalike tehingute tegemise nii, et projektide elluviimisega

seotud kulud jäid Kentaur Haldus OÜ kanda. Kahtlemata on äriühingul õigus arvestada

majandustegevuse kujundamisel ka maksunduslike kaalutlustega. Siiski on kaebaja praeguses

asjas õigussuhete kujundamise võimalusi kuritarvitanud, andes maksukohustuse vähendamise

eesmärgil tehingute majanduslikule sisule mittevastava vormi. Tehingute majanduslikule

sisule oleks vastanud see, kui kaebaja oleks ostnud oma äriliste eesmärkide saavutamiseks

vajalikud teenused tema kontrollile mittealluvalt isikult ning oleks tema heaks tegutsenud

töötajatele ise töötasu maksnud ning tööjõumaksud arvestanud, kinni pidanud ja tasunud.

Vastuseks kaebaja väitele, mille kohaselt pole maksuhaldur tuvastanud, et Kentaur Haldus

OÜ oleks andnud oma tehingutele kaebajaga ja teiste tehingupartneritega maksude vältimise

eesmärgil moonutatud juriidilise vormi, märgib kohus, et maksuhaldur ei pidanudki seda

tegema, sest määrav on kaebaja tegevuse eesmärk.

31. MKS § 84 kohaldamise kolmandaks eeldusena peab isiku tegevus alusetu maksueelise

saamisel olema tahtlik.

31.1. Maksuotsuse kohaselt oli kaebaja tegevus tahtlik. Seda seisukohta on põhjendatud

asjaoluga, et olukorras, kus kaebaja juhatuse liige teadis, et Kentaur Haldus OÜ oli jätnud

maksud tasumata, jätkas kaebaja Kentaur Haldus OÜ ostuarvete kajastamist oma

sisendkäibemaksu hulgas (vt maksuotsuse p 2.1.3, samuti kontrolliakti p 1.1.2.20).

31.2. Kohus nõustub kaebajaga, et maksuotsuses on selgesõnaline põhjendus kaebaja tahtluse

kohta napisõnaline. Teisalt ei jäta maksuotsus kahtlust, et maksuhaldur pidas tahtlust MKS §

84 kohaldamise üheks eelduseks (vt nt maksuotsuse p 2). Kohtu hinnangul nähtub

maksuotsusest, et maksuhaldur põhjendas kaebaja tahtlikku tegevust alusetu maksueelise

saamise eesmärgil ühise majandusüksusena tegutsemise põhjenduskäigu raames. Ka

vastustaja esindaja selgitas istungil, et kaebaja tahtlus maksueelise saamiseks nähtub tema

tegevusest, mida maksuotsuses ja kontrolliaktis kirjeldati – Kentaur Haldus OÜ kaasamise

eesmärk oli suunatud kaebaja maksukoormuse vähendamisele (kohtuistungi protokoll,

03:17:35).

31.3. Kaebaja väitel pole maksuotsuses tuvastatud, et Kentaur Haldus OÜ-l oli ebaseaduslik

kavatsus jätta deklareeritud maksud tasumata. Kohtu hinnangul polnud see vajalik. Kuna

ühises majandusüksuses oli majandavaks üksuseks kaebaja, on määrav kaebaja tahtlus saada

alusetut maksueelist. Samuti ei ole vaja MKS § 84 kohaldamiseks tõendada, et kaebaja kui

majandava äriühingu eesmärk oli ajada Kentaur Haldus OÜ pankrotti, nagu väitis kaebaja

istungil. Kaebaja väitel oleks maksuhaldur pidanud tegema kaebaja tahtluse tõendamiseks

14(19)

3-23-1479

põhjaliku tulude-kulude analüüsi, millest nähtuks muu hulgas teenuste hinnakujundus

(kohtuistungi protokoll, 03:21:31). Kohus nõustub vastustaja vastuväitega, et olukorras, kus

kaebaja juhatuse liige ei esitanud tehingute kohta analüüsi võimaldavaid andmeid, ei olnud

võimalik sellist analüüsi teha. Isegi juhul, kui oleks selgunud, et teenuste hinnakujundus

vastas tavapärasele äriloogikale, ei välistaks see praeguses asjas kaebaja tahtlust – määravaks

on asjaolu, et kaebaja omas kontrolli selle üle, kas Kentaur Haldus OÜ täidab oma

deklareeritud maksukohustused. Nagu vastustaja asjakohaselt esile tõi, tagas kaebaja või tema

juhatuse liige oma ärihuvide realiseerumise ja maksueelise saavutamise eesmärgil, et Kentaur

Haldus OÜ tasuks töötajate palgad ja arved, kuid maksud otsustati jätta tasumata.

31.4. Kaebaja on väitnud tahtluse puudumise kohta, et Kentaur Haldus OÜ siiski tasus makse

(kohtuistungi protokoll, 03:27:49). Kaebaja esitas tõendid, millega soovis tõendada, et

Kentaur Haldus OÜ tasus alates 2021. a maist enne maksukontrolli tekkinud maksuvõla ning

tasus ka ajavahemikul 30. märtsist 2021 kuni 31. august 2021 deklareeritud maksukohustusi

(kaebaja 14. veebruari 2024. a seisukoha p 13). Kaebaja esitatud tõenditest nähtuvalt oli

Kentaur Haldus OÜ-l seisuga 30. märts 2021 maksude põhivõlg 57 245 eurot 66 senti

(kaebaja 14. veebruari 2024. a seisukoha lisa 5) ning seisuga 2. veebruar 2022 oli maksuvõlg

kokku 54 982 eurot 67 senti (sama seisukoha lisa 10). Kaebaja hinnangul nähtub nendest

tõenditest, et maksuvõlg ei suurenenud kontrollitaval perioodil ning kaebaja ja Kentaur

Haldus OÜ vahelised tehingud ei olnud seega halvendanud Kentaur Haldus OÜ

majanduslikku seisu ja maksukohustuste täitmise võimet (sama seisukoha p 14).

Samas pole kaebaja vastu vaielnud maksuotsuse tabelis „MO tabel 1“ (maksuotsuse lk 12)

kajastatud andmetele, mille kohaselt tekkis Kentaur Haldus OÜ-l kontrollitaval perioodil

esitatud käibedeklaratsioonide alusel kohustus tasuda käibemaksu kokku 46 088 eurot 32

senti, millest tasuti ettemaksukontole laekunud rahast perioodi juuni 2021 käibemaks summas

1196 eurot 52 senti, kuid tasumata jäid perioodide oktoober 2021, detsember 2021, jaanuar

2022 ja veebruar 2022 eest tasumisele kuulunud käibemaks kokku summas 44 891 eurot 80

senti. Nimetatud summat käsitatakse maksuotsuses käibemaksukohustuse osas alusetu

maksueelisena (vt maksuotsuse p 2.2.1.3). Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust selgelt, et

Kentaur Haldus OÜ jättis kontrollitaval perioodil tekkinud maksukohustused täitmata.

31.5. Maksuhaldur on kohtu hinnangul veenvalt tõendanud, et kaebaja korraldas oma

majandustegevuse nii, et koondas maksueelise saamise eesmärgil valdava osa oma

majandustegevusega seotud maksukohustustest Kentaur Haldus OÜ-sse, omades samal ajal

kontrolli Kentaur Haldus OÜ maksukohustuste täitmise üle. Kuna kaebajal oli ühise ja ainsa

juhatuse liikme ja osaniku kaudu täielik kontroll Kentaur Haldus OÜ üle, kes muu hulgas

otsustas nii majandustegevuse kulude kandmise jaotuse üle äriühingute vahel kui ka Kentaur

Haldus OÜ maksukohustuste täitmise üle, sai maksude tasumata jätmine olla üksnes tahtlik

tegevus. Sellele osutab ka asjaolu, et kaebaja jätkas Kentaur Haldus OÜ ostuarvete

kajastamist oma sisendkäibemaksu hulgas, teades ühise juhatuse liikme kaudu, et Kentaur

Haldus OÜ jättis osa maksukohustusi täitmata. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et

kaebaja tegutses maksueelise saamiseks tahtlikult.

32. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlustatud maksuotsuses on MKS § 84

kohaldamise eeldused täidetud.

33. Vastuseks kaebaja muudele väidetele seoses MKS § 84 kohaldamisega märgib kohus

täiendavalt järgmist.

15(19)

3-23-1479

33.1. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vaidlustatud maksuotsuse tegelikuks eesmärgiks on

Kentaur Haldus OÜ maksuvõla sissenõudmine kaebajalt. Maksuotsusest nähtuvalt on otsuse

eesmärk takistada maksudest kõrvalehoidumist.

33.2. Kaebaja on väitnud, et kõik Kentaur Haldus OÜ tehingud on kehtivad. MKS § 84

kohaldamisel ei tuvasta kohus tehingute kehtivust või tühisust, vaid tehingud jäetakse

maksustamisel arvesse võtmata. Seepärast puudus maksuhalduril vajadus võtta Kentaur

Haldus OÜ tehingute kehtivuse kohta seisukoht.

33.3. Kaebaja on märkinud, et maksuotsusest ei selgu, millal muutus Kentaur Haldus OÜ

majandustegevuse eesmärgiks maksudest kõrvalehoidumine ja kaebajale maksueelise

tekitamine. Kohtu hinnangul ei olnud nimetatud asjaolu väljaselgitamine vajalik, sest MKS §

84 kohaldamiseks piisab, kui nimetatud eesmärk oli kaebajal kontrollitaval perioodil.

33.4. Kaebaja väitel on kontrolliakti tabelis nr 1 kajastatud kahe arve kohta märgitud, et nende

eest on jäetud Kentaur Haldus OÜ-le tasumata, kuid tegelikult on tasutud. Vastustaja nõustus

istungil kaebajaga. Tegemist on tabeliga, mis kajastab Kentaur Haldus OÜ arveid kaebajale.

Kuna tabeli eesmärk oli näidata käibe mahtu, ei ole asjaolul, kas kaebaja tasus arvete eest,

vaidluse lahendamisel olulist tähendust.

III

34. Maksu määramisega tuleb saavutada tulemus, mis esineks siis, kui kuritarvitust ei oleks

olnud. Maksuhaldur peab maksu määramisel aluseks võtma hüpoteetilise olukorra, mis oleks

olnud siis, kui kuritarvitust ei oleks toimunud.

35. Kaebaja väitel ei olnud tal kuidagi võimalik saada maksueelist summas 95 862 eurot 79

senti, sest Kentaur Haldus OÜ tasus väidetava ühise majandusüksuse esinemise ajal

varasemat maksuvõlga, mille suurus oli 31. märtsi 2021. a seisuga 59 141 eurot 68 senti

(kaebaja 14. veebruari 2024. a seisukoha p 3.9). Kaebaja hinnangul nähtub tema esitatud

tõenditest, et varasem võlg asendus teisega ning järelikult peaks väidetavast maksueelisest

saadav summa olema vähemalt 59 141 euro 68 sendi võrra väiksem, sest 31. märtsi 2021. a

seisuga olnud võlg ei olnud kontrollitava perioodi ega ühise majandusüksusega seotud.

Kohtu hinnangul ei ole kaebaja väide veenev, sest maksuhaldur ei võtnud ega pidanudki

võtma kaebaja alusetu maksueelisena käsitatava summa kindlaksmääramisel arvesse

maksuvõlga, mis oli Kentaur Haldus OÜ-l tekkinud enne kontrollitavat perioodi.

36. Kaebaja teise väite kohaselt peaks kaebajale määratav maksukohustus olema vastavalt

kontrolliaktis rakendatud metoodikale 10 882,25 euro võrra maksuotsusega nõutavast

summast väiksem. Kaebaja väitel pole maksuhaldur kandnud kontrollitava perioodi Kentaur

Haldus OÜ maksukohustusi üle kaebajale nende maksustamisperioodide osas, mil

maksukohustus on täidetud. MTA järeldused sõltuvad sellest, kas Kentaur Haldus OÜ

maksukohustused on täidetud.

37. Kohus nõustub selle väite osas kaebajaga, et vastustaja on kaebaja maksukohustuse

suuruse kindlaksmääramisel eksinud.

38. Maksuotsuse kohaselt tuleb kaebajat ja Kentaur Haldus OÜ-d käsitada kogu kontrollitaval

maksustamisperioodil, s.o mai 2021 kuni märts 2022, tehingute majandusliku sisu järgi ühise

majandusüksusena. Samas võttis maksuhaldur kaebajale maksusumma määramisel arvesse

16(19)

3-23-1479

üksnes nende kuude käivet, mil Kentaur Haldus OÜ maksukohustused jäid täitmata.

Maksuotsuses on seda metoodikat põhjendatud otstarbekuse kaalutlusega (vt maksuotsuse p

2.2.1.2). Seevastu kontrolliaktis võeti kaebajale määratava maksukohustuse suuruse

arvestamisel aluseks kogu kontrolliperiood, sõltumata maksukohustuste täitmisest konkreetsel

kuul (vrd kontrolliakti lisa 164 ja maksuotsuse lisa 213).

38.1. Vastustaja on kohtumenetluses nõustunud, et maksumenetluses tehtud otsustuse

tulemusel suurenes kaebaja maksukohustus käibemaksu osas 10 882 euro 25 sendi võrra

(kontrolliakti järgi suurendati kaebaja käibemaksukohustust 33 392 euro 87 sendi ja

maksuotsusega 44 275 euro 12 sendi võrra). Ehk siis, kui maksuhaldur oleks maksusumma

määramisel võtnud arvesse Kentaur Haldus OÜ kogu kontrolliperioodi käivet, oleks kaebajale

määratav maksukohustuse suuruseks olnud kokku 84 980 eurot 54 senti, maksuotsusega

määrati aga maksusummaks kokku 95 862 eurot 79 senti (vt vastustaja 8. aprilli 2024. a

vastuse p-d 1 ja 2).

38.2. Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et nende äriühingute omavahelisi tehinguid ei

tuleks maksustamisel arvesse võtta ning Kentaur Haldus OÜ ja kolmandate isikute vahelistest

tehingutest tulenev sisendkäibemaks tuleks arvestada kaebaja sisendkäibemaksu hulka. Sellele

põhimõttele tuginedes kandis maksuhaldur kontrolliaktis maksuarvestust tehes kaebajale muu

hulgas üle ka tekkinud käibemaksu tagastusnõuded. Maksuotsuses pidas maksuhaldur siiski

vajalikuks maksuarvestust korrigeerida, leides, et kõikide kontrollitava perioodi kuude

käibemaksuarvestuse muutmine pole otstarbekas, sest Kentaur Haldus OÜ kontrollitava

perioodi käibemaksu tagastusnõuded olid juba nende tekkimisel tasaarvestatud Kentaur

Haldus OÜ võlgnetavate kohustustega (peamiselt tööjõumaksudega), sh väljapoole

kontrollitavat perioodi jäävate kohustustega (vastustaja 8. aprilli 2024. a vastuse p 1, viitega

maksuotsuse lk-le 12, MO tabel 1).

Vastustaja selgitas kohtumenetluses täiendavalt, et tööjõumaksude osas kandis maksuhaldur

Kentaur Haldus OÜ maksukohustused kaebajale otstarbekuse kaalutlusel üle üksnes osaliselt,

sest teatud perioodide eest (mai, juuni, august ja september 2021) on TSD-del deklareeritud

tööjõumaksud riigieelarvesse tasutud. Kontrolliaktis käibemaksukohustust muutes viis

maksuhaldur kaebaja maksuarvestusse üle ka Kentaur Haldus OÜ tagastusnõuded, võtmata

arvesse, et Kentaur Haldus OÜ tööjõumaksude tasumine oli toimunud just käibemaksu

tagastusnõuete arvel. Kui maksuhaldur oleks jäänud maksuotsuses kontrolliaktis näidatud

maksuarvestuse juurde, siis oleks käibemaksu tagastusnõuete üleviimisel tekkinud Kentaur

Haldus OÜ-l võlgnevus tööjõumaksude osas.

38.3. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja põhjendus veenev. Vastustaja põhjenduskäik eirab

fakti, et õiguslikult on kaebaja ja Kentaur Haldus OÜ erinevad äriühingud ja

maksukohustuslased. Maksukohustuslasele määratava maksusumma näol on tegemist

kohustuse panekuga, mistõttu tuleb maksusumma suurus kindlaks määrata seaduse alusel.

Kohustust ei saa isikule panna otstarbekuse kaalutlustel. Vastasel juhul poleks

maksukohustuslasel võimalik oma õigusi ka kohtus kaitsta, sest kohus saab kontrollida üksnes

maksuotsuse õiguspärasust, mitte otstarbekust. Otstarbekuse kaalutlusel oleks võimalik teha

isikule soodustusi, kuid mitte piirata isiku õigusi või panna talle kohustusi.

Praegusel juhul jättis maksuhaldur MKS § 84 alusel kaebaja ja Kentaur Haldus OÜ vahelised

tehingud maksustamisel arvesse võtmata, kuid samas ei kandnud maksuhaldur maksuotsuses

Kentaur Haldus OÜ-l tekkinud käibemaksu tagastusnõudeid kaebajale üle. Kohus nõustub

kaebajaga, et need otsustused pole omavahel kooskõlas ning otstarbekuse kaalutlusel tehtud

otsustus tehti kaebaja kahjuks. See, nagu eespool selgitatud, on vastuolus seaduslikkuse

17(19)

3-23-1479

põhimõttega (põhiseaduse § 3 lg 1 ja HMS § 54) ning ühtlasi ka MKS § 11 lg-ga 1, mille

kohaselt on maksuhaldur kohustatud maksusumma määramisel võtma arvesse ka

maksukohustust vähendavaid asjaolusid. Praeguses asjas ei saa Kentaur Haldus OÜ

maksuarvestusest sisendkäibemaksu ületoomist pidada kaebaja maksukohustust vähendavaks

asjaoluks, sest see õigus tuleneb kaebajale MKS § 84 kohaldamisest. Kohtu hinnangul ei ole

veenev ka vastustaja väide, et ta pidi kahele äriühingule ühise maksuotsuse tegemisel

arvestama, et otsus oleks õige ja põhjendatud mõlema kontrollitava suhtes. Isikule pelgalt

otstarbekuse kaalutlusel ehk siis õigusliku aluseta kohustuse pealepanekut ei saa õigustada

muu isiku õiguste ega avaliku huvi kaitse vajadusega, veelgi vähem kahe haldusakti

andmisega ühes otsuses.

39. Maksuotsus on osas, millega kaebaja käibemaksukohustust suurendati 10 882 euro 25

sendi võrra, õigusvastane ka põhjendamispuuduste tõttu.

Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1). Haldusakti adressaadi

õigusi piirav ja talle kohustusi panev haldusakt peab olema kirjalikus vormis ning

põhjendatud (MKS § 46 lg 2).

Maksuotsuses (lk 3) on märgitud, et kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt

tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud 21. märtsi 2023. a

kontrolliaktis nr 12.2-3/058772-10 ja 12.2-3/058804-12, mis on maksuotsuse lahutamatu osa.

Olukorras, kus maksuhaldur otsustas muuta kontrolliaktis kasutatud käibemaksu arvestamise

metoodikat, oleks tulnud seda maksuotsuses selgelt põhjendada. Vaidlustatud maksuotsuses

puuduvad aga selged või vähemalt mõistlike pingutuste abil arusaadavad põhjendused selle

kohta, miks maksuhaldur käibemaksu arvestamise metoodikat võrreldes kontrolliaktiga

muutis. Haldusakti põhjendamine on oluline nii haldusakti adressaadi kui ka kohtu jaoks,

tagamaks haldusakti õiguspärasuse kontrollitavus. Kaebaja tõi kaebuses esile, et maksuotsuses

pole põhjendatud, miks kaebaja maksukohustus võrreldes kontrolliaktis kajastatuga suureneb

ning seetõttu pole maksuotsuse õiguspärasus kontrollitav (kaebuse p-d 37 ja 99–102). Sellele

vaatamata ei esitanud vastustaja puuduolevaid põhjendusi ka 2. oktoobri 2023. a vastuses

kaebusele, vaid alles 8. aprilli 2024. a vastuses kohtunõudele. Kohtu hinnangul on

maksuotsuse põhjendamine kandunud kohtumenetlusse lubamatult ulatuslikus mahus ja viisil

(vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-18-1740/36, p 18.4), mistõttu tingib

maksuotsuse tühistamise osas, millega kaebaja maksukohustust suurendati käibemaksu osas

10 882 euro 25 sendi võrra, ka põhjendamiskohustuse rikkumine.

40. Samuti nõustub kohus kaebajaga, et vastustaja rikkus olukorras, kus käibemaksu

arvestamise metoodikat võrreldes kontrolliaktiga muudeti, kaebaja ärakuulamisõigust ning see

võis mõjutada asja otsustamist (HMS § 58 ja RVastS § 3 lg 3 p 1). Ärakuulamisõiguse tõhus

realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib

arvamuse ja vastuväited esitada, st millise sisuga tema õigusi puudutav haldusakt võidakse

anda ning millised on akti andmise peamised põhjused (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi

otsus nr 3-15-2023/55, p 12). Käibemaksu arvestamise metoodika muutmine oli kaebaja jaoks

üllatuslik. Kuna käibemaksu arvestamise metoodika muutmise tulemusel suurenes kaebajale

määratud maksusumma, tulnuks talle anda enne maksuotsuse tegemist võimalus arvamuse ja

vastuväidete esitamiseks. Kaebaja on kohtumenetluses toonud esile asjakohaseid vastuväiteid,

mida tulnuks enne maksuotsuse tegemist arvesse võtta (vt kaebuse p-d 33–36 ja kaebaja 18.

aprilli 2024. a seisukoha p-d 16 ja 17).

41. Maksuotsusega kaebajalt nõutav maksusumma erineb kontrolliaktis märgitust ka

tööjõumaksude osas (vastavalt 50 533 eurot 19 senti ja 50 958 eurot 15 senti). Vastustaja

18(19)

3-23-1479

esindaja on 8. aprilli 2024. a menetlusdokumendis veenvalt selgitanud, et tegemist oli

tehnilise veaga. Erinevus tulenes sellest, et kontrolliaktile lisatud tabelis ei olnud valem

võtnud koondsummasse arvesse märtsis 2022 ühele töötajale deklareeritud väljamakset, kuigi

see tabeli andmetes kajastus. Maksuotsuses võeti nimetatud väljamakset arvesse. Kohtu

hinnangul ei mõjuta see tehniline viga maksuotsuse õiguspärasust.

IV

42. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et MTA 31. mai 2023. a maksuotsus nr 12.2-3/058772-

11 on osas, millega kaebaja käibemaksukohustust suurendati 10 882 euro 25 sendi võrra,

õigusvastane. Seepärast tühistab kohus maksuotsuse kaebajale tasumiseks määratud

maksusummat 84 980 eurot 54 senti ületavas osas ning rahuldab seega kaebuse osaliselt.

43. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(HKMS § 108 lg 2).

43.1. Arvestades vaidlustatud maksusummat (s.o 95 862 eurot 79 senti) ja summat, mille osas

kohus maksuotsuse tühistas (s.o 10 882 eurot 25 senti), rahuldas kohus kaebuse 11,35% osas

(10 882,25×100÷95862,79).

43.2. Kaebaja esitas taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kokku summas 15 736 eurot.

Kaebaja on tasunud kaebuse ja kahe esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu kokku

1090 eurot (1050+20+20) ning esindaja õigusabi eest kokku 14 646 eurot.

43.3. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud. Vajalike ja põhjendatud

menetluskulude suuruse hindamisel tuleb arvestada kaebuse koostamiseks läbitöötamist

vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust. Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks

olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud.

Kohus peab õigusabi eest osutatud tunnihinda (165 eurot/h) mõistlikuks hinnaks, kuid kaebaja

õigusabikulusid ei pea kohus taotletud ulatuses põhjendatuks. Ka vastustaja on 5. märtsi 2024.

a ja 18. juuni 2024. a menetlusdokumentides märkinud, et kaebaja õigusabikulud on

ebamõistlikult suured. Võttes lisaks asja sisule arvesse, et kohtuistungil osales kaebuse

koostanud esindaja ning vaidluse sisu püsis muutumatuna, peab kohus põhjendatud

õigusabikuluks 8000 eurot. Koos riigilõivudega on põhjendatud menetluskuluks kokku 9090

eurot.

44. Kuna kohus rahuldas kaebuse 11,35% ulatuses, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja

mõista menetluskulud 1031 euro 72 sendi ulatuses (9090×11,35% ÷100).

45. Vastustaja ja kolmas isik ei ole menetluskulude kandmise kohta dokumente esitanud,

mistõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen

19(19)