2-23-7309/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

28.06.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-7309

Kohtuasi

XXe avaldus täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks

(täiteasi nr 008/2013/486)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.03.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XXe määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(võlgnik):

XX

(isikukood

xxxxxxxxxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik

Puudutatud

isik

I

(sissenõudja):

YY

(isikukood

xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Kuldar Kirt

Puudutatud isik II : Tallinna kohtutäitur Mati Kadak

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 22.03.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

määruse põhjendusi.

3. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta avaldaja XXe kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

2-23-7309

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (avaldaja, võlgnik) esitas 18.05.2023 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse

aegumisega lõpetamiseks täiteasjas nr 008/2013/486.

2. Avalduse kohaselt on YYe (sissenõudja) 22.02.2013 täitmisavalduse ja 16.02.2009

notariaalse ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (täitedokument) alusel

võlgniku suhtes alustatud täitemenetlust täiteasjas nr 008/2013/486. Avaldaja hinnangul

möödus täitedokumendist tuleneva nõude täitmise 10-aastane aegumistähtaeg 22.02.2023

(tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 157 lg 1, § 159 lg 1).

3. 23.04.2023 esitas avaldaja kohtutäiturile avalduse, millega palus lõpetada täitemenetluse

täiteasjas nr 008/2013/486, kuivõrd täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud.

09.05.2023 täitemenetluse jätkamise teatega teavitas kohtutäitur menetlusosalisi täitemenetluse

jätkamisest otsust tegemata. Seetõttu pöördub avaldaja avaldusega kohtu poole täitemenetluse

lõpetamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 alusel.

Puudutatud isikute seisukohad

4. Sissenõudja palus jätta avalduse rahuldamata. Sissenõudja nõue avaldaja vastu ei ole

aegunud. Avaldaja aegumise vastuväide on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna just avaldaja

tegevuse tõttu ei ole sissenõudjal seniajani õnnestunud laenulepingust tulenevat nõuet ja

laenulepingu tagatisi realiseerida.

4.1. TsÜS § 158 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude

tunnustamisega. Kohustuse tunnustamisega on tegemist ka tasaarvestusavalduse esitamisel.

Avaldaja on 16.02.2015 esitanud sissenõudjale tasaarvestusavalduse, tasaarvestades

sissenõudja nõude oma väidetava nõudega. Seega katkes aegumine ning algas uuesti alates

16.02.2015. Lisaks Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2020 istungil tsiviilasjas nr 2-19-12266

avaldas võlgnik, et „tasaarvestuse tegemine ei ole seniajani õnnestunud“. Seega on võlgnik

nõuet tunnustanud lisaks 30.10.2020, mistõttu aegumine katkes ja algas uuesti 30.10.2020.

Viimati on võlgnik sissenõudja nõudega nõustunud ja soovinud seda tasaarvestada ning

täitemenetluse lõpetada 09.03.2023.

4.2. Täitmise aegumine on olnud peatunud võlgniku poolt sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagide menetlemise ajal tsiviilasjades nr 2-13-21550 ja 2-15-2515. Aegumine oli

peatunud tsiviilasja nr 2-13-21550 puhul perioodil 07.05.2013 kuni 03.11.2014 ja tsiviilasja nr

puhul 2-15-2515 perioodil 17.02.2015 kuni 15.11.2016.

4.3. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamiste menetlustes on hagi tagamise korras sissenõudja

nõuete realiseerimine olnud takistatud. Tsiviilasjas nr 2-13-21550 oli täitemenetlus hagi

tagamise tõttu peatatud alates 09.05.2013 kuni 03.11.2014. Tsiviilasjas nr 2-15-5959 oli

täitemenetlus osaliselt hagi tagamise tõttu peatatud alates 21.04.2015 kuni 17.04.2023.

Tsiviilasjas nr 2-15-7337 oli täitemenetlus hagi tagamise tõttu peatatud alates 25.05.2015 kuni

19.09.2016. Käesolevas tsiviilasjas nr 2-23-7309 on täitemenetlus olnud peatatud alates

18.05.2023 (esialgse õiguskaitse määruse tegemise kuupäev).

5. Kohtutäitur Mati Kadak teatas, et võlgnik esitas täiturile avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks aegumise tõttu TMS § 481 lg 1 järgi. Täitur edastas selle sissenõudjale, kes esitas

vastuväite, mille tõttu ei saa täitur täitemenetlust lõpetada.

2-23-7309

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohtu 22.03.2024 määrusega jäeti avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja

kanda. Maakohus tühistas 18.05.2023 määrusega seatud esmase õiguskaitse, millega peatati

täitemenetluse täiteasjas nr 008/2013/486 kuni käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni.

7. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole täitedokumendist tuleneva nõude täitmine

aegunud ning täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidavat täitemenetlust

käesolevas täiteasjas ei saa TMS § 2231 lg 1 alusel lõpetada.

8. Sissenõudja esitas 01.01.2009 laenulepingu ja 16.02.2009 hüpoteegi seadmise lepingu alusel

22.02.2013 avalduse täitemenetluse algatamiseks. Seega on avaldus esmakordselt esitatud

kohtutäiturile täitmiseks 22.03.2013.

9. 01.01.2009 laenulepingu p 1.3.1 kohaselt oli avaldaja kohustatud laenusumma tagastama ja

intressid tasuma hiljemalt 31.12.2012. Nii algas kohese sundtäitmise kokkuleppega hüpoteegist

ehk muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumine 31.12.2012 möödumisest ehk alates

01.01.2013 (TsÜS § 147 lg-d 1 ja 2). TsÜS § 159 lg 1 alusel katkes nõude täitmise aegumine

ja algas uuesti 22.02.2013. Nii mööduks vaidlusaluse täitedokumendist tuleneva nõude täitmise

10-aastane aegumistähtaeg 22.02.2023.

10. Avaldaja esitas 16.02.2015 tasaarvestusavalduse täitedokumendist tulenevale nõudele ning

seega katkes TsÜS § 158 lg-te 1 ja 2 järgi täitedokumendist tuleneva nõude täitmise 10-aastane

aegumise tähtaeg ja hakkas kulgema uuesti 16.02.2015. Avaldaja on 16.02.2015 avaldusega

sissenõudjale, mis on tehtud kohtuväliselt (mitte täitemenetluses ega kohtumenetluses),

avaldanud tahet TsÜS § 158 lg 2 tähenduses oma väidetav nõue tasaarvestada täitedokumentist

ja laenulepingust tuleneva nõudega. Seega lõpeb vastav 10-aastane aegumise tähtaeg

16.02.2025 eeldusel, et see ei ole vahepeal peatunud ega uuesti katkenud.

11. Kohus leidis, et täitmise aegumine peatus TsÜS § 157 lg 6 ning § 160 lg-te 1 ja 3 järgi

järgmiselt:

-

tsiviilasja nr 2-13-21550 menetluse tõttu alates 07.05.2013 kuni 03.11.2014;

-

tsiviilasja nr 2-15-2515 menetluse tõttu alates 17.02.2015 kuni 03.11.2016;

-

tsiviilasja nr 2-15-7337 menetluse tõttu alates 15.05.2015 kuni 19.09.2016;

-

tsiviilasja nr 2-23-4541 menetluse tõttu alates 23.03.2023 kuni 29.11.2023.

11.1. Avaldaja esitas 07.05.2013 hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas

nr 008/2013/486 (tsiviilasi nr 2-13-21550). Kohtud jätsid hagi rahuldamata ning Tallinna

Ringkonnakohtu 30.06.2015 otsus jõustus 03.11.2014. Selles asjas esitas avaldaja hagi

tagamise avalduse ja kohus peatas 09.05.2013 määrusega täitemenetluse.

11.2. Avaldaja esitas 17.02.2015 hagi täiteasjas nr 008/2013/486 sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-15-2515). 17.10.2026 määrusega jättis kohus hagi läbi vaatamata,

määrus jõustus 03.11.2016.

11.3. Avaldaja esitas 15.05.2015 hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas

nr 008/2013/486 (tsiviilasi nr 2-15-7337). Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2016 otsusega

rahuldati avaldaja nõue osaliselt (jõustunud 19.09.2016).

2-23-7309

11.4. Avaldaja esitas 23.03.2023 hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas

nr 008/2013/486 (tsiviilasi nr 2-23-4541). Kohus lõpetas TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi 10.11.2023

määrusega menetluse põhjusel, et samade poolte vahel on samadel asjaoludel ja nõudes

jõustunud kohtuotsus. Määrus jõustus 29.11.2023.

12. Mainitud tsiviilasjade puhul ei ole tegemist TsÜS § 160 lg-te 1 ja 2 järgi sissenõudja

hagidega täitedokumendist tuleneva nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Samas on nende

puhul tegemist võlgniku kui õigustatud isiku hagiga sissenõudja vastu eesmärgiga seada

kahtluse alla sissenõudja täitedokumendist tulenev nõue, et mitte rahuldada sissenõudja nõuet

või seda tunnustada. Tegemist on TMS § 221 lg-test 1 ja 11 tuleneva võlgniku

õiguskaitsevahendiga sissenõudja vastu olukorras, kus sissenõudja saab nõuet täita vahetult

täitemenetluses ilma, et ta peaks esitama hagi oma nõude tunnustamiseks või nõude

rahuldamiseks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluse käigus saab selgeks, kas

sissenõudjal on nõue võlgniku vastu või ei ja kui suur see nõue on. Tegemist on tagurpidi

sissenõudja nõude tunnustamise või rahuldamise või osalise rahuldamisega vastavalt sellele,

kas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi jäetakse rahuldamata, rahuldatakse või

rahuldatakse osaliselt. Nii on TMS § 221 lg-te 1 ja 11 järgse võlgniku hagi puhul tegemist

TsÜS § 160 lg 1 kohase hagiga, mille esitamine peatab TsÜS § 157 lg 1 mõtte kohaselt täitmise

aegumise.

13. Maakohus ei nõustunud, et täitmise aegumise peatab vaid TsÜS § 157 lg-s 6 nimetatud

sissenõudja hagi vara või selle kindlaks tegemise kohta. TsÜS § 157 lg 6 esimeses lauses

sätestatud peatumise alust ei saa kitsendavalt tõlgendada nii, et täitedokumendist tulenev nõude

aegumine peatuks vaid juhul, kui hagi oleks esitanud sissenõudja. TsMS § 157 lg 6 esimese

lause tõlgendus, mille kohaselt ei peata muu isiku hagi (või avaldus) täitmise aegumist, ei tohi

kaasa tuua sissenõudja huvide kahjustamist. Juhul kui kolmas isik esitab hagi võlgniku vara või

tema vara kindlakstegemise kohta, mille suhtes toimub täitemenetlus, ja selline kohtumenetlus

ei peataks aegumist, tekiks olukord, kus sissenõudja (kes esitas täitedokumendi täitmiseks ja

täitemenetlus käib) nõue võib aeguda muu isiku esitatud hagiga seotud kohtumenetluse tõttu.

Sellises menetluses ei saa sissenõudja mõjutada oma nõude täitmist. Eelmärgitud olukorras

oleks oluliselt piiratud sissenõudja õigused ja võimalused enda nõuet täitemenetluses

rahuldada.

14. Sissenõudja täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine peatus ka tsiviilasja nr 2-

15-5959 menetluse tõttu TsÜS § 157 lg 6 ja § 160 lg 3 järgi 17.04.2015 kuni 17.04.2023.

Asjaolude kohaselt esitas kolmas isik 17.04.2015 võlgniku vastu kaasomandi, mis on kantud

registriossa nr 10518701, lõpetamise nõude, mida oli vaja hagi tagamise korras tagada. Seega

esitas kolmas isik hagi võlgniku vara kohta, mis puudutas täitemenetlust. Harju Maakohtu

määrusega 21.05.2025 asjas nr 2-15-5959 keelati hagi tagamise korras käesolevas täiteasjas

võlgnikule kuuluva kaasomandi mõttelise osa võõrandamine täitemenetluses, täitemenetluse

lõpetamine ja arestimisakti tühistamine. Seega tagas kohus hagi, mis otseselt mõjutas

käesolevat täitemenetlust ja seda kinnistut, millele oli sissenõudja kasuks seatud nõude

tagamiseks hüpoteek ja mida ei tohtinud hagi tagamise abinõude rakendamise tõttu realiseerida.

TsÜS § 157 lg 6 järgi peatus täitemenetlus eelmärgitud kohtumenetluse (tsiviilasi nr 2-15-5959)

ajaks sõltumata nõude esitajast (hagi esitaja ei olnud sissenõudja). Tsiviilasjas nr 2-15-5959

jõustus lõpplahend 17.04.2015.

15. Ülalviidatud aegumise peatumised kattuvad osaliselt teineteisega. Täitmise aegumine

peatus kokkuvõtvalt 07.05.2013 kuni 13.11.2014 ja 17.02.2015 kuni 29.11.2023. Aegumine

katkes 16.02.2015 (tasaarvestus) ja hakkas otsast peale kulgema. Selle tõttu ei saa arvestada

2-23-7309

aegumise peatumise sisse perioodi alates 07.05.2013 kuni 16.02.2015, kuid alates 17.02.2015

kuni 29.11.2023 oli täitmise aegumine peatunud.

16. Hagi esitamine tsiviilasjas nr 2-20-4382 ei peatunud täitmise aegumist TsÜS § 157 lg 6 ja

§ 160 lg 1 järgi, kuna see ei puudutanud vaidlusalust täitemenetlust. Sissenõudja esitas kohtule

Harju Maakohtu otsuse 05.11.2021 asjas nr 2-20-4382, mille kohaselt esitas sissenõudja hagi

võlgniku vastu, mis põhines vaidlusalusel laenulepingul. Otsusest nähtub, et hagi oli esitatud

kohtule

20.03.2020.

Kohtuotsus

jõustus

12.09.2022.

Ärakuulamisel

selgitasid

menetlusosalised, et nimetatud lahend põhineb küll vaidlusalusalusel laenulepingul, kuid nõue

hõlmas osa, mis ei olnud hüpoteegiga tagatud, st selle nõude osas ei olnud sissenõudjal

täitedokumenti.

17. Samuti ei peatanud täitemenetluse aegumist võlgniku 09.03.2023 kirjavahetus täituriga,

milles võlgnik soovis kokku leppida täituriga aega, et arutada täiteasjade tasaarvestusi ja neid

ületava osa tasumist ja täitemenetluse lõpetamise aspekte. Selline võlgniku käitumine ja tema

avaldused täitemenetluses ei peata täitemenetluse aegumist TsÜS § 158 lg 3 järgi.

18. Täitemenetluse aegumist ei peatanud 09.05.2023 hagi tagamise määrus asjas nr 2-13-

21550, kuna täitemenetluse aegumise peatas samas tsiviilasjas esitatud võlgniku sundtäitmise

hagi, mille raames kohus hagi tagamise abinõu rakendas (peatas täitemenetluse asjas

nr 008/2013/486 kuni kohtulahendi jõustumiseni asjas 2-13-21550). Kohus ei hinnanud

sissenõudja muid väiteid selle kohta, kas hagi tagamiste tõttu oli täitemenetlused peatanud, kuna

kohus tuvastas eeltoodust tulenevalt juba aegumise peatumise põhjused. Tõendistest ei nähtu,

et hagi tagamise avaldused olid esitatud enne hagi esitamist TsÜS § 160 lg 2 p 2 järgi, mis

peataks aegumise.

19. Sissenõudja vastused 29.03.2023 ja 26.06.2023 võlgniku hagile asjas nr 2-23-4541 ega

sissenõudja esitatud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohtumäärus

09.01.2015 asjas nr 2-13-21550 ei ole võlgniku tasaarvestusavaldused ega hagid, mis katketaks

täitedokumendist tuleneva nõude aegumise TsÜS § 158 lg 1 ja 2 järgi või peatakse

täitemenetluse aegumise TsÜS § 160 lg 1 ja § 157 lg 6 järgi.

20. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, kuna avaldus jäi rahuldamata (TsMS § 172

lg 1).

Määruskaebus

21. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus

määrus, millega avaldaja avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud sissenõudja kanda.

22. Maakohus ei eristanud võlaõigusliku nõude esitamise aegumist (TsÜS § 146) ja

täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumist (TsÜS § 157). Samuti ei eristanud

maakohus täitedokumendiga tunnustatud nõude täitmise aegumise katkemist ja peatumist.

Maakohus on seadust tõlgendanud meelevaldselt laiendavalt võlgniku kahjuks.

23. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et väidetavalt katkestas võlgniku poolt 16.02.2015 esitatud

tasaarvestusavaldus TsÜS § 158 lg 1 ja 2 järgi täitedokumendist tuleneva nõude täitmise 10-

aastase aegumistähtaja kulgemise. Täitemenetluses nõude täitmise aegumise kontekstis ei oma

õiguslikku tähendust TsÜS § 158 lg 1, kuna erisättena (erinormina) kohaldub TsÜS § 158 lg 3.

Kuivõrd tasaarvestusavalduse tegemine on sisuliselt nõude tunnustamine, st võrdsustatav

võlgnetava osalise või täieliku tasumisega, siis on ilmne, et täitedokumendiga tunnustatud

2-23-7309

nõude täitmise aegumise kontekstis ei omanud õiguslikku tähendust ega juriidilist tähtsust

võlgniku poolt täitemenetluses tasaarvestusavalduse tegemine. Juhul kui nõude rahuldamise või

tunnustamise osas on lõppenud kohtuvaidlus ning nõuet on tunnustatud jõustunud

kohtulahendiga, mis on kohtutäiturile täitedokumendiks, või kui tegemist on muu

täitedokumendiga, mida saab kohtutäituri poolt pöörata kohesele sundtäitmisele (sh kinnisasja

koormava hüpoteegiga, mille osas on kinnistusraamatusse kantud kinnisasja igakordse omaniku

kohustus alluda kohesele sundtäitmisele), siis ei oma täitedokumendiga tunnustatud nõude

täitmise aegumise seisukohalt nõude hilisem tunnustamine võlgniku poolt.

24. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaja peatumist reguleeriv TsÜS § 157

lg 6 kui erisäte (erinorm) kehtestab selgelt ja ühemõtteliselt, et täitedokumendist tuleneva nõude

täitmise aegumine peatub üksnes juhul, kui täitemenetluse ajal on hagi esitatud sissenõudja

poolt. Vastavalt nimetatud sätte sõnastusele ei peata täitedokumendist tuleneva nõude täitmise

aegumist võlgniku poolt esitatud hagi. TsÜS 160 ei reguleeri täitedokumendist tuleneva nõude

täitmise aegumist, vaid üksnes nõude esitamise aegumist. TsÜS 160 ei ole asjas kohaldatav,

kuna TsÜS § 160 lg 1 selgesõnalise regulatsiooni kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku

poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Täitemenetluses on õigustatud

isikuks sissenõudja, mitte võlgnik, samuti ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

samastatav nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks suunatud hagiga. Järelikult ei peatanud

TsÜS § 160 lg-te 1 ja 3 kohaselt täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumist kohustatud

isiku (s.o võlgniku) esitatud hagi, mis ei olnud suunatud nõude rahuldamisele või

tunnustamisele. Kuivõrd seadus ei sätesta aegumise katkemise või peatumise alusena võlgniku

poolt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist või sellise hagi tagamist

sundtäitmise peatamise teel, siis ei saa võlgniku poolt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagi esitamine või sellise hagi tagamine olla aluseks ka hea usu põhimõtte alusel aegumise

vastuväite arvestamata jätmiseks.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

25. Sissenõudja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

26. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus §-

ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määruse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohtu

hinnangul leidis maakohus lõppjäreldustes õigesti, et ei esine alust täitemenetluse lõpetamiseks

nõude täitmise aegumise tõttu TMS § 2231 lg 1 järgi, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb

muuta. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

28. TMS § 2231 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust

täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-

s 157 sätestatud tähtaeg. Kohus vaatab võlgniku avalduse läbi hagita menetluses.

29. TsÜS § 157 lg 1 järgi on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust

täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat. TsÜS § 159 lg 1 järgi

jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude

2-23-7309

täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega.

Praegusel juhul on täitedokumendiks 16.02.2009 notariaalse ühishüpoteegi seadmise leping ja

asjaõigusleping (TMS § 2 lg 1 p 19). Sissenõudja esitas täitedokumendi täitmiseks 22.02.2013,

st täitedokumendist tuleneva nõude aegumine katkes ja algas uuesti 22.02.2013 ning 10-aastane

aegumistähtaeg oleks lõppenud 22.02.2023.

30. Praegusel juhul vaidlevad avaldaja ja sissenõudja selle üle, kas nõude täitmise aegumine oli

katkenud ja/või peatunud.

31. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha määruskaebuse väidete osas, mis puudutavad

nõude täitmise aegumise katkemist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sissenõudja välja toonud

selliseid asjaolusid, mille pinnalt saaks jõuda järeldusele, et nõude täitmise aegumine oleks

katkenud TsÜS § 158 alusel. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et täitedokumendist

tuleneva nõude täitmine katkes TsÜS § 158 lg-te 1 ja 2 järgi 16.02.2015 tasaarvestusavalduse

esitamisega. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu määruse põhjendusi.

31.1. TsÜS § 158 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude

tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 järgi võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule

võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.

Aegumist katkestavaks nõude tunnustamiseks võib pidada tasaarvestusavaldust, millega

soovitakse nõue lõpetada (RKTKo 16.05.2018, 2-16-11056, p-d 31, 32; TsÜS komm (2023),

§ 158, p 3.1.2). Riigikohus on leidnud, et TsÜS 10. peatüki (aegumine) 5. jaos (§ 158 jj) on

lisaks nõude aegumistähtaja peatumisele (ja katkemisele) reguleeritud ka täitedokumendist

tuleneva nõude täitmise aegumistähtaja peatumise (ja katkemise) aluseid, kuid konkreetsete

normide puhul tuleb siiski hinnata, kas neis reguleeritakse ka täitedokumendist tuleneva nõude

aegumistähtaja peatumist või katkemist (vt RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p 12.1).

31.2. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et TsÜS § 158 lg-d 1 ja 2 täitedokumendist tuleneva

nõude täitmise aegumisele ei kohaldu. Ringkonnakohtu hinnangul kuulub praegusel juhul

kohaldamisele TsÜS § 158 lg 3, mille järgi ei loeta aegumist katkenuks täitemenetluses

sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või

muu teo tegemisega. Täiteasjas täidetava nõude täitmise aegumine ei saanud katkeda seoses

nõude väidetava tunnustamisega. Ringkonnakohus märgib, et nõude tunnustamist

täitemenetluses ei loeta täitmise aegumise katkemise aluseks nagu muude nõuete puhul, kuna

täitedokumendiga on nõue nagunii juba täitemenetluse jaoks formaalselt tunnustatud. See

kehtib nii kohtulike kui ka kohtuväliste täitedokumentide kohta (vt TsÜS komm (2023), § 158,

p 3.3; TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-9760, p 14.2; TlnRnKm 18.08.2023, 2-22-9761, p 13.2.3).

Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 158 lg 3 võimaldab vältida nõude täitmise aegumise

ebamõistlikult pikaks venimist (RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p 12.3).

32. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha määruskaebuse väidete osas, mis puudutavad

nõude täitmise aegumise peatumist. Ringkonnakohus nõustub lõppjäreldustes maakohtuga, et

kuigi täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmisele esitamisest on möödunud

TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud tähtaeg, ei saa võlgniku avaldust rahuldada täitmise aegumise

peatumise tõttu. Siiski tuleb nõude täitmise aegumise peatumise osas maakohtu määruse

põhjendusi muuta.

33. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et nõude täitmise aegumine peatus TsÜS § 157 lg 6

ning § 160 lg-te 1 ja 3 järgi võlgniku poolt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagide

esitamisega. Samuti ei nõustu ringkonnakohus, et nõude täitmise aegumine peatus TsÜS § 157

2-23-7309

lg 6 ja § 160 lg 3 järgi kolmanda isiku poolt võlgniku vastu kaasomandi lõpetamise nõude

menetlemise ajaks tsiviilasjas nr 2-15-5959.

33.1. Alates 01.04.2021 kehtiva TsÜS § 157 lg 6 järgi peatub täitmise aegumine lisaks muudele

käesolevas seaduses sätestatud alustele ka täitemenetluse ajal sissenõudja esitatud hagi või

avalduse alusel võlgniku vara või selle kindlakstegemise kohta toimuva kohtumenetluse ajaks.

Täitmise aegumise peatumise lõppemisele kohaldatakse TsÜS § 160 lg-tes 3 ja 4 sätestatut.

VÕSRS § 9 lg 6 järgi kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 6 aegumise peatumise kohta sätestatut ka

enne 2021. aasta 1. aprilli täitmiseks esitatud nõuetele. TsÜS § 160 lg 1 järgi peatub aegumine

õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.

Erialakirjanduses on selgitatud, et nõude aegumise peatumise toob kaasa üksnes hagi esitamine

selleks õigustatud isiku (võlausaldaja) poolt. Õigustamata isiku esitatud hagi nõude aegumist

ei peata (TsÜS komm (2023), § 160, p 3.2.3).

33.2. Praegusel juhul on tsiviilasjades nr 2-13-21550, 2-15-2515, 2-15-7337 ja 2-23-4541

hagiavaldused sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks kohtule esitanud võlgnik. TsÜS § 157

lg 6 järgi peatub täitmise aegumine aga sissenõudja poolt esitatud hagi või avalduse alusel

toimuva kohtumenetluse ajaks. TsÜS § 160 lg 1 järgi peatab aegumise „õigustatud isiku“

(praegusel juhul sissenõudja) poolt hagi esitamine nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.

TMS § 221 järgi pöördub võlgnik kohtusse oma õiguste kaitseks ning TMS § 221 kohase hagi

esitamine võlgniku poolt ei takista sissenõudjal oma õigusi realiseerida, kuna hagi esitamine

veel täitemenetlust ei peata (TsÜS komm (2023), § 160, p 3.2.5.1). Tsiviilasjas nr 2-15-5959

(hagi võlgniku vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kaasomandi lõpetamise viisi määramiseks)

on hagiavalduse kohtusse esitanud kolmas isik PP (mitte sissenõudja). Seega ei ole täidetud

TsÜS § 157 lg 6 ja § 160 lg 1 kohaldamise eeldused. Tsiviilasjas nr 2-15-5959 hagi esitamine

ei ole takistanud sissenõudjal oma õigusi realiseerida.

34. Samas nähtub asja materjalidest, et täitemenetlus asjas nr 008/2013/486 on olnud mitmel

korral kohtumääruste alusel peatatud. Sissenõudja on välja toonud, et tsiviilasjas nr 2-13-21550

oli täitemenetlus hagi tagamise tõttu peatatud alates 09.05.2013 kuni 03.11.2014 (543 päeva).

Tsiviilasjas nr 2-15-7337 oli täitemenetlus hagi tagamise tõttu peatatud alates 25.05.2015 kuni

19.09.2016 (483 päeva). Tsiviilasjas nr 2-15-5959 tehtud määruse tõttu oli täitemenetluses

teatud toimingute tegemine osaliselt keelatud alates 21.04.2015 kuni 17.04.2023 (2918 päeva).

Nimelt Harju Maakohtu 21.04.2015 määrusega asjas nr 2-15-5959 keelati hagi tagamise korras

täiteasjas nr 008/2013/486 võlgnikule kuuluva kaasomandi mõttelise osa võõrandamine

täitemenetluses, täitemenetluse lõpetamine ja arestimisakti tühistamine. Käesolevas tsiviilasjas

nr 2-23-7309 on täitemenetlus olnud peatatud 18.05.2023 kohtumääruse alusel. Täitemenetluse

peatamise tõttu on sissenõudja õiguste teostamine olnud takistatud.

34.1. Kuivõrd kohtul on võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise korral

täitemenetlus hagi tagamise korras vaidluse ajaks ka peatada (TsMS § 378 lg 1 p 6), siis sellisel

juhul on sissenõudja õiguste teostamine pärsitud ja erialakirjanduses on märgitud, et õige oleks

sellisel juhul lugeda ka täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine poolte õiguste

tasakaalustamiseks peatunuks kohtulahendi alusel täitemenetluse peatamise lõppemiseni

(TsÜS komm (2023), § 160, p 3.2.5.1). Kuigi TsÜS-s ei ole sätestatud, et aegumine peatub

ajaks, mil kohus on hagi tagamise või esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatanud, on

Riigikohus leidnud, et täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg peatub ka juhul, mil

kohus on rakendanud TMS §-s 45 märgitud abinõusid, sh täitemenetluse peatanud (vt RKTKm

11.05.2022, 2-21-10665, p 12.4; TlnRnKm 27.11.2023, 2-23-12819, p 14.1). Erialakirjanduses

on peetud võimalikuks, et kohtulahendi alusel täitemenetluse peatamisel saab analoogia alusel

2-23-7309

kohaldada § 160 ja lugeda täitmise aegumine peatunuks kohtulahendi alusel täitemenetluse

peatamise lõppemiseni (TsÜS komm (2023), § 159, p 3.2.2).

35. Seega leiab ringkonnakohus, et täitedokumendist tuleneva nõude aegumine peatus poolte

õiguste tasakaalustamiseks tsiviilasjades nr 2-13-21550, 2-15-7337 ja 2-23-7309 tehtud

kohtulahendite alusel täitemenetluse peatamise ajaks. Samuti oli täitemenetluses teatud

toimingute tegemine osaliselt keelatud tsiviilasjas nr 2-15-5959 tehtud kohtumääruse alusel.

Sel ajal ei saanud sissenõudja oma õigusi realiseerida. Seadusandja mõtteks ei ole

täitemenetluse peatamise võimalusega sissenõudjat kahjustada ja lasta sissenõudja nõudel sel

ajal aeguda. TsÜS § 168 lg 1 järgi aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata

aegumistähtaja hulka. Ringkonnakohus on eelnevalt välja toonud, et 10-aastane aegumistähtaeg

oleks lõppenud 22.02.2023. Arvestades aga aega, mil täitemenetlus oli tsiviilasjades nr 2-13-

21550 ja 2-15-7337 (543+483 päeva) tehtud kohtulahendite alusel peatatud ning on olnud alates

18.05.2023 käesolevas asjas nr 2-23-7309 tehtud kohtumääruse alusel peatatud (mh oli

tsiviilasjas nr 2-15-5959 tehtud kohtulahendi alusel täitemenetluses teatud toimingute tegemine

osaliselt keelatud 2918 päeva), siis ei saa täitedokumendist tulenev nõue olla TsÜS § 157 lg 1

ja § 168 lg 1 järgi aegunud ning puudub alus võlgniku avalduse rahuldamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

36. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda

(TsMS § 171 lg 1).

37. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, siis ei tee seda

TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

maakohus TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist

(vt RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 23).

38. Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 696 lg 3,

TMS § 223¹ lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt