5-24-17/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 5-24-17 Otsuse kuupäev

28. juuni 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Juhan Sarv ja Nele Siitam Kohtuasi Märt Põdra kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni

18. juuni 2024. a otsuse nr 12 peale Menetlusosalised Märt Põder Vabariigi Valimiskomisjon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus osas, milles vaidlustatakse Vabariigi Valimiskomisjoni otsust, rahuldamata ja ülejäänud osas tagastada kaebus läbivaatamatult.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Märt Põder (kaebaja) esitas 12. juunil 2024 Vabariigi Valimiskomisjonile (VVK) kaebuse, milles vaidlustas elektrooniliselt antud häälte lugemise toimingu. Kaebaja hinnangul tuleks kuni

153 269 elektrooniliselt antud häält hääletamistulemuste kindlakstegemisel kõrvale jätta, sest need ei vasta VVK kehtestatud hääletamissedeli vormile.

2. Kaebaja hinnangul ei salvesta elektroonilise hääletamise süsteem häälekonteinereid korrektse digitaalallkirjaga. VVK on 20. septembri 2023. a otsuse nr 92 „Hääletamissedeli ja elektroonilise hääle vormi kehtestamine“ (otsus nr 92) p-s 3.1 sätestanud, et elektrooniliselt allkirjastatud elektrooniline hääl on digitaalselt allkirjastatud fail. Elektroonilise hääletamise süsteem salvestab aga digitaalallkirja sertifikaatide kehtivuskinnituse allkirjastatud failist eraldi, mistõttu ei vasta elektrooniliselt allkirjastatud hääl Eesti Vabariigi Standardikavandis (standard) sätestatud digitaalallkirja standardile.

3. Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 484 lg 1 p 1 järgi peab elektroonilise hääletamise süsteem võimaldama valijal valijarakenduse abil teha valiku, selle krüpteerida, digitaalselt allkirjastada ning saata elektrooniline hääl koguja komponendile. Tegelikult valijarakendus seda ei võimalda. Digitaalallkirja asemel võimaldab see anda krüptograafilise signatuuri. Ka hääle kontrollrakendus võimaldab valijal näha üksnes kehtetu digitaalallkirjaga häälekonteinerit.

5-24-17

2(3)

4. RKVS § 601 lg 6 järgi tuleks VVK kehtestatud hääletussedeli vormile mittevastavad hääled tunnistada kehtetuks.

5. VVK jättis 18. juuni 2024. a otsusega nr 12 kaebuse läbi vaatamata.

6. Kaebaja on VVK arvates vaidlustanud riigi valimisteenistuse kui valimiste korraldaja toimingu, milleks on elektrooniliselt antud häälte lugemine. Kaebaja on kaebuse esitanud vaatlejana, kuid tema väited ei ole seotud kaebaja õigustega elektroonilise hääletamise vaatlemisel ning ei saa seetõttu ka kaebaja õigusi rikkuda. Kuivõrd avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik (RKPJKo 5-23-24, p 24), tuleb kaebus jätta läbi vaatamata.

7. VVK saatis kaebuse osas, milles kaebajale ei ole varem selgitusi antud, vastamiseks riigi valimisteenistusele.

KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS

8. Kaebaja esitas 21. juunil 2024 VVK otsuse nr 12 peale kaebuse, mille VVK edastas Riigikohtule

25. juunil 2024. Kaebaja palub VVK otsuse tühistada ning taotleb enda elektrooniliselt antud hääle korrektset lugemist või kui see pole võimalik, siis alternatiivselt kehtetu digitaalallkirja tõttu kõrvale jätmist.

9. Valimiste korraldaja ei ole kaebaja arvates 9. ja 10. juunil 2024 aset leidnud elektrooniliste häälte lugemise käigus kasutanud digitaalallkirja konteinereid parandavat rakendust. Seega võeti arvesse kehtetu digitaalallkirjaga häälekonteinerid, mis oleks tulnud tunnistada Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 591 lg 11 ja § 591 lg 6 alusel kehtetuks.

10. Kui ka digitaalallkirja komponendid, sh sertifikaatide kehtivuskinnitus ja ajatempel, on olemas ja kontrollitavad, siis ei moodustu nendest ikkagi standardile vastavat digitaalallkirja. Standard on mõeldud selleks, et tagada digitaalallkirjade kehtivus. Standardi eiramine toob kaasa turvanõuete lõdvendamise, mis võib omakorda kaasa tuua täiendavad tehnilised ründed.

VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT

11. VVK vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kohtuasjas on vaidluse all küsimus, kas VVK jättis kaebaja 12. juuni 2024. a kaebuse õigesti läbi vaatamata.

13. EPVS § 68 järgi võib kaebuse esitada üksikisik, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. Kaebuses tuleb muu hulgas märkida põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav toiming tema õigusi rikub (EPVS § 69 lg 1 p 4). Juhul, kui kaebus EPVS § 68 ja § 69 nõuetele ei vasta, võib VVK jätta kaebuse läbi vaatamata (EPVS § 69 lg 3).

14. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt tõlgendas VVK 12. juuni 2024. a kaebust selliselt, et kaebaja vaidlustas valimiste korraldaja 9. ja 10. juunil aset leidnud elektrooniliste häälte lugemise toimingu

5-24-17

3(3) seaduspärasust. VVK hinnangul ei olnud kaebuses esitatud väited seotud kaebaja õigustega elektroonilise hääletamise vaatlemisel ning kaebusest ei nähtu, kuidas on kaebaja õigusi rikutud. Kolleegium nõustub VVK seisukohaga ja leiab, et kaebus jäeti õigesti läbi vaatamata (vt nt RKPJKo 5-23-24/3, p 24 ja 3-4-1-6-13, p 20). Seetõttu jätab kolleegium kaebuse osas, milles vaidlustatakse VVK otsust, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 46 lg 1 p 2 alusel rahuldamata.

15. Kaebaja on Riigikohtule esitatud kaebuses muutnud enda taotlust selliselt, et ta taotleb vaid iseenda elektroonilise hääle korrektset lugemist või alternatiivselt enda hääle kehtetu digitaalallkirja tõttu kõrvale jätmist. Kaebuses VVK-le kaebaja selliseid taotlusi ei esitanud. VVK menetlus on valimiste korraldaja toimingute vaidlustamisel kohustuslik kohtueelne menetlus (EPVS § 701 lg 2). Seetõttu saab kolleegium vaadata Riigikohtule esitatud kaebuse läbi üksnes ulatuses, milles vaidlustatakse VVK otsust (RKPJKo 5-23-10/5, p 31). Eeltoodust lähtudes jätab kolleegium kaebuse muudetud osas PSJKS § 40 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.

16. Kolleegium peab siiski vajalikuks lühidalt käsitleda kaebaja väidet, et kuni 153 269 elektroonilist häält tuleb tunnistada kehtetuks, sest need ei vasta VVK otsuses nr 92 kehtestatud vormile. Kaebaja väitel ei vasta elektrooniliselt allkirjastatud hääl digitaalallkirja standardile, millele viitab otsuse nr 92 p 3.1, sest elektroonilise hääletamise süsteem salvestab digitaalallkirja sertifikaatide kehtivuskinnituse allkirjastatud failist eraldi.

17. RKVS § 601 lg 6 järgi on kehtetu elektrooniline hääl, mis ei ole VVK kehtestatud vormi kohane. VVK otsuse nr 92 p 3.1 esimese lause kohaselt on valijarakenduses elektrooniliselt allkirjastatud elektrooniline hääl digitaalselt allkirjastatud fail, mille nimi on teksti kujul e-hääletamise aeg (ajatempel). Faili sees asub krüpteeritud elektrooniline hääl ja valija elektrooniline allkiri (otsuse nr 92 p 3.1 teine lause). Elektroonilise allkirja sertifikaatide kehtivuskinnitus ja ajatempel saadakse usaldusteenuse pakkujalt kogujasse eraldi ning valijarakenduse faili ennast ei muudeta, vaid kehtivuskinnitus ja ajatempel hoiustatakse valijarakenduses loodud allkirjastatud failist lahus (otsuse nr 92 p 3.1 kolmas lause).

18. Vaidlust ei ole, et elektroonilise hääletamise süsteem salvestab digitaalallkirja sertifikaatide kehtivuskinnituse allkirjastatud failist eraldi. Riigi valimisteenistus selgitas 18. juunil 2024, et kuigi kõiki digitaalallkirja andmiseks ja kontrollimiseks vajalikke komponente ei hoiustata samas failis, eksisteerivad need siiski koos ning nende alusel saab tõendada allkirjade korrektsust. Kolleegiumil ei ole põhjust selgituses kahelda ja ka kaebaja ei ole seda iseenesest kahtluse alla seadnud.

(allkirjastatud digitaalselt)