2-23-6996/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 28. juuni 2024

Tsiviilasja number

2-23-6996

Tsiviilasi

Aksel Puusti kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei

2. mai 2023. a otsusele täiteasjas nr 084/2018/3141

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aksel Puusti määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik

(määruskaebuse

esitaja)

Aksel

Puust

(isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Andrus Post

Puudutatud isik kohtutäitur Oksana Kutšmei, esindaja

kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei

Puudutatud isik sissenõudja Swedbank AS (registrikood

10060701), lepinguline esindaja Birgit Juhanson

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2023. a määrus ning teha uus määrus,

millega Aksel Puusti kaebus rahuldada.

2. Tühistada kohtutäitur Oksana Kutšmei 2. mai 2023. a otsus täiteasjas

nr 084/2018/3141 ning kohustada kohtutäitur Oksana Kutšmeid vaatama Aksel

Puusti poolt kohtutäitur Oksana Kutšmeile 27. märtsil 2023 täiteasjas

nr 084/2018/3141 esitatud kaebus uuesti läbi.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Võtta järgmised kohtutäitur Oksana Kutšmei 24. novembri 2023. a vastusele

lisatud tõendid asja materjalide juurde: Osaühingu Wenkaru ainuosaniku

20. mai 2023. a otsus uue juhatuse liikme valimise kohta ja Osaühingu Wenkaru

äriregistri väljavõte.

5. Jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda.

6. Määrata kindlaks Aksel Puusti menetluskulude rahaline suurus ja mõista

kohtutäitur Oksana Kutšmeilt Aksel Puusti kasuks menetluskulude katteks välja

172 eurot 50 senti, sh menetluses tasutud riigilõivud kokku 30 eurot ja

esindajakulu määruskaebuse menetlemisel 142 eurot 50 senti. Swedbank AS-il

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest alates.

Menetlusosaline võib hagita menetluses Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Swedbank AS (sissenõudja) esitas 24. juulil 2018 kohtutäiturile Oksana Kutšmei

(kohtutäitur) avalduse Aksel Puusti (võlgnik; avaldaja) suhtes täitemenetluse läbiviimiseks.

Täitedokument on Tartu Maakohtu 6. juuni 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-22596.

Kohtutäitur alustas 26. juulil 2018 sissenõudja täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel

võlgniku suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 084/2018/3141 võla 246 050 euro 41 sendi

sundtäitmiseks. Sissenõudja nõudele lisanduvad täitemenetlusega seotud kulud.

2. Võlgniku vara arestimise tulemusena laekus 2023. a märtsis kohtutäituri ametialasele

kontole

eurot

senti

AS-ilt

Pensionikeskus

ja

eurot

senti

Sotsiaalkindlustusametilt.

3. Võlgnik esitas 16. märtsil 2023 kohtutäiturile avalduse, milles palus tagastada

võlgnikule AS-ilt Pensionikeskus laekunud rahast 80%, s.o 270 eurot 81 senti.

4. Kohtutäitur keeldus 21. märtsil 2023 AS-ilt Pensionikeskus laekunud raha

tagastamisest.

5. Võlgnik esitas 27. märtsil 2023 kohtutäiturile kaebuse, milles vaidlustas

16. märtsi 2023. a avalduse rahuldamata jätmise.

6. Kohtutäitur jättis 2. mai 2023. a otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata.

7. Võlgnik esitas 11. mail 2023 Tartu Maakohtule kaebuse, milles palus tunnistada

kohtutäituri 2. mai 2023. a otsuse õigusvastaseks ja see tühistada.

Kaebuse kohaselt keeldus kohtutäitur võlgnikule AS-ilt Pensionikeskus kohtutäituri

ametialasele kontole laekunud summa tagastamisest. Kohtutäitur leidis, et kuna võlgniku

pension on 627 eurot 79 senti ja elatusmiinimum 545 eurot 5 senti, on võlgnikule pensionist

elatismiinimum tagatud. Võlgnik esitas kohtutäiturile kaebuse, kuna raha tagastamata jätmine

oli alusetu.

Kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur põhjendas kaebuse rahuldamata jätmisel

raha tagastamisest keeldumist uute asjaoludega. Kohtutäitur tugines võlgniku märtsikuu

pangakonto väljavõttele, mille kohaselt laekus sellele Osaühing Wenkaru poolt üle kantud

415 eurot. Kohtutäitur arvestas seda summat võlgniku lisasissetulekuna, kuigi võlgnik teatas

26. aprillil 2023 kohtutäiturile, et see ei ole tema sissetulek, vaid pensionist antud laenu

tagastamine. Võlgnik saab pensioni iga kuu 8. kuupäeval. Pension tuuakse võlgnikule koju.

Võlgnik sõlmis 8. märtsil 2023 pärast pensioni saamist Osaühinguga Wenkaru laenulepingu.

Võlgnik andis oma pensionist sularahas 415 eurot Osaühingu Wenkaru kassasse. Seda

tõendab Osaühingu Wenkaru kassa sissetuleku order. Asjaolu, et võlgnik on Osaühingu

Wenkaru juhatuse liige, ei muuda kassa sissetuleku orderit ebausaldusväärseks. Võlgnik sai

Osaühingu Wenkaru juhatuse liikmeks pärast 2023. a märtsi. Osaühing Wenkaru kandis

8. märtsil 2023 oma pangakontolt võlgniku pangakontole sama summa tagasi. Võlgnik vajas

enda pangakontole raha, et teha kindlustuspoliisi sissemakse. Võlgnikul ei olnud võimalik

oma pangakontole ise sissemakset teha, kuna lähim AS-i LHV Pank pangaautomaat ja -kontor

asub Pärnus. Võlgnikul oli õigus käsutada oma pensioni.

8. Kohtutäitur palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.

Kohtutäitur kohaldab avaldaja sissetulekute arestimisel täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 132 lõikeid 12 ja 13 20%-lise arestimise määraga. Avaldaja sissetulekute arestimist

TMS § 132 lõigete 12 ja 13 järgi käsitleti kohtutäituri 18. märtsi 2019 otsuses. See otsus on

jõustunud. Võlgnik ei vaidlustanud kohtutäiturile esitatud kaebuses TMS § 132 lõigete 12

ja 13 kohaldamist.

Avaldaja sissetulek oli 2023. a märtsis kokku 1399 eurot 47 senti, sh pension 627 eurot

79 senti, Osaühingult Wenkaru saadud makse 415 eurot ning kohtutäituri ametialasele

kontole võlgniku vara arestimise tulemusena laekunud 356 eurot 68 senti. Avaldaja 2023. a

märtsi sissetulekust kuulub TMS § 132 lõigete 12 ja 13 järgi 20%-lise arestimismäära

kohaldamisel arestimisele 372 eurot 86 senti (20% × (966,67 – 545,05) + 2 ÷ 3 × (1399,47 –

966,67)). Avaldaja vara arestimise tulemusena peeti kinni sellest vähem, s.o üksnes 356 eurot

68 senti.

AS Pensionikeskus vastusest nähtuvalt esitas võlgnik 13. veebruaril 2023 osalise ühekordse

väljamakse avalduse. AS-i Pensionikeskus tehtud väljamakse kanti kohtutäituri ametialasele

pangakontole, kuna kohtutäitur arestis kohustusliku kogumispensioni väljamakse.

Väide, et Osaühingu Wenkaru poolt võlgnikule tehtud makse tehti võlgniku 2023. a märtsi

pensionist, on tõendamata. Osaühing Wenkaru on võlgnikuga seotud isik. Võlgnik on

Osaühing Wenkaru juhatuse liige. Võlgniku esitatud Osaühing Wenkaru kassa sissetuleku

orderi kviitung ei ole usaldusväärne tõend. Usutav ei ole, et võlgnik andis 8. märtsil 2023

Osaühingule Wenkaru laenu, mis samal päeval tagastati võlgniku pangakontole. Osaühingu

Wenkaru poolt võlgnikule kantud raha on võlgniku sissetulek.

Võlgniku pangakonto väljavõttelt järeldub, et võlgniku igapäevased vajadused olid

rahuldatud. Võlgniku pangakontole laekunud raha kasutati reisimiseks, s.o reisikindlustuse

poliisi ostmiseks, kolmanda isiku Hispaania kontole pileti raha kandmiseks ning Tenerife

saarel ostude tegemiseks. Võlgniku pangakontolt nähtuvaid väljaminekuid ei saa pidada

võlgniku minimaalsete vajaduste rahuldamiseks. Võlgniku muu sissetulek (sh sularahas

saadud pension) võimaldas võlgnikul minimaalsed vajadused rahuldada. Osaühingust

Wenkaru saadud raha on võlgniku sissetulek, mida ta kasutas välismaal reisimiseks.

9. Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.

Kohtutäituri 2. mai 2023. a otsus on seaduslik ja põhjendatud.

MAAKOHTU LAHEND

10. Maakohus jättis 3. oktoobri 2023. a määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Maakohus tuvastas, et kohtutäitur koostas 28. detsembril 2022 rahalise nõude arestimise akti,

millega arestis võlgnikule kuuluvate LHV Pensionifond L kogumispensioni osakute eest välja

makstava summa 248 983 euro 53 sendi ulatuses. Võlgnik sai 2023. a märtsis sularahas

pensioni 627 eurot 79 senti. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgnik esitas 13. veebruaril 2023

AS-ile Pensionikeskus osalise ühekordse väljamakse avalduse. AS Pensionikeskus kandis

arestimisakti alusel kohtutäituri ametialasele kontole 337 eurot 26 senti. Võlgniku kontole

laekus 8. märtsil 2023 Osaühingult Wenkaru makse 415 eurot selgitusega "I tagastus".

Maakohus leidis, et Osaühingu Wenkaru poolt võlgniku pangakontole laekunud 415 eurot ei

ole võlgniku lisasissetulek, vaid osa võlgniku pensionist. Võlgniku selgitused Osaühingu

Wenkaru poolt võlgniku pangakontole raha kandmise põhjuste kohta on põhjendatud. Kassa

sissetuleku orderiga on tõendatud, et võlgnik tasus Osaühingu Wenkaru kassasse sularaha

415 eurot. Sama summa laekus samal päeval võlgniku pangakontole. Kuna avaldaja saab

pensioni sularahas, kuid reisikindlustuse eest ei saa sularahas tasuda, on võlgniku selgitus

raha võlgniku pangakontole kandmise kohta usaldusväärne. Võlgnik on alates 25. maist 2023

osaühingu Wenkaru juhatuse liige. Eelnevalt oli osaühingu Wenkaru juhatuse liige Siret

Puust. Võlgnik oli osaühinguga seotud enne juhatuse liikmeks saamist. Osaühingu

kasutamine sularaha arvele panemiseks on loogiline. Tõendatud ei ole, et võlgnik oleks

saanud 2023. a märtsis osaühingust Wenkaru tasu või muud raha. Kohtutäituri väide, et

avaldaja kasutas pangakontol olevat raha reisimiseks, ei ole asjakohane. Võlgnikul on õigus

kasutada mittearestitavat sissetulekut oma soovide kohaselt.

Võlgniku sissetulek oli 2023. a märtsis seega pension 627 eurot 79 senti ja kohtutäituri

ametialasele kontole laekunud 356 eurot 68 senti, kokku 984 eurot 47 senti. Arestimisele

kuulus järelikult 96 eurot 19 senti.

Kohtutäitur kohustus TMS § 43 kohaselt kandma tema arvele laekunud summad edasi mitte

enne kui kolme tööpäeva ja mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul alates raha laekumisest.

Võlgnik teatas 16. märtsil 2023 kohtutäiturile, et tema arvele laekub AS-ilt Pensionikeskus

raha. Võlgnik teatas kohtutäiturile osaühingult Wenkaru laekuvast rahast alles

26. aprillil 2023. Kohtutäitur pidi AS-ilt Pensionikeskus laekunud summa sissenõudjale üle

kandma teadmisega, et võlgniku arvele on laekunud sissetulek osaühingult Wenkaru. Võlgnik

oleks pidanud kohtutäiturile viivitamatult pärast raha arvele panemist teatama, et tegemist on

pensioniga. Kuna võlgnik seda ei teinud, oli kohtutäituril kohustus raha sissenõudjale kanda.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel menetlusosaliste endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

11. Võlgnik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus,

millega tühistada kohtutäituri 2. mai 2023. a otsus. Menetluskulud palub võlgnik jätta

kohtutäituri kanda.

Kohus tuvastas asjaolud õigesti, kuid tõlgendas neid valesti ja võlgnike huve kahjustavalt.

Võlgnik palus 16. märtsil 2023 kohtutäiturilt, et viimane tagastaks võlgnikule AS-ilt

Pensionikeskus kohtutäituri ametialasele kontole laekunud raha. Kohtutäitur jättis raha

tagastamata, kuna avaldaja sissetulek ületavat elatusmiinimumi. Kohtutäitur ei põhjendanud

keeldumist sellega, et võlgnikul oleks täiendavaid sissetulekuid. Kohtutäiturile ei olnud sel

ajal teada, et võlgnikule on laekunud osaühingult Wenkaru makse, kuna kohtutäitur põhjendas

raha tagastamata jätmist teiste asjaoludega. Isegi kui makse osaühingult Wenkaru oleks olnud

kohtutäiturile teada, oleks ta pidanud lähtuma võlgniku selgitusest ja tõenditest, millest

nähtub, et makse oli võlgniku pensioni osa.

Kohtutäitur nõudis võlgnikult pangakonto väljavõtte esitamist pärast seda, kui võlgnik oli

esitanud kohtutäituri 21. märtsi 2023. a otsuse peale kaebuse. Kohtutäitur sai pangakonto

väljavõttelt teada osaühingult Wenkaru laekunud rahast. Võlgnik selgitas kohtutäiturile

osaühingult Wenkaru laekunud raha päritolu, kuid kohtutäitur ei rahuldanud ikkagi kaebust.

See, et AS-ilt Pensionikeskus kohtutäituri ametialasele kontole laekunud raha on

sissenõudjale üle kantud, ei oma tähtsust. Kui kohus tühistab kohtutäituri otsuse, on võlgnikul

võimalik nõuda kohtutäiturilt hagimenetluses kahju hüvitamist või sissenõudjalt raha

tagastamist. Arvestades kohtu arvutusi, on võlgnikul õigus tagasi saada 260 eurot 49 senti.

12. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata, kuid muuta maakohtu määruse

põhjendusi. Kohtutäitur palub jätta määruskaebusega seotud kohtukulud võlgniku kanda.

Maakohus leidis ekslikult, et osaühingu Wenkaru poolt 8. märtsil 2023 võlgniku kontole

tehtud makse on avaldaja pensioni osa. Osaühing Wenkaru on võlgnikuga seotud äriühing.

Võlgnik on osaühingu Wenkaru juhatuse liige alates 20. maist 2023, ta on seda varasemalt

olnud korduvalt. Juhatuse liikme ja äriühingu vaheline õigussuhe tekib osaniku otsuse, mitte

registrikande alusel. Kui võlgnik ei ole olnud äriühingu juhatuse liige, on seda olnud temaga

seotud isikud. Osaühingu Wenkaru juhatuse liige oli 8. märtsil 2023 võlgniku tütar S. Puust.

Võlgniku poolt tõendina esitatud osaühingu Wenkaru kassa sissetuleku orderi kviitung ei ole

sellest tulenevalt tõendina usaldusväärne. Eluliselt ei ole usututav, et võlgnik andis

8. märtsil 2023 osaühingule Wenkaru laenu, mis samal päeval tagastati võlgniku kontole.

Maakohus ei hinnanud, kuidas kasutati osaühingu Wenkaru poolt võlgniku kontole kantud

raha. Võlgnik kasutas seda raha reiskindlustuse ostmiseks ning seejärel välismaal reisimiseks.

Võlgniku kontolt nähtuvaid väljaminekuid ei saa pidada võlgniku minimaalsete vajaduste

rahuldamiseks tehtud kulutusteks. Usutav ei ole, et võlgniku esmavajaduste rahuldamiseks

piisas üksnes 212 eurost 79 sendist. Ilmne on, et võlgniku sissetulek võimaldas tal rahuldada

minimaalsed vajadused ning tal jäi raha üle isegi välismaal reisimiseks. Üldteada on, et

Tenerife saarele lennupiletite ostmise ja majutuse üürimise kulud on suuremad kui võlgniku

mittearestitav sissetulek. Osaühingust Wenkaru võlgniku pangakontole laekunud raha on

seega võlgniku sissetulek.

Võlgniku 2023. a märtsi sissetulekust kuulus seega arestimisele 372 eurot 86 senti. Võlgniku

vara arestimise tulemusena peeti kinni 356 eurot 68 senti, s.o vähem kui ette nähtud.

Võlgnik varjas kohtutäituri eest talle toimunud laekumist. Võlgnik peab kohtutäiturile andma

enda vara kohta teavet, mida kohtutäitur vajab seoses täitemenetlusega. Kohtutäitur peab välja

selgitama ja lähtuma võlgniku kõigist vastava kuu sissetulekutest.

13. Sissenõudja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab võlgniku kaebuse, tühistab kohtutäituri

2. mai 2023. a otsuse täiteasjas nr 084/2018/3141 ning kohustab kohtutäiturit vaatama

võlgniku poolt 27. märtsil 2023 kohtutäiturile esitatud kaebuse uuesti läbi. Ringkonnakohus

muudab ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust ning jätab menetluskulud kohtutäituri

kanda. Määruskaebus rahuldatakse.

Ringkonnakohus võtab TsMS § 238 lg 1 ja § 662 lg 3 alusel järgmised tõendid asja materjalide

juurde: Osaühingu Wenkaru ainuosaniku 20. mai 2023. a otsus uue juhatuse liikme valimise

kohta ja Osaühingu Wenkaru äriregistri väljavõte.

16. Võlgnik esitas kaebuse kohtutäituri otsuse peale, millega kohtutäitur jättis

rahuldamata võlgniku kaebuse, milles võlgnik palus tagastada talle osa kohtutäituri poolt

arestitud kogumispensioni ühekordsest väljamaksest.

Asja materjalidest nähtub, et võlgnik sai 2023. a märtsis sissetulekuna igakuise pensioni 627

eurot 79 senti ja AS-i Pensionikeskus poolt tehtud kohustusliku kogumispensioni ühekordse

väljamakse. AS Pensionikeskus tegi võlgniku 13. veebruari 2023. a avalduse alusel

võlgnikule osalise ühekordse väljamakse 337 eurot 26 senti. AS Pensionikeskus kandis selle

summa 16. märtsil 2023 võlgniku asemel kohtutäituri ametialasele kontole kohtutäituri 28.

detsembri 2022. a rahalise nõude arestimisakti alusel (dtl 9, 61–62). Võlgnik esitas 16. märtsil

2023 kohtutäiturile avalduse, milles teavitas kohtutäiturit AS-ilt Pensionikeskus laekuvast

summast ja palus sissetuleku arestimise piirangu tõttu selle osaliselt tagastada (dtl 11).

Kohtutäitur keeldus 21. märtsil 2023 AS-ilt Pensionikeskus laekunud summa võlgnikule

osalisest tagastamisest, kuna võlgnikule on seadusest tulenev elatusmiinimum muude

sissetulekutega tagatud (dtl 11).

17. Kohtutäitur peab TMS § 133 lg 1 teise lause järgi võlgniku avalduse alusel tühistama

arestimise kolme tööpäeva jooksul ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva

sissetuleku, arvestades TsMS §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid. Kui kohtutäitur ei suuda

kolme tööpäeva jooksul tuvastada, et võlgnikule on arestimist arvestades tagatud arestimisele

mittekuuluv sissetulek, on kohtutäitur TsMS § 133 lg 1 teise lause alusel kohustatud tühistama

võlgniku sissetuleku arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva

sissetuleku, arvestades TsMS §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid. Kohtutäituril ei ole

olukorras, kus kohtutäitur on kohustatud arestimise tühistama, õigust kanda arestimise

tulemusel kohtutäituri ametialasele kontole laekunud raha TMS § 43 alusel sissenõudjale üle.

Kohtutäiturile laekus arestimisakti alusel AS-ilt Pensionikeskus makse ja kohtutäitur sai

võlgnikult laekunud raha tagastamise avalduse samal päeval, s.o 16. märtsil 2023.

Kohtutäituril oli seega kolm tööpäeva, s.o kuni 21. märtsini 2023 (k.a), et otsustada, kas

võlgnikule on tema sissetuleku arestimist arvestades tagatud arestimisele mittekuuluv

sissetulek, arvestades TsMS §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid. Kohtutäituril oli otsuse

tegemiseks õigus nõuda võlgnikult TMS § 26 lg 1 alusel teavet ning täitemenetluseks vajaliku

dokumendi või muu eseme ettenäitamist. Võlgnikul oli TMS § 59 lg 1 järgi kohustus anda

kohtutäiturile oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab.

Kohtutäitur sai TMS § 26 lg-te 2 ja 3 järgi teavet küsida ka kolmandatelt isikutelt. Asja

materjalidest ei nähtu siiski, et kohtutäitur oleks 16. märtsile 2023 järgnenud kolme tööpäeva

jooksul võlgniku sissetulekute kohta täiendavat teavet küsinud.

Kohtutäitur tegi 21. märtsil 2023 võlgniku sissetuleku aresti tühistamata jätmise kohta otsuse.

Kohtutäitur teadis otsuse tegemisel, et võlgniku sissetulek oli 2023. a märtsis pension

627 eurot 79 senti ja AS-ilt Pensionikeskus laekunud väljamakse 337 eurot 26 senti, kokku

965 eurot 5 senti (vt dtl 11). Kohtutäitur sai Osaühingult Wenkaru võlgnikule laekunud

415 eurost teada alles 26. aprillil 2023, mil kohtutäitur küsis võlgnikult tema 2023. a märtsi

pangakonto väljavõtet ja võlgnik selle kohtutäiturile edastas (dtl 55, 59).

Kohtutäituri 21. märtsi 2023. a otsus võlgniku sissetuleku aresti tühistamata jätmise kohta sai

seega olla õiguspärane juhul, kui võlgnikule oli 965 euro 5 sendi suurusest sissetulekust

arestimist arvestades tagatud arestimisele mittekuuluv sissetulek, arvestades TsMS §-des 131

ja 132 sätestatud piiranguid. Võlgniku 965 euro 5 sendi suurusest sissetulekust võis,

arvestades, et võlgnikul on üks ülalpeetav, TMS § 132 lg-te 1, 12, 13 ja 2 aluse arestida

84 eurot [(965,05 – 241,67 – 303,38) × 0,2]. Võlgnikule pidi tema sissetulekust jääma seega

881 eurot 5 senti (965,05 – 84). Võlgnikule jäi, arvestades tema sissetuleku arestimist,

608 eurot 37 senti (965,05 – 337,26 – 19,42). Kohtutäituri 21. märtsi 2023. a otsus, millega

kohtutäitur jättis võlgniku sissetuleku aresti täielikult tühistamata, ei olnud seega õiguspärane.

Kohtutäitur ei olnud sellises olukorras TMS §-st 43 tulenevalt kohustatud kandma

sissenõudjale edasi kohtutäituri ametialasele kontole laekunud raha ulatuses, mis kuulus TMS

§ 133 lg 1 teise lause alusel võlgnikule tagastamisele. See, et kohtutäitur sai pärast 21. märtsi

2023 teada, et võlgnik võis saada 2023. a märtsis täiendava sissetuleku, mida kohtutäitur ei

olnud arestinud (vt dtl 59), ei muuda kohtutäituri õigusvastast tegevust tagantjärele

õiguspäraseks.

Kui kohtutäitur sai pärast 21. märtsi 2023 teada, et võlgnik sai 2023. a märtsis lisasissetuleku,

sai kohtutäitur selle võimaluse korral arestida. Sel juhul sai kohtutäitur arvestada võlgnikule

eelnevate sissetulekute arvel juba tagatud arestimisele mittekuuluva sissetuleku osaga.

Võlgniku kaebuse lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust, kas Osaühingult Wenkaru

võlgnikule laekunud 415 eurot oli osa võlgniku pensionist või oli see võlgniku lisasissetulek.

Kohtutäituri 21. märtsi 2023. a otsus oli Osaühingult Wenkaru võlgnikule laekunud

415 eurost sõltumata õigusvastane.

18. Ringkonnakohus tühistab eeltoodust tulenevalt maakohtu määruse ja kohtutäituri

2. mai 2023. a otsuse. Kohtutäituril tuleb vaadata võlgniku kaebus uuesti läbi.

19. Maakohtu määruse tühistamise tõttu tuleb muuta maakohtu määratud menetluskulude

jaotust (TsMS § 173 lg 3 esimene lause). Maakohtu menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172

lg-te 1 ja 10 alusel kohtutäituri kanda. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad

TsMS § 171 lg 1 alusel samuti kohtutäituri kanda.

20. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 alusel kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

20.1. Võlgnik tasus maakohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Võlgnik osales

maakohtu menetluses isiklikult. Sissenõudja osales maakohtu menetluses oma töötaja kaudu

(dtl 31). Maakohtu menetluses on hüvitamisele kuuluvaks menetluskuluks seega võlgniku

tasutud riigilõiv 15 eurot. See tuleb kohtutäiturilt võlgniku kasuks välja mõista

(TsMS § 172 lg 10).

20.2. Määruskaebemenetluses on võlgniku menetluskulu määruskaebuse esitamise eest

tasutud riigilõiv 15 eurot ja esindajakulu 142 eurot 50 senti (käibemaksu ei lisandu). Võlgniku

esindaja ajakulu oli 1 tund 30 minutit ja tunnitasu 95 eurot (vt võlgniku 13. juuni 2024. a

menetluskulude nimekiri).

Riigilõiv 15 eurot on TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-te 10 ja 15

alusel põhjendatud menetluskulu. Ringkonnakohus määrab TsMS § 175 lg 1 alusel võlgniku

esindajatasu kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Arvestades tsiviilasja mahtu ja

keerukust ning asjaolu, et võlgniku esindaja asus võlgnikku esindama alles määruskaebuse

menetluses, on võlgniku esindaja ajakulu 1 tund 30 minutit vajalik ja põhjendatud. Võlgniku

esindaja tunnitasu 95 eurot käibemaksuta ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest

maksmisele kuuluvat tasu. Võlgniku esindaja tunnitasu on vajalik ja põhjendatud.

Võlgniku vajalikud ja põhjendatud menetluskulud määruskaebemenetluses on seega kokku

157 eurot 50 senti [15 + (1,5 × 95)].

Sissenõudjal ei ole asja materjalide põhjal menetluskulusid tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)