3-24-1234/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1234

Haldusasi

Aequitas Fund Management OÜ kaebus Rahapesu

Andmebüroo 25. märtsi 2024. a otsuse nr 6-1/25-1

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 3. juuni 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – Aequitas Fund Management OÜ, seaduslik

esindaja AK

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja

KK

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aequitas Fund Management OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Aequitas Fund Management OÜ määruskaebus Tallinna

Halduskohtu 3. juuni 2024. a määruse peale haldusasjas nr 3-24-1234.

2. Jätta Aequitas Fund Management OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 3. juuni 2024. a määrus haldusasjas nr 3-24-1234 muutmata.

3. Tagastada Aequitas Fund Management OÜ määruskaebuselt haldusasjas nr 3-24-

1234 tasutud riigilõiv 20 (kakskümmend) eurot ning kanda see AK (isikukood

XXXXXXXXXX) pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg-d 3 ja 4, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rahapesu Andmebüroo (RAB) tunnistas 25.03.2024 otsusega nr 6-1/25-1 rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 75 lg 1 p 3 alusel alates 25.03.2024 kehtetuks

Aequitas Fund Management OÜ tegevusloa nr FFA000427 finantseerimisasutusena (alaliik

fondivalitseja) tegutsemiseks ning nimetatud loaga seotud majandustegevuse registri andmed.

RAB lõpetas otsusega ühtlasi Aequitas Fund Management OÜ 30.11.2023 esitatud tegevusloa

3-24-1234

2(5)

muutmise taotluse menetluse. Tegevusloa kehtetus tunnistamise põhjuseks oli asjaolu, et

Aequitas Fund Management OÜ ei olnud RAB-i hinnangul alustanud väikefondi valitsemist

kuue kuu jooksul tegevusloa saamisest (s.o hiljemalt 17.03.2022).

2. Aequitas Fund Management OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 25.04.2024 kaebuse

RAB-i 25.03.2024 otsuse nr 6-1/25-1 tühistamiseks. Samuti palus kaebaja esialgse õiguskaitse

korras peatada vaidlustatud haldusakti kehtivus kuni kohtumenetluse lõpuni.

3. RAB palus 20.05.2024 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ning

lõpetada haldusasja menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu. RAB-i 25.03.2024 otsus toimetati

kaebajale kätte samal päeval. Otsus edastati elektrooniliselt kaebaja äriregistrisse kantud e-posti

aadressile, samuti kaebaja lepingulisele esindajale, seaduslikule esindajale, omanikule ning

kontaktisikule. Kaebusest ei nähtu, et kaebajal oleksid esinenud objektiivsed põhjused kaebuse

hilisemaks esitamiseks.

4. Tallinna Halduskohus jättis 22.05.2024 määrusega Aequitas Fund Management OÜ

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning andis kaebajale võimaluse esitada põhjendused

kaebuse tähtaegsuse kohta või kaebetähtaja ennistamise taotlus.

5. Aequitas Fund Management OÜ palus 30.05.2024 seisukohas kaebetähtaeg ennistada.

Kaebaja tegevuses puudub pahatahtlikkus või raske hooletus ning 1-päevane viivitus kaebuse

esitamisel oli tingitud kaebaja juriidilisest kogenematusest Eesti kohtumenetluses ja kergest

hooletusest. Kaebaja on püüdnud oma õiguste kaitsel heauskselt järgida menetlusnorme. Pärast

RAB-i 25.03.2024 otsuse saamist pöördus kaebaja halduskohtu kantselei poole küsimustega

kaebuse esitamise korra ning riigilõivu suuruse ja tasumise kohta. Lisaks otsis kaebaja juriidilist

nõu ning tellis õigusabi vaidluse kohtueelse lahendamise võimalikkuse, kaebuste, tegevusloa

uuesti taotlemise, halduskohtule kaebuse esitamise korra ja muude küsimuste kohta. Samuti on

kaebaja RAB-le 25.04.2024 saatnud kirja kohtueelse kokkuleppe kohta. Advokaadid selgitasid

kaebajale, et halduskohtusse pöördumise tähtajaks on 25.04.2024, mida kaebaja tõlgendas nii,

et viimane kuupäev kaasa arvatud. Ebaoluliselt ületatud kaebetähtaja ennistamine on vajalik

mh selleks, et õiguskaitse kättesaadavus ei oleks üksnes formaalne (vt ka HKMS § 2 lg 5).

6. Tallinna Halduskohus jättis 03.06.2024 määrusega Aequitas Fund Management OÜ

kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetas kaebuse menetluse kaebetähtaja

ületamise tõttu. Kuna kaebaja sai vaidlustatud haldusakti kätte 25.03.2024, siis oli viimane päev

tühistamiskaebuse esitamiseks 24.04.2024 (HKMS § 46 lg 1). Kaebaja ei ole esitanud mõjuvat

põhjust kaebetähtaja ennistamiseks HKMS § 71 lg 1 alusel. Kaebaja juriidiline kogenematus

Eesti kohtumenetluses ei õigusta tähtaja ületamist. RAB-i otsus sisaldas vaidlustamisviidet, mis

viitas HKMS § 46 lg-le 1, kus on kirjas 30-päevane kaebetähtaeg. Kalendris 30 päeva kokku

lugemine on jõukohane ka juriidilise hariduse või kogemusteta. Seejuures on HKMS-i tekst

Riigi Teataja vahendusel kättesaadav mh inglise ja vene keeles. Asjaolu, et kaebaja nõustajad

andsid talle ekslikku nõu kaebuse esitamise tähtpäeva osas, ei anna samuti alust tähtaega

ennistada. Kaebetähtaja ennistamist on sellises olukorras peetud põhjendatuks ainult juhul, kui

tähtaja ületamise tingis riigi õigusabi osutama määraud advokaadi tegevus, kuna riigi õigusabi

mõte seisneb selles, et kaebeõigus oleks riigi toel tagatud (vt Riigikohtu 03.12.2012 määrus nr

3-3-1-61-12, p-d 13, 17). Kaebaja suhe temale õigusteenuse osutaja(te)ga on tsiviilõiguslik ja

kaebaja võib sõltuvalt asjaoludest olla põhimõtteliselt alust nõuda õigusteenuse osutajalt kahju

hüvitamist, kui kaebetähtaja möödalaskmise tingis ekslik õigusnõu. Kuna kaebus on esitatud

tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb haldusasja menetlus lõpetada (HKMS

§ 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2).

3-24-1234

3(5)

7. Aequitas Fund Management OÜ palub 21.06.2024 määruskaebuses tühistada

halduskohtu 03.06.2024 määrus, ennistada kohtusse pöördumise tähtaeg ning võtta kaebus

menetlusse. Halduskohus ei kontrollinud HKMS § 124 lg 1 kohaselt kaebetähtaega õigeaegselt,

võttes kaebuse 25.04.2024 vastu ja avades menetluse haldusasjas nr 3-24-1234. Halduskohus

ei viidanud 29.04.2024 käiguta jätmise määruses kaebuse esitamise tähtaja ületamisele. Seega

võib eeldada, et halduskohus tegi ka ise samasuguse arvutusvea, et 30-päevane tähtaeg lõppes

25.04.2024, ning kaebetähtaja rikkumine ilmnes alles RAB-i 20.05.2024 kirjast. Õigusaktid ei

sisalda loetelu mõjuvatest põhjustest. Halduskohus ei ole arvestanud HKMS § 2 lg-s 5 sätestatut

ja lõpetas kaebuse menetluse formaalsetel põhjustel, sest ei soovinudki asja sisuliselt uurida.

Selle tegelikuks eesmärgiks võib olla kohtusüsteemi tõhususe parandamine (vt ka Riigikohtu

esimehe 12.06.2024 ettekanne Riigikogule). Haldusasi võib hõlmata mh poliitilise värvinguga

küsimusi, arvestades, et kaebaja ainuosanik on välisriigi kodanik. Kaebaja hinnangul on rikutud

põhiseaduse §-s 9 ja välismaalaste seaduse §-st 10 tulenevat nõuet tagada välisriigi kodanikele

samad õigused nagu Eesti kodanikele. Ka riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ üheks

aluspõhimõtteks on, et kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus

osalemiseks ning Eestis austatakse õigusriigi põhimõtteid ning tagatakse inimeste põhiõigused

ja -vabadused. Halduskohus on arvestanud ainult RAB-i kui riigiorgani seisukohta ja ei andnud

kaebajale võimalust sellele vastata. Halduskohus ei ole pidanud asja õigeks lahendamiseks

vajalikuks koguda või uurida täiendavaid tõendeid ega arutada asjaolusid menetlusosalistega,

mistõttu tuleks seda teha ringkonnakohtul. Õiguskaitse kättesaadavus ei tohiks olla formaalne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 124 lg-d 3 ja 4, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ja vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-de 52–54 ja 205

nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS)

§ 22 lg 1 p 9). Kuna määruskaebus ei sisalda uusi sisulisi väiteid, siis ei pea ringkonnakohus

vajalikuks küsida määruskaebuse lahendamiseks RAB-lt täiendavat seisukohta, vaid arvestab

vastustaja poolt varem avaldatuga.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid

kõiki üle korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Vaidlust ei ole selles, et kaebaja sai RAB-i

25.03.2024 otsuse nr 6-1/25-1 kätte samal päeval ja HKMS § 46 lg-s 1 ettenähtud 30-päevane

tähtaeg tühistamiskaebusega halduskohtusse pöördumiseks lõppes 24.04.2024. Kuna kaebus on

halduskohtule esitatud 25.04.2024, siis on kaebetähtaega järelikult ületatud ühe päeva võrra.

Halduskohus ei ole rikkunud HKMS § 2 lg-s 5 ja § 124 lg-s 1 sätestatut. Kaebus tuleb kohtul

vastu võtta ja haldusasi kohtute infosüsteemis registreerida kaebuse võimalikest puudustest

olenemata. Kaebuse tähtaegsuse kontrollimine ei pea olema esimeseks menetlustoiminguks,

vaid see toimubki üldjuhul alles eelmenetluses ehk pärast kaebuse menetlusse võtmist (HKMS

§ 122 lg 1 ja lg 2 p 2, § 124 lg 1). Praegusel juhul on halduskohus enne kaebuse menetlusse

võtmist ja kaebetähtaja kontrollimist asjakohaselt keskendunud HKMS § 120 lg-s 1 loetletud

toimingutele, eelkõige esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisele (HKMS § 120 lg 1 p 6). Kui

kohus tuvastas enne kaebuse menetlusse võtmist, et kaebaja on pöördunud kohtusse hilinenult

ja kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust, siis võis haldusasja menetluse lõpetada ilma kaebust

eelnevalt menetlusse võtmata (vt HKMS § 152 lg 1 p 2 ja lg 3).

10. Asjaolu, et halduskohus ei ole 29.04.2024 käiguta jätmise määruses kaebuse esitamise

tähtaja ületamisele tähelepanu juhtinud, ei mõjuta kaebuse tähtaegsust ega tähtaja ennistamise

otsustamist. Halduskohus tegeles selles määruses selgelt üksnes esialgse õiguskaitse taotlusega

ja ei ole võtnud seisukohta mh kaebuse tähtaegsuse küsimuses. Seejuures on oluline märkida,

3-24-1234

4(5)

et kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes, saab kohus kaebust menetleda üksnes kaebetähtaja

ennistamise korral, mis ei saa seadusest tulenevalt toimuda vaikimisi, vaid tähtaja küsimus tuleb

lahendada eraldi määrusega (vt HKMS § 71 lg 5, § 124 lg 2–4, § 152 lg 1 p 2). Halduskohus

on HKMS § 2 lg-t 5 järgides andnud 22.05.2024 määrusega kaebajale võimaluse vastata RAB-i

taotlusele lõpetada asja menetlus kaebetähtaja ületamise tõttu, esitades kas oma põhjendused

kaebuse tähtaegsuse kohta või kaebetähtaja ennistamise taotlus vastavalt HKMS § 71 lg-le 1.

Kaebaja esitaski 30.05.2024 taotluse ennistada kohtusse pöördumise tähtaeg. HKMS § 2 lg-d 5

ja 6 sätestavad halduskohtu kohustused üksnes menetlusosaliste suhtes ning kaebaja muutub

menetlusosaliseks alles pärast kaebuse esitamist (HKMS § 15 lg 1 p 1, § 16).

11. Kaebajal on õigus selles, et puudub ammendav loetelu mõjuvatest põhjustest HKMS § 71

lg 1 tähenduses, mis võiksid kaebetähtaja ennistamist õigustada. Näitlik loetelu võimalikest

mõjuvatest põhjustest on toodud HKMS § 150 lg-s 1, mis ei puuduta siiski kohtusse pöördumist,

vaid kohtule vastamata jätmist ja menetlustoimingult puudumist. Kohtupraktikas on leitud, et

üldjuhul peaks kaebetähtaja ennistamiseks olema esinenud mõni objektiivne takistus, mis ei

võimaldanud kaebust õigeaegselt esitada. Kaebaja ei ole ühelegi sellisele asjaolule viidanud.

Erandina on mõjuvate põhjustena aktsepteeritud ka kaebajaga seotud subjektiivseid asjaolusid,

kuid seda üksnes tingimusel, et eksimus on haldusorgani käitumist, menetlusosalise isikut ja

tema varasemat kogemust ning protsessiõigusliku küsimuse keerukust arvestades vabandatav

(nt Riigikohtu 18.01.2024 määrus nr 3-22-2296, p 17; 11.05.2016 määrus nr 3-3-1-18-16, p 13;

16.01.2019 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Küll aga ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav siis,

kui kaebaja ei olnud kõiki asjaolusid arvestades ise piisavalt hoolikas, et selgitada välja vaidluse

algatamise kord, sh tähtajad (nt Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19).

12. Kaebaja on rõhutanud, et kohtusse pöördumisega hilineti minimaalselt ning tal puuduvad

Eesti kohtumenetluses kogemused ja talle anti halba õigusnõu. Väide, et advokaadi selgituste

kohaselt tuli kohtusse pöörduda hiljemalt 25.04.2024, on üldine ja tõendamata. Kaebaja ei ole

konkreetselt välja toonud, kes temale väidetavalt ebaõiget nõu andis. Halduskohus on õigesti

märkinud, et tühistamiskaebuse esitamiseks HKMS § 46 lg-s 1 ettenähtud 30-päevase tähtaja

väljaselgitamine ja selle kulgemise arvestamine ei ole sedavõrd keerukas küsimus, millega ei

saaks hakkama ka kohtumenetluses kogenematu juhatuse liige iseseisvalt. RAB-i 25.03.2024

otsuses on selgelt märgitud, et selle peale saab esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule HKMS

§ 46 lg-s 1 sätestatud korras. Põhjendatud on eeldada, et kui reguleeritud tegevusalal tegutseva

äriühingu tegevusluba tunnistatakse kehtetuks, mis muudab tema majandustegevuse jätkamise

võimatuks, siis on ta eriliselt hoolikas, et kehtetuks tunnistamise otsus vaidlustada õigeaegselt.

Väide, et kuna kaebaja ainuosanik on välisriigi kodanik, siis on õigusabi saamine raskendatud,

on paljasõnaline ja vastuolus kaebaja enda seletusega advokaadilt vale õigusnõu saamise kohta.

Kui kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ja puudub mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks, siis

ei ole halduskohtul seaduse järgi võimalik kaebust menetleda. Seega on alusetu kaebaja kahtlus,

et kohus lõpetas menetluse üksnes selleks, et vältida asja sisulist uurimist ja vähendada kohtu

töökoormust. Kaebetähtaja rikkumist ei saa ignoreerida ega tähtaega ennistada pelgalt seetõttu,

et kaebetähtaega on ületatud vaid vähesel määral. Vastasel juhul kaotaks kaebetähtaja seaduses

sätestamine mõtte. Kaebaja ei ole mh selgitanud, milliseid tõendeid pidanuks halduskohus veel

uurima või koguma või milliseid asjaolusid menetlusosalistega arutama. Mõjuvad põhjused ja

neid kinnitavad tõendid peab ära näitama kaebetähtaja ennistamist taotlev menetlusosaline, kes

soovib neile tugineda (HKMS § 59 lg 1; Riigikohtu 16.02.2005 määrus nr 3-3-1-75-04, p 14).

13. Eelneva põhjal jääb Aequitas Fund Management OÜ määruskaebus rahuldamata ja

Tallinna Halduskohtu 03.06.2024 määrus muutmata.

3-24-1234

5(5)

14. Määruskaebusele lisatud 21.06.2024 maksekorraldusest nr 9 nähtuvalt on Aequitas Fund

Management OÜ juhatuse liige tasunud määruskaebuselt riigilõivu 20 eurot. Kuna haldusasjas

esitatavalt määruskaebuselt HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9 kohaselt riigilõivu ei nõuta,

siis tuleb tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale

tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)