1-11-4267/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuli 2011. a Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-4267 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi EGERT KONDI (KONT) süüdistus KarS § 25 lg-te 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuri abi Margit Pärn Süüdistatav Egert Kont

eluvõi asukoht ja aadress: XXXXX isikukood või sünniaeg: 39101232731 karistatus:

kriminaalkorras karistatud 2 korda tõkend: elukohast lahkumise keeld, kannab alates 30.03.2011 karistust Kaitsja riigi poolt määratud korras advokaat Heiki Kuningas

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada EGERT KONT KarS § 25 lg-te 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19. augusti 2009. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 2 (kahe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu võrra ning mõista Egert Kondile lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat ja 9 (üheksa) kuud vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 30. märts 2011.a.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse kuulutamisel. Egert Kont kannab hetkel karistust Tartu Maakohtu 30. märtsi 2009. a kohtuotsuse järgi. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 19 (üheksateist) eurot ja 18 senti,

2 sealhulgas käibemaks 3 (kolm) eurot ja 20 senti advokaat Heiki Kuninga poolt Egert Kondile Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista välja Egert Kondilt menetluskuluna sundraha 150 (ükssada viiskümmend) eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Süüdistus: Egert Konti süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, püüdis 14.10.2010 kell 16.25 ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus, Turu 2 Rimi kauplusest ühe paki sigarette Next väärtusega 29 kr. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu.

Sellega pani Egert Kont toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. süstemaatilise võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis jäi katse staadiumisse.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kaup on tagastatud, tsiviilhagi ei ole. Menetluskulu: kaitsjatasu kokkuleppe sõlmimisel 19,18 €.

Karistuse liik ja määr: KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üks kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada seda karistust Tartu Maakohtu 19.08.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. kahe aasta ja kaheksa kuu võrra ning lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis kaks aastat ja üheksa kuud vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 30.03.2011.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

3 Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et Egert Kondi, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et Egert Kont on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Egert Kont süüdi tunnistada KarS § 25 lg-te 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi, mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht õigusabi kulude ja menetluskulu osas Egert Kondi kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks summas 19,18 eurot (sh käibemaks 3,20 eurot). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" punktidest 2 ja 21 rahuldada.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus süüdimõistetult välja mõistma menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 417,03 eurot. Samuti peaks kohus KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetutelt välja mõistma kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu summas 38,36 eurot .

KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades Egert Kondi varalist seisundit ja resotsialiseerumist puudutavaid asjaolusid, on põhjendatud tema puhul jätta menetluskulu valdavas osas riigi kanda.

Rutt Teeveer Kohtunik