3-24-200/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-200

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Vangla käskkirjade tühistamiseks

ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2024. a

määruse haldusasjas nr 3-24-200 resolutsiooni punkti 1 peale.

2. Rahuldada XX määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2024. a määruse haldusasjas nr 3-

24-200 resolutsiooni punkt 1 osas, millega halduskohus tagastas kaebuse Tallinna

Vangla 27.02.2023 käskkirja nr 5-2/23/57 ja 10.10.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/244

tühistamiseks. Teha uus määrus, millega lõpetada selles osas haldusasja nr 3-24-200

menetlus.

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2024. a määruse haldusasjas nr 3-

24-200 resolutsiooni punkt 1 osas, millega halduskohus tagastas kaebuse Tallinna

Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kartseris kinnipidamisega

ajavahemikel 10.05.2023–15.05.2023 ja 29.08.2023–04.09.2023. Saata kaebus selle

nõude osas halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

5. Osas, millega halduskohus tagastas kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses kaebaja 22.09.2023 jalutuskäigule mitteviimisega, jätta

Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-200

resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

3-24-200

2(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas Tallinna Halduskohtule 22.01.2024 kaebuse kõikide temale Tallinna Vanglas

2023. a-l koostatud kehtivate distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjade tühistamiseks.

Kaebaja palus täiendavalt mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju eest hüvitis kokku

760 eurot, sh 660 eurot 11 päeva kartseris viibimise eest (60 eurot päeva kohta) ja 100 eurot

valvuri poolt kaebaja alavääristamise eest.

2. Tallinna Vangla selgitas 06.02.2024 vastuses, et kaebajale on määratud kolm kehtivat

distsiplinaarkaristust: 1) 27.02.2023 käskkirjaga nr 5-2/23/57 karistati kodukorra p 1.14.10

rikkumise eest noomitusega; 2) 05.05.2023 käskkirjaga nr 1-23/1-3/55 karistati kaebajat

vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks; 3)

10.10.2023 käskkirjaga nr 1-23/1-3/244 karistati kodukorra p 1.13.1 rikkumise eest kartserisse

paigutamisega 5 ööpäevaks katseajaga 6 kuud. Kaebaja on esitanud vaide üksnes 05.05.2023

käskkirja peale ja tema vaie jäeti Tallinna Vangla 31.05.2023 vaideotsusega nr 5-15/23/98-2

rahuldamata. Ajavahemikul 29.08.2023–04.09.2023 viibis kaebaja kartseris Tallinna Vangla

11.08.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/151 alusel, mis on tunnistatud Tallinna Vangla 12.01.2024

käskkirjaga nr 5-2/24/7 kehtetuks. Kaebaja ei ole esitanud vanglale nõudeid mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses kartseris viibimisega 10.05.2023–15.05.2023 ja 29.08.2023–04.09.2023.

Kaebaja 24.09.2023 nõue hüvitada talle mittevaraline kahju 100 eurot seoses vanglaametniku

22.09.2023 tegevusega on jäetud Tallinna Vangla 07.12.2023 vastusega nr 5-37/23/91-4

rahuldamata.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 16.02.2024 määrusega XXi kaebuse nõuetes tühistada

Tallinna Vangla 27.02.2023 käskkiri nr 5-2/23/57 ja 10.10.2023 käskkiri nr 1-23/1-3/244 ning

mõista Tallinna Vanglalt tema kasuks välja mittevaralise kahju hüvitised 660 eurot seoses

kartseris viibimisega 10.05.2023–15.05.2023 ja 29.08.2023–04.09.2023 ning 100 eurot seoses

22.09.2023 jalutuskäigule mitte viimisega ja inimväärikuse alandamisega (resolutsiooni p 1).

Halduskohus jättis käiguta kaebuse Tallinna Vangla 05.05.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/55 ja

31.05.2023 vaideotsuse nr 5-15/23/98-2 tühistamiseks ning andis puuduste kõrvaldamiseks (s.o

kaebuse täiendavaks põhjendamiseks, tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, riigilõivu

tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks) kaebajale 15-päevase tähtaja.

Kuna kaebaja ei ole Tallinna Vangla 27.02.2023 käskkirja nr 5-2/23/57 ja 10.10.2023 käskkirja

nr 1-23/1-3/244 ning kartseris viibimisega seonduva mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas

läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust (vt HKMS § 47 lg 1; VangS § 11 lg-d 5 ja 8), siis

tuleb kaebus nende nõuete osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja palub mõista vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitis 100 eurot seoses 22.09.2023

õhtusele jalutuskäigule mitte viimisega ja kaebaja inimväärikuse alandamisega. See nõue tuleb

tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kahju hüvitamise taotlusest nähtuvalt viibis kaebaja

22.09.2023 hommikuse jalutuskäigu ajal arsti vastuvõtul ja talle öeldi, et saab jalutuskäigule

peale õhtusööki koos töölt-koolist tulnud kinnipeetavatega. Kaebaja oli õhtusele jalutuskäigule

minemas koos kahe venelasest kinnipeetava ja ühe eestlasest kinnipeetavaga, kuid venelastest

kinnipeetavate silme all keeldus valvur eestlastest kinnipeetavaid jalutuskäigule viimast ja viis

jalutuskäigule ainult venelastest kinnipeetavad. Sellega kohtles vanglaametnik kinnipeetavaid

ebavõrdselt. Kaebaja jalutuskäigule mitte viimine on tõendatud, kuid selle põhjuseks ei olnud

mitte kaebaja rahvus või vanglaametniku soov teda alandada, vaid vangla selgituste kohaselt

puudus vanglaametnikul info selle kohta, kas kaebaja oli juba hommikul jalutamas käinud, ning

ta soovis seda videosalvestiselt üle kontrollida. Vangla kinnitusel ei ole harvad juhtumid, kus

jalutuskäigule juba saanud kinnipeetavad üritavad mõne teise grupiga uuesti jalutuskäigule

3-24-200

3(6)

minna. Seega ei saa ametnikule ette heita, et ta soovis kaebaja jalutuskäigu saamise õigust üle

kontrollida ja kaebajat ei saadetud jalutuskäigule 22.09.2023 kell 18.25. Avaliku võimu kandja

tekitatud mittevaralise kahju rahas hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning asjaoludest ei

nähtu, et vanglaametniku 22.09.2023 tegevus oleks põhjustanud kaebajale selliseid kannatusi,

mille hüvitamist saaks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel nõuda või mis annaks

aluse mõista välja rahaline hüvitis. Vangla on eksimust tunnistanud ja võimaldas kaebajale ära

jäänud jalutuskäigu 04.12.2023. Kuna kaebajale ei ole tekitatud reaalset kahju ja tema õiguste

riive on sisuliselt väheintensiivne (mh kompenseeritud täiendava jalutuskäiguga). Seega oleks

kahjunõude rahuldamine äärmiselt ebatõenäoline.

4. XX palub 19.02.2024 määruskaebuses (täiendatud 07.03.2024 ja 23.04.2024) tunnistada

kehtetuks kõik tema suhtes 2023. a-l koostatud ettekanded ja käskkirjad. Vangla ei ole

tõendanud kaebaja süüd videosalvestistega, kuigi vanglas on igal pool kaamerad. Kui fakte ei

ole tõendatud videofailidega või kõnesalvestustega, siis puudub ka kaebaja süü. Kaebaja on

esitanud hulgaliselt pöördumisi ja nõudeid, aga täiesti tagajärjetult. Kaebaja palub hüvitada 760

eurot kokku 11 päeva kartseris hoidmise eest ning kaebaja väärkohtlemise eest.

Kaebaja märgib 23.04.2024 seisukohas, et kõiki temaga seotud haldusasju (3-23-1798, 3-23-

2182, 3-23-2348, 3-23-2544, 3-24-200) tuleks menetleda koos ning arvestada haldusasjas nr 3-

23-2182 tasutud riigilõivu. Samale menetlusdokumendile on kaebaja lisanud Tallinna Vangla

21.03.2024 vastuse nr 5-15/24/52-2, millega tagastati kaebaja 20.02.2024 vaie Tallinna Vangla

27.02.2023 käskkirja nr 5-2/23/57, 05.05.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/57 ja 10.10.2023 käskkirja

nr 1-23/1-3/244 kehtetuks tunnistamiseks, sest vaide esitamise tähtaeg oli mööda lastud. Lisaks

on kaebaja edastanud Tallinna Vanglale esitatud 09.03.2024 vaide Tallinna Vangla 10.10.2023

käskkirja nr 1-23/1-3/244 kehtetuks tunnistamiseks, mis on jäetud Tallinna Vangla 10.04.2024

vastusega nr 5-15/24/68-2 vaide esitamise tähtaja möödalaskmise tõttu samuti läbi vaatamata.

Täiendavalt on esitatud Tallinna Vangla 17.04.2024 vastus nr 5-37/24/23-2 kaebaja 18.02.2024

kahju hüvitamise taotlusele, millega jäeti nõue vanglaametniku 22.09.2023 tegevusega seoses

läbi vaatamata, kuna see on lahendatud Tallinna Vangla 07.12.2023 otsusega nr 5-37/23/91-4,

ning kartserisse paigutamist puudutavas osas rahuldati osaliselt (kuuel päeval alusetult kartseris

hoidmise eest hüvitati kokku 60 eurot ja muus osas jäeti taotlus rahuldamata).

5. Tallinna Halduskohus tagastas 19.03.2024 määrusega XXi kaebuse ka Tallinna Vangla

05.05.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/55 ja 31.05.2023 vaideotsuse nr 5-15/23/98-2 peale, sest

kaebaja ei olnud tähtaegselt (04.03.2024) kõrvaldanud halduskohtu 16.02.2024 määruses välja

toodud puudusi ning need takistavad asja läbivaatamist (sh on tasumata nõutav riigilõiv).

Halduskohtu määrust ei ole vaidlustatud ja see jõustus 05.04.2024.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Kuna kaebuse käiguta jätmist puudutavas osas ei olnud halduskohtu 16.02.2024 määruse

peale võimalik edasi kaevata, siis tõlgendab ringkonnakohus 19.02.2024 määruskaebust viisil,

et kaebaja taotleb kaebuse osalise tagastamise kohta tehtud halduskohtu 16.02.2024 määruse

resolutsiooni p-i 1 tühistamist. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab minimaalselt vajalikul määral HKMS §-de 52–54 ja

205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse

§ 22 lg 1 p 6).

7. Seoses kaebaja etteheitega, et kõiki tema nõudeid on halduskohtus menetletud eri asjades

ja erinevate kohtunike poolt ning kaebajalt on igaühes eraldi nõutud riigilõivu tasumist, märgib

3-24-200

4(6)

ringkonnakohus, et menetlusseadustiku kohaselt saab ühes kaebuses esitada üksnes omavahel

seotud nõudeid (vt HKMS § 19 lg 1, § 37 lg 3, § 48 lg 2, § 49 lg 1) ning isegi kui samal ajal on

kohtu menetluses mitu asja, milles esitatud nõuded olnuks iseenesest võimalik esitada ka ühes

kaebuses, eeldab kaebuste liitmine täiendavalt, et nõuete ühine menetlemine võimaldab nende

kiiremat ja lihtsamat lahendamist (vt HKMS § 48 lg 1).

8. Haldusasjas nr 3-23-1798 vaidlustas kaebaja temale väidetavalt 06.04.2023, 16.05.2023,

10.08.2023 ja 11.08.2023 määratud distsiplinaarkaristusi ning kaebus on Tallinna Halduskohtu

21.08.2023 määrusega tagastatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.06.2024 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata,

lõpetades osade tagastatud nõuete osas hoopis haldusasja menetluse. Haldusasjas nr 3-23-2182

vaidlustas kaebaja Tallinna Vangla 11.08.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/151, mis on tunnistatud

Tallinna Vangla 12.01.2024 käskkirjaga nr 5-2/24/7 kehtetuks. Tallinna Halduskohus lõpetas

seetõttu 30.01.2024 määrusega asja menetluse. Tallinna Ringkonnakohus tagastas 11.06.2024

määrusega kaebaja määruskaebuse, sest selle puudused jäid tähtaegselt kõrvaldamata (määrus

jõustus 28.06.2024). Haldusasjas nr 3-23-2348 vaidlustas kaebaja Tallinna Vangla 10.10.2023

käskkirja nr 1-23/1-3/244 ning Tallinna Halduskohus tagastas 30.11.2023 määrusega kaebuse

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu (määrus jõustus edasi kaebamata

18.11.2023). Haldusasjas nr 3-23-2544 taotles kaebaja Tallinna Vangla 10.10.2023 käskkirja

nr 1-23/1-3/244 tühistamist ja lisaks 22.09.2023 jalutuskäigule mitteviimisega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamist. Tallinna Halduskohus tagastas 30.11.2023 määrusega kaebuse

mõlema nõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu (määrus jõustus

edasi kaebamata 21.12.2023). Haldusasjas nr 3-24-200 on kaebaja esitanud suures osas uuesti

samad nõuded, mis juba varasemates asjades. Kuna praegusel ajal ei ole kohtu menetluses

ühtegi XXi kaebust (st kõik kaebused on tagastatud või on asja menetlus lõpetatud), siis ei saa

kaebuste liitmise küsimust üldse tekkida.

9. Kuna Tallinna Halduskohtu 16.02.2024 määrusega ei tagastatud kaebust Tallinna Vangla

05.05.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/55 ja 31.05.2023 vaideotsuse nr 5-15/23/98-2 peale, vaid

selles osas tagastati kaebus Tallinna Halduskohtu 19.03.2024 määrusega, mida kaebaja ei ole

vaidlustanud, siis jätab ringkonnakohus kõrvale kõik väited, mis puudutavad Tallinna Vangla

05.05.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/55 ja selle kohta tehtud vaideotsust ning 16.02.2024 määruses

välja toodud puuduste kõrvaldamist (sh riigilõivu tasumist).

10. Halduskohus tagastas 16.02.2024 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse Tallinna Vangla

27.02.2023 käskkirja nr 5-2/23/57 ja 10.10.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/244 tühistamiseks, sest

kaebaja ei olnud läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebaja on väitnud, et ta on küll

esitanud igasuguseid vaideid ja avaldusi, kuid neid ei ole registreeritud ega temale tagastatud.

Need väited on paljasõnalised ja ebausutavad, sest pole arusaadav, miks peaks Tallinna Vangla

jätma osa kaebaja pöördumistest registreerimata. Kui kaebaja esitab vanglale vaide või kahju

hüvitamise taotluse, mis jäetakse tähtaegselt lahendamata, siis on tal VangS § 11 lg-test 5 ja 8

tulenevalt õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse. Pidades silmas, et kaebaja on praegusel

juhul esitanud halduskohtule 22.01.2024 kaebuse, milles soovis vaidlustada kõiki tema suhtes

eelneval aastal tehtud kehtivaid distsiplinaarkaristuse määramise käskkirju, on pigem usutav,

et kaebaja ei olnudki 27.02.2023 ja 10.10.2023 käskkirjade peale vaideid esitanud (sh viimati

nimetatud käskkirja osas kinnitab seda haldusasjades nr 3-23-2348 ja nr 3-23-2544 tuvastatu).

11. Kaebaja on 23.04.2024 edastanud ringkonnakohtule Tallinna Vangla 21.03.2024 vastuse

nr 5-15/24/52-2 ja 10.04.2024 vastuse nr 5-15/24/68-2, millega on vaidetähtaja rikkumise tõttu

läbivaatamatult tagastatud XXi 20.02.2024 ja 09.03.2024 vaided muu hulgas Tallinna Vangla

27.02.2023 käskkirja nr 5-2/23/57 ja 10.10.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/244 kehtetuks

3-24-200

5(6)

tunnistamiseks. Määruskaebuse menetluse ajal on järelikult langenud ära asjaolu, mis tingis

27.02.2023 ja 10.10.2023 käskkirjade tühistamiseks esitatud kaebuse tagastamise HKMS § 121

lg 1 p 4 alusel.

12. HKMS § 47 lg 1 teisest lausest ja lg-st 2 tuleneb, et pärast kohtueelse menetluse läbimist

saab sama nõudega kaebuse esitada üksnes tingimusel, et isik pidas kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korrast. Seetõttu tuleb kohtul kontrollida mh seda, kas kaebaja esitas

oma nõude vaidemenetluses tähtaegselt. Kui kaebaja vaie on vaide esitamise tähtaja rikkumise

tõttu tagastatud õigusvastaselt, siis on kohtusse pöördumine lubatav. Kui vaie on vaidetähtaja

rikkumise tõttu tagastatud õiguspäraselt, siis ei ole kaebuse esitamine lubatav ja kohtumenetlus

tuleb kaebetähtaja rikkumise tõttu lõpetada, kui tühistamiskaebuse puhul on ületatud HKMS

§ 46 lg-s 1 sätestatud 30-päevast tähtaega.

13. Tallinna Vangla 21.03.2024 ja 10.04.2024 vastuste (vaide tagastamise otsuste) kohaselt

sai XX kõik distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjad kätte nende tegemisega samal päeval.

Järelikult tuluks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 75 kohaselt vaided Tallinna Vangla

27.02.2023 ja 10.10.2023 käskkirjade peale esitada hiljemalt 29.03.2023 ja 09.11.2023. Kõik

käskkirjad sisaldasid nõuetekohaseid vaidlustamisviiteid. Seega olid 20.02.2024 ja 09.03.2024

vaided ilmselgelt mittetähtaegsed ning kuna kaebaja ei ole toonud välja ühtegi mõjuvat põhjust,

mis saanuks vaidetähtaja olulist ületamist õigustada, siis on vaided HMS § 79 lg 1 p 3 alusel

õiguspäraselt tagastatud. Seetõttu ei saa 27.02.2023 ja 10.10.2023 käskkirjade tühistamiseks

esitatud kaebuse tähtaega arvestada 21.03.2024 ja 10.04.2024 vaide tagastamise otsustest, vaid

kaebetähtaega tuleb kontrollida HKMS § 46 lg 1 järgi. Kuna kaebus tulnuks esitada hiljemalt

29.03.2023 ja 09.11.2023, kuid esitati 22.01.2024, siis on kaebetähtaega oluliselt ületatud ning

asjaoludest tulenevalt (sh on kohtud vaidemenetluse läbimise nõuet kaebajale varem korduvalt

selgitanud) ei saa kohtusse pöördumise tähtaja ületamiseks ilmselgelt esineda mõjuvat põhjust,

mis võiks tingida kaebetähtaja ennistamise. Seetõttu tuleb haldusasja menetlus Tallinna Vangla

27.02.2023 ja 10.10.2023 käskkirjade tühistamise nõuete osas HKMS § 124 lg 2 ning § 152 lg

1 p 2 ja lg 3 alusel lõpetada.

14. Kaebaja nõude mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitis 660 eurot seoses

õigusvastase kartseris kinnipidamisega ajavahemikel 10.05.2023–15.05.2023 ja 29.08.2023–

04.09.2023 (kokku 11 päeva), tagastas halduskohus 16.02.2024 määruse resolutsiooni p-ga 1

samuti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

Kuna XX esitas 18.02.2024 kahju hüvitamise taotluse mh 10.05.2023–15.05.2023 ja

29.08.2023–04.09.2023 kartserisse paigutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks,

mille Tallinna Vangla rahuldas 17.04.2024 vastusega nr 5-37/24/23-2 osaliselt, siis on kaebajal

praeguseks kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud ja kaebust ei saaks selle nõude osas HKMS

§ 121 lg 1 p 4 alusel enam tagastada. Hüvitamiskaebus on ka tähtaegne ja seda ei ole alust

pidada perspektiivituks, kuivõrd õigusvastase kartserisse paigutamise eest on rahalise hüvitise

väljamõistmine üldjuhul alati põhjendatud (nt Riigikohtu 30.11.2023 määrus nr 3-22-1679, p

16; 15.03.2010 otsus nr 3-3-1-93-09, p 12) ning 6 ööpäeva ulatuses (29.08.2023–04.09.2023)

ei ole ka vaidluse all, et kaebaja viibis kartseris alusetult ja küsimus saab seetõttu olla üksnes

hüvitise suuruse põhjendatuses.

15. Ringkonnakohus märgib, et ehkki Tallinna Vangla on 17.04.2024 vastuses lähtunud Tartu

Ringkonnakohtu 07.02.2024 otsusest nr 3-22-537 (p 32), milles peeti õigusvastaselt lukustatud

kambris viibimise eest kohaseks hüvitiseks 10 eurot ööpäeva kohta, ei eksisteeri siiski kindlat

„hinnakirja“, kui suur peaks olema hüvitis õigusvastase kartserisse paigutamise eest. Seega on

tegemist kohtu igakordse otsustusega, mille tegemisel tuleb arvestada ka Euroopa Inimõiguste

Kohtu praktikaga sarnastes asjades (nt Riigikohtu 20.10.2021 otsus nr 3-19-2061, p 24;

3-24-200

6(6)

19.06.2020 otsus nr 3-18-562, p 10; 15.04.2020 otsus nr 3-18-360, p-d 14 ja 16). Samas võib

viidata, et kaebaja taotletud 60 eurot ööpäeva kohta oleks sisuliselt võrdne süüteomenetluses

tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 11 lg-s 4 märgitud hüvitise päevamääraga (63,47 eurot),1

mida ei saa pidada põhjendatuks, arvestades, et kinnipeetava puhul ei kujuta tema kartserisse

paigutamine otseselt vabaduse võtmist, vaid üksnes kinnipidamisrežiimi karmistamist. Asjaolu,

et täiendavatel piirangutel võib olla vabaduse võtmise „kvaliteet“ RVastS § 9 lg 1 tähenduses,

ei tähenda, et alusetult kartseris viibimise eest välja mõistetav hüvitis peaks olema sama suur

kui vabaduses viibiva isiku alusetu kinnipidamise korral (vt ka Riigikohtu 15.03.2010 otsus nr

3-3-1-93-09, p 15).

16. Kuna kaebaja on 10.05.2023–15.05.2023 ja 29.08.2023–04.09.2023 kartseris pidamisega

tekitatud kahju hüvitamise nõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud ning kaebust

ei ole kummagi perioodi osas alust pidada ilmselgelt perspektiivituks, siis tuleb kaebus selles

osas saata halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

17. Kaebaja nõude mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitis 100 eurot seoses

22.09.2023 õhtusele jalutuskäigule mitte viimisega ja kaebaja inimväärikuse alandamisega, on

halduskohus tagastas halduskohus 16.02.2024 määruse resolutsiooni p-ga 1 tagastanud HKMS

§ 121 lg 2 p 21 alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebusega kaitstava õiguse

riive on kõnealuse nõude osas väheintensiivne ning tekitatud mittevaralise kahju eest rahalise

hüvitise väljamõistmine ebatõenäoline. Isegi kui kaebaja 22.09.2023 õhtul jalutuskäigule mitte

saatmine oli õigusvastane ja kaebaja tundis ennast selles olukorras alandatuna, ei kujuta ühel

päeval jalutuskäigule mitteviimine kinnipeetava õiguste sedavõrd intensiivset riivet, mille eest

tuleks tema kasuks mõista välja rahaline hüvitis (nt Riigikohtu 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-9-17,

p 13; 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). Seejuures on ärajäänud jalutuskäik kaebajale

kompenseeritud täiendava jalutuskäigu võimaldamisega 04.12.2023. Kaebaja väited rahvuse

põhisest diskrimineerimisest on ebausutavad, sest Tallinna Vangla on mõistlikult selgitanud, et

vanglaametnikul oli põhjust kaebaja jalutuskäigule mineku õigust üle kontrollida.

18. Eelneva põhjal tuleb XXi määruskaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab

Tallinna Halduskohtu 16.02.2024 määruse resolutsiooni p-i 1 osas, millega tagastati kaebus

Tallinna Vangla 27.02.2023 ja 10.10.2023 käskkirjade tühistamiseks ning lõpetab selles osas

haldusasja menetluse. Tallinna Halduskohtu 16.02.2024 määruse resolutsiooni p 1 tuleb lisaks

tühistada osas, millega halduskohus tagastas kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses

kaebaja kartserisse paigutamisega 10.05.2023–15.05.2023 ja 29.08.2023–04.09.2023. Kaebus

tuleb selle nõude osas saata halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Osas, millega

tagastati kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 22.09.2023 jalutuskäigule

mitteviimisega, jääb Tallinna Halduskohtu 16.02.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

1 Kahju hüvitamise nõude esitamise (18.02.2024) kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali (s.o

2023. a IV kvartali) keskmine brutopalk (1904 eurot), mis on jagatud 30-ga (1904 ÷ 30 = 63,47).