4-24-1833/6 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2024, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-24-1833 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 11. juuni 2024 määrus väärteo eest karistustena määratud rahatrahvi arestiga asendamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Z.P (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 11. juuni 2024 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politseivõi Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) 26. juuni 2021 otsusega, mis jõustus 13. juuli 2021, määrati väärteoasjas nr 2330,21,002389 Z.P-le karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 60 eurot.

1.1. Z.P rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, mistõttu pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (täiteasi nr 197/2021/1553). 4. september 2023 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest.

1.2. 24. mai 2024 esitas PPA avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga.

2. Viru Maakohtu 11. juuni Z.P-le 2024 määrusega rahuldati PPA avaldus ning asendati määratud rahatrahv (15 trahviühikut) päeva arestiga. Kui kohtumäärus jõustub enne

60 eurot 1 Z.P poolt praegu kantava vangistuse kandmiselt vabanemist, siis määratud arest kuulub kandmisele Viru Vanglas viivitamatult pärast Z.P poolt praegu kantava vangistuse ärakandmist. Kui käesolev kohtumäärus ei jõustu enne Z.P

poolt praegu kantava vangistuse ärakandmist ja kohtumääruse jõustumise hetkel ei viibi Z.P enam kinnipidamisasutuses, siis on ta kohustatud ilmuma aresti kandmiseks 15 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Viru Vangla arestimajja.

2.1. Maakohus tuvastas, et Z.P ei ole trahvi tasunud, tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Puuduvad väärteomenetluse seadustikus (VTMS) ja täitemenetluse seadustikus sätestatud võimalikud alused rahatrahvi maksmise tähtaja (TMS) pikendamiseks. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad asenduskaristuse kohaldamist välistavad asjaolud.

2.2. Z.P on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh on tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastatud, kuid on rikkunud kriminaalhooldusel olles kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid. Arvestades seda, et Z.P ei suutnud täita varasema käitumiskontrolli

2

tingimusi nõuetekohaselt (kriminaalasi nr 1-17-3145), puudus maakohtul usk, et ta seekord suudab täita t üldkasulikku tööd) piisava hoolsusega. Seetõttu on alle pandava kohustu (nt id si suur tõenäosus, et need võivad jääda täitmata.

2.3. On väheusutav, et Z.P tasuks rahatrahvi peale vangistusest vabastamist, tal on vangla iseloomustuse kohaselt rahalisi nõudeid

13 729,48 eurot ning narkosõltuvus.

Sõltuvusprobleemid välistavad Z.P tasumata trahvi asendamist üldkasulik tööga.

u Aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole mõeldav isiku suhtes, kellel on sõltuvusprobleemid (Tartu Ringkonnakohtu määrus asjas nr 4-17-6191, p-d 8, 9).

3. Viru Maakohtu 11. juuni Z.P , kes palub 2024 määruse peale esitas määruskaebuse tühistada maakohtu määruse ja määrata üldkasulik töö. Z.P soovib oma elu muuta ja ei taha vangisuses olla, see mõjub väga rusuvalt ning toob välja, et on maksnud kohtutäiturite

kulusid töövõimetuspensionist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebus põhjendamatu ega too endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist.

5. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, e otsusega määratud t Z.P-l on PPA 26. juuni 2021 rahatrahv 60 eurot tasumata, rahatrahvi sissenõudmine on ebaõnnestunud, kuna rahalisi vahendeid ja vara, millele sissenõuet pöörata Z.P-l ei ole. Seega on asenduskaristuse kohaldamise alused vastavalt KarS § 72 lg le 1 täidetud. -

6. Kas usaldada süüdlast üldkasulikku tööd tegema või mitte, on suuresti kohtu kaalutlusõigus. Selle kaalutluse tegemisel peab kohus vaatama muu hulgas üldkasuliku töö reaalse täideviimise perspektiivi. Maakohus isikut ja tema varasemat on väga põhjalikul analüüsinud Z.P elukäiku osas, kas tegemist on sobiva isikuga, kelle suhtes võiks asendada aresti üldkasuliku tööga ning on leidnud põhjendatult, et Z.P puhul see võimalik ei ole. Kaebajat on korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis tähendab, et tegemist ei ole õiguskuuleka inimesega ning käesoleval ajal puudub alus veendumuseks, et üldkasuliku töö tegemine oleks Z.P puhul edukas. Kuna ta on jätkanud seaduste mittetäitmist ka pärast eelnevaid karistusi, siis saab öelda, et kergemaliigilised karistused ei tagaks tema õiguskuulekust. Sellest tulenevalt ei täidaks üldkasuliku töö määramine tema puhul oma eesmärki ning mõistetud rahatrahv on põhjendatult asendatud just arestiga. Aresti saab üldkasuliku tööga asendada vaid siis, kui on piisav veendumus, et süüdlane suudab üldkasuliku töö korralikult ära teha. Riigile ei ole kasulik anda isikule korduvalt võimalusi karistuse kergemal viisil kandmiseks, kui on alust kahelda, kas isik seda lähtuvalt varasemast elukäigust ja isikust tulenevatest asjaoludest teha suudab ning on tõenäoline, et hiljem tuleb siiski otsustada karistuse muul viisil täitmise üle. Nagu maakohus on on varasemalt olnud probleeme kriminaalhooldusele välja toonud, siis Z.P-l allumisega, seega on märkimisväärne oht, et ta ei ole võimeline sooritama ka üldkasulikku tööd. Samuti võib tema üldkasuliku töö edukat sooritamist mõjutada narkootiliste ainete tarvitamine.

7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p st 1, § st 194 ja § 196 lg st 2 jätab - - - ringkonnakohus Viru Maakohtu 11. juuni 2024 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Tiit Lõhmus Kohtunik