3-24-1590/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

28.06.2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-1590

Haldusasi

X.X.-i kaebus Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024

korralduse nr 247 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 08.06.2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

Kirjalik menetlus

Kaebaja ‒ X.X. , esindaja Y.Y.

RESOLUTSIOON

1. Võtta kaebaja määruskaebus ringkonnakohtu menetlusse.

2. Rahuldada määruskaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 08.06.2024. a määrus ja

saata asi tagasi Tartu Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks ja

esitatud taotluste lahendamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 28.05.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024. a

korralduse nr 247 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega ja taotlusega kolmanda

isiku kaasamiseks halduskohtumenetlusse.

2. Tartu Halduskohus tagastas 08.06.2024. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, leides, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt

kaebeõigus. Halduskohtu põhjenduste kohaselt puudub kaebajal tühistamiskaebuse

esitamiseks kaebeõigus, kuna Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024 korraldus nr 247 ei ole

haldusakt, millega vald oleks saanud rikkuda kaebaja, kui xxx kinnisasja omaniku

subjektiivseid õigusi. Tegemist on haldusmenetlust alustava menetlustoiminguga, millel

puudub regulatiivsus. Kuna korraldus nr 247 on menetlustoiming, laienevad selle suhtes ka

menetlustoimingute vaidlustamisele ettenähtud piirangud. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib

menetlustoimingut vaidlustada eraldiseisvalt, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi,

sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus

tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

Kohtupraktikas on leitud, kui isik vaidlustab kinnisasja omandamise menetluse algatamise,

peab halduskohus seega HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud erandi kohaldatavuse kontrolli käigus

hindama, kas menetluse esemeks olevate kinnisasjade omandamiseks ja seega ka asjaomase

menetluse algatamiseks võib esineda küllaldane avalik huvi või mitte. Kui esineb põhjendatud

kahtlus, et kinnisasja omandamiseks puudub üldse kinnisasja avalikes huvides omandamise

seaduse (KAHOS) § 4 lg 1 kohane avalik huvi või see oleks ilmselgelt ebapiisav, tuleb kaebus

võtta menetlusse. Halduskohtu hinnangul esineb piisav avalik huvi kinnisasja

sundvõõrandamise menetluse alustamiseks. Kaebaja sai vaidlusaluse korralduse kätte ja nüüd

on ta teadlik alustatud haldusmenetlusest. Kaebaja võib kaebuses nimetatud vastuväiteid

esitada kinnisasja sundvõõrandamise menetluse käigus.

Kuna kaebus on tagastatud, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse ja muud kaebaja

menetluslikud taotlused läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Kaebaja esitas 26.06.2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tartu

Halduskohtu 08.06.2024. a määruse tühistada ja saata asi tagasi halduskohtule menetlusse

võtmise otsustamiseks. Kaebaja leiab, et halduskohtu seisukoht kaebeõiguse puudumise kohta

ei ole õiguspärane. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

3.1. Halduskohus pidas vallavalitsuse korraldust nr 247 haldustoiminguks, kuid ei ole

vaidlusaluses määruses välja toonud ühtegi viidet õigusaktidele või tõenditele, mille alusel

kohus on sellise järelduseni jõudnud.

Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024. a korraldus nr 247 on kaebaja hinnangul haldusakt HMS

§ 51 lg 1 tähenduses. Vald on jätnud kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluses

järgimata KAHOS-ega ettenähtud haldusmenetluse korra, teinud menetlustoiminguid, mida ta

teha ei saa ja andnud selle tulemusel ka õigusvastase haldusakti. Esitatud kaebuse selge

eesmärk ongi kinnisasja avalikes huvides omandamiseks tehtud õigusvastase haldusakti

(korraldus) täies ulatuses tühistamine, kuna see on tehti KAHOS-e ja HMS-i nõudeid mitte

järgides

3.2. Isegi juhul, kui korraldus nr 247 on käsitletav menetlustoiminguna, siis on see

õigusvastane toiming vaidlustatav HKMS § 45 lg 3 alusel. Tartu Halduskohus eiras asjaolu, et

määruskaebuse esitaja kaebajana vaidlustaski kaebuses mh seda, et Kambja vald rikub seadust

kinnisasja avalikes huvides omandamise alustamisel. Kambja vald jättis täitmata temale

KAHOS §-s 7 pandud kohustuse koostada õiguslikult ja sisuliselt põhjendatud menetluse

algatamise teade ja tegi kohe 24.04.2024 korralduse nr 247, millega alustas ebaseaduslikku

haldusmenetlust, mis vältimatult rikub kaebaja subjektiivseid õigusi (sh põhiõigusi). Jättes

üldse koostamata KAHOS § 7 nõuetele vastava teate, on vald eiranud oluliselt ettenähtud

menetluskorda ja rikkunud kaebaja üht põhilist õigust menetluses – õigust olla ära kuulatud

(HKMS § 40).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmisel,

kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud

seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse

võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta

sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne

ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse

menetlusse.

5. Määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu järeldusega, et

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

6. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tegemist on diskretsioonilise alusega, mis

Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui

kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta. Kui kaebeõiguse puudumine ei ole

ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta

kaebus rahuldamata (Riigikohtu 04.10.2017. a määrus asjas nr 3-17-505, p 8).

7. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kuigi halduskohus pidas vallavalitsuse korraldust

nr 247 haldustoiminguks, ei ole kohus vaidlusaluses määruses välja toonud ühtegi viidet

õigusaktidele või tõenditele, mille alusel ta sellise järelduseni jõudis.

Juba esitatud kaebuses väitis kaebaja, et Kambja vald rikub seadust kinnisasja avalikes

huvides omandamise alustamisel, kuna jättis täitmata temale KAHOS §-s 7 pandud kohustuse

koostada esmalt põhjendatud menetluse algatamise teade ja tegi kohe 24.04.2024 korralduse

nr 247, millega alustas ebaseaduslikku haldusmenetlust, mis vältimatult rikub kaebaja

subjektiivseid õigusi, sh õigust olla ära kuulatud.

7.1. Kinnisasja omandamise menetlusest teavitamist reguleerib KAHOS § 7. Viidatud

korralduses nr 247 sellele sättele korralduse andmise alusena ei viidata, samuti ei viidata

nimetatud sättele korralduse põhjendustes. Samas nähtub korralduse sisust, et vallavalitsus

alustab kaebaja kinnisasja osas avalikes huvides sundvõõrandamise menetluse ja vald on juba

tellinud kaebaja kinnistu äralõike osas eksperthinnangu selle maksumuse kohta ja hinnang on

juba koostatud, sisaldades teostatava äralõike hüvitusväärtust. Samuti viidatakse näiteks

KAHOS §-le 15 lg 1, mis käsitleb kinnisasja omandamise menetluses kinnisasja omanikule

omandamise kokkuleppe saavutamise eest motivatsioonitasu maksmist ja räägitakse kinnistu

omanikule tähtaja andmisest pakkumusega nõustumiseks või vastuväite esitamiseks.

Kõnealuse korralduse õigusliku alusena viidatakse näiteks KAHOS §-le 26, mis käsitleb

kinnisasja omandamise menetluses läbirääkimiste pidamist, sh menetluse läbiviija poolt

kinnisasja omanikule kirjaliku pakkumuse tegemist. See säte paikneb KAHOS-e 4. peatükis,

mis räägib kinnisasja omandamise menetlusest.

Nende asjaolude valguses nõustub ringkonnakohus kaebajaga, et halduskohus ei ole

vaidlusaluses määruses kuidagi põhjendanud seda, miks ta leiab, et korralduse nr 247 näol on

tegemist mitte haldusaktiga, vaid haldusmenetlust alustava menetlustoiminguga, millega

kinnisasja omaniku subjektiivseid õigusi ei rikuta.

Halduskohtu poolt viidatud haldusasjas nr 3-18-2196 vaidluse esemeks olnud Maa-ameti teate

puhul oli ka sisuliselt ja vormiliselt tegemist toiminguga, millega üksnes teavitati kinnisasja

omanikku vastava menetluse algatamisest ja anti võimalus esitada omapoolne seisukoht

(KAHOS § 7). Nimetatud teate sisu erineb oluliselt käesolevas asjas vaidluse esemeks oleva

korralduse nr 247 sisust.

8. Lisaks nähtub asja materjalidest, et halduskohus küsis käesolevas asjas 28.05.2024 Kambja

Vallavalitsuselt ka vastust esitatud kaebusele ja EÕK-taotlusele, paludes vastuse esitada koos

materjalidega kohtule 19.06.2024. Valla vastust, sh võimalikke selgitusi selle kohta, kas

vastustaja arvates on tegemist menetlustoiminguga või haldusaktiga, ära ootamata, tegi

halduskohus aga 08.06.2024 kõnealuse määruse, tagastades sellega esitatud tühistamiskaebuse

põhjendusega, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuna tegemist on menetlustoiminguga, mis

kaebaja õigusi ei riku. Nagu juba märgitud, halduskohus oma sellekohast seisukohta millegagi

ei põhjendanud.

9. Jättes sisuliselt välja selgitamata, mis on vaidluse ese, so kas tegemist on haldusaktiga või

menetlustoiminguga ja mis eesmärgil vald on sellise sisuga korralduse välja andnud, ning

jättes ka sisuliselt põhjendamata oma seisukoha, et tegemist on mitte haldusaktiga, vaid

menetlustoiminguga, rikkus halduskohus oluliselt menetlusnorme ja see toob kaasa

halduskohtu 08.06.2024. a määruse tühistamise.

10. Kõike eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg

2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu ei ole käesoleval juhul halduskohtu poolt

kuidagi põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu määruse ja saadab asja tagasi

halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ja esitatud taotluste lahendamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)