2-20-5686/52 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-20-5686

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2024, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

J.P hagi E.L-i vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. novembri 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

J.P apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja J.P (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Meelis Masso

Kostja E.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Severinas Jakubauskas

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28. novembri 2022 otsus.

2. Teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista E.L-ilt J.P kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot ja viivis sellelt summalt võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

kahjuhüvitise tasumiseni.

3. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta E.L-i kanda.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

5. Keelduda J.P poolt apellatsioonkaebusele lisatud tõendite vastuvõtmisest, samuti

16.01.2024 ja 08.05.2024 esitatud tõendite vastuvõtmisest.

6. Keelduda E.L-i poolt 30.05.2023 ja 20.03.2024 esitatud tõendite vastuvõtmisest.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. J.P (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi E.L-i (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja

mõista kehavigastuse tekitamise eest mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel

määratud summas ja viivise sellelt summalt alates lahendi jõustumisest seaduses

sätestatud määras.

2. Hagiavalduse kohaselt elas hageja koos abikaasaga kostjale kuuluvas elamus Tallinnas

Xxxxxx. Kostjal oli varasemalt ühine perekond hageja tütrega. Hageja ja kostja kasutasid

maja erinevaid pooli. Hageja koos abikaasaga tuli xx.xx.xxxx kella 22:05 paiku koju.

Majast väljus joobetunnustega kostja. Kostja kutsus hageja enda välisukse katusealuse

juurde ja küsis hagejalt, kas ta tahab kinžalli saada. Kostja lõi hagejat neli või viis korda

rusikatega näopiirkonda.

3. Hageja pöördus erakorralise meditsiini osakonda. Lääne-Tallinna Keskhaigla xx.xx.xxxx

haigusjuhtumis nr A30649 on fikseeritud, et kostja löögid põhjustasid hagejale parema

huule turse ja punetuse ning ülaigeme proteesi all veritseva haava.

4. Kostja poolse tegevusega kaasnes hagejale füüsiline valu nii kehavigastuse tekitamise ajal,

kui ka hiljem paari nädala jooksul. Hageja harjumuspärane toitumine oli mitme nädala

jooksul takistatud, kuna proteesialuse igeme haav tekitas söömisel valu.

Kostja vastus

5. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja käitub kostja suhtes vaenulikult tulenevalt asjaolust, et

kostja ja hageja tütre kooselu lõppes. Ka vaidlusaluse konflikti tekitaja oli hageja. Hageja

ise ähvardas kostjat kinžalliga lüüa ja seejärel ka ründas. Kostja soovis hageja rünnakut

vältida ja üritas ära minna, kuid hageja järgnes kostjale. Põhja Politseiprefektuur jättis

hageja kuriteokaebuse alusel kriminaalmenetluse algatamata.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 28.11.2022. a otsusega hagi rahuldamata ning mõistis hagejalt

kostja kasuks välja menetluskulud 3808,04 eurot ja viivise.

7. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevas:

-

väidetava kahju tekitamise juhtumiks on xx.xx.xxxx sündmus, algusega u kell 22:05

aadressil Xxxxxxxx, Tallinn, mil kostja tuli kella 22 paiku õue, siis kui hageja ja MP

aeda tulid;

-

xx.xx.xxxx kell 22.07 tegi MP kõne Häirekeskusesse ja kell 22.20 E.L ;

-

tervisekaardi (haigusjuht nr. A30649 2020) kohaselt oli hageja saabumise aeg AS

Lääne-Tallinna Keskhaiglasse xx.xx.xxxx 22:28:02, patsiendi põhidiagnoos oli huule

ja suuõõne pindmine vigastus;

-

poolte suhted on konfliktsed pärast kostja lahkuminekut hageja ja MP tütrest.

8. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt jättis Politsei- ja Piirivalveamet hageja esitatud

kuriteokaebuse suhtes kriminaalmenetluse alustamata. Muuhulgas tõi Politsei- ja

Piirivalveamet kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises välja, et asjas esitatud

materjalist nähtub kahe isiku vaheline sõnavahetus, mis kasvab üle vastastikuseks

füüsiliseks konfliktiks, mille käigus mõlemad osapooled käituvad vastaspoole suhtes

ründavalt.

9. Kohtu hinnangul ei saa kohtule esitatud tõendite pinnalt asuda seisukohale selles, kes oli

vaidlusaluses konfliktis ründaja või kannatanu, kuivõrd tegemist oli vastastikuse

kaklusega, milles kaitsja ja ründaja rollid vahetusid. Isegi juhul, kui hagejale tekkis valu,

tuleb arvestada väidetava kannatanu (hageja) enda osa kahju tekitamises. Hageja võib küll

väita, et tundis valu, kuid seda tuleb hinnata objektiivse kõrvalseisja vaatenurgast.

Käesoleva tsiviilvaidluse asjaolusid arvestades leiab kohus, et hagejal ei saanud

mõistlikult tekkida selline valu, mis õigustaks mittevaralise kahju hüvitamist. Kohus leiab,

et hageja käitumist ei saa kvalifitseerida hädakaitsena.

10. Politsei- ja Piirivalveamet on kohtule esitanud Häirekeskusesse tehtud kõned. MP

esimesel kõnel on kuulda, kuidas MP hüüab mitmel korral kõne alguses: „Oota, J.P, ära

tee!“ ja „[…] J.P, aitab!“. MP Häirekeskusesse tehtud esimene kõne võimaldab kohtul

tuvastada, et isegi hageja abikaasa hinnangul oli hageja xx.xx.xxxx aset leidnud

sündmuses samuti aktiivne osavõtja, mistõttu hageja abikaasa pidi hagejat keelama.

11. Politsei- ja Piirivalveamet on kohtule esitanud turvakaamera salvestuse, mida kohus on

uurinud xx.xx.xxxx kohtuistungil. Kohus leiab, et videosalvestus ei tõenda hageja väidet,

et hagejale oleks tekitatud õigusvastaselt kahju.

12. Kohus on xx.xx.xxxx toimunud kohtuistungil pooled vande all ära kuulanud. Hageja väitis

vande all antud ütlustes ja hagiavalduses, et kostja lõi teda neli-viis korda, kuid Lääne-

Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini keskuse tervisekaardil fikseeritud vigastuse sai

hageja väidetavalt siis, kui kostja teda väidetavalt varikatuse all lõi. Kohtul on

põhjendatud kahtlus, et hageja andis vande all valeütluse, sest turvakaamera salvestuselt

on näha, et hageja ei liigu hetkekski turvakaamera vaateväljast välja ja samuti pole

kaamerasalvestuse ekraanitõmmistelt näha hageja pea järsku liikumist tahapoole (mis

löögi mõjul peaks toimuma). Järelikult ei jõudnud hageja kordagi varikatuse alla ja seega

ei saanud kostja hagejat kordagi varikatuse all lüüa. Eeltoodust tulenevalt on kohus

seisukohal, et hageja vande all antud ütlused on ebausaldusväärsed, sest need on vastuolus

objektiivse turvakaamera salvestusega.

13. Täiendavalt tõendab hageja ütluste mitteusaldusväärsust asjaolu, et kostja on

paremakäeline, mida tõendab videosalvestus. Seega pole eluliselt usutavad hageja

selgitused selle kohta, kuidas sai hageja väidetavalt vigastuse näopiirkonna paremale

poolele, kuna olukorras, kus kostja on paremakäeline, sai kostja tabada tema vastas seisva

hageja näo vasakut poolt.

14. Kostja ütluste kohaselt toimus poolte vahel tõesti sõnavahetus, mis kasvas hageja

initsiatiivil üle füüsiliseks kokkupuuteks. Ülejäänud sündmuse asjaolud on fikseeritud

turvakaamera salvestusel.

15. Kohus leiab, et MP ütlused ei ole samuti usaldusväärsed. Kohtu hinnangul tuleb arvestada

vaidlusvälise asjaoluga, et poolte suhted on konfliktsed seoses kostja ning hageja ja MP

tütre lahku kolimisega ja hageja tõi eraldi välja, et ta andis kostja kohtusse mitte talle

tekkinud kahju korvamiseks, vaid hageja tütre eraldi kolimisest tingitud elamiskulude

kandmiseks. Viidatud asjaolu näitab, et hagil puudub legitiimne motiiv, vaid hagi võib

olla esitatud kostjale kättemaksu motiivil. Näiteks väitis MP Häirekeskusele tehtud kõnes,

et kostja ei ole purjus, kuid MP asus kohtuistungil seisukohale, et kostja oli silmnähtavalt

purjus. Eeltoodust tulenevalt ei põhine MP ütlused vahetult tajutud asjaoludel, vaid MP on

muutnud tema poolt vahetult tajutut vastavalt sellele, kuidas ta arvab, et on hagejale

kasulik, ning hiljem tagantjärele saadud informatsiooni põhjal. Täiendavalt väitis MP, et

tal on telefonis väidetavalt pildid hageja vigastustest, kuid hoolimata negatiivsest

suhtumisest kostjasse ei ole ta neid kohtule esitanud. Kohus toob täiendavalt välja, et kuigi

iga patsient saab endaga seotud dokumendid tervishoiuasutusest kätte, pidi hageja

taotlema tõendite kogumist kohtu kaudu. Ka ei ole eluliselt usutav, et MP-l on olemas

pildid hageja vigastustest, millest tulenevalt esineb põhjendatud kahtlus ka selles, et

hagejal üldse olid mingid vaevused, kui tervishoiutöötaja fikseeris vaid paistes huule ja

mõne millimeetrise haava igemel. Hageja ei ole fikseerinud väidetavalt tekkinud kahju

hilisemalt perearsti või täiendava meditsiinitöötaja juures.

16. Kohtu hinnangul tuleb hagejale tekkinud kahju hindamisel arvestada poolte füüsilist

seisundit, millest tulenevalt ei ole eluliselt usutav, et füüsiliselt tugeva kostja löögid

oleksid saanud põhjustada hagejale niivõrd minimaalsed vigastused.

17. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et asjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud, et

kostja oleks käitunud õigusvastaselt ja et hagejale oleks tekkinud märkimisväärseid

kehavigastusi. Sellest tulenevalt ei saanud hagejale tekkida kahju. Kohus leiab, et hageja

hagi tuleb jätta rahuldamata selle tõendamatuse tõttu.

Apellatsioonkaebus

18. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada

ja uue otsusega hagi rahuldada. Kohus ei ole sisuliselt analüüsinud turvakaamera

lindistust. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et tegemist oli vastastikuse kaklusega, milles

kaitsja ja ründaja rollid vahetusid. Kohus ei ole viidanud ühelegi hageja tegevusele, mille

pinnalt saaks väita, et hageja andis nõusoleku konfliktis osalemiseks. Videomaterjalist

saab järeldada, et kostja lõi hagejat varikatuse all. Maakohtu viide, et videolt ei ole näha

hageja pea järsku liikumist tahapoole, on asjakohatu. Iga löök pea piirkonda ei eelda

koheselt pea kuklasse liikumist.

19. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et eluliselt ei ole usutav hageja selgitus selle kohta,

kuidas hageja sai vigastuse näopiirkonnas paremale poole, kuna olukorras, kus kostja on

paremakäeline, sai kostja tabada tema vastas seisva hageja näo vasakut poolt. Kohtu

järeldus on oletuslik, kuna videolt ei nähtu, kuidas täpselt kostja löök hagejat tabab.

Lisaks sai vigastada hageja suu ja huul, mis asuvad näo keskel.

20. Alusetu on maakohtu väide, et tunnistaja MP ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna

Häirekeskusele tehtud kõnes ta väitis, et kostja ei ole joobes, kuid kohtuistungil väitis, et

kostja oli joobes. Alguses, kui MP helistas Häirekeskusesse, ei saanud ta aru, et kostja oli

joobes. Sellest ta sai aru siis, kui politseinikud tulid. Tunnistaja ütluste ebausaldusväärsust

ei kinnita ka asjaolu, et kohtule ei esitatud M P fotosid hageja vigastustest. See, mis

tõendeid kohtule esitada, on poole otsustada.

21. Ebaselge on kohtu järeldus, et hagejal ei saanud tekkida sellist valu, mis õigustaks

mittevaralise kahju hüvitamist. Vaidlust ei saa olla selles, et huule ja suuõõne pindmine

vigastus tekitab hambaproteese kandvale inimesele valu.

22. Kohtuotsuses puudub normi eelduste sisuline kontroll, kuna kohus ei ole asja õiguslikult

kvalifitseerinud. Üksnes viited mittevaralise kahju hüvitamise normidele ei ole piisavad.

23. Kuna maakohtus esindas kostjat peamiselt jurist Robert Sarv, siis ei ole õigusteenuse

tunnitasu 160 eurot kooskõlas kohtupraktikaga juristide tunnitasu määrade kohta. Kuigi

hagejat esindas ka advokaat, ei ole menetluskulude nimekirjast võimalik aru saada,

millised tööd on teinud jurist ja millised advokaat.

Vastus apellatsioonkaebusele

24. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja teha uus otsus, millega hagi

rahuldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele (TsMS § 657 lg 1 p 2). Kolleegium

on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja rikkunud

tõendite hindamise reegleid.

26. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt toimus xx.xx.xxxx õhtul umbes kella 22:00 ajal

Tallinnas Xxxxxxxx hoovis poolte vahel füüsiline konflikt. Hageja nõuab kostjalt

tervisekahjustuse tekitamise eest mittevaralise kahju hüvitamist.

27. Hageja vande all antud seletuse kohaselt tuli ta õhtul koos abikaasaga koju. Koridorist

jooksis välja kostja ja kutsus hageja varikatuse alla. Kui hageja tuli lähemale, ütles kostja,

et annab hagejale kinžalli. Kui hageja jõudis kostja käeulatusele, tuli tugev löök vastu

hageja nägu. Kostja jäi hagejale tee peale ette ja arvata oli, et ta kavatseb hagejat veel

peksta. Hageja hakkas nö teed tegema, et koju saada. Hageja hakkas kätega vehkima,

kostja tuli hagejale järgi ja peksis hagejat veel. Hageja vaatas, et mingit väljapääsu ei ole

ja lõi jalaga vastu kostja jalgu. Kostja jäi seisma, lõpetas peksmise ja läks tuppa.

28. Kostja vande all antud seletuse kohaselt oli kostja juba magama läinud, kui kuulis koera

haukumist. Kostja läks välja vaatama ja nägi, et hageja koos abikaasaga tulid koju.

Eelnevalt samal päeval oli hageja kostjale öelnud, et tal ei ole kinžallist pääsu. Kui hageja

tuli koju, küsis kostja, kas hageja tahab kostjale kinžalli neeru lüüa. Selle peale hageja lõi

kostjat. Kostja pööras selja ja tahtis ära minna, aga hageja tuli järgi ja tahtis kostjat jälle

lüüa. Kostja üritas teda eemale peletada, hageja tahtis jälle lüüa. See toimus mitu korda.

Viimane kord suutis kostja hageja kuidagi eemale peletada. Siis jäi hageja lõpuks rahule ja

kostja sai tuppa minna.

29. Tunnistaja MP ütluste kohaselt tuli ta koos hagejaga koju. Nad tulid väravast sisse ja

kostja jooksis toast välja nendele vastu. Kostja ütles hagejale, et tahad kinžalli saada ja lõi.

Peale lööki hageja taganes ja küsis, et miks kostja nii tegi. Tunnistaja ütles hagejale, et

jäta järgi, pole mõtet vaielda, lähme ära. Siis hakkas kostja uuesti hagejat lööma, tegi seda

mitu korda.

30. Kohtule esitatud turvakaamera salvestiselt nähtub, et ründavaks pooleks ei olnud üksnes

kostja, vaid ka hageja ründas kostjat, st kaitsja ja ründaja rollid vaheldusid. Sealjuures ei

nõustu kohus hageja väitega, et ta püüdis kätega endale üksnes nö teed teha.

Turvakaamera salvestiselt nähtub muuhulgas, et kui kostja soovis hagejast eemalduda ja

liikus tagasi maja poole, läks hageja temale järgi ja ründas kostjat kätega, mille peale

kostja ründas hagejat vastu. Üksteisevastased ründed olid korduvad. Salvestiselt ei ole

näha kogu pooltevaheline konflikt. Mitmel korral kaovad pooled turvakaamera

vaateväljast ära. Seejuures ei ole näha, kes füüsilist konflikti alustas. Hageja ja tema

abikaasa väitel alustas seda kostja. Kostja väitel lõi esimesena hageja. Arvestades, et

hageja seletus ja tema abikaasa tunnistajana antud ütlus ühelt poolt ning kostja seletus

teiselt poolt on omavahel vastuolus, ning et turvakaamera salvestiselt füüsilise konflikti

algus selgelt ei nähtu, siis ei ole võimalik üheselt tuvastada, kes kaklust alustas. Seda, mis

toimus turvakaamera vaateväljast väljaspool, ei saa tõsikindlalt järeldada ka turvakaamera

vaatevälja jäävast poolte kehahoiakutest ja liikumistest. Hoolimata sellest, et ei ole

võimalik üheselt tuvastada, kumb lõi esimesena, saab ringkonnakohtu arvates poolte

väidete pinnalt siiski järeldada, et konfliktse olukorra initsieeris kostja, kes väljus majast,

et hakata sõimlema koju tuleva hagejaga.

31. Tervisekaardi kohaselt läks hageja xx.xx.xxxx kell 22:28 AS Lääne-Tallinna

Keskhaiglasse, kus fikseeriti, et hagejal on parem huul turses ja punetav, ning ülaigemel

proteesi alt veritsev haav paari millimeetrise läbimõõduga.

32. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või

tervisekahjustuse tekitamisega. Kuna xx.xx.xxxx toimus poolte vahel kaklus ning vahetult

pärast seda fikseeriti AS Lääne-Tallinna Keskhaiglas hagejal ülalmärgitud vigastused, siis

on usutav, et nimetatud vigastused tekitas kostja hagejale kakluse käigus.

33. Kolleegiumi hinnangul puuduvad kostja käitumises õigusvastasust välistavad asjaolud.

VÕS § 1045 lg 2 p 2 järgi ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kannatanu nõustus

kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või

heade kommetega. Riigikohus on 22.09.2010 otsuses kriminaalasjas 3-1-1-60-10 (p 17.2)

selgitanud, et osapoolte kokkuleppel toimunud kaklus välistab hädakaitseõiguse, kuna

selles osalejad on enda tervise kahjustamisega nõustunud. Sealjuures on kannatanu

nõusolek konkreetses situatsioonis õigustavaks asjaoluks vaid juhul, kui see on antud enne

teo toimepanemist ja kehtib veel õigushüve rikkumise hetkel. Ringkonnakohtu hinnangul

ei ole käesoleval juhul tõendatud, et hageja nõustus enne füüsilise konflikti algust

vastastikuse kaklusega. Seda ei saa järeldada ka asjaolust, et hageja püüdis kakluse käigus

kostjat vastu rünnata.

VÕS § 1045 lg 2 p 3 järgi ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja tegutses

hädakaitse- või hädaseisundis. Asjas esitatud tõendite pinnalt puudub alus väita, et kostja

oli hädakaitse- või hädaseisundis.

34. VÕS § 1050 lg 1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab,

et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole süü

puudumist tõendanud.

35. Ülaltoodust tulenevalt vastutab kostja hagejale õigusvastaselt tekitatud tervisekahjustuse

eest.

36. TsMS § 366 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitamise hagis võib nõutava hüvitise

summa hagis märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Vastavalt

VÕS § 134 lg-le 2, isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema

tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest,

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule

mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Seega on hagejal õigus nõuda

mittevaralise kahju hüvitamist.

Tervisekaardilt nähtuvalt sai hageja kergeid vigastusi (parem huul turses ja punetav,

ülaigemel proteesi all veritsev haav paari millimeetrise läbimõõduga). Sealjuures on

usutav hageja väide, et löögist saadud igeme haav tekitas hagejale söömisel paaril nädalal

valu.

Kostja on seisukohal, et kahjuhüvitist tuleb vähendada VÕS § 139 alusel nullini, kuna

hageja ise põhjustas kahju tekitamise. Kolleegium märgib, et Riigikohus on selgitanud, et

VÕS § 139 ja § 140 reguleerivad üksnes varalise kahju eest mõistetava hüvitise

vähendamist (vt RKTKo 3-2-1-85-08, p 14). Kannatanu omaosalust saab arvestada

mittevaralise kahju hüvitise määramisel VÕS § 134 lg 5 kohaselt, mis sätestab, et

mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning

kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

Ringkonnakohus leiab, et mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada

ka, et hageja ise käitus ründavalt muuhulgas siis, kui kostja püüdis kakluse käigus hagejast

eemalduda ja liikus tagasi maja poole. Sellega pikendas hageja ise kakluse kestvust.

Pidades silmas kostja poolt hagejale tekitatud tervisekahjustuse olemust, aga ka hageja

enda käitumist konfliktis, ning võttes arvesse mittevaralise kahju hüvitamise

kohtupraktikat (vt Riigikohus. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.-

2022. aastal. Kohtupraktika analüüs, Tartu 2023), peab ringkonnakohus käesoleval juhul

mittevaralise kahju hüvitise põhjendatud suuruseks 300 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja

mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

37. Hageja lisas apellatsioonkaebusele kuvatõmmised turvakaamera salvestiselt. Kolleegium

leiab, et kuna kohtule on esitatud turvakaamera salvestis ise, siis puudub vajadus

kuvatõmmiste esitamiseks ja kohus keeldub nende vastuvõtmisest (TsMS § 238 lg 1 p 2).

Kostja esitas 30.05.2023 ringkonnakohtule prokuratuuri 10.04.2023 määruse kaebuse

rahuldamise ja kriminaalmenetluse nr 2323170089 uurimisalluvusse edastamise kohta

(kostja lepingulise esindaja M. Mürgi kuriteokaebus, milles paluti kontrollida, kas hageja

ja MP käitumises esinevad KarS § 320 lg 1 sätestatud kuriteo tunnused). Hageja esitas

16.01.2024 ringkonnakohtule PPA 05.12.2023 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse

lõpetamise põhistamata määruse. Kostja esitas 20.03.2024 ringkonnakohtule prokuratuuri

19.03.2024 määruse, millega PPA 05.12.2023 määrus tühistati. Hageja esitas 08.05.2024

ringkonnakohtule PPA 25.04.2024 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise

põhistamata määruse. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tõenditel ei ole asja

lahendamiseks tähtsust, mistõttu kohus keeldub nende vastuvõtmisest (TsMS § 238 lg 1).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

38. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja rahuldab uue otsusega hagi, siis tuleb

menetluskulud maakohtus- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda (TsMS § 163 lg 1).

Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks

määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest

(TsMS § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)