2-22-5578/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.06.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-5578

Kohtuasi

J.L-i hagi E.H

vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.05.2023 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja liik

E.H 28.06.2023 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja J.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tarvo Lindma

Kostja E.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Hendrik Mühls

Menetluse liik

Asja läbivaatamine kohtuistungil 12.06.2024 poolte

esindajate osavõtul

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 17.05.2023 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta E.H kanda.

4. Mõista E.H-lt J.L-i kasuks välja menetluskulude hüvitis 1933 eurot (sh

käibemaks). Nimetatud summalt tuleb E.H-l alates otsuse jõustumisest kuni

kohustuse kohase täitmiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-22-5578

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. J.L (hageja) esitas E.H (kostja) vastu hagi, milles taotles järgmist:

Kohustada E.H-d ümber lükkama Eesti Rahvusringhäälingu ees E.H poolt Eesti

Rahvusringhäälingule avaldatud alljärgnevad ebaõiged andmed:

1) Lisaks 31.01.2019.a. J.L-i ja E.H vahel sõlmitud kirjalikele tehingutele lepiti kokku, et

äriühing, millele kuulub Tallinna lennujaama läheduses asuv ning mitu miljonit väärt

kinnistu, vormistatakse maksuriski vältimiseks ajutiselt J.L-i äriühingu nimele.

2) J.L lubas samaaegselt E.H-le , et paari-kolme kuu jooksul vormistatakse selle äriühingu

osalus E.H-le tagasi.

3) J.L pettis eeltoodud asjaoludel E.H-lt välja Tallinnas Lennujaama tee 9 asuva kinnistu ja

selle omanikfirma osaluse.

ja saatma selleks hiljemalt kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Eesti

Rahvusringhäälingu Eesti Televisoooni postiaadressile kirjalikus vormis või eposti aadressile

etv@err.ee digitaalselt allkirjastatult järgmise sisuga avaldus:

„Käesolevaga mina, E.H , teavitan Teid, et avaldasin Eesti Rahvusringhäälingule ja Eesti

Televisioonis XX.XX.XXXX eetris olnud saate „Pealtnägija” tegijatele nimetatud saate

tegemisel ja saates antud intervjuus J.L-i kohta järgmised valeväited:

1) Lisaks 31.01.2019.a. J.L-i ja E.H vahel sõlmitud kirjalikele tehingutele lepiti kokku, et

äriühing, millele kuulub Tallinna lennujaama läheduses asuv ning mitu miljonit väärt

kinnistu, vormistatakse maksuriski vältimiseks ajutiselt J.L-i äriühingu nimele

2) J.L lubas samaaegselt E.H-le , et paari-kolme kuu jooksul vormistatakse selle äriühingu

osalus E.H-le tagasi.

3) J.L pettis eeltoodud asjaoludel E.H-lt välja Tallinnas Lennujaama tee 9 asuva kinnistu ja

selle omanikfirma osaluse.

Kohustada E.H-d hiljemalt kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Eesti

Rahvusringhäälingu Eesti Televisiooni postiaadressile kirjalikus vormis või e-post aadressile

etv@err.ee digitaalselt allkirjastatult järgmise sisuga avaldus:

„Palun Eesti Televisiooni saates „Pealtnägija“ ümber lükata minu poolt avaldatud ebaõiged

andmed ja avaldada selleks alljärgnev avaldus kas suuliselt etteloetuna või ekraanil kuvatava

tekstina:

Käesolevaga mina, E.H , teavitan Teid, et avaldasin Eesti Ringhäälingule ja Eesti

Televisioonis XX.XX.XXXX eetris olnud saate „Pealtnägija“ tegijatele saate tegemisel ja

saates antud intervjuus J.L-i kohta järgmised valeväited:

1) Lisaks 31.01.2019 J.L-i ja E.H vahel sõlmitud kirjalikele tehingutele lepiti kokku, et

äriühing, millele kuulub Tallinna lennujaama läheduses asuv ning mitu miljonit väärt

kinnistu, vormistatakse maksuriski vältimiseks ajutiselt J.L-i äriühingu nimele.

2-22-5578

2) J.L lubas samaaegselt E.H-le , et paari-kolme kuu jooksul vormistatakse selle äriühingu

osalus E.H-le tagasi.

3) J.L pettis eeltoodud asjaoludel E.H-lt välja Tallinnas Lennujaama tee 9 asuva kinnistu ja

selle omanikfirma osaluse.

Eeltoodud avalduse palun avaldada esimesel võimalusel.“

2. Hagiavalduse kohaselt oli XX.XX.XXXX Eesti Rahvusringhäälingu eetris saade

„Pealtnägija“, kus käsitleti ühe teemana hageja ja kostja vahelisi suhteid, sealhulgas käsitleti

saates teemat, mille kohaselt hageja hoidis mitme aasta vältel kostja vara enda nimel kuna

kostja soovis oma abikaasaga tekkinud tüli tõttu varjata enda varasid oma abikaasa eest.

3. Kostja avaldas saates „Pealtnägija“ ja selle saatejuhtidele järgmisi ebaõigeid andmeid:



lisaks 31.12.20219 hageja ja kostja vahel kirjalikult sõlmitud tehingutele lepiti kokku,

et äriühing, millele kuulub Tallinna lennujaama läheduses asuv ning mitu miljonit

väärt kinnistu, vormistatakse maksuriski vältimiseks ajutiselt hageja äriühingu nimele;



hageja lubas samaaegselt kostjale, et paari-kolme kuu jooksul vormistatakse selle

äriühingu osalus kostjale tagasi;



hageja pettis eeltoodud asjaoludel kostjalt välja Tallinnas Lennujaama tee 9 asuva

kinnistu ja selle omanikfirma osaluse.

4. Hageja hinnangul on kõik eelnimetatud faktiväited sisult ebaõiged, kuna 31.01.2019 ega

varem ega hiljem ei ole hageja kunagi mistahes vormis kokku leppinud kostja ega ühegi teise

isikuga, et hageja või mõni tema äriühing omandab Tallinnas Lennujaama tee 9 asuva

kinnistu või seda omava äriühingu osaluse ajutiselt ning kohustub selle hiljem üle andma või

vormistama kostjale või mõnele tema äriühingule. Samuti ei ole hageja eeltoodud asjaoludel

mistahes viisil kostjat petnud. Petmine ja lubadusest mittekinnipidamine on selgelt

negatiivsed ja taunitavad, samuti õigusvastased tegevused. Iga sellise tegevuse omistamine

isikule on isiku mainet oluliselt kahjustav ja selle isiku au teotav, kuivõrd loob isikust

kuvandi, et isik on pannud või paneb toime taunitavaid ja/või õigusvastaseid tegusid. Seega

on faktiväited hageja au teotavad ja mainet kahjustavad. Kuivõrd faktiväited on ebaõiged,

ning lisaks ka hageja au teotavad, on kostja tegevus eeltoodud asjaoludel õigusvastane. Igal

juhul on kostja tegevus faktiväidete esitamisel on olnud õigusvastane ning kostja on

kohustatud ebaõiged faktiväited ümber lükkama pelgalt seetõttu, et need on sisult ebaõiged.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata.

6. Kostja leidis, et hagi on esitatud vale kostja vastu, mistõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata.

Kõik faktiväited, mille ümberlükkamist hageja taotleb, seonduvad kostja poolt juhitava

äriühingu S OÜ majandustegevusega. Kostja kui S OÜ juhatuse liige on selliseks isikuks

TsÜS § 132 lg 1 tähenduses, kelle käitumine juhatuse liikmena omistatakse tema poolt

juhtitavale äriühingule, st S OÜ-le.

7. Sõltumata sellest, kas kostja poolt „Pealtnägija“ saates antud ütlusi saab pidada kostja kui

füüsilise isiku enda nimel antuks ja kas kohus tuvastab tsiviilasjas nr 2-20-3160 hageja

käitumise õigusvastasuse või mitte, tuleb hinnata VÕS § 1046 lg 2 II lause alusel seda, kas ja

kui suur hageja õiguste väidetav riive on toime pandud. Kuna kostja poolt saates antud ütlused

puudutasid üksnes 31.01.2019 osaga seotud tehingut ja selle alusel kostja poolt juhitavale S

OÜ-le tekkinud varalist kahju, siis on ilmselge, et tegemist on oma olemuselt pooleliolevat

2-22-5578

ärivaidlust puudutavate faktiväidetega. Kui võrrelda neid faktiväiteid, mille ümberlükkamist

hageja nõuab, pole nende faktiväidete näol tegemist nn raske kaaluga õigusrikkumisega.

Kohane õiguskaitsevahend on hagejal juhul, kui ta ei nõustu temale esitatud pretensioonidega,

esitada oma vastuväited kohtule, mida hageja on tsiviilasjas nr 2-20-3160 ka teinud.

8. Kostjale jääb arusaamatuks see, kas ja kuidas ning millise intensiivsusastmega saates kostja

poolt öeldu hageja kui füüsilise isiku mittevaralisi õigusi riivas. Üksnes see, et isiku hinnangul

on tema suhtes avaldatud faktiväide vale, ei anna automaatselt alust VÕS § 1047 alusel hagi

rahuldamiseks. Kui hageja peab avaldatut ebaõigeteks faktiväideteks, siis jääb arusaamatuks,

milles seisneb hageja väidetav õiguste riive. Kui hageja peab neid aga väärtushinnanguteks

tema suhtes, siis selle ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ei saa.

9. Kostja rõhutas, et käesoleval ajahetkel ei ole võimalik üheselt asuda seisukohale, kas need

asjaolud, mille osas hageja väidab, et tegemist on tõele mittevastavate väidetega, on ebaõiged

või mitte. Seda tuvastab kohus pooleliolevas tsiviilasjas nr 2-20-3160.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Harju Maakohus rahuldas 17.05.2023 hagi ning kohustas kostjat ümber lükkama Eesti

Rahvusringhäälingu ees kostja poolt Eesti Ringhäälingule avaldatud ebaõiged andmed:

1) Lisaks 31.01.2019 J.L-i ja E.H vahel sõlmitud kirjalikele tehingutele lepiti kokku, et

äriühing, millele kuulub Tallinna lennujaama läheduses asuv ning mitu miljonit väärt

kinnistu, vormistatakse maksuriski vältimiseks ajutiselt J.L-i äriühingu nimele.

2) J.L lubas samaaegselt E.H-le , et paari-kolme kuu jooksul vormistatakse selle äriühingu

osalus E.H-le tagasi.

3) J.L pettis eeltoodud asjaoludel E.H-lt välja Tallinnas Lennujaama tee 9 asuva kinnistu ja

selle omanikfirma osaluse.

ja saatma selleks hiljemalt kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Eesti

Rahvusringhäälingu Eesti Televisiooni postiaadressile kirjalikus vormis või e-post aadressile

etv@err.ee digitaalselt allkirjastatult järgmise sisuga avaldus:

„Käesolevaga mina, E.H , teavitan Teid, et avaldasin Eesti Ringhäälingule ja Eesti

Televisioonis XX.XX.XXXX eetris olnud saate „Pealtnägija“ tegijatele saate tegemisel ja

saates antud intervjuus J.L-i kohta järgmised valeväited:

1) Lisaks 31.01.2019 J.L-i ja E.H vahel sõlmitud kirjalikele tehingutele lepiti kokku, et

äriühing, millele kuulub Tallinna lennujaama läheduses asuv ning mitu miljonit väärt

kinnistu, vormistatakse maksuriski vältimiseks ajutiselt J.L-i äriühingu nimele.

2) J.L lubas samaaegselt E.H-le , et paari-kolme kuu jooksul vormistatakse selle äriühingu

osalus E.H-le tagasi.

3) J.L pettis eeltoodud asjaoludel E.H-lt välja Tallinnas Lennujaama tee 9 asuva kinnistu ja

selle omanikfirma osaluse.

Maakohus kohustas kostjat hiljemalt kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

arvates Eesti Rahvusringhäälingu Eesti Televisiooni postiaadressile kirjalikus vormis või e-

post aadressile etv@err.ee digitaalselt allkirjastatult järgmise sisuga avaldus:

„Palun Eesti Televisiooni saates „Pealtnägija“ ümber lükata minu poolt avaldatud ebaõiged

andmed ja avaldada selleks alljärgnev avaldus kas suuliselt etteloetuna või ekraanil kuvatava

tekstina:

2-22-5578

Käesolevaga mina, E.H , teavitan Teid, et avaldasin Eesti Ringhäälingule ja Eesti

Televisioonis XX.XX.XXXX eetris olnud saate „Pealtnägija“ tegijatele saate tegemisel ja

saates antud intervjuus J.L-i kohta järgmised valeväited:

1) Lisaks 31.01.2019 J.L-i ja E.H vahel sõlmitud kirjalikele tehingutele lepiti kokku, et

äriühing, millele kuulub Tallinna lennujaama läheduses asuv ning mitu miljonit väärt

kinnistu, vormistatakse maksuriski vältimiseks ajutiselt J.L-i äriühingu nimele.

2) J.L lubas samaaegselt E.H-le , et paari-kolme kuu jooksul vormistatakse selle äriühingu

osalus E.H-le tagasi.

3) J.L pettis eeltoodud asjaoludel E.H-lt välja Tallinnas Lennujaama tee 9 asuva kinnistu ja

selle omanikfirma osaluse.

Eeltoodud avalduse palun avaldada esimesel võimalusel.“

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda mõistes kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulu 4200 eurot ning viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

11. Esmalt võttis maakohus seisukoha kostja taotluse osas jätta hagi läbi vaatamata TsMS §

423 lg 2 p 2 alusel. Vaidlusalused faktiväited avaldas kostja suuliselt telesaates ning

vaidlusalusest telesaatest ei nähtu, et kostja oleks teinud avaldusi mistahes teise isiku nimel

esindajana või tema huvides. Seega ei oma tähtsust, kas kostja oli faktiväidete avaldamise ajal

juriidilise isiku seaduslik esindaja ja/või huvides tegutseja ning et avaldatud väited puudutasid

kostja juhtivat juriidilist isikut. Eelnevast tulenevalt puudub alus jätta hagi läbi vaatamata

TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.

12. Maakohus on juba 15.09.2022 kohtumäärusega võtnud seisukoha käesoleva menetluse

peatamata jätmise kohta, leides, et tsiviilasjas nr 2-20-3160 ei otsusta ega saa kohus otsustada

käesolevas asjas otsustamisele kuuluvaid asjaolusid. Seepärast jättis maakohus tähelepanuta

kostja poolt peatamise taotlusega seonduva koos vastavate tõenditega.

13. Maakohus leidis, et väide isiku poolt pettuse toimepanemises on faktiväide. See, kas

pettus on toimunud või mitte, on faktiline asjaolu ja see on objektiivselt tuvastatav. Samuti on

faktiväitena käsitatav väide, et isikute vahel on sõlmitud teatud kokkulepe või et üks isik on

andnud teisele isikule teatud lubaduse. Taolise kokkuleppe olemasolu ja lubaduse andmine on

samuti objektiivselt tuvastatav. Seetõttu on kõik kostja poolt esitatud väited käsitatavad

faktiväidetena ning nende tõele vastavus on objektiivselt kontrollitav. Väide, et isik ei pea

lubadustest kinni ning on toime pannud pettuse, on isikut kahjustav, luues hagejale negatiivse

kuvandi. Seega on faktiväited hageja au teotavad ja mainet kahjustavad. Kuivõrd faktiväited

on ebaõiged, ning lisaks ka hageja au teotavad, siis on kostja tegevus eeltoodud asjaoludel

õigusvastane.

14. Kuigi kostja on leidnud, et vaidlusalused väited ei sisalda isiklikku ega ebakohast

väärtushinnangut ning et hageja on ise kõnealuses telesaates esitanud ebakohaseid

väärtushinnanguid, ei seondu sellised kostja seisukohad väärtushinnangu kohta antud

nõudega, kuna hageja nõuab kostjalt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamistega ega ole

esitanud nõudeid seonduvalt ebakohaste väärtushinnangutega.

15. Kostja on väitnud, et ta esines „Pealtnägija“ saates S OÜ esindajana ja nimel, kuid

kõnealuse saate salvestises puudub mistahes viide sellele, et kostja oleks avaldusi teinud S

OÜ nimelt. Samuti ei ole kostja viidanud ühelegi saate osale, kus saate avaldaja või

ajakirjanikud oleks avaldanud, et kostja teeb saates avaldusi S OÜ nimel. Ainuüksi asjaolu, et

2-22-5578

kostja on S OÜ juhatuse liige, ei anna alust järelduseks, et tema avaldused on tehtud S OÜ

nimel. Kuigi kostja on väitnud, et rääkis saates S OÜ nimel, on hageja viidanud kostja

17.08.2023 menetlusdokumendi lisale, millest nähtub, et kostja on kõnealuste teemadega

seoses pidanud pereettevõtteks L OÜ-d ja R OÜ-d.

16. Kuivõrd hageja nõudis kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist ega esitanud nõudeid

seoses väärtushinnangutega, jättis maakohus kostja vastuväited seoses väärtushinnanguga

tähelepanuta. Kostja on väitnud, et kuna hageja ei ole esitanud hagi kohe pärast vaidlusaluse

telesaate eetrisse minekut, vaid alles kolme aasta möödumisel saate eetrisse minekust, siis ei

ole hageja riive nii intensiivne. Maakohtu arvates asjaolu, kas hagi esitatakse kohe pärast

väidetavat ebaõigete andmete avaldamist või enne kolme aasta möödumist, ei oma asja

lahendamise seisukohalt tähtsust. Lisaks on õige hageja osundatu, et ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamise nõude rahuldamisel ei oma õiguslikku tähendust see, kui intensiivne on

olnud hageja õiguste riive. Kostja on väitnud ka, et hagi on esitatud kostja survestamiseks,

kuid hageja on seda eitanud ning kostja tõendeid oma väite tõendamiseks esitanud ei ole.

17. Kuigi kostjal lasub TsMS § 230 lg 1 kohaselt kohustus oma vastuväiteid tõendada, ei ole

ta hageja kohta avaldatud faktiväidete õigsust tõendanud.

18. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Hagejal on õigus nõuda kostjalt tema poolt Eesti Rahvusringhäälingule

avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamist Eesti Rahvusringhäälingu ees ning

täiendavalt avalduse tegemist Eesti Rahvusringhäälingule taotlusega lükata ümber

saates „Pealtnägija“ esitatud vastavad ebaõiged andmed kostja enda kulul.

19. TsMS § 162 lg 1 järgi jättis maakohus menetluskulud kostja kanda ning määras hageja

menetluskuludeks 4200 eurot, mille mõistis kostjalt hageja kasuks välja.

Apellatsioonkaebus

20. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu

otsuse ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks

läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Lisaks taotles

kostja peatada käesoleva tsiviilasja menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-20-3160 tehtava

kohtuotsuse jõustumiseni.

21. Kostjale jääb arusaamatuks maakohtu põhjendus, et käesolev asi ja tsiviilasi nr 2-20-3160

ei ole kuidagi omavahel seotud, kuivõrd nagu kostja korduvalt on rõhutanud, siis tsiviilasjas

nr 2-20-3160 tuvastab kohus justnimelt nende faktiliste asjaolude olemasolu/mitte olemasolu,

millega seonduvaid faktiväiteid hagiga ümber lükata soovitakse.

22. Kui hageja soovis saates avaldatud faktiväidete ümberlükkamist üksnes põhjusel, et need

faktiväited on hageja arvates ebaõiged, siis järelikult tulnuks hagejal ka tõendada, et need

faktiväited on tegelikkuses ebaõiged. Kuna hageja ei tugine oma õiguste väidetavale riivele/au

teotamisele vms, vaid üksnes ja ainult faktiväidete väidetavale ebaõigsusele, siis lasub hagejal

ka oma väidete tõendamiskoormis. Maakohus on põhjendamatult otsuses kostjale ette heitnud,

et kostja ei ole tõendanud, et need faktiväited, mille ümberlükkamist hagiga temalt nõutakse,

oleksid õiged, kohus on jaganud asjas tõendamiskoormise ebaõigesti. Lisaks eelnevale on

kohus jätnud otsuses tähelepanuta need tõendid, mida kostja on esitanud.

2-22-5578

23. Kostja jäi seisukohale, et hagi on esitatud vale kostja vastu, sest kostja esines saates S OÜ

esindajana.

Vastustaja seisukoht

24. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu, palus jätta see rahuldamata ning

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioon-

kaebus jääb rahuldamata ja kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

26. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu lahendi täies ulatuses.

27. Maakohus selgitas asja lahendamiseks õigesti välja, milliseid väiteid on kostja avaldanud

ning kolleegium nõustub maakohtuga, et need on faktiväited, kostja avaldatu käib hageja

kohta ja kostja on käsitatav vaidlusaluste väidete avaldajana. Maakohus ei eksinud ka

tõendamiskoormise jagamisel ning leidis õigesti, et kostja avaldatud väidete tõesust ei

tõendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg

6 ls 1). Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

28. Esmalt tuleb kohtul hinnata, kas kostja avaldatud faktiväide on hageja au teotav ehk tema

mainet kahjustav. Hageja peab tõendama faktiväite avaldamist ja põhistama selle au teotavat

iseloomu. Juhul, kui avaldatud faktiväide kahjustas hageja mainet, lasub kostjal tulenevalt

VÕS § 1047 lg-st 2 selle faktiväite tõesuse tõendamise koormis. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et vaidlusalused faktiväited olid hageja au teotavad. Maakohus leidis õigesti, et

väide, et isik ei pea lubadustest kinni ja on toime pannud pettuse, on isikut kahjustav, sest

loob hagejast avalikkuse ees kuvandi kui ebaausast inimesest ning viidatud tegevuste

omistamine hagejale kahjustavad tema mainet ja on au teotava iseloomuga. Seega tulnuks

vaidlusaluste väidete õigsust tõendada kostjal.

Maakohus leidis õigesti, et kostjal hageja kohta esitatud faktiväidete õigsust tõendada ei

õnnestunud. Kostja heidab maakohtule ette tõendite hindamata jätmist ning kaebuses

viidatakse kaalumist vajavate tõenditena kostja ja V. Särgava vahelise telefonivestluse

salvestisele ja tsiviilasjas 2-20-3160 kostja poolt poole seadusliku esindajana antud seletusele.

Kolleegiumi hinnangul ei nähtu tõendina esitatud telefonivestluse salvestisest kostja väidetud

suulisi kokkuleppeid Lamesa Kapital OÜ osa ajutise võõrandamise ja hilisema tagasi

võõrandamise kohta. Telefonivestluse salvestises ei avalda V. Särgava, et pooled oleks kostja

väidetud äriühingute nimel vahetanud tahteavaldusi, millest oleks aru saada, et sõlmiti kostja

väidetud sisuga kokkuleppe(d). Vastusena kostja küsimustele ja etteheidetele prognoosib V.

Särgava abstraktselt suulistele kokkulepetele viidates võimalikku konflikti hagejaga ja

soovitab seda vältida. Kostja avaldatud väidete õigsust ei saa lugeda tõendatuks üksnes

tsiviilasjas 2-20-3160 kostja enda poolt poole seadusliku esindajana vande all antud

seletusega. Kostja kaebuses ei ole selgitusi, mis võimaldaks neid tõendeid hinnata teisiti ning

see ei selgunud täpsemalt ka kohtuistungil.

2-22-5578

29. Ringkonnakohus ei nõustu kostja käsitlusega, mille kohaselt on hagi rahuldatud ebaõige

kostja suhtes. Riigikohtu kujundatud praktika kohaselt on avaldaja isik, kes teeb kolmandatele

isikutele andmed teatavaks (RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 40; RKTKo 10.04.2024, 2-

20-3847/48, p 12). Vaidluse all ei ole, et kostja avaldas vaidlusalused andmed. Seega on

täidetud eeldus, et avaldajaks vaidlusaluste faktiväidete puhul, millele hageja kostja vastu

nõuet esitades tugineb, on kostja.

Kuigi üldjuhul ei saa juriidiline isik olla õigusvastase teo toimepanijaks, võib ta ikkagi

vastutada juriidilise isiku organite või teatud juriidilise isikuga seotud isiku, näiteks juhatuse

liikme toimepandud teo tagajärgede eest. Nii näiteks võib juriidiline isik VÕS § 1054 järgi

vastutada ka isikute deliktide eest, keda ta kasutab oma kohustuste täitmiseks. Käesoleval

juhul ei oma see aga tähtsust, sest S OÜ vastu ei ole hagi esitatud. Küsimus, kas kostja kõrval

saaks avaldajana käsitada ka S OÜ-t saaks tähendust omada vaid siis, kui hageja nõue oleks

suunatud ka äriühingu vastu. Ka sel juhul ei ole kostja vastutus välistatud, sest VÕS § 1054 ei

reguleeri ega välista kahju põhjustanud isiku enda deliktilist vastutust kannatanu ees,

sätestades vaid eeldused, mille täitmise korral vastutab isik teise isiku poolt toimepandud

õigusvastase teo eest. Eelnevat arvestades, ei ole alust kaaluda TsÜS § 132 lg 1 kohaldatavust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

30. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda.

31. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

32. Hageja 12.06.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on tema apellatsioonkaebuse

menetlemisega seotud esindajakulu 1933 eurot (sh käibemaks): tutvumine kostja

apellatsioonkaebuse ja maakohtu otsusega ning vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 5

tundi; 29.01.2024 avalduse koostamine kohtule 0,75 tundi; kohtu 29.05.2024 kirjaga

tutvumine ja 04.06.2024 seisukoha koostamine 0,75 tundi; ettevalmistus 12.06.2024

kohtuistungiks 0,75 tundi; esindamine 12.06.2024 kohtuistungil 1 tund. Hageja lepingulise

esindaja tunnitasu oli esimese toimingu ajal 228 eurot (sh käibemaks) ja ülejäänud toimingute

ajal 244 eurot (sh käibemaks).

33. Kostja hageja menetluskulude nimekirja osas seisukohta ei esitanud.

34. Ringkonnakohus peab hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ning nende ajakulu

arvestades nii tsiviilasja olemust kui ka hageja menetlusdokumentide sisu põhjendatuks ja

vajalikuks täies mahus. Kolleegiumi arvates ei ületa hageja esindaja tunnitasu keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu määral, mida kohtupraktika ei aktsepteeri. Hageja

kinnitas vastavalt TsMS § 174 lg-le 10, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul

põhjusel käibemaksu tagasi arvestada.

35. Seega olid hageja taotletud menetluskulud 1933 eurot (sh käibemaks)

apellatsioonimenetluses põhjendatud ja vajalikud ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

2-22-5578

(allkirjastatud digitaalselt)