Legislator Case Law & Legislation
2-24-6389/7 AI generated

2-24-6389/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-24-6389/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kuulutada välja H L (Linn, isikukood: XXX) pankrot 27. juunil 2024 kell 16.15. Nimetada H L pankrotihalduriks vandeadvokaat Ene Ahas (Advokaadibüroo Tetris

Legislator headnote

AI generated

2-24-6389/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: juunil 2024 kell 16.15. Nimetada H L pankrotihalduriks vandeadvokaat Ene Ahas (Advokaadibüroo Tetris

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-24-6389

Määruse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2024 kell 16.15, Pärnu

Tsiviilasi

H L maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: H L (isikukood XXX, elukoht

registris ja avalduses: XXX)

Usaldusisik:

vandeadvokaat

Ene

Ahas

(Advokaadibüroo Tetris; Mustamäe tee 16, Tallinn tel

5106442; e-post: ene@tetrisab.ee)

Kohtuistung

20. juunil 2024, osalesid H L ja Ene Ahas

RESOLUTSIOON

1. H L maksejõuetusavaldus rahuldada.

2. Kuulutada välja H L (Linn, isikukood: XXX) pankrot 27. juunil 2024 kell 16.15.

3. Nimetada H L pankrotihalduriks vandeadvokaat Ene Ahas (Advokaadibüroo Tetris

Mustamäe tee 16, Tallinn tel 5106442 e-post: ene@tetrisab.ee).

4. H L võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 30. augustil 2024 algusega kell 10.00

virtuaalselt. Üldkoosolekul saab osaleda veebi vahendusel. Võlausaldajad peavad osalemise

soovist teatama pankrotihaldurile. Koosoleku link saadetakse enne üldkoosolekut nõuded esitanud

võlausaldajatele.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude

täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus

ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja

(taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise

tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule

kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue

võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt

esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib

pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Tsiviilasi nr 2-24-6389

2(8)

6. Algatada H L (L, isikukood: XXX) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus otsustab

võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest pärast kolme aasta

möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

7. Pankrotimenetluse lõpuni täidab pankrotihaldur Ene Ahas usaldusisiku kohustusi, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises.

8. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta igal aastal aruande 01. juuliks, esimene aruanne esitada 01. juuliks 2025.

9. H L peab täitma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §-s 47 sätestatud kohustusi.

10. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale.

11. Lõpetada H L suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Menetluskulud (sh usaldusisiku tasu ja kulud) jäävad H L kanda.

13. Määrata usaldusisiku Ene Ahase tasu suuruseks 812,5 eurot, millele lisandub käibemaks

178,75 eurot, kokku koos käibemaksuga 991,25 eurot.

14. Anda H L’le menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 412,5 euro ja lisanduva

käibemaksu 90,75 euro ulatuses, kokku summas 503,25 eurot. H L ei pea saadud menetlusabi

riigile tagasi maksma.

15. Maksta usaldusisiku tasu katteks 503,25 eurot (sh käibemaks 90,75 eurot) välja riigi

vahenditest Advokaadibüroo Tetris OÜ (registrikood 16236688) arvelduskontole nr EEXX

LHV Pank AS-is, s.o büroole mille kaudu usaldusisik tegutseb.

16. Usaldusisiku tasu osas, mida menetlusabi ei kata, jääb võlgniku kanda. Mõista H L’lt välja

usaldusisiku Ene Ahase tasu katteks 400 eurot ja sellele lisanduv käibemaks 88 eurot, kokku

488 eurot, mis maksta Advokaadibüroo Tetris OÜ (registrikood 16236688) arvelduskontole

nr EEXX LHV Pank AS-is.

17. Pankrotimäärus täidetakse viivitamatult.

18. Toimetada pankrotimäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

19. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest.

ASJAOLUD JA VÕLGNIKU TAOTLUS

1. H L esitas 22. aprillil 2024 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse.

Avalduse kohaselt võlgnik oli aastaid majanduslikult vägivaldses suhtes (laenude võtmisele

sundimine, majanduskulude range kontrollimine), suhtest väljudes jäi võlgniku nimele suures

summas laenusid, mida ta ei jõua tasuda.

Võlgnik on vallaline, tal on kolm alaealist last, kes elavad koos võlgnikuga.

Võlgnik märgib oma sissetulekuteks kokku 2184,14 eurot (töötasu 1135,78 eurot,

ülalpidamismaksed 300 eurot ja igakuised sotsiaaltoetused 748,36 eurot). Väljaminekud on kokku

1630 eurot (eluasemekulu 500 eurot, toit 500 eurot, riided-jalanõud 50 eurot, transport 200 eurot,

sidekulud 80 eurot, kulud laste koolikohustuse täitmisele/lasteaiatasu 200,20 eurot,

Tsiviilasi nr 2-24-6389

3(8)

tervishoid/hügieen 50 eurot). Lisaks on võlgnikul ühekordse väljaminekuna kulud sõidukile 450

eurot (hooldus, rehvid jms).

Võlgnikul on 7 võlausaldaja ees kohustusi kokku 92 494,17 eurot, lisaks on ta Credit Invest OÜ

ees käendanud Reioling Invest OÜ kohustusi 5000 euro ulatuses. Ühegi kohustuse kohta ei ole

algatatud kohtu- ega täitemenetlust.

Avalduse kohaselt võlgnikule mingit vara ei kuulu. 30. jaanuaril 2024 võlgnik võõrandas talle

kuulunud kinnistu XXX.

Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. Kohus 31. mai 2024 määrusega võttis maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas

usaldusisikuks vandeadvokaat Ene Ahase.

USALDUSISIKU HINNANG

3. Usaldusisik 18. juunil 2024 aruandes on seisukohal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu.

Kohutuste suurus ületab tunduvalt varade väärtust. Puudu vara, mille võõrandamise arvelt oleks

võimalik täita kohustusi võlausaldajate ees. Võlgniku igakuise sissetuleku arvelt on võimalik

võlgnikul kanda enda ülalpidamiskulud ja kanda laste ülalpidamiskulusid. Laste isa hoiab kõrvale

laste ülalpidamiskulude kandmist, mis omakorda mõjutab võlgniku maksevõimet, mh võimalust

rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on esitanud laste nimel elatisnõude kohtule. Seetõttu

on põhjendatud võlgniku pankroti väljakuulutamine, puuduvad varalised võimalused võlgade

tasumiseks võlausaldajatele maksegraafiku alusel.

Võlgniku makseraskuste tekkimise põhjusteks saab pidada eelkõige perekondlikke probleeme –

endise elukaaslase ja laste isa poolset aastate pikkust majanduslikku ja vaimset vägivalda võlgniku

suhtes, mille tulemuseks oli liigne elukaaslase usaldamine ja elukaaslase survel põhjendamatult

suurte ja ülejõukäivate finantskohustuste võtmist. Lahkumineku järgselt jäid finantskohustused

võlgniku kanda. Edaspidi vajab selgitamist, kas ja mis ulatuses on võimalik võlgniku endise

elukaaslase, laste isa R M (sünd xxx) ja temale kuuluvate/kuulunud äriühingute kaasvastutus

võlgniku vastu esitatud kohustuste täitmise eest. Osaliselt on võlgnik võtnud kohustusi mitte

perekonna ega enda isiklikes huvides, vaid just elukaaslase R M ja viimase ettevõtetega seotud

kulude kandmiseks.

4. Usaldusisik on teinud kindlaks, et võlgniku sissetulek on 2184,14 eurot kuus, sh töötasu 1135,78

eurot, sotsiaaltoetused (peretoetused) 748,36 eurot ja ülalpidamismaksed 300 eurot. Igakuised

jooksvaid kulutusi on võlgnikul 1630,20 eurot kuus.

Võlgnikul on raha arvelduskontodel kokku 155,85 eurot: SEB Pangas (konto jääk 412,94 eurot),

Swedbank’is (-257,48 eurot) ja LHV Pangas (0,39 eurot).

Võlgnikul kinnisvara ei ole. Võlgnik võõrandas 30. jaanuaril 2024 talle kuulunud kinnistu XXX,

tehingu väärtus 260 000 eurot. 01. septembril 2023 võlgnik võõrandas RMP Grupp OÜ osaluse,

ettevõttel on makseraskused ja maksuvõlg ning võlgnik faktiliselt mingit kasu osa võõrandamise

eest ei saanud, tehingu väärtus 0 eurot.

Võlgnikul on kohustusi 9 võlausaldaja ees kokku vähemalt 134 311,92 eurot, sh põhinõuded

128 933,63 eurot.

Võlgniku kohustuste koosseisus on arvestatud võlgniku poolt Credit Invest OÜ-le antud

käenduskohustus Reioling Invest OÜ kohustuse täitmise tagamiseks võlausaldaja ees (käendatav

summa 5000 eurot), sest avalikult kättesaadava teabe kohaselt on Reioling Invest OÜ-l (osanik,

juhatuse liige võlgniku endine elukaaslane R M) esitamata majandusaasta aruanded,

maksudeklaratsioonid, on esitatud täitmisteade, esinevad kohtulahendite alusel kohustused

võlausaldajate ees. Kohustuste arvesse võtmine või mittearvesse võtmine ei mõjuta võlgniku

maksevõimet. Võlgnikul tekib omakorda nõue käenduskohustuse tekkimisel põhivõlgniku vastu,

kes on suure tõenäosusega maksejõuetu

Tsiviilasi nr 2-24-6389

4(8)

5. Usaldusisiku hinnangul tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest

vabastamise menetlus. Usaldusisik leiab, et igakuise sissetuleku arvelt on võlgnikul võimalik

kanda enda ülalpidamiskulud ja laste ülalpidamiskulud. Kas ja kui palju jääb võlgnikul iga kuu üle

vahendeid kohustuste täitmiseks võlausaldajate ees oleneb omakorda, kas laste isa täidab

omapoolset laste ülalpidamiskohustust või mitte. Põhjendatud on võlgniku pankroti

väljakuulutamine. Puuduvad varalised võimalused võlgade tasumiseks võlausaldajatele

maksegraafiku alusel mõistliku aja jooksul /võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise

eeldused on täitmata. Seevastu võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamise eeldused on täidetud.

6. Usaldusisik on esitanud kohtule tehtud toimingute ja tasu arvestuse aruande, taotleb kinnitada

usaldusisiku tasu suuruseks 6,25 tunni eest. Tunnitasu määraga 130 eurot on tasu nõue kokku

812,5 eurot, millele lisandub käibemaks 178,75 eurot, koos käibemaksuga 991,25 eurot.

Usaldusisik taotleb tasu väljamõistmist advokaadibüroole, mille kaudu ta tegutseb. Tasu

koosseisus on kõik kulud, kulude hüvitamist usaldusisik ei taotle.

Usaldusisik taotleb võlgnikule menetlusabi andmist ja usaldusisiku tasu hüvitamist menetlusabi

andmise korras riigivahendite arvelt.

KOHTUISTUNG

7. Kohus arutas maksejõuetusavaldust ja kuulas võlgniku ning usaldusisiku isiklikult ära Pärnu

kohtumajas 20. juunil 2024.

Võlgnik jäi ärakuulamisel maksejõuetusavalduse juurde. Võlgnik oli aastaid majanduslikult

vägivaldses suhtes, mis seisnes laenud võtmisele sundimises, igapäevaste majanduskulud

jälgimisees. Võlgniku enda otsustusõigus oli piiratud. Võlgnik oli formaalselt juhatuse liige

elukaalase äris. Võlgnikul on kolm alaealist last, mingeid elatise makseid on saanud, vaidlus on

elatise suuruse üle. Võlgnik oli nõus, et pankrotihaldurina jätkab Ene Ahas, vastuväiteid aruandele

ega usaldusisiku tasunõudele võlgnikul ei olnud.

Usaldusisik jäi kirjalikult esitatud arvamuse ja aruande juurde, toetas võlgniku pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. E. Ahas kinnitas, et on nõus

jätkama pankrotihaldurina.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud maksejõuetusavaldusega, usaldusisiku koostatud aruandega ja võlgniku vara

ja kohustuste nimekirjaga, leiab et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse (FiMS) § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade

ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse

tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei

tulene teisiti. FiMS § 2 järgi on füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

9. H Ll on teadaolevaid täitmata kohustusi üle 130 000 euro. Võlgnik küll töötab, kuid tema

ülalpidamisel on kolm alaealist last ning u 1300 euro suurusest sissetulekust pärast kulutuste

katmist võlausaldajate nõuete tasumiseks ei piisa.

10. Asjas kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne,

võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on leidnud tõendamist, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud.

Võlgnikul piisava sissetuleku ja vara puudumise tõttu ei ole võimalik makseraskusi ületada näiteks

Tsiviilasi nr 2-24-6389

5(8)

võlgade ümberkujundamise ega refinantseerimisega. Võlgnik ise taotleb pankroti väljakuulutamist

ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

11. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et H L maksejõuetuse põhjuseks on eelkõige

perekondlikud probleemid - endise elukaaslase ja laste isa poolne aastate pikkune majanduslik ja

vaimne vägivald võlgniku suhtes, mille tulemuseks oli liigne elukaaslase usaldamine ja

elukaaslase survel põhjendamatult suurte ja ülejõukäivate finantskohustuste võtmine.

Maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes.

12. H L taotleb koos pankroti väljakuulutamisega ka kohustustest vabastamise menetluse

algatamist. Kohtule ei ole teada asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata

jätmiseks.

13. Eeltoodu alusel, juhindudes FiMS § 18 lg 2 punktist 2 ja PankrS § 31 lg-st 5, kohus kuulutab

võlgniku pankroti välja ja vastavalt FiMS § s 45 sätestatule algatab tema kohustustest vabastamise

menetluse.

14. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja

temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2).

15. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara

valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36

lg 1).

16. Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).

17. Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev

saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).

18. Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku

vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).

19. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et tulumaksuseaduse (TuMS) § 44 lg 3 järgi on

füüsiline isik kohustatud esitama tuludeklaratsiooni ühe kuu jooksul, alates pankroti

väljakuulutamisest. TuMS § 36 lg-st 6 tulenevalt on selle deklaratsiooni eesmärk eelkõige

maksustatava tulu arvestamise perioodide eristamine: viidatud normis sätestatakse, et füüsilise

isiku pankroti väljakuulutamisel peetakse tulumaksuga maksustatavate tulude ja kulude ning

tasutud

ja

kinnipeetud

tulumaksu

arvestust

eraldi

maksustamisperioodi

pankroti

väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva osa kohta.

20. PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus pankroti väljakuulutamisel otsustab võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse

jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude

kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad

need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohtule ei ole esitatud taotlusi täitemenetluse

jätkamiseks, usaldusisiku andmetel võlgniku suhtes täitemenetlusi alustatud ei ole.

21. H L usaldusisikuks määratud Ene Ahas on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku tema

nimetamiseks pankrotihalduriks. Ene Ahas vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele, on

kohtu jaoks usaldusväärne ning on kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest.

Võlgnik nõustus Ene Ahase pankrotihalduriks nimetamisega.

22. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

23. FiMS § 46 lg 1 järgi täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

Tsiviilasi nr 2-24-6389

6(8)

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

24. Kohus selgitab võlgnikule järgmist.

-

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

-

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).

-

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule

ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara;

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

-

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FiMS § 49).

-

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu

korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg

9).

25. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

26. FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot,

kantakse

maksejõuetusavalduse

esitamise

ja

läbivaatamisega

seotud

kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise

halduri või usaldusisiku kulud.

27. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse

alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga,

tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku vara arvelt). Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja/võlgniku enda menetluskulud (tasutud

riigilõiv ja võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata. Samuti jäävad

võlgniku kanda usaldusisiku tasu ja kulud.

28. FiMS § 54 lg -tes 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise

eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel (s.t muu hulgas pankroti

väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel).

Tsiviilasi nr 2-24-6389

7(8)

29. PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks

tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu

suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka

halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja

riigisisesed reisikulud.

PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust.

Vabariigi Valitsuse 08. detsembri 2023 määruse nr 113 § 1 kohaselt on alates 01. jaanuarist 2024

kuupalga alammäär 820 eurot. Seega ajutise halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 164

eurot.

30. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel

arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku

tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

31. H L pankroti väljakuulutamiseni usaldusisiku ülesandeid täitnud Ene Ahas esitas kohtule oma

tegevusaruande ja taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks.

Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku 6,25 tundi,

arvestusega 130 eurot/tunnis on usaldusisiku tasu kokku 812,5 eurot, millele lisandub käibemaks

22% summas 178,75 eurot, kokku tasu koos käibemaksuga 991,25 eurot. Tasu sisaldab ka

usaldusisiku poolt tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks.

32. Usaldusisik palub anda H L’le tagastamatut menetlusabi ja hüvitada usaldusisiku tasu

menetlusabi andmise korras riigivahendite arvelt. Usaldusisik palub tasu määrata Advokaadibüroo

Tetris OÜ (registrikood 16236688), mille kaudu usaldusisik/haldur tegutseb, arvelduskontole.

33. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu 6,25 tundi on selle asjaga tegelemiseks vajalik

ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu.

Tunnitasu määr 130 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on

kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga.

Kohus määrab usaldusisiku tasuks taotletud suuruses, 991,25 eurot (sh 22% käibemaks).

34. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu

maksmiseks.

Viidatud TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist

menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri

valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes

varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta

pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud

kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti

väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär

kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

35. PankrS § 23 lg 51 järgi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega riigi vahenditest

hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra. Justiitsministri

01. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

Tsiviilasi nr 2-24-6389

8(8)

vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sellest tulenevalt on 6,25 tunni

eest menetlusabi korras võimalik hüvitada 412,5 eurot ja sellele lisanduv käibemaks. Selles

ulatuses saab võlgnikule anda menetlusabi, mida ta ei pea riigile tagasi maksma.

36. Kohus leiab, et H L’le menetlusabi andmine on põhjendatud. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat

sissetulekut võlausaldajate nõuete täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrot tuleb

välja kuulutada, kuna võlgnik taotleb kohustusest vabastamise menetluse algatamist. Võlgniku

ülalpidamisel on kolm alaealist last. Seetõttu on ilmne, et pankrotimenetluses võlgniku

sissetulekute arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamise võimalus on väike. Arvestades lisaks

võlgniku täitmata kohustuste suurust, on kohus seisukohal, et võlausaldajatelt ei saa mõistlikult

oodata võlgniku pankrotimenetlusele täiendavate kulude tegemist.

37. Kohus annab võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabisummas 503,25 eurot

(412,5 eurot + käibemaks 90,75 eurot), mida võlgnik TsMS § 182 lg 2 kohaselt ei pea riigile tagasi

maksma. Usaldusisiku tasust ülejäänud 488 eurot (400 eurot + käibemaks 88 eurot) mõistab kohus

välja võlgnikult. Usaldusisiku taotlusel tuleb tasu välja maksta büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik