4-10-4600/28 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Pärnu Maakohus Kohtuasja number 4-10- 4600 Otsuse kuupäev 29. juuni 2011 Kuressaares Kohtunik Külli Mõlder Kohtuasi N.J-i kaebus kohtuvälise menetleja otsusele Vaidlustatud lahend Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Kuressaare politseijaoskonna 16. 11. 2010.a. otsus väärteoasjas nr. 2740,10,003051 Kaebuse esitaja N.J

Menetlusosalised Kaebuse esitaja N.J (isikukood xxx) Lepinguline kaitsja Harland Paas e-post harland.paas@gmail.com kohtuväline menetleja Kuressaare politseijaoskond, esindaja Meelis Juhandi Asja läbivaatamise kuupäev 17. juuni 2011 Resolutsioon Jätta rahuldamata N.J-i kaebus Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Kuressaare politseijaoskonna 16. 11. 2010.a. otsusele väärteoasjas nr. 2740,10,003051 ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Jätta menetluskulud kaebuse esitaja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad pooled esitada kassatsioonkaebuse

Riigikohtule sama Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu, teatades hiljemalt seitsme päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamise päevast kirjalikult oma soovist kasutada kassatsiooniõigust ja esitades kassatsiooni

30 päeva jooksul arvates päevast mil kohtuotsus on pooltele

tutvumiseks kättesaadav . Kassatsiooniõigus on kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel.

Kohtuotsuse lõpposa tehakse teatavaks 29. juunil 2011

juhul, kui pooled esitavad teatise kassatsiooni esitamisest,

on kohtu põhjendatud otsus pooltele tutvumiseks

kättesaadav 12. juulil 2011. Kassatsiooniteate esitamata jätmise korral piirdub kohus otsuse lõpposaga.

Asjaolud, kaebuse esitaja taotlus 16. novembri 2010 a. otsusega väärteoasja nr. 2740,10,003051 mõistis kohtuväline menetleja, Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Kuressaare politseijaoskond N.J-i süüdi LS § 74 17 lg. 1 ja 74 32 lg. 1 järgi ja määras talle karistusena rahatrahvi 150 trahviühikut s.o. 9000 krooni ja LS § 74 32 lg. 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 9 kuuks.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt juhtis N.J 24. 09. 2010 kell 05. 17 Risti-

Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee 140 kilomeetril mootorsõidukit, kohandamata oma sõidukiirust vastavalt sõidukogemusele ja liiklusoludele, mistõttu ristmikule lähenedes sõitis pluss kujuliselt ristmikult otse üle, peatumata ja veendumata tegevuse ohutuses, sõites teelt

välja teega paralleelselt kulgevale kergliiklusteele. Liiklusnõude rikkumise tulemusena sai

deformatsioone sõiduauto ning tervisekahjustuse sõiduautos juhi kõrval istunud sõiduauto omanik. Pärast varalise kahjuga ning tervisekahjustusega liiklusõnnetuse põhjustamist lahkus N.J liiklusõnnetuse sündmuskohalt.

Menetlusalune isik esitas otsusele kaebuse põhjusel, et ei ole otsuses märgitud päeval autot juhtinud. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja on hinnanud tõendeid puudulikult ja teinud seetõttu ebaõige otsuse.

Kaebuse esitaja hinnangul tuleb kriitiliselt suhtuda tunnistaja ütlustesse, kuna tegemist on

tunnistaja tüdruksõbraga. Ei tunnistaja ega kaebuse esitaja ei mäleta juhtunust midagi.

Tunnistaja on oma ütlusi hiljem muutnud. Tunnistajate ütlused on vastuolulised selles, mis puudutab asjaolusid, kuidas keegi sündmuse osalistest sõidukist väljus. Väärteoasjas ei ole püütud selgitada isikute kehavigastuste põhjal, kelle vigastused on sellise

iseloomuga, et viitavad tema sõiduki roolis istumisele. Kaebuse esitaja leiab, et kehavigastuste põhjal võib öelda, et roolis oli X Y.

Eeltoodust tulenevalt leiab kaebuse esitaja, et tema süü süüteo toimepanemises on tõendamata ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 114, 114 ja 132 p. 2 palub tühistada kohtuvälise menetleja otsuse 16. 11. 2010 väärteoasjas.

Kohtuväline menetleja oma kirjalikus vastuses /t.l. 13/ ei nõustu kaebusega ja leiab, et väärtegu on kohtuvälises menetluses tõendamist leidnud tunnistajate P.O, X Y, G Hi ja L Ö ütlustega ja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära tunnistajate ütlused ja

protsessiosaliste seletused, on asunud seisukohale, et N.J-i kaebus on põhjendamata tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel:

Väärteoasjas kogutud tõendite kohaselt juhtis N.J 24. 09. 2010 kell 05. 17 Saare

maakonnas Kaarma vallas, Risti-Virtsu- Kuivastu – Kuressaare 140 kilomeetril sõiduautot

Ford Fiesta, , kusjuures ta ei kohandanud sõidukiirust vastavalt sõidukogemusele ja teeoludele, mistõttu sõitis ristmikul otse üle ja sealt edasi teelt välja, Risti-Virtsu-Kuivastu-

Kuressaare maanteega paralleelselt kulgevale jalgrattateele, tekitades varalist kahju ja

tervisekahjustusi juhi kõrval istunud sõiduauto omanikule. Peale liiklusõnnetust lahkus sündmuskohalt.

Seega pani isik toime Liikluseeskirjade (LE) 123 rikkumise mille kohaselt peab juht § kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja

sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid

liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel

etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral

peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb samuti LE § 154 nõude rikkumise, mille kohaselt ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi. Lahkused sündmuskohalt rikkus N.J LE § 226 p. 3 nõudeid, mille kohaselt kui

liiklusõnnetuses on kannatanuid, peab juht teatama juhtunust politseile, kirjutama üles pealtnägijate nimed ja aadressid ning tegutsema vastavalt politsei korraldusele. N.J-i poolt väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistajate ütlustega.

Kohus kuulas kohtuistungil tunnistajana ära X Y /t.l. 79/, kelle ütluste kohaselt ostis ta sõiduki. Koos N.J-i, P.O, X Y ja G H-ga sõideti ringi ja mingis peatuses läks rooli N.J. Kui tunnistaja P.O soovis hiljem uuesti rooli minna, siis keelas X Ytal seda teha, kuna arvas, et P O on liiga purjus, et autot juhtida. P O enda sõnul toimunust suurt ei mäleta. P O on veendunud, et tuli välja sõiduki n.ö. kunde uksest. Kuna tal turvavöö kinni ei olnud sai ta viga. Tunnistaja L Ö ütluste kohaselt /t.l. 18/ juhtis sõidukit kõnealusel ajal N.J. P O istus kõrvalistmel. Kui auto omanik tahtis mingil hetkel ise rooli minna, siis keegi teda sinna ei lasknud. Kõik autos olnud isikud peale G H jõid autos alkoholi. Tunnistaja ütluste kohaselt vajus N.J-i enne ristmikku ära, ilmselt jäi magama. Teda ei jõudnud enam äratada, sest kiirus oli suur ja ristmik jõudis liiga kiiresti. Tunnistaja andis P O haiglas üle skeemi nii nagu tema teada autos paikneti , skeem on lisatud ka tunnistaja ülekuulamise protokollile ja selle kohaselt oli roolis R. N.J.

Tunnistaja X Y on oma esialgsetes ütlustes kinnitanud, et Kuivastu-Kuressaare maanteele

välja sõites oli roolis N.J . Kohtus on tunnistaja oma ütlusi muutnud /t.l. 38/, kinnitades, et roolis oli põhiliselt auto omanik ja ka liiklusõnnetuse toimumise ajal oli roolis

omanik. Samas on tunnistaja kinnitanud, et ei mäleta, kes viimases peatuses rooli läks.

Liiklusõnnetuse toimumise hetke ta ei mäleta. See tähendab arvamus, et roolis võis olla omanik on pigem oletuslik. Tunnistaja on ka ise tunnistanud, et kuna lendas esiaknast välja, siis oli ta segaduses. Tunnistaja G H ei õnnestunud kohtule tunnistajana ära kuulata, kuna ta ei saanud istungile tulla, kuid politseijaoskonnas antud seletuses kinnitab ta, et roolis oli N.J, sest kui avaldas soovi rooli minna, siis G H lubas jalgsi edasi minna, mispeale P O istus juhi kõrvale.

Taga istudes märkas tunnistaja vahetult enne ristmikku, et N.J-i pea on ära

vajunud, ilmselt oli ta magama jäänud. Tunnistaja püüdis juhti äratada kuid see ei õnnestunud. Kuna kõrvaistuja poolset ust lahti ei saanud, tõmmati ka P O juhipoolsest uksest välja. Kaebuse esitaja taotlusel määras kohus asjas kohtuarstliku ekspertiisi, et selgitada, milline oli autos olnud P O tekkinud vigastuste tekkemehhanism ja millisel istekohal istudes võis ta liiklusõnnetuse käigus selliseid vigastusi saada. Eksperdid vigastuste tekkemehhanismi täpselt määratleda ei suutnud. Eksperdid ei välistanud kokkupõrget rooliga või auto armatuurlauaga. Seega ei ole eksperdid üheselt kinnitanud, et P O vigastused on saadud kokkupõrkest rooliga.

Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et väärteo toimepanemine N.J-i

poolt ja tema süü väärteo toimepanemises on kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega tõendatud. Asja menetluse käigus ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et roolis oli P O. Asjaolu, et tunnistajate ütlustes esineb mõningaid vasturääkivusi teatud asjaolude suhtes, ei anna alust nende välistamiseks väärteoasja menetluses. Asjaolu suhtes, et auto roolis oli teelt väljasõidu hetkel N.J, on tunnistajate ütlused kattuvad. Alles kohtus ülekuulamisel muutis G H oma ütlusi, kuid ei ole ka siis üheselt ja kindlalt kinnitanud, et viimases peatuses läks rooli P O, sest väidetavalt ei mäleta juhtunust suurt midagi, kuna oli alkoholijoobes.

Kohus leiab, et tõendatud on väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt. Tegu on õigesti kvalifitseeritud.

KarS § 2 lg. 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 15 lg. 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

KarS § 16 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kaudsest tahtlusest

saab rääkida siis, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohtu hinnangul esines N.J-i tegevuses kaudne tahtlus, sest tarvitades sõidu ajal alkoholi ja valimata tehioludele vastavat kiirust (tegu oli täisnurkse kurviga, kus sõitja soovis

pöörata Kuressaare suunas paremale). Pigem teadis menetlusalune isik endapoolsest seaduserikkumisest.

Kohtuvälise menetleja otsuse on teinud selleks pädev menetleja. Menetleja poolt on järgitud

väärteomenetlusõigust. Karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistust raskendavaks asjaoluks on teo toimepanemine üldohtlikul viisil, ohtu seati

teiste inimeste elud, sest ristmikul oli võimalus kokkupõrkeks ristuval teel liikuvate sõidukitega.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohus juhindub otsuse tegemisel V™S § 132 p.1, 133-135.

Kohtunik /allkiri/