2-24-4167/16 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-24-4167

Määruse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2024 kell 14.45, Pärnu

Tsiviilasi

I K’i maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: I K (isikukood XXX, elukoht

registris: XXX)

Usaldusisik: Ly Müürsoo (OÜ Sentire M.K., Väike-

Ameerika 8 – 203, Tallinn, e-post: lyy.myyrsoo@mail.ee)

Kohtuistung

20. juunil 2024 Pärnu kohtumajas, osalesid I K ja Ly

Müürsoo

RESOLUTSIOON

1. I Ki maksejõuetusavaldus rahuldada.

2. Kuulutada välja I Ki (K; isikukood XXX) pankrot 27. juunil 2024 kell 14.45.

3. Nimetada I Ki pankrotihalduriks Ly Müürsoo (pankrotihalduri tunnistus nr 80, OÜ Sentire

M.K., Väike-Ameerika 8 – 203, Tallinn 10129, e-post: lyy.myyrsoo@mail.ee, tel 6481156;

mobiiltelefon 50 97 383).).

4. I Ki võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 30. augustil 2024 algusega kell 12.00 Pärnu

Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli tn 19, II korrus, saal nr 3).

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude

täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus

ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja

(taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise

tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule

kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue

võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt

esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib

pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Tsiviilasi nr 2-24-4167

2(8)

6. Algatada I Ki (K; isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus otsustab

võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest pärast kolme aasta

möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

7. Pankrotimenetluse lõpuni täidab pankrotihaldur Ly Müürsoo usaldusisiku kohustusi, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises.

8. Kohus annab pankrotihaldur Ly Müürsoole õiguse esitada Maksu- ja Tolliametile I Ki

tuludeklaratsioonid.

9. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta igal aastal aruande 01. juuliks, esimene aruanne esitada 01. juuliks 2025.

10. I K peab täitma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §-s 47 sätestatud kohustusi.

11. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale.

12. Lõpetada I Ki suhtes toimuvad sundtäitmised.

13. Menetluskulud (sh usaldusisiku tasu ja kulud) jäävad I Ki kanda.

14. Määrata usaldusisiku Ly Müürsoo tasu suuruseks 1330 eurot, millele lisandub

käibemaks 292,6 eurot, kokku koos käibemaksuga 1622,6 eurot.

15. Anda I K’ile menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 627 euro ja lisanduva

käibemaksu 137,94 euro ulatuses, kokku summas 764,94 eurot. I K ei pea saadud menetlusabi

riigile tagasi maksma.

16. Maksta usaldusisiku tasu katteks 764,94 eurot (sh käibemaks 137,94 eurot) välja riigi

vahenditest OÜ Sentire M.K. (registrikood 10539935) arvelduskontole nr EEXX Swedbank

AS-is.

17. Usaldusisiku tasu osas, mida menetlusabi ei kata, jääb võlgniku kanda. Mõista I K’ilt välja

usaldusisiku Ly Müürsoo tasu katteks 703 eurot ja sellele lisanduv käibemaks 154,66 eurot,

kokku 857,66 eurot, mis kanda Sentire M.K. (registrikood 10539935) arvelduskontole nr

EEXX Swedbank AS-is.

18. Pankrotimäärus täidetakse viivitamatult.

19. Toimetada pankrotimäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

20. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest.

ASJAOLUD JA VÕLGNIKU TAOTLUS

1. I K esitas 13. märtsil 2024 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse. Kohus jättis

avalduse puuduste kõrvaldamiseks käiguta. 13. mail 2024 I K esitas parandatud ja täiendatud

avalduse.

Avalduse kohaselt võlgnik ei tule pikemat aega toime enda kohustuste täitmisega. Võlanõustajaga

konsulteerides jõudis järeldusele, et ei ole tekkinud olukorras võimeline võlgade

ümberkujundamise menetluse edukaks läbimiseks. Seega taotleb pankroti väljakuulutamist ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Krediiti võttis auto (BMW) ostmiseks ja

elamiskulude katmiseks. Tagasi maksta ei saa, kuna on hetkel töötu, võlad on suuremad, kui

Tsiviilasi nr 2-24-4167

3(8)

sissetulek ja võlausaldajatega kokkuleppeid pole olnud võimalik saavutada. Sõiduk on pärast

vangistust müüdud varuosadeks, autot pole füüsiliselt olemas.

Võlgnik märgib oma sissetulekuks sotsiaaltoetuse 650 eurot, väljaminekud (eluasemekulu 540

eurot, toit 140 eurot, riided-jalanõud 20 eurot, tervishoid/hügieen 15 eurot) on kokku 715 eurot,

kulusid aitab katta ema. Võlgnik on vallaline, tal on üks alaealine ülalpeetav, kes ei ela võlgnikuga

koos.

Võlgnik märgib, et tema sagedased töökohavahetused on seotud erinevate põhjustega. AS

WENDRE - sai vigastada (seljavigastus), mis ei võimaldanud töötamist jätkata; Concrete

Highways OÜ - töötas Rootsis ja tegemist oli hooajalise tööga sillaehituse juures; Osaühing

Roverto - oli hooajaliselt asendusautojuht. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi 13 585,75

eurot.

Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. Pärnu Maakohus 31. mai 2024 määrusega võttis pankrotiavalduse menetlusse ja määras

usaldusisikuks Ly Müürsoo.

USALDUSISIKU HINNANG

3. 18. juunil 2024 esitatud aruandes on usaldusisik seisukohal, et I K on püsivalt maksejõuetu, ta

ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule

teadaolevalt ei ole.

4. Usaldusisiku kontrollitud andmetel võlgnikul ei ole vara, samas on teadaolevaid kohustusi kokku

vähemalt 15 548,61 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnik saanud maksustatavat tulu

vähemalt viimased 8 kuud. I K on esitanud tuludeklaratsioonid aastate 2021 ja 2022.a kohta ja need

on lähtuvalt FIMS § 17 lg 1 p 3 lisatud Maksu- ja Tolliameti vastusele. 2023.a. tuludeklaratsioon on

esitamata. Kas selle aasta eest on I Kil tagastamisele kuuluvat enamkinnipeetud tulumaksu selgub,

kui pankrotihaldur usaldusisiku ülesanetes esitab deklaratsiooni võimalikus pankrotimenetluses.

Samas – kui ka I Kil on tagastamisele kuuluvat enamkinnipeetud tulumaksu, siis kuna I Kil on

võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees, siis on Maksu- ja Tolliametil õigus tagastamisele kuuluv

tulumaks tasaarvestada oma nõudega ja pankrotivara hulka laekumist ei toimuks.

I K omab pensioni II samba pensionikontot nr XXX, millel osakuid ei ole. Osakute eest on raha välja

võetud 22. mail 2022.a.

I Ki nimele registreeritud sõiduauto BMW 520D, reg nr XXX, esmane reg.aasta 2003. Sõidukil

puudub kehtiv tehnoülevaatus, viimane tehnoülevaatus on tehtud 26. oktoobril 2017.a. ja kehtis kuni

septembrini 2018. Sõidukile oli enne usaldusisiku nimetamist seatud arestid 16 erineva

täitemenetluse raames, esimene arest oli seatud 24. juulil 2018.a kohtutäitur Reet Rosenthali poolt.

I K selgitas usaldusisikule telefoni teel, et on sõiduki võõrandanud ca 7 aastat tagasi, kuid ta ei mäleta

enam, kellele ja millise summa eest. Kõike kogumis hinnates leiab usaldusisik, et sõiduki näol ei ole

tegemist varaga, mida saaks arvata võimaliku pankrotivara hulka ja seetõttu ei arvesta usaldusisik

sellega kui varaga oma lõppjäreldustes.

I K ei oma ja ei ole omanud kinnisasju.

5. Võlgniku vara ja kohustuste nimekirjas on kajastatud liiklusregistris võlgniku nimel olev

sõiduauto, väärtusega 0 eurot, kaks arvelduskontot: SEB Pangas, saldo 0,27 eurot ja LHV Pangas

saldo 0 eurot. Kohustuste nimekirjast nähtuvalt on võlgnikul viie kohtutäituri ees (kohtutäituri tasud)

tasumata nõudeid kokku 3145,48 eurot, Maksu- ja Tolliameti ees menetluskulude hüvitamise nõue

1480,27 eurot, Aktiva Finance Group OÜ nõue 2431,64 eurot, PlusPlus Capital AS nõue 7660,16

eurot ja OK Inkure OÜ nõue 831,06 eurot, kokku täitmata kohustusi 15 548,61 eurot, millest

põhinõuded 14 765,38 eurot.

I K’il on mitu kohustust Politsei ja Piirivalveameti ees. Politsei ja Piirivalveamet on varasemates

Tsiviilasi nr 2-24-4167

4(8)

menetlustes usaldusisikule selgitanud , et pankrotihaldurile ei anta üle väärteo- või kriminaalasjas

tehtud otsuseid ja määrusi. Nende täitmine pankrotimenetluses ei ole võimalik, kuna tegemist ei ole

võlaga, vaid isikule määratud karistusega. Sundtäitmisele saadetud trahvinõuded kuuluvad

asendustäitmisele väärteomenetluse seadustiku § 211 lõike 1 alusel ja vastavalt nimetatud paragrahvi

lõikele 2 kuulub täitemenetlus riikliku sunni kasutamise menetlusena avalikku õigusesse.

Tsiviilõiguslikke nõudeid, mis annaksid aluse pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamiseks PPA-l

tema vastu ei ole. Sellest tulenevalt ei arvesta usaldusisik Politsei- ja Piirivalveameti nõuetega oma

lõppjäreldustes.

6. Usaldusisik ei ole tuvastanud, et esineks aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata

jätmiseks. Usaldusisik teeb ettepaneku pankrot välja kuulutada, nimetada pankrotihalduriks Ly

Müürsoo, kohustada I Ki kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või

kutsetegevuse kohta ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

Usaldusisik taotleb anda pankrotihaldurile usaldusisiku ülesannetes õigus esitada Maksu- ja

Tolliametile I Ki tuludeklaratsioonid.

7. Usaldusisik on esitanud kohtule tehtud toimingute ja tasu arvestuse aruande, taotleb kinnitada

usaldusisiku tasu suuruseks 9,5 töötunni eest 1330 eurot (arvestusega 140 eurot tund), millele

lisandub käibemaks 22% summas 292,60 eurot, kokku 1622,60 eurot.

8. Usaldusisik taotleb anda I K’ile menetlusabi ja mõista välja usaldusisiku tasust 627 eurot (66 eurot

x 9,5 tundi), millele lisandub käibemaks 22% summas 137,94 eurot, kokku 764,94 eurot

menetlusabina riigi vahenditest ja vabastada I K saadud menetlusabi 764,94 eurot riigile hüvitamise

kohustusest. Usaldusisiku tasust 857,66 eurot koos käibemaksuga taotleb usaldusisik jätta I Ki

kanda. Tasu palub usaldusisik kanda OÜ-le Sentire M.K. (registrikood 10539935, arvelduskonto nr

EEXX Swedbank AS-is), mille kaudu usaldusisik Ly Müürsoo tegutseb.

KOHTUISTUNG

9. Kohus arutas maksejõuetusavaldust ja kuulas võlgniku ning usaldusisiku isiklikult ära Pärnu

kohtumajas 20. juunil 2024.

Võlgnik kinnitas, et on usaldusisiku aruandega tutvunud. Võlgnik istungil usaldusisiku aruandele

ega tasu nõudele vastuväiteid ei esita. Võlgnik soovib võlgadest vabaks saada. Kui kinni kukkus, siis

ei saanud võlgasid maksta. On töötuna registreeritud, teeb juhotsasid. Elan sotsiaaltoetustest, need

aitavad üürid ja kommunaalid ära maksta. Tal on põhiharidus, plaanib minna sügisel Täiskasvanute

gümnaasiumi. On varem töötanud metallitehases ja ehitusel välismaal, arvab, et saaks sissetulekut

teenida küll. Võlgnik teatas, et tal on üks alaealine laps, kellele ei ole praegu raha elatist maksta. Vist

on elatis välja mõistetud, aga täitmisele ei ole antud. Võlgnik avaldas, et tal on ka välismaal

pangakontosid: Hollandis, Lätis ja Leedus, aga ei saa enam nendele ligi, sest tema e-post ja

telefoninumbrid on muutunud.

Võlgnik jäi maksejõuetusavalduse juurde, palub pankroti välja kuulutada ja algatada kohustustest

vabastamise menetlus. Võlgnik kinnitas, et takistusi kohustustest vabastamise menetluse algatamata

jätmiseks ei ole. Võlgnik on nõus, et pankrotihalduriks nimetatakse Ly Müürsoo.

10. Usaldusisik kohtuistungil jäi kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Võlgnik on maksejõuetu ja

pankrot tuleb välja kuulutada, usaldusisik ei ole tuvastanud alust kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmiseks. Ly Müürsoo kinnitas nõusolekut hakata täitma pankrotihalduri ülesandeid.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus, tutvunud maksejõuetusavaldusega, usaldusisiku koostatud aruandega ja võlgniku vara

ja kohustuste nimekirjaga, leiab et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse (FiMS) § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade

ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse

tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei

Tsiviilasi nr 2-24-4167

5(8)

tulene teisiti. FiMS § 2 järgi on füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

12. I Kil on teadaolevaid täitmata kohustusi kokku üle 15 000 euro, kõik nõuded on muutunud

sissenõutavaks. Võlgnik on töötu ning tema sissetulekuks on sotsiaaltoetused, võlgnikul ei ole

mingit sissetulekut ega vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada ja

maksejõuetusmenetluse kulusid katta. Võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav, kellele võlgnik

sissetulekute puudumise tõttu reaalselt ülalpidamist ei ole andnud.

13. Asjas kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne,

võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on leidnud tõendamist, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud.

Võlgnikul sissetuleku ja vara puudumise tõttu ei ole võimalik makseraskusi ületada näiteks

võlgade ümberkujundamise ega refinantseerimisega. Võlgnik ise taotleb pankroti väljakuulutamist

ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

14. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et I Ki maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on oma

maksevõimet arvestamata mõtlematult ja vastutustundetult kohustuste võtmine. Maksejõuetuse

põhjuseks on seega muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes.

15. I K taotleb koos pankroti väljakuulutamisega ka kohustustest vabastamise menetluse

algatamist. Kohtule ei ole teada asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata

jätmiseks.

Eeltoodu alusel, juhindudes FiMS § 18 lg 2 punktist 2 ja PankrS § 31 lg-st 5, kohus kuulutab I Ki

pankroti välja ja vastavalt FiMS §-s 45 sätestatule algatab tema kohustustest vabastamise

menetluse.

16. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja

temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2).

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara

valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36

lg 1).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev

saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku

vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).

17. Usaldusisik taotleb anda I Ki usaldusisiku ülesannetes pankrotihaldurile õiguse esitada

võlgniku nimel tuludeklaratsiooni, et tagada tagastatava tulumaksu laekumine pankrotivara hulka.

Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kooskõlas pankrotihalduri poolt võlgniku vara

valitsemise põhimõtetega. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 44 lg 3 järgi on füüsiline isik kohustatud

esitama tuludeklaratsiooni ühe kuu jooksul, alates pankroti väljakuulutamisest. TuMS § 36 lg-st 6

tulenevalt on selle deklaratsiooni eesmärk eelkõige maksustatava tulu arvestamise perioodide

eristamine: viidatud normis sätestatakse, et füüsilise isiku pankroti väljakuulutamisel peetakse

tulumaksuga maksustatavate tulude ja kulude ning tasutud ja kinnipeetud tulumaksu arvestust

eraldi maksustamisperioodi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva osa kohta.

Tsiviilasi nr 2-24-4167

6(8)

TuMS § 44 lg 6 kohaselt ei pea võlgnik iga-aastast tuludeklaratsiooni esitama, kui tema tulu ei

ületa maksuvaba tulu määra või kui tema maksustamisperioodi tulult ei ole vaja täiendavalt

tulumaksu tasuda. Seega on võimalik olukord, kus võlgnik pankrotimenetluse/kohustustest

vabastamise menetluse ajal tuludeklaratsiooni ei esita, kuigi tal on õigus tasutud tulumaksust osa

tagasi saada. Samuti ei ole välistatud, et võlgnik küll esitab deklaratsiooni, kuid suunab tagastatava

tulumaksu TuMS § 46 lg 6 alusel kolmanda isiku pangakontole, millele pankrotihalduril

juurdepääsu

ei

ole.

Eeltoodut

arvestades

kohus

annab

pankrotihaldurile

võlgniku

tuludeklaratsioonide esitamise õiguse.

18. PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus pankroti väljakuulutamisel otsustab võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse

jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude

kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad

need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohtule ei ole esitatud taotlusi täitemenetluse

jätkamiseks.

19. I Ki usaldusisikuks määratud Ly Müürsoo on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku tema

nimetamiseks pankrotihalduriks. Ly Müürsoo vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele, on

kohtu jaoks usaldusväärne ning kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest.

Võlgnik nõustus Ly Müürsoo pankrotihalduriks nimetamisega.

20. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

FiMS § 46 lg 1 järgi täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste

täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest

vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue

usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

21. Kohus selgitab võlgnikule järgmist.

−

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

−

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).

−

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule

ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara;

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

−

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FiMS § 49).

−

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu

korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg

9).

Tsiviilasi nr 2-24-4167

7(8)

22. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

23. FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot,

kantakse

maksejõuetusavalduse

esitamise

ja

läbivaatamisega

seotud

kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise

halduri või usaldusisiku kulud.

PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel

kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse

pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku vara arvelt). Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja/võlgniku enda menetluskulud (tasutud

riigilõiv ja võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata. Samuti jäävad

võlgniku kanda usaldusisiku tasu ja kulud.

24. FiMS § 54 lg -tes 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise

eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel (s.t muu hulgas pankroti

väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel).

25. PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks

tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu

suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka

halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja

riigisisesed reisikulud.

PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust.

Vabariigi Valitsuse 08. detsembri 2023 määruse nr 113 § 1 kohaselt on alates 01. jaanuarist 2024

kuupalga alammäär 820 eurot. Seega ajutise halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 164

eurot.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab

kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega

tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

26. I Ki pankroti väljakuulutamiseni usaldusisiku ülesandeid täitnud Ly Müürsoo esitas kohtule

oma tegevusaruande ja taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks.

Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku 9,5 tundi,

arvestusega 140 eurot/tunnis on usaldusisiku tasu kokku 1330 eurot, millele lisandub käibemaks

22% summas 292,6 eurot, kokku tasu koos käibemaksuga 1622,6 eurot. Tasu sisaldab ka

usaldusisiku poolt tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks.

27. Usaldusisik palub anda I K’ile tagastamatut menetlusabi ja hüvitada usaldusisiku tasust 764,94

eurot (sh käibemaks 137,94 eurot) menetlusabi korras riigi vahenditest. Usaldusisiku tasust 857,66

Tsiviilasi nr 2-24-4167

8(8)

eurot (703 eurot + käibemaks 154,66 eurot) palub usaldusisik jätta võlgniku kanda. Usaldusisik

palub tasu määrata OÜ-le Sentire M. K., mille kaudu usaldusisik/haldur tegutseb.

28. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu 9,5 tundi on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu.

Tunnitasu määr 140 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on

kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga.

Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1330 eurot, millele lisandub käibemaks (22%).

29. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu

maksmiseks.

Viidatud TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist

menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri

valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes

varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta

pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud

kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti

väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär

kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

30. PankrS § 23 lg 51 järgi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega riigi vahenditest

hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra. Justiitsministri

01. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

Usaldusisik on sellele vastavalt arvestanud 9,5 tunni (s.o 19 pooltunni) eest menetlusabi korras

riigi vahenditest makstava tasu suuruseks 627 eurot (=19 x 33), millele lisandub käibemaks. Selles

ulatuses saab võlgnikule anda menetlusabi, mida ta ei pea riigile tagasi maksma.

31. Kohus leiab, et I K’ile menetlusabi andmine on põhjendatud. Võlgnikul ei ole vara ega

sissetulekut võlausaldajate nõuete täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrot tuleb

välja kuulutada, kuna võlgnik taotleb kohustusest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik ei

ole vara ja sissetulekute puudumise tõttu andnud ülalpidamist ka oma alaealisele lapsele. Seetõttu

on ilmne, et pankrotimenetluses võlgniku sissetulekute arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamise

võimalus on väike. Arvestades lisaks võlgniku täitmata kohustuste suurust, on kohus seisukohal,

et võlausaldajatelt ei saa mõistlikult oodata võlgniku pankrotimenetlusele täiendavate kulude

tegemist.

32. Kohus annab võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mida võlgnik TsMS § 182

lg 2 kohaselt ei pea riigile tagasi maksma, usaldusisiku taotletud ulatuses, 764,94 eurot (627 eurot

+ 137,94 eurot käibemaks). Usaldusisiku tasust ülejäänud 857,66 eurot (703 eurot + käibemaks

154,66 eurot) mõistab kohus välja võlgnikult. Usaldusisiku taotlusel tuleb tasu välja maksta

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik