1-24-181/19 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

27. juuni 2024

Kohtuasja number

1-24-181

Kohtukoosseis

Eesistuja Mario Truu, liikmed Erkki Hirsnik ja Ingeri Tamm

Kohtuasi ja menetluse liik

Kriminaalasi Ahti Konsi süüdistuses karistusseadustiku § 344

lg 1 ja § 345 lg 1 järgi lühimenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 19. veebruari 2024. a otsus

Apellant

Ahti Konsi kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatav

-

Ahti Kons, isikukood 38011116513, elukoht XXX, OÜ

Metsmehike juhatuse liige, kriminaalkorras korduvalt

karistatud, tõkendit pole kohaldatud

Kaitsja

-

Marko Paabumets (valitud kaitsja)

Prokuratuur

-

esindaja ringkonnaprokurör Evelin Merilaine

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täpsustada Tartu Maakohtu 19. veebruari 2024. a otsust, lugedes Ahti Konsile KarS § 65

lg 2 alusel mõistetud liitkaristusest ära kantuks Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2023. a

otsusega mõistetud vangistuse.

2. Kohustada Ahti Konsi ilmuma vanglasse kandma 8 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu

saadetavas teatises märgitud ajal ja kohas. Lugeda karistusaja alguseks Ahti Konsi

karistuse kandmisele asumise päev.

3. Muuta maakohtu otsuse põhiosa vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele osas, mis

puudutab seda, kas Ahti Konsil oli võimalik võltsitud dokumendiga vabaneda mõnest

kohustusest.

4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

5. Apellatsioon jätta rahuldamata.

6. Mõista Eesti Vabariigilt Ahti Konsi kasuks välja 854,80 eurot apellatsioonimenetluses

valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

2(7)

Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada süüdistatava advokaadist kaitsja. Kassatsioon

tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Ahti Konsi süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi. Teda karistati

Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2023. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-7983 KarS § 424 lg 2 järgi

1-aastase vangistusega. See asendati KarS § 69 lg 1 alusel 358 tunni üldkasuliku tööga, mille

tegemise tähtajaks määrati 1 aasta ja 6 kuud. Lisaks määras kohus, et A. Konsil tuleb KarS § 75

lg 4 järgi kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni teha laboratoorseid alkoholi

biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast seda,

kui kriminaalhooldusametnik esitab talle sellise vereanalüüsi tegemise nõude. Vereanalüüside

näidud pidid kõikidel kordadel olema 50 ng/ml või väiksemad. Süüdistatav võltsis ajavahemikul

12. juunist 2023 kella 10.43 kuni 14. juunini 2023 kella 7.53 tuvastamata kohas SYNLAB Eesti

OÜ-s (edaspidi SYNLAB) koostatud 6. juuni 2023. a PEth vereanalüüsi proovi nr 24000588881

tulemust. Süüdistatava fosfatidüületanooli näit oli 437 ng/ml, kuid ta muutis seda, märkides

tulemuseks 50 ng/ml, et tõendada kriminaalhooldusametnikule KarS § 75 lg 4 alusel talle

määratud kohustuse korrektset täitmist. Süüdistatav edastas 14. juunil 2023 kell 7.53 e-posti

aadressilt ahti.kons@mail.ee kriminaalhooldaja e-posti aadressile teadvalt võltsitud vereanalüüsi

proovi nr 24000588881 tulemuse.

Maakohtu otsus

2. Tartu Maakohtu 19. veebruari 2024. a otsusega tunnistati süüdistatav süüdi KarS § 344 lg 1 ja

§ 345 lg 1 järgi ning teda karistati KarS § 63 lg 1 alusel 1-aastase vangistusega.

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 järgi vähendati seda karistust 8-kuulise

vangistuseni. KarS § 65 lg-s 2 sätestatule tuginedes suurendati karistust Tartu Maakohtu

18. jaanuari 2023. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa (3 kuu ja 24 päeva vangistuse)

võrra ning liitkaristuseks moodustati 11 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja

algust arvestati alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ehk 19. veebruarist 2024. Kohtu

seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised.

3. Tunnistaja K.K. i kohtueelses menetluses antud ütluste ja teiste tõenditega (nt SYNLAB-i vastus

koos lisadega) on tuvastatud, et kriminaalhooldaja palus süüdistatavalt 18. septembril 2023

vereproovi andmist hiljemalt 20. septembril 2023. Kuna süüdistatav vereanalüüsi tulemust ei

saatnud, siis küsis kriminaalhooldaja seda ise SYNLAB-ilt, saades vastuse, et septembris

süüdistatav vereproovi andmas ei käinud. Ühtlasi selgus vastuolu 6. juunil 2023 SYNLAB-i tehtud

vereanalüüsi tegeliku tulemuse ja süüdistatava poolt kriminaalhooldajale saadetud tulemuse vahel.

Süüdistatava fosfatidüületanooli näit oli vereanalüüsil 437 ng/ml, ent süüdistatav saatis

kriminaalhooldajale tulemuse 50 ng/ml. Teave 6. juunil 2023 tehtud vereanalüüsi tulemuse

(437 ng/ml) kohta saadeti süüdistatavale 12. juunil 2023. Ta esitas aga 14. juunil 2023

kriminaalhooldajale vereanalüüsi proovi näiduga „50 ng/ml“. Süüdistatav rääkis kohtueelses

menetluses, kuidas ta oli joobes ja muutis mobiiltelefonis dokumenti, saades juhised internetist,

ning saatis muudetud dokumendi kriminaalhooldajale.

3(7)

4. Tegu on materiaalse võltsimisega. Süüdistatav ei tohtinud SYNLAB-i 6. juuni 2023. a

vereanalüüsi tulemust muuta. Tema muudetud tulemus oli originaaliga nii sarnane, et

kriminaalhooldajal ei tekkinud kahtlusi dokumendi õigsuses. Vereanalüüsi tulemus on dokument,

mille alusel sai kohustusest vabaneda. Süüdistatav täitis küll vereanalüüsi tegemise kohustuse,

kuid see kohustus hõlmas ka nõuet hoida fosfatidüületanooli sisaldus veres ette antud näidu piires.

Selle näidu muutmine oli kantud eesmärgist tõendada kriminaalhooldajale, just nagu täitis

süüdistatav korrektselt talle Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2023. a otsusega KarS § 75 lg 4 alusel

määratud kohustuse. Süüdistatava esitatud vereanalüüsi tulemuse alusel luges kriminaalhooldaja

täidetuks temalt 2023. aasta juunis nõutud vereanalüüsi tegemise kohustuse. Kui süüdistatav

poleks esitanud vereanalüüsi tulemust, siis oleks kriminaalhooldaja seda edasi nõudnud. Kui aga

kriminaalhooldajale saanuks teatavaks, et süüdistatava vereanalüüsi näit ületab kohtuotsuses

lubatud piiri, saanuks ta kaaluda KarS § 74 lg-s 4 sätestatud abinõude kohaldamise vajadust.

5. Ehkki süüdistuses pole sellest räägitud, vältis süüdistatav vereanalüüsi tulemust võltsides ja

kriminaalhooldajale esitades sisuliselt Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2023. a otsusega mõistetud

vangistuse täitmisele pööramist. Süüdistus on selles osas puudulik. Samas on kohtupraktikas

leitud, et süüdistuses ei peagi loetlema abstraktselt kõiki võimalikke õigusi, mida dokumendiga

on võimalik omandada, või kõiki võimalikke kohustusi, millest saaks vabaneda

(RKKK 19.04.2018, 1-16-5757/65, p 14). Süüdistuses märgitud ja kohtulikul uurimisel tuvastatud

asjaolusid arvesse võttes on selge süüdistatava tehtu tegelik tagajärg. Ta tegutses kavatsetult.

6. Karistust mõistes leidis kohus, et süüdistatava süü on keskmine. Süüd suurendab asjaolu, et

süüdistatav hoidus kõrvale kohtuotsuse täitmisest. Süüd aga vähendab asjaolu, et süüdistatav

võltsis vaid ühte vereanalüüsi. Karistust kergendab süüdistatava kahetsus. Tal on kolm kehtivat

kriminaalkaristust. Lisaks on ta jätnud väärteoasjades tasumata rahatrahvid. Rahaline karistus pole

põhjendatud, sest suure tõenäosusega jääks see täitmata.

7. Kuna süüdistatav pani kuriteod toime Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2023. a otsusega määratud

katseajal, tuleb talle mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel. Tartu Maakohtu 22. novembri

2023. a määrusega pöörati süüdistatava karistus täitmisele. 18. veebruari 2024. a seisuga oli tal

kanda veel 3 kuud ja 24 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse kandmise

aja algust tuleb arvestada maakohtu otsuse tegemisest arvates (vt ka RKKK 10.06.2022, 1-20-

8746/45, p 10).

8. Alust süüdistatava vahistamiseks pole. Prokurör taotles kohtuvaidluste ajal suuliselt süüdistatava

vahistamist kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja põhjendas seda uute kuritegude ohuga. Sellisel

alusel saaks süüdistatava vahistada vaid juhul, kui oleks esitatud prokuratuuri kirjalik ja põhistatud

taotlus. Kuna praegu seda pole, siis ei kaalu kohus süüdistatava vahistamist KrMS § 130 lg 2 järgi.

Kõne alla ei tule ka KrMS § 130 lg 41, sest miski ei osuta sellele, et süüdistatav võib hakata kõrvale

hoidma talle mõistetava karistuse kandmisest.

APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Apellatsioon

9. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatava kaitsja, kes taotleb otsuse tühistamist ja süüdistatava

õigeksmõistmist või vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kaitseväited on lühidalt järgmised.

10. Maakohus ei põhjendanud, millisest kohustusest soovis süüdistatav dokumendi võltsimisega

vabaneda. Vereanalüüsi tulemust muutes ei saa vabaneda Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2023. a

otsuses asjas nr 1-22-7982 määratud kohustusest teha vereanalüüse. Kohtuotsuses märgitud

4(7)

vereanalüüsi näit 50 ng/mL pole süüdistatavale pandud kohustus, vaid kõigest deklaratiivne näit

vereproovi tulemuse interpretatsiooniks isikule, kellele see esitatakse. Süüdistatav täitis kohustuse

sellega, kui lasi teha vereproovi. Ta ei vabanenud edaspidi vereanalüüside tegemise kohustuse

täitmisest ega ka alkoholi tarvitamise keelust. Süüdistatav tahtis 50ng/mL näitu dokumenti lisades

näidata, et vereanalüüsi tulemus vastab kohtuotsuses nõutule. Süüdistatav ei saatnud 14. juunil

2023 kriminaalhooldajale SYNLAB Eesti OÜ 6. juuni 2023. a uuringu tulemust ega muutnud

seda. Süüdistatav koostas ise dokumendi vereproovi kohta, märkimata, kes ja kus selle tegi. Ta ei

rikkunud vereanalüüsi tegemise kohustust. Vereanalüüsi näit, mis ei vasta väärtusele kuni

50 ng/mL, pole KarS § 75 lg 4 järgi pandud kohustuse rikkumine. Süüdistatava koostatud

dokumendil ei ole õiguslikku tähendust, ta ei omandanud sellega õigusi ega vabanenud

kohustusest. Seetõttu ei saa rääkida võltsimisest.

11. Kohus leidis, et vereanalüüsi tulemuse võltsimise ja selle esitamisega kriminaalhooldajale vältis

süüdistatav Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2023. a otsusega mõistetud vangistuse täitmisele

pööramist. Sellega väljus kohus süüdistuse piirest. Süüdistuse järgi muutis süüdistatav

vereanalüüsi tulemust, et tõendada kriminaalhooldusametnikule talle määratud kohustuse

korrektset täitmist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

(a) Sissejuhatus

12. Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes, et süüdistatav võltsis dokumenti (KarS § 344 lg 1) ja

kasutas seda (KarS § 345 lg 1). Samas peab ringkonnakohus apellatsiooni lahendades vajalikuks

osaliselt muuta vaidlustatud otsuse põhjendusi selle kohta, kas süüdistataval oli võimalik võltsitud

dokumendi alusel vabaneda mõnest kohustusest (b). Lisaks on tarvis täpsustada süüdistatavale

mõistetavat karistust ja karistuse kandmise algusaega (c). Viimaks võtab kolleegium kokku

apellatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab kaitsja taotluse õigusabitasu hüvitamiseks (d).

(b) Apellatsioon

13. Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2023. a otsusega asjas nr 1-22-7983 seati süüdistatavale KarS § 75

lg 4 järgi kohustus teha selle kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni

kriminaalhooldaja nõudmise peale PEth vereanalüüse, mille tulemus pidi olema 50 ng/mL või

väiksem. Lisaks pandi süüdistatavale 18. jaanuari 2023. a otsusega KarS § 75 lg 2 p 2 alusel keeld

käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitada. Vaidlustatud Tartu Maakohtu 19. veebruari 2024. a

otsuses on nõuetekohaselt tuvastatud, et süüdistatav võltsis 6. juunil 2023 tehtud SYNLAB-i

vereanalüüsi tulemust nr 24000588881, kui märkis pealtnäha SYNLAB-i vastusel vereanalüüsi

tegeliku näidu „437 ng/ml” asemel tulemuseks „50 ng/mL“. Ta saatis 14. juunil 2023 e-kirjaga

kriminaalhooldajale vale tulemust kajastava ja justkui SYNLAB-i koostatud vastuse laboratoorse

vereanalüüsi kohta. Süüdistatav on seda kriminaalmenetluses ise ka kinnitanud. (Vt maakohtu

otsuse lk 3 jj.)

14. Süüdistatava saadetud laboratoorse vereanalüüsi vastust saab pidada dokumendiks KarS §-de 344

ja 345 mõistes. Riigikohus on asunud seisukohale, et nende sätete tähenduses on dokumendina

käsitatavad ka inimese mõtteväljendust sisaldavad elektroonilised aktid – juhul, kui nad on

mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ja kui neist selgub nende

väljaandja (vt nt RKKK 25.11.2016, 3-1-1-96-16, p 21). Need tingimused on praegu täidetud.

Süüdistatava laboratoorse vereanalüüsi vale tulemust kajastab elektroonselt vormistatud vastus,

mille on peale vaadates koostanud ja saatnud SYNLAB (vt I kd, tl 6). Kuna süüdistatav lasi

vereanalüüsi teha kriminaalhooldaja nõudmise peale, et tuvastada kohtuotsusega pandud

5(7)

kontrollkohustuse täitmine, võib öelda sedagi, et vereanalüüsi vastus on mõeldud kasutamiseks

õiguskäibes juriidilise tähtsusega asjaolu tõendamiseks.

15. Apellatsiooni põhjal seisneb sõlmküsimus selles, millisest kohustusest vabanemisele oli

vereanalüüsi tulemuse muutmine suunatud. KarS § 344 lg 1 näeb ette karistuse üksnes sellise

dokumendi võltsimise eest, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest.

Maakohus möönis, et süüdistatav täitis laboratoorse vereanalüüsi tegemise kohustuse (vt otsuse

lk 5). Samas leidis kohus nõustumisväärselt sedagi, et süüdistatavale KarS § 75 lg 4 järgi pandud

kohustus hõlmas ka nõuet, millise näidu piiresse peab vereanalüüsi tulemus jääma. See nähtub

üheselt Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2023. a otsusest: „KarS § 75 lg 4 alusel kohustada [--] tegema

alkoholi tarvitamise määra tuvastamiseks laboratoorseid alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli

(PEth) vereanalüüse [--] Vereanalüüsi näidud peavad olema kõikidel kordadel 50 ng/mL või

väiksemad.“ (vt viidatud otsuse lk 2, p 6). Seda silmas pidades ei järginud süüdistatav muu hulgas

KarS § 75 lg 4 järgi seatud kohustust, et 6. juunil 2023 tehtud vereanalüüsi tegelik tulemus oleks

kuni 50 ng/mL. Küll aga võib küsitavaks pidada, kas vereanalüüsi võltsitud vastus on iseenesest

midagi sellist, mille alusel oli võimalik vabaneda sellest kohustusest, et vereanalüüsi näit pidi

olema 50 ng/mL või väiksem. Kolleegiumi hinnangul seda tingimata öelda ei saa, aga samas pole

see ka järgmistel põhjustel määrav.

16. Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2023. a otsusega määratud laboratoorse vereanalüüsi tegemise

kohustus oli ilmselgelt mõeldud selle kindlakstegemiseks, kas süüdistatav on tarvitanud alkoholi

ja rikkunud talle sama otsusega pandud alkoholi tarvitamise keeldu (vt ka RKKK 07.03.2019, 1-

09-14104/142, p 25). Selge on seegi, et süüdistatav võltsis SYNLAB-i laboratoorse vereanalüüsi

vastust, näitamaks, just nagu ta ei rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Seega võimaldas

valeteavet sisaldava vereanalüüsi vastus luua ekslikku muljet, et süüdistatav järgis Tartu

Maakohtu 18. jaanuari 2023. a otsusega pandud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest. See

omakorda võimaldas süüdistataval vältida seda, et kriminaalhooldajale saab teatavaks

kontrollkohustuse rikkumine. Sellest teada saades tulnuks kriminaalhooldajal kaaluda, kas

kohaldada KarS § 69 lg-t 6, mis näeb ette erinevad võimalikud tagajärjed (sh täitmiskohtuniku

poolt KarS § 75 lg 2 järgi täiendavate kohustuste määramise või karistuse täitmisele pööramise),

kui süüdimõistetu on rikkunud talle kohtuotsusega seatud kohustusi. Neil asjaoludel pole

kahtlustki, et süüdistatava võltsitud laboratoorse vereanalüüsi vastuse alusel sai vabaneda

kohustusest KarS § 344 lg 1 mõistes. Ühtlasi saab öelda, et seda tehes kahjustas süüdistatav

KarS §-ga 344 kaitstavat õigushüve ehk dokumendi puutumatust ja dokumendiga seotud

õiguskäibe usaldusväärsust (vt ka RKKK 18.06.2018, 1-16-10888/62, p 51).

17. Niisiis on maakohtul põhimõtteliselt õigus selles, et laboratoorse vereanalüüsi vale tulemuse

esitamisel kriminaalhooldajale vältis (või vähemalt võis vältida) süüdistatav Tartu Maakohtu

18. jaanuari 2023. a otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Kaitsja arvates väljus

kohus sellega lubamatult süüdistuse piiridest. Kolleegium seda etteheidet ei jaga. Maakohus viitas

õigustatult Riigikohtu seisukohale, et KarS § 344 järgi esitatud süüdistuses ei pea loetlema

abstraktselt

kõiki

võimalikke

kohustusi,

millest

saaks

dokumendiga

vabaneda

(RKKK 19.04.2018, 1-16-5757/65, p 14). Lisaks kõlas maakohtu menetluses kohtuvaidluste ajal

prokuröri

arvamus,

et

süüdistatav

soovis

vereanalüüsi

vastust

võltsides

jätkata

kriminaalhooldusega ja vältida võimalikke negatiivseid tagajärgi (vt maakohtu otsuse lk 6).

Süüdistatava selline soov on vaieldamatult tuvastatud, osalt tema enda sõnade, aga ka maakohtu

otsuses leitu põhjal (vt otsuse lk 3 ja 6–7). Sellele sai kaitsja vastu vaielda nii kohtuvaidluste ajal

prokurörile vastates kui ka hiljem ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis. Seetõttu pole

kõnealuses osas kaitseõigust rikutud ja kolleegium kaitsja kriitikaga ei nõustu.

6(7)

(c) Karistus ja selle kandmise algus

18. Maakohus moodustas KarS § 65 lg 2 järgi liitkaristuse, suurendades süüdistatavale menetletavas

asjas mõistetud ja seejärel KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatud vangistust Tartu Maakohtu

18. jaanuari 2023. a otsusega mõistetud vangistuse ära kandmata osa võrra. Kohus leidis, et

süüdistatava vahistamiseks alust ei ole, selgitades, miks see ei tule kõne alla KrMS § 130 lg 2 ega

§ 130 lg 41 alusel (vt otsuse lk 9). Vangla saadetud kirjast Tartu Ringkonnakohtule selgub, et

praeguseks on süüdistataval Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2023. a otsusega mõistetud ja hiljem

Tartu Maakohtu 22. novembri 2023. a määrusega täitmisele pööratud vangistus kantud ning ta on

vabanenud. Järelikult on üks liidetavatest karistustest ära langenud. Seetõttu täpsustab

ringkonnakohus maakohtu otsust karistuse osas, lugedes süüdistatavale KarS § 65 lg 2 alusel

mõistetud liitkaristusest ära kantuks Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2023. a otsusega mõistetud

vangistuse (vt ka RKKK 18.06.2021, 1-16-6179/111, p 94).

19. Kolleegium ei pea võimalikuks süüdistatava 8-kuulise vangistuse asendamist üldkasuliku tööga

ega ka tema tingimisi vabastamist karistuse kandmisest. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et

süüdistatavat karistati Tartu Maakohtu 20. novembri 2014. a otsusega KarS § 199 lg 1 ja

§ 424 järgi ning talle mõistetud liitkaristus jäeti 3-aastase katseajaga tingimisi täitmisele

pööramata. Seejärel karistati teda Tartu Maakohtu 18. veebruari 2016. a otsusega KarS § 121 lg 2

p-de 2 ja 3 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 65 lg 2 järgset liitkaristust

mõistes 3 aasta pikkuse vangistusega. Süüdistatav vabastati Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2017. a

määrusega selle karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, kuid Tartu Maakohtu 21. septembri

2018. a määrusega pöörati karistuse ärakandmata osa täitmisele. Süüdistatav vabanes 12. märtsil

2020. Pärast seda tunnistati süüdistatav Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2023. a otsusega süüdi

KarS 424 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga.

Tartu Maakohtu 22. novembri 2023. a määrusega pöörati karistuse kandmata osa täitmisele, mida

ta asus kandma 27. detsembrist 2023.

20. Vaatamata sellele, et varem on jäetud süüdistatavale mõistetud karistus tingimisi täitmisele

pööramata ja ta on ka tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabastatud, on süüdistatav

kas rikkunud käitumiskontrolli nõudeid või pannud katseajal toime uue kuriteo. Samuti võimaldati

tal alles hiljaaegu teha üldkasulikku tööd, aga seegi päädis karistuse täitmisele pööramisega.

Oluline on ka asjaolu, et süüdistatav on korduvalt pannud just käitumiskontrolli ajal toime kuriteo,

sealhulgas menetletavas asjas. Varasemad karistused (sh vangistuse kandmine) pole süüdistatavat

heidutanud uusi kuritegusid toime panemast. Seetõttu ei pea kolleegium võimalikuks üldkasulikku

tööd ega karistusest tingimisi vabastamist. Pealegi sisaldab kaitsja apellatsioon üksnes taotlust

üldkasuliku töö kohaldamiseks, ilma et seda oleks millegagi põhjendatud.

21. Kuna süüdistatav viibib vabaduses, siis saadab Tartu Maakohus KrMS § 414 lg 1 järgi A. Konsile

pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse peab

ta karistuse kandmiseks ilmuma. Karistusaja alguseks on KrMS § 414 lg 2 kohaselt karistuse

kandmisele asumise päev.

(d) Kokkuvõte ja menetluskulu

22. Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 2, täpsustab Tartu Ringkonnakohus Tartu

Maakohtu 19. veebruari 2024. a otsust, lugedes A. Konsile KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud

liitkaristusest ära kantuks Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2023. a otsusega mõistetud vangistuse.

A. Konsil tuleb ilmuda vanglasse kandma 8 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu saadetavas

teatises märgitud ajal ja kohas. Karistusaja alguseks on A. Konsi karistuse kandmisele asumise

päev. Tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-le 3, muudab ringkonnakohus Tartu Maakohtu

7(7)

19. veebruari 2024. a otsuse põhiosa vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele osas, mis puudutab

seda, kas A. Konsil oli võimalik võltsitud dokumendiga vabaneda mõnest kohustusest. Muus osas

jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.

23. Kaitsja esitas taotluse hüvitada apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu koos

käibemaksuga summas 854,80 eurot. Taotluse järgi on õigusteenuse hind 140 eurot, millele

lisandub käibemaks. Kaitsjal kulus maakohtu otsusega tutvumisele 1 tund, kliendiga arutamisele

1 tund ja apellatsiooni koostamisele 3 tundi. Kolleegium peab KrMS § 175 lg 1 p-le 1 tuginedes

õigusabi vajalikuks, teenuse osutamise tunnihinda põhjendatuks ja toimingutele kulunud aega

mõistlikuks. Taotluses märgitud summa 854,80 eurot (sh käibemaks) tuleb KrMS § 185 lg 1 alusel

mõista riigilt välja A. Konsi kasuks.

Mario Truu

Erkki Hirsnik

Ingeri Tamm

(allkirjastatud digitaalselt)