2-24-985/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. juuni 2024

Tsiviilasja number

2-24-985

Tsiviilasi

Kalle Kulboki kaebus kohtutäitur Anne Böckleri otsuse

peale täiteasjas nr 182/2023/4156

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. märtsi 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kalle Kulboki määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik, võlgnik):

Kalle Kulbok (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Jaan Ginter

Vastustaja: Tartu kohtutäitur Anne Böckler

Puudutatud isik (sissenõudja): Tartu linn Tartu

Linnavalitsuse kaudu

RESOLUTSIOON

1. Jätta Kalle Kulboki määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 15. märtsi 2024. a määruse

resolutsioon muutmata. Muuta osaliselt maakohtu

määruse põhjendusi.

3. Jätta

rahuldamata

Kalle

Kulboki

taotlus

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.

4. Jätta Kalle Kulboki 13. mail 2024 edastatud

dokumendid – kirjavahetus kohtutäituri abi Maarja

Kalgiga, Kalle Kulboki kaebus kohtutäituri tegevuse

peale ja kohtutäitur Anne Böckleri vastus Kalle Kulboki

selgitustaotlusele – asja materjalide juurde võtmata.

5. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud

Kalle Kulboki kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Kalle Kulbok (avaldaja) esitas 18. jaanuaril 2024. a Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur

Anne Böckleri 8. jaanuari 2024. a otsuse peale täiteasjas nr 182/2023/4156. Avaldaja palub

tühistada kohtutäituri otsuse ja kohustada kohtutäiturit lõpetama algatatud täitemenetlus

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 7 alusel. Avaldaja palub menetluskulud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel kohtutäiturilt välja mõista.

Avaldaja palub tuvastada, et kohtutäitur on oma otsuses oluliselt muutnud tema kaebuse sisu ja

faktilisi asjaolusid, et kohtutäitur on tuginenud oma otsuses Tallinna Ringkonnakohtu

määrusele asjas nr 2-17-7810, mis on otseses vastuolus avaldaja ja tema esindaja poolt viidatud

väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 541 lg 6 ja 546 lg 6 põhiseaduspärase tõlgendusega

(RPJKo 12.12.2017, 5-17-12, p 35) ja et kohtutäituri otsus trahviteate TT-22-4766 jõustumisest

võib olla vastuolus jõustunud kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-6991.

Avaldaja sai 29. septembril 2022 kirjaliku hoiatuse parkides Atlantise parklas liiklusseaduse

(LS) § 20 lg 3 kohaselt mahamärgitud parkimisjoontest eemal. Nädal hiljem sai avaldaja

hoiatustrahvi parkimise eest Vaksali parklas, mis oli muudetud vabaparklast kahetunnise

piiranguga parklaks ning seejuures liiklusmärkidega eksitavalt tähistatud. Avaldaja otsustas

vaidlustada hoiatusmenetluses tehtud otsused ning taotles 5. novembri 2022. a kaebuses

mõlemas juhtumis väärteomenetluse uuendamist üldmenetlusena.

Juhtivmenetleja Ülle Neeme tegi 22. novembril 2022 kaks määrust, milles muutis avaldaja tahte

vastaselt tema taotluse trahviteate tühistamise taotluseks ning väitis, et LS § 21 lg 4 p-s 4

sätestatud keeld parkida teele märgitud parkimiskohtade kõrval tähendab keeldu parkida ka

neist kohtadest eemal. 24. novembril 2022 toimunud vastuvõtul Tartu Linnavalitsuse

järelevalveosakonnas selgitati avaldajale, et nad tõlgendavad VTMS § 541 lg-t 6 ja § 546 lg-t 6

sellisena, et sõidukit juhtinud sõidukiomanikul puudub õigus taotleda väärteomenetluse

uuendamist ning see õigus olevat vaid võõrast sõidukit juhtinud juhil.

Kuivõrd 22. detsembri 2022. a määruses ei olnud Imbi Kivi läbi vaadanud avaldaja taotlusi,

esitas avaldaja 5. jaanuaril 2023 Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja tegevusetuse

peale hoiatusmenetluse üldmenetluseks uuendamisel, samuti tema kaebuste moonutamise ja

taotluste läbi vaatamata jätmise peale. Tartu Maakohus jättis 16. jaanuari 2023. a määrusega

avaldaja kaebuse läbi vaatamata (asja nr 4-23-49), põhjendades seda VTMS §-st 2 tuleneva

kohustusega

kohaldada

KrMS-i

sätteid

ja

tõlgendusi,

mille

kohaselt

loetakse

kriminaalmenetluses kättesaamiseks määruse väljasaatmise päev. Tartu Ringkonnakohus jättis

16. veebruari 2023. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Avaldaja esitas uue kaebuse

3. mail 2023, kuid sellele ei ole kohtuväline menetleja nõuetekohase määrusega siiani

reageerinud.

Tartu Linnavalitsus esitas 5. aprillil 2023 kohtutäitur Jaanika Pajustele avalduse trahviteates

märgitud 20 euro sissenõudmiseks ja samal päeval esitas kohtutäitur avaldajale täitmisteate.

Avaldaja esitas 24. aprillil 2023 kohtutäiturile kaebuse reageerimata jätmisele tema taotlusele

peatada menetlus TMS § 46 lg 1 p 8 alusel VTMS § 545 lg-s 1 sätestatud hoiatustrahvi

mittejõustumise ja VTMS § 544 lg-s 2 sätestatud sundtäitmise tingimuste mitteesinemise tõttu.

Kohtutäitur Jaanika Pajuste tegi 5. mail 2023 otsuse, et täitemenetluses puudub jõustunud

täitedokument, mistõttu tuleb täitemenetlus lõpetada TMS § 48 lg 1 p 7 alusel. Tartu

Linnavalitsus vaidlustas kohtutäituri otsuse Tartu Maakohtus (tsiviilasi nr 2-23-6991). Tartu

Maakohus jättis 8. novembri 2023. a määrusega Tartu Linnavalitsuse kaebuse läbi vaatamata.

Tartu Linnavalitsus esitas 17. novembril 2023 avalduse kohtutäitur Anne Böcklerile sama

trahviteate sissenõudmiseks. Kohtutäitur edastas avaldajale täitmisteate 4. detsembril 2023.

Avaldaja esitas seisukoha kohtutäiturile 5. detsembril 2023 ja ta soovis minna kohtutäitur Anne

Böckleri vastuvõtule ning peatada kohe täitemenetlus ning asjaolude selgumisel lõpetada

täitemenetlus TMS § 48 lg 1 p 7 alusel. Avaldaja esitas 13. detsembril 2023 kaebuse kohtutäituri

viivitusele õiguslike asjaolude selgitamisel. Kohtutäitur Anne Böckler tegi 8. jaanuaril 2024

otsuse, tugines Tallinna Ringkonnakohtu määrusele asjas nr 2-17-7810, mis omakorda tugines

VTMS-i sätete põhiseadusevastasele tõlgendustele, millele pool aastat hiljem andis teistsuguse

põhiseaduspärase tõlgenduse Riigikohus lahendis asjas nr 5-17-12.

2. Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Kohtutäitur on jõudnud õigele tulemusele, et 6. oktoobri 2022. a trahviteade väärteoasjas

nr TT-22-4766 on jõustunud.

Trahviteate vaidlustamisel VTMS § 54 lõigetes 3-6 sätestatust muul alusel on väärteomenetluse

raames esitatud kaebust võimalik lahendada väärteomenetlust kiir- või üldmenetluse korras

uuendamiseta. Kohtuväline menetleja saab sellisel juhul oma hinnangu kaebuse suhtes anda

VTMS §-s 48 nimetatud põhistava määrusega, mida on antud juhul ka tehtud. Kohtuvälise

menetleja selline määrus on vaidlustatav kohtuvälise menetleja juhi juures VTMS §-s 76

sätestatud korras juhul, kui kaebaja leiab, et tema õigusi on väärteomenetluses rikutud.

Kohtuvälise menetleja määrus omakorda on vaidlustatav kohtus VTMS § 78 alusel. Avaldaja

on kõiki eelviidatud vaidlustamisvõimalusi ka kasutanud, kuid on esitanud kaebuse maakohtule

tähtaega rikkudes ning nii maa- kui ka ringkonnakohus ei ole avaldaja kaebust menetlusse

võtnud, sh kaebuse esitamise tähtaega ennistanud. Seega on avaldajale määratud hoiatustrahv

TT-22-4766 ning Ülle Neeme koostatud 21. novembri 2022. a trahviteate tühistamata jätmise

määrus, millega vaadati läbi avaldaja esitatud kaebus trahviteate peale, jõustunud kaebeõiguse

ammendumise tõttu (VTMS § 199).

VTMS § 114 lg 2 järgi ei saa maakohtule esitada kaebust § 542 kohaselt tehtud trahviteate peale.

Riigikohus ei ole analüüsinud lahendis asjas nr 5-17-12 kaebuse lahendamist VTMS § 47 ja 48

alusel määrusega, viidatud kohtuasjas on keskendutud eelkõige VTMS § 541 lg 6

põhiseaduslikkuse kontrollile ja tõlgendamisele.

Sissenõudja hinnangul oleks saanud ainult kohtud anda hinnangu sissenõudja tegevuse osas

avaldaja kaebuse lahendamisel ning kohustada sissenõudjat alustama üldmenetlust. Kohtutäitur

ei saa täitemenetluse raames asuda sisuliselt lahendama täitedokumendiga seotud asjaolusid, sh

jõuda erinevalt sissenõudjast seisukohale, et sissenõudjal oli siiski kohustus lahendada võlgniku

kaebus üldmenetluses olukorras, kus kaebus on lahendatud juhtivmenetleja määrusega. Seda

oleks saanud teha vaid kohtud väärteoasja nr 4-23-49 raames. Täitemenetluse objektiks olev

trahviteade on jõustunud ning kohtutäituril puudus õiguslik alus avalduse rahuldamiseks ning

täitemenetluse lõpetamiseks.

Sissenõudja tegevuses puudub pahauskne käitumine, sissenõudja ei tegele avaldaja väidete,

seisukohtade moonutamisega ega valeväidete esitamisega. Avaldajale on korduvalt selgitatud

sissenõudja seisukohti (sh põhjusi, miks ei kohaldu antud juhul avaldaja korduvalt viidatud

Riigikohtu lahend). Avaldajal on olnud võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole.

Avaldaja kaebus trahviteate peale oli lahendatud VTMS § 48 kohase määrusega, millega

trahviteade oli jäetud tühistamata ning üldmenetlust ei alustatud määruses toodud põhjendustel.

Avaldaja on kasutanud kõiki vaidlustamise võimalusi, kuid kohtud ei võtnud tema kaebust

menetlusse.

3. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud

selle dokumendi ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse (TMS § 23 lg 1).

Formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei ole kohtutäituril õigust analüüsida sissenõudja

menetluslikke valikuid avaldaja suhtes tehtud otsustes. Kuna avaldaja ei järginud

kaebetähtaega, ei ole kohus avaldaja kaebust sisuliselt läbi vaadanud. Tartu Maakohus jättis

16. jaanuari 2023. a määrusega väärteoasjas 4-23-49 avaldaja kaebuse Tartu Linnavalitsuse

järelevalveosakonna juhi Imbi Kivi 22. detsembri 2022. a määruse peale läbi vaatamata.

Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, mis jäeti Tartu Ringkonnakohtu

16. veebruari 2023. a määrusega rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu määrus jõustus

4. märtsil 2023.

Kohtutäituri kohustusena võib üksnes välja tuua kontrolli kohustuse, kas jõustunud lahend on

tehtud algse trahviotsuse vaidlustamise peale ja mis oli vaidlustuse tulemus. Tartu

Ringkonnakohtu 16. veebruari 2023. a määruses on ära toodud, et avaldaja edasikaevatud

otsuseks on algselt Tartu Linnavalitsuse kohtuvälise menetleja Sandra Kuusiku 6. oktoobril

2022 koostatud trahviteade nr TT-22-4766. Läbi kaebemenetluse on avaldaja sooviks olnud

vaidlustada avaldajale 6. oktoobril 2022 koostatud trahviteade nr TT-22-4766 ning

kaebemenetlus trahviteate nr TT-22-4766 üle sai läbi Tartu Ringkonnakohtu 16. veebruari

2023. a määrusega, mis jõustus 4. märtsil 2023. Kohus on lisanud ringkonnakohtu määrusele

jõustumismärke.

Kohtutäitur ei ole muutnud kaebuse sisu ega faktilisi asjaolusid. Kohtutäitur on kaebuse

läbivaatamisel lähtunud formaliseerituse printiibist ning võtnud arvesse üksnes neid faktilisi

asjaolusid ja seisukohti, mis puudutavad konkreetset täitemenetlust ja selles lahendada vajavat

küsimust, kas sissenõudja trahviotsus on jõustunud täitedokument. See, et avaldaja ja tema

esindaja soovisid kohtutäituri hinnangut ka muudes õiguslikes küsimustes, ei oma tähtsust,

kuna kohtutäitur viib täitemenetlust läbi formaliseerituse printsiibist tulenevalt ning ei anna

õiguslikke hinnanguid osapoolte varasematele materiaal- ja menetlusõiguslikele vaidlustele.

Teiste kohtutäiturite tegevus ja otsused ei ole kohtutäiturile siduvad. Kohtutäitur ei nõustu, et

tema otsus trahviteate jõustumise kohta on vastuolus Tartu Maakohtu 8. novembri 2023. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-23-6991, mille aluseks on sissenõudja kaebus kohtutäitur Jaanika

Pajuste 5. mai 2023. a otsuse peale.

Tartu Maakohtu 8. novembri 2023. a määruse tsiviilasjas 2-23-6991 p-s 15 selgitab kohus, et

kuigi vaidlus on lõpetatud seonduvalt täiteasjaga nr 185/2023/255, ei tähenda see, et avaldajal

puuduks õigus esitada kehtiva ja jõustunud täitedokumendi alusel kohtutäiturile avaldus

täitemenetluse alustamiseks. Sisuliselt suunab kohus sissenõudjat algatama sama

täitedokumendi alusel uut täitemenetlust.

Avaldaja heitis kohtutäiturile ette kaebuse läbivaatamise korra rikkumist, avaldaja soovis kohtu

hinnangut kohtutäituri viivitusele menetluse peatamisel ja erapoolikusele avaldaja kaebuse

menetlemisel. Avaldaja ega tema esindaja ei esitanud kohtutäiturile kaebust kaebuse

läbivaatamise kohta, mistõttu palus kohtutäitur jätta kohtul eelnimetatud osas kaebus läbi

vaatamata. Kohtutäituri otsusega on täitemenetlus nr 182/2023/4156 peatatud kuni esitatud

kaebuse kohta tehtud otsuse jõustumiseni.

Avaldaja viidatud Riigikohtu lahend asjas nr 5-17-12 ei anna kohtutäiturile otsustusõigust

täitemenetlus lõpetada. Viidatud Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-17-7810

räägib täitemenetluse seisukohast lähtudes täitedokumendi kehtivusest ja sellest, mida

kohtutäitur saab ja peab TMS § 2 lg 1 p-st 9 tuleneva täitedokumendi korral täitemenetlust

algatades kontrollima. Kohtutäitur kontrollis täitemenetluse alustamise eeldusi, mis olid

täidetud. Avaldaja on esitanud trahvile vastuväiteid ning läbinud kaebemenetluse. Tallinna

Ringkonnakohtu määrusest tuleneb, et kui lisaks trahviteatele esitatakse kohtutäiturile

väärteomenetlust lõpetav jõustunud kohtulahend, siis on jõustunud ka trahviteade, mille

vaidlustamisele oli algne kaebemenetlus suunatud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus jättis 15. märtsi 2024. a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda. Kuivõrd asjas ei nähtu, et kohtutäituril ja sissenõudjal oleks

tekkinud asjas menetluskulusid, siis maakohus nende menetluskulusid avaldajalt välja ei

mõistnud.

Maakohus nõustus kohtutäituriga selles, et võlgnik esitas kohtule väiteid, mida ta ei ole varem

kohtutäiturile esitanud, mistõttu ei ole kohtutäitur saanud võlgniku väidetele oma otsuses

seisukohta võtta. Kohus kontrollib TMS § 218 lg 1 järgse kaebuse lahendamisel täituri otsuse

õiguspärasust. Kohus ei saa asuda hindama väiteid, millele kaebaja ei ole tuginenud täiturile

esitatud kaebuses. Vastasel juhul muutuks sisutuks TMS §-s 217 sätestatu, mis peab

võimaldama kaebuse esmalt lahendada kohtutäituril endal.

Maakohus jättis TMS § 218 lg 1 alusel tähelepanuta võlgniku väited, et kohtutäitur rikkus

kaebuse läbivaatamise korda ja et kohtutäitur viivitas menetluse peatamisel ja oli erapoolik

avaldaja kaebuse menetlemisel.

Avaldaja vaidlustas kohtutäitur Anne Böckleri 8. jaanuari 2024. a otsuse põhjusel, et kohtutäitur

alustas täitemenetlust olukorras, kus talle on esitatud jõustumata täitedokument.

Maakohus nõustus nii sissenõudja kui ka kohtutäituriga selles, et praegusel juhul ei saanud

kohtutäitur kontrollida, kas talle täitmiseks esitatud täitedokument on jõustunud. Sissenõudja

on esitanud kohtutäiturile täitmiseks jõustumismärkega täitedokumendi.

Kohtule esitatust nähtub, et Tartu Linnavalitsuse vanemmenetleja Sandra Kuusik koostas

6. oktoobril 2022 avaldajale trahviteate nr TT-22-4766 (dtl 33-34). Avaldaja esitas 5. novembril

2022 kaebuse trahviteate nr TT-22-4766 peale. Tartu Linnavalitsuse järelevalveosakonna

juhtivmenetleja Ülle Neeme jättis 22. novembril 2022 VTMS § 48 kohase määrusega avaldaja

kaebuse rahuldamata ning trahviteate nr TT-22-4766 tühistamata (dtl 41-44). Avaldaja esitas

22. novembri 2022. a määruse peale kaebuse. Tartu Linnavalitsuse kohtuvälise menetleja juhi

22. detsembril 2022 allkirjastatud määrusega jäeti avaldaja kaebus kohtuvälise menetleja

6. oktoobri 2022. a trahviteate nr TT-22-4766 ja 21. novembri 2022. a määruse trahviteate

tühistamata jätmise kohta rahuldamata (dtl 51-57).

Avaldaja esitas Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja tegevusetuse peale kirjaliku

hoiatusmenetluse uuendamisel, samuti tema kaebuse moonutamise ja tema taotluste läbi

vaatamata jätmise peale. Tartu Maakohtu 16. jaanuari 2023. a kohtumäärusega väärteoasjas nr

4-23-49 jäeti avaldaja kaebus Tartu Linnavalitsuse järelevalveosakonna juhi Imbi Kivi

22. detsembri 2022. a määruse peale läbi vaatamata (dtl 65-68). Tartu Maakohus leidis

nimetatud lahendis, et avaldaja on hilinenud kaebuse esitamisega. Avaldaja esitas Tartu

Maakohtu 16. jaanuari 2023. a määruse peale määruskaebuse, mis jäeti Tartu Ringkonnakohtu

16. veebruari 2023. a määrusega rahuldamata (dtl 74-78). Tartu Ringkonnakohtu määrus

jõustus 4. märtsil 2023. Kohus selgitab täiendavalt, et TMS § 2 lg 1 p 9 ei nõua, et hoiatustrahvi

kohta koostatud otsus (trahviteade) peab olema jõustunud. Kui trahvitu hoiatustrahvi 30 päeva

jooksul trahviteate kättesaamisest arvates ei vaidlusta ega tasu ka trahvisummat, esitab

kohtuväline menetleja trahviteate koheseks sundtäitmiseks kohtutäiturile (VTMS § 544 lg-d 1

ja 2, § 545 lg 1). Samuti ei tulene TMS §-st 12, et sellisel dokumendil peaks olema

jõustumismärge. Kokkuvõtvalt ei nõua täitemenetluse seadustik, et trahviteade peaks olema

jõustunud ja sellel peaks olema jõustumismärge.

Maakohus selgitas, et trahviteate vaidlustamisel VTMS § 54 lõigetes 3-6 sätestatust muul alusel

on väärteomenetluse raames esitatud kaebust võimalik lahendada väärteomenetlust kiir- või

üldmenetluse korras uuendamiseta. Kohtuväline menetleja on oma hinnangu andnud VTMS §-s

48 nimetatud põhistava määrusega. Kohtuvälise menetleja selline määrus on vaidlustatav

kohtuvälise menetleja juhi juures (VTMS § 76). Kohtuvälise menetleja määrus omakorda on

vaidlustatav kohtus VTMS § 78 alusel. Kohtu hinnangul on õige Tartu Linnavalitsuse

seisukoht, et avaldaja on läbinud trahviteate nr TT-22-4766 vaidlustamise kõik etapid, mistõttu

on Tartu Linnavalitsus õigustatud esitama trahviteate (koos selle jõustumist kinnitava Tartu

Ringkonnakohtu lahendiga väärteoasjas nr 4-23-49) kohtutäiturile täitmiseks. Tartu

Linnavalitsus on õigesti leidnud, et VTMS § 199 alusel on avaldajale koostatud trahviteade nr

TT-22-4766 jõustunud 4. märtsil 2023 ja avaldajal ei ole võimalik selle kehtivusele

materiaalõiguslikult kaebemenetluses enam tugineda.

Trahviteade jõustub pärast seda, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise

tähtaeg on möödunud. Kohtutäitur kontrollis hoiatustrahvi vaidlustamise tulemust ning Tartu

Ringkonnakohtu 16. veebruari 2023.a määrusega 4-23-49, mis jõustus 4. märtsil 2023, on

hoiatustrahv ka lõplikult jõustunud. Kohtu hinnangul sai kohtutäitur Anne Böckler eeldada, et

kui lisaks trahviteatele esitatakse talle väärteomenetlust lõpetav jõustunud kohtulahend, siis on

jõustunud ka trahviteade, mille vaidlustamisele oli algne kaebemenetlus suunatud.

Maakohus oli seisukohal, et Tartu Maakohus ei ole lahendis tsiviilasjas nr 2-23-6991 hinnanud

vaidlusaluse täitedokumendi kehtivust, mistõttu on ekslik avaldaja seisukoht, et kohus on varem

täitedokumendi kehtivusele hinnangu andnud. Kohus jättis Tartu Linnavalitsuse kaebuse

rahuldamata, kuna Tartu Linnavalitus oleks pidanud kõigepealt vaidlustama täitemenetluse

lõpetamise otsuse ja alles seejärel kohtutäitur Jaanika Pajuste otsuse kaebuse rahuldamata

jätmise kohta. Kuna täitemenetlus oli lõpetatud ning kaebuse esitamise tähtaeg oli läbi, siis ei

saanud kohus sisuliselt Tartu Linnavalitsuse kaebust rahuldada ja kohtutäituri otsust kaebuse

kohta läbi vaadata.

Maakohus jättis avaldaja kaebuse täies ulatuses rahuldamata, sh taotlused põhiseadusliku

järelevalve menetluse algatamiseks. Kaebus kohtutäituri tegevusele vaadatakse läbi TMS §-de

217-219 ja TsMS § 477 lg 1 ja § 475 lg 1 p 15 alusel, mistõttu ei pea kohus andma hinnangut

väärteomenetluse seadustiku regulatsioonile. PS § 15 lg 1 ja § 152 lg 2 ning põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 esimese lause järgi on kohtu algatatava konkreetse

normikontrolli lubatavuse eelduseks kontrollimiseks esitatud sätte asjassepuutuvus. Riigikohtu

praktika kohaselt on asjassepuutuv säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega

(RKÜKo 22.12.2000, 3-4-1-10-00, p 10). Otsustava tähtsusega on säte siis, kui kohus peaks

sätte põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral

(RKÜKo 28.10.2002, 3-4-1-5-02, p 15).

Täitedokumendi põhjal tekkivaid materiaalõiguslikke vaidlusi ei ole kohtutäitur täitemenetluse

formaliseerituse põhimõttest tulenevalt pädev lahendama, selliste vaidluste tarbeks on teine

õiguskaitsevahend, s.o sundtäitmise lubamatuks tunnistamine, kui on täidetud sellise hagi

esitamise eeldused (TMS § 221). Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse rahuldamine

eeldab kohtutäituri eksimust menetluse läbiviimisel. Praegusel juhul sellist eksimust ei nähtu.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri otsus ja kohustada teda lõpetama

täitemenetlus TMS § 48 lg 1 p 7 alusel. Avaldaja palub algatada põhiseaduslikkuse järelevalve

menetlus VTMS 541 lg 6 ja 546 lg 6 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks või

tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks sellise sätte puudumine põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) §-s 15, mis võimaldaks anda põhiseadusepärane

tõlgendus viisil, et see kajastuks ka elektroonilises Riigi Teatajas vastandlikult tõlgendatava

sätte juures. Avaldaja palub oma menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel sissenõudjalt ja

kohtutäiturilt välja mõista.

Kohus on jätnud määruses viitamata avaldaja seisukohtadele, mis lükkavad ümber määruses

osundatud sissenõudja ja kohtutäituri väited ning jätnud tähelepanuta avaldaja esitatud neid

asjaolusid kinnitavad tõendid.

Ei ole õige, et avaldaja vaidlustab täitemenetluse alustamise seaduslikkuse. Kohtutäitur võis

täitemenetlust alustades linnavalitsuse esitatud väiteid usaldada, ent kahtluse tekkimisel tulnuks

asjaolusid viivituseta kontrollida.

Maakohtu käsitluses muutuks sisutuks TMS §-s 218 sätestatu, kuivõrd menetlusvigu

kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemisel ei saakski kohus kontrollida. Tegemist on

kohustusliku kohtueelse menetlusega. Üldise praktika kohaselt on menetlusvead juba läbitud

kohtueelses menetluses kohtu hinnata.

Avaldaja osundas ärakuulamisel, et enne kohtule kaebuse esitamist esitas ta 17. jaanuaril 2024

kohtutäiturile esitatud kaebuses ka nõude: „Kui minu kaebuses kohtule minu 28.12.23 läbi

vaadatud kaebuses tehtud otsuse kohta on detaile, mis nõuaksid eelnevat kohtutäituri täiendavat

otsust, siis vaidlustan ka need, et vältida olukorda, millesse sattus linnavalitsus kohtutäitur

Jaanika Pajuste otsuse vaidlustamisel.” Kui see nõue jäänuks kohtutäiturile arusaamatuks,

saanuks ta kaebuse asjaolusid täpsustada. Kohtutäitur vaatas selle nõude läbi 30. jaanuaril 2024,

kui ta pidi olema tutvunud 22. jaanuaril 2024 esitatud kaebuse täisversiooniga (kohus esitas

24. jaanuaril 2024 nõude esitada 22. jaanuari 2024. a kaebusele vastuväited). Seega kui

22. jaanuari 2024. a kaebuses oli väiteid, mis nõudnuks kohtutäituri täiendavat kohtueelset

seisukohta, saanuks ta need seisukohad võtta 17. jaanuaril 2024 esitatud kaebuse lahendamisel.

Vaidlus puudub täitemenetluse alustamise küsimuses, vaid kaebus esitati TMS § 48 lg-s 7

nimetatud menetluse lõpetamisega viivitamise peale täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise

tõttu. Avaldaja viitas kohtutäiturile esitatud kaebuses VTMS § 544 lg-st 2 nähtuvale

ammendavale loetelule hoiatustrahvi sundtäitmise tingimustest.

Kuigi TMS § 2 lg 1 p 9 mõistet „jõustumine“ otsesõnul ei kasuta, kasutab mõistet „jõustub“

VTMS § 545 lg 1 hoiatustrahvi vaidlustamata jätmise korral. VTMS § 544 lg 2 nimetab

sundtäitmise tingimusena hoiatustrahvi vaidlustamata jätmist.

Hoiatustrahvi jõustumist on sissenõudmise eelduseks pidanud ka Tartu Maakohus ja

Riigikohus. Tartu Maakohus lõpetas menetluse tsiviilasjas 2-23-6991 kohtutäitur Jaanika

Pajuste otsuse üle ja leidis määruse p-s 15, et kuigi vaidlus samal alusel ja sama eseme üle on

lõppenud, jääb linnavalitsusele õigus kehtiva ja jõustunud täitedokumendi alusel esitada

kohtutäiturile uus avaldus täitemenetluse alustamiseks.

Riigikohtu põhjendustest lahendis asjas nr 3-2-1-138-13 järeldub, et kohtutäituri ülesandeks on

kontrollida ka hoiatustrahvi jõustumist.

Kohus ajab segamini hoiatustrahvi, mis määratakse VTMS § 541 alusel kirjalikus

hoiatusmenetluses, ning väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi, mille sissenõudmine

toimub TMS § 199 lg 1 alusel jõustunud kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse alusel.

Kuivõrd täitedokumendina esitatud trahviteatel puudub jõustumismärge, ent selle on

sissenõudja lasknud kanda Tartu Maakohtu määrusele asjas nr 4-23-49, milles ignoreeriti

VTMS § 41 lg-s 4 otsesõnu sätestatut (kättesaamiseks loetakse kättesaamise kinnitamise päev)

ning kohaldati KrMS seaduse tõlgendust, siis võib sellest aru saada, et kohus peab nimetatud

kohtumäärust rahatrahvi kohaldavaks kohtuotsuseks ning loeb ka selle täitedokumendiks. Seda

hoolimata asjaolust, et määrusega jäeti läbi vaatamata VTMS § 76 lg 1 kohane kaebus

kohtuvälise menetleja tegevuse peale ning samas asjas on esitatud uus kaebus (kaebuse

esitamise tähtaeg on piiratud kohtuvälise menetleja VTMS § 74 kohase otsusega, mida ei ole

siiani veel tehtud).

Riigikohus on lahendi asjas nr 5-17-12 p-s 21 selgitanud, et rikkumise tuvastamiseks tehtud

menetlustoiminguga

alanud

väärteomenetlus

loetakse

kirjaliku

hoiatamismenetluse

kohaldamisega lõppenuks (VTMS § 541 lõike 6 esimene lause) ning hoiatamismenetluses

määratavat hoiatustrahvi ei käsita seadus väärteokaristusena (VTMS § 541 lõige 3). Sama

lahendi p-s 28 selgitas Riigikohus, et kui trahviteate peale esitatud kaebus vastab nõuetele, saab

menetleja otsustada üksnes selle üle, kas väärteomenetlus uuendada või trahviteade tühistada.

Kohus leidis, et erinevalt Riigikohtu lahendis asjas nr 5-17-12 nimetatust on võimalik

hoiatustrahvi vaidlustamist mitte rahuldada VTMS §-s 48 nimetatud põhistava määrusega.

Kohtu

seisukoht

väärteomenetluse

raames

esitatud

kaebuse

lahendamisest

ilma

väärteomenetlust

uuendamata

jääb

arusaamatuks.

Trahviteate

koostamine

lõpetas

väärteomenetluse (VTMS § 541 lg 6), ent VTMS § 48 käsitleb väärteomenetluses koostatavaid

menetlusdokumente. VTMS § 48 lg 2 p-st 4 nähtub, et määrus koostatakse menetlusalusele

isikule, ent menetlusaluseks isikuks ei loeta isikut, kellele saadetakse trahviteade kirjalikus

hoiatamismenetluses (VTMS § 18 lg 11 p 1). Seega sai VTMS §-le 48 tuginev 22. novembri

2022. a määrus trahviteate TT-22-4766 vaidlustamise peale (mis lahendatakse kirjaliku

hoiatusmenetluse raames VTMS § 546 nimetatu kohaselt) tähendada vaid väärteomenetluse

uuendamist, mis VTMS § 546 lg 6 kohaselt tehakse määruse või menetlustoiminguga.

Konkreetsel juhul on väärteomenetlus uuendatud menetlustoiminguga, mille sisuna nähtub

otsustuse tegemine trahviteate tühistamise üle (VTMS nimetab küll määrust trahviteate

tühistamise ja väärteomenetluse uuendamata jätmise kohta, ent vastupidine ei ole keelatud).

22. novembri 2022. a määruses ei ole tehtud menetlusotsustust kaebuse rahuldamata jätmise

kohta ega väärteomenetluse uuendamata jätmise kohta. Kui kohtuväline menetleja esitas

kohtule sellise eksitava väite, osundas avaldaja oma vasturepliigis, et tegemist on vale

faktiväitega ja taotles nõude esitamist selle väite tõendamiseks. Kohus ei ole põhistanud sellele

taotlusele reageerimata jätmist ja on jätnud ilmselgelt ka osundatud määrusega tutvumata.

Arusaamatuks jääb, millist kohtulahendit pidas kohus silmas väärteomenetlust lõpetava

jõustunud

kohtulahendina.

Kirjalikus

hoiatusmenetluses

lõpetab

väärteomenetluse

hoiatustrahvi koostamine. Väärteomenetluse uuendamise korral käsitlevad väärteomenetluse

lõpetamise aluseid VTMS § 29 ja § 30. Kuna silmas on peetud Tartu Ringkonnakohtu määrust

asjas nr 4-23-49, siis on ilmselgelt jäetud tutvumata selle määruse sisuga. Maakohus on jätnud

kaebuse läbi vaatamata ning ringkonnakohus leidis, et VTMS § 41 lg 4 ei defineeri kättesaamise

päevana kättesaamise kinnitamise päeva. Isegi määruse sisuga tutvumata jätmisel on võimalik

veenduda, et kohus ei ole teinud mingit sisulist lahendit võimaliku väärteoasja või kaebuse

kohta ega ka kinnitanud trahviteate jõustumist. Nimelt ei kuulu VTMS § 191 p 12 alusel

ringkonnakohtus vaidlustamisele kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse

lahendamisel tehtud kohtu määrus.

Avaldaja ei ole esitanud seisukohta, et kohus on varem täitedokumendi kehtivusele hinnangu

andnud. Avaldaja taotles kohtule esitatud kaebuses selle hindamist, kas kohtutäituri otsus võib

olla vastuolus asjas nr 2-23-6991 menetluse lõpetamisega.

Tartu Ringkonnakohtu 4. märtsi 2023. a jõustunud määrus sai kinnitada vaid seda, et

väidetavaid väärteoasju ei ole kohtus läbi vaadatud ning mingit väärteomenetlust lõpetavat

jõustunud kohtulahendit ei ole olemas.

Kuivõrd kohus lõpetas asjas nr 2-23-6991 menetluse täitedokumendi mittejõustumise

küsimuses seoses täiteasjaga nr 185/2023/255, siis see tähendab, et vaidlus selles täiteasjas

kasutatud täitedokumendi mittejõustumise üle on lõppenud. Vastupidisele seisukohale asumine

tähendaks, et pahausklik trahvi sissenõudja saaks esitada varasemates menetlustes mitte

sissenõutavaks tunnistatud trahviteadet järgemööda piiramatule arvule kohtutäituritele ning

sellega kasutult koormata kohtusüsteemi.

Kohus on vältinud tsiteerimast avaldaja kaebuses ja täiendavates seisukohtades esitatud väiteid,

kuivõrd need lükkavad ümber sissenõudja ja kohtutäituri väited, millele kohus oma määruses

tugines. Nimetamata on jäetud avaldaja seisukoha kõige olulisem punkt, mille kohaselt

täitedokumendiks ei saa olla õigusliku tähenduse kaotanud trahviteade, mida ei saa pöörata

täitmisele.

Riigikohtu lahendi asjas nr 5-17-12 p-s 26 antakse selge juhis kohtutäiturile. Riigikohus

selgitas, et kui trahviteate vaidlustab mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isik,

peab menetleja uuendama väärteomenetluse kiir- või üldmenetluse korras (VTMS § 546 lg 6).

Väärteomenetluse uuendamisel hoiatamismenetlus lõpeb ning kohalduvad kõik vastavalt kiir-

või üldmenetlust reguleerivad normid, sealhulgas õigus esitada kohtuvälise menetleja otsuse

peale kaebus maakohtule. Seadus ei näe ette trahviteate tühistamist väärteomenetluse

uuendamisel, kuid sellisel juhul trahviteade ei jõustu ning seda ei saa pöörata täitmisele,

mistõttu trahviteade kaotab oma õigusliku tähenduse.

Seetõttu on otsustava tähtsusega, kas VTMS § 546 lg 6 kohaldub ka siis, kui sõiduki eest

vastutav isik nimetab juhina iseenda. Riigikohtu lahendi asjas nr 5-17-12 p 35 annab sellele

sättele üldise põhiseadusliku tõlgenduse, et väärteomenetlus tuleb uuendada ka juhul, kui

trahviteate vaidlustab sõidukit juhtinud sõiduki omanik.

Avaldaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks oli seotud kohtutäituri väitega, et

lahendi asjas nr 5-17-12 p-s 35 öeldu ei kohaldu avaldaja suhtes. Kuna seda väidet ei ole vääraks

tunnistatud, esitab avaldaja oma taotluse uuesti. Taotluse rahuldamine viiks tulemuseni, et

vaidlustatud trahviteadet ei saa pöörata täitmisele ning alustatud täitemenetlus tuleb lõpetada

TMS § 48 lg 1 p 7 alusel.

Kuivõrd avaldaja taotles 29. septembri 2022. a ja 5. oktoobri 2022. a väidetavate

väärteosündmuste lahendamist üldmenetluses enda rehabiliteerimise eesmärgil, siis omab

käesolevas asjas tähtsust ka VTMS § 544 lg 3, mille kohaselt võiks olla takistatud üldmenetluse

läbiviimine, kui hoiatustrahv on pööratud täitmisele. Seetõttu tulnuks ka käesolevas asjas

avaldaja seisukohti asja lahendamisel arvestada ja nendega mittenõustumist põhistada, et

välistada rehabiliteerimismenetluse takistamine.

Trahviteates nr TT-22-4766 esitas kohtuväline menetleja foto, millel on näha, et sõiduk pargib

eespool liiklusmärki, mis tähistab ajalise piiranguga parkimise mõjuala algust. Täitemenetluses

osundas kohtuväline menetleja rõhutatult, et fotoga on tõendatud avaldaja sõiduki parkimine

parkimist reguleeriva „sildi” all. Märk ei saanud kehtestada ajalise piiranguga parkimise ala

liiklusmärgi ees. Mõjuala märgid kehtivad piirkonnas, mis on sellise märgi järel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse ja kohtutäituri

otsuse muutmata.

Kohtutäitur ei eksinud täitemenetluse algatamisel ja täitemenetluse lõpetamiseks puudub alus.

Täitemenetluse algatamise eeldused ei ole ära langenud ka pärast täitemenetluse algatamist.

Täitedokumendiks olev trahviteade on jõustunud, kuna läbitud on kõik kaebeõiguse etapid.

Kohtutäitur ei saa formaliseeritud täitemenetluse käigus asuda sisuliselt lahendama

täitedokumendiga seotud asjaolusid. Kohtutäitur formaliseeritud täitemenetluse läbiviijana ei

anna õiguslikku hinnangut Riigikohtu lahendile asjas nr 5-17-12 ning ei võta seisukohta

täitemenetlusele eelnenud menetlusõigusliku vaidluse osas. Samuti ei võta kohtutäitur

seisukohta määruskaebuse p-s 25 nimetatud parkimist puudutavas küsimuses.

Kohtutäitur ei nõustu, et tema otsus trahviteate jõustumise kohta on vastuolus Tartu Maakohtu

8. novembri 2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-6991. Kohtutäitur ei esitanud valeväiteid

17. jaanuari 2024 kaebuse osas. Avaldaja esitas täitemenetluse jooksul kohtutäiturile kaks

kaebust. Käesoleva kohtuasja aluseks on kohtutäituri 8. jaanuari 2024. a otsus. Avaldaja ei ole

tähtaegselt vaidlustanud tema 17. jaanuaril 2024 kohtutäiturile esitatud kaebuse kohta tehtud

kohtutäituri 8. veebruari 2024. a otsust. Kohtutäitur ei ole muutnud avaldaja poolt 3. detsembril

2023 esitatud kaebuse sisu ja faktilisi asjaolusid. Avaldaja huvi põhiseaduslikkuse järelevalve

algatamiseks ei ole põhjendatud.

7. Sissenõudja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja

avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Sissenõudjal ei ole seoses kohtuasjaga

menetluskulusid tekkinud. Sissenõudja jääb kõigi oma varasemate kirjalike seisukohtade

juurde.

Käesolevas kohtuasjas ei ole võimalik lahendada avaldaja rahulolematust sissenõudja

seisukohtade osas trahviteate nr TT-22-4766 peale esitatud kaebuse lahendamisel. Sissenõudja

on olnud läbivalt seisukohal, et seda oleks saanud avaldaja teha vaid väärteoasjas nr 4-23-49.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb

jätta rahuldamata ning maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta

maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 21). Ükski määruskaebuses esitatud

väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Avaldaja edastas 13. mail 2024 ringkonnakohtule kirjavahetuse kohtutäituri abi Maarja

Kalgiga, kaebuse kohtutäituri tegevusele ja kohtutäituri vastuse avaldaja selgitustaotlusele.

Avaldaja ei ole selgitanud, mida ta edastatud dokumentidega tõendada soovib. Ringkonnakohus

leiab, et edastatud dokumendid ei oma asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1) ja need tuleb jätta asja

materjalide juurde võtmata.

9. Ringkonnakohus muudab maakohtu määruse põhjendusi osas, milles maakohus leidis, et

kohtutäituri poolt kaebuse läbivaatamisel aset leidnud rikkumistele ei ole TsMS § 218 lg-st 1

tulenevalt võimalik eraldi ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata tugineda (maakohtu

määruse p-d 11-13).

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, mille kohaselt kohtutäituri otsuse peale

kohtule esitatavas kaebuses on võimalik tugineda kohtutäituri poolt kaebuse läbivaatamisel

tehtud menetlusvigadele ja selleks ei pea esitama esmalt kohtutäiturile TMS § 217 kohast

kaebust kohtutäituri tegevuse peale.

Määruskaebusest ei nähtu aga, et kohtutäitur oleks teinud avaldaja kaebuse läbivaatamisel vigu,

mis mõjutaks asja lahendust.

Ekslik on maakohtu määruse p-s 17 märgitu, mille kohaselt sissenõudja on esitanud

kohtutäiturile täitmiseks jõustumismärkega täitedokumendi. Sissenõudja esitas kohtutäiturile

jõustumismärkega Tartu Maakohtu 16. jaanuari 2023. a määruse väärteoasjas nr 4-23-49 (dtl

159-164), millega jäeti läbi vaatamata avaldaja kaebus täitedokumendiks oleva trahviteate

vaidlustamisel tehtud kohtuvälise menetleja juhi otsuse peale ja mis kinnitab täitedokumendiks

oleva trahviteate jõustumist.

Praeguses menetluses ei ole tähtsust sellel, kas TMS § 2 lg 1 p-s 9 täitedokumendina nimetatud

kohtuvälise menetleja otsus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi kohta peab olema

jõustunud (maakohtu määruse p-d 17 jj). Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul õigesti

tuvastanud, et avaldaja on trahviteate vaidlustanud, kuid avaldaja kaebus on jäetud rahuldamata

ja trahviteade tühistamata, trahviteade on jõustunud 4. märtsil 2023. Kohtutäiturile on

täitmiseks esitatud jõustunud trahviteade.

10. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda TsMS § 654 lg 6

ja § 659 alusel neid kõiki. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Avaldaja palub lõpetada täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 7 alusel, mille kohaselt kohtutäitur

lõpetab täitemenetluse selle põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata

jätmise tõttu.

Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks määruskaebuse väide, mille kohaselt avaldaja ei vaidlusta

täitemenetluse alustamise seaduslikkust. Täitemenetluse lõpetamise otsustamisel TMS § 48 lg 1

p 7 alusel tuleb hinnata seda, kas täitemenetluse alustamine võlgniku suhtes oli seaduslik, st kas

täitemenetluse eeldused olid täidetud, mida maakohus on ka teinud.

12. Maakohus on õigesti märkinud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, millest

tulenevalt kohtutäitur ei

ole pädev lahendama täitedokumendi

põhjal tekkivaid

materiaalõiguslikke vaidlusi.

Ringkonnakohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, mille kohaselt kohtutäitur ei saa võtta

seisukohta täitemenetlusele eelnenud menetlusõigusliku vaidluse osas, sh kas kohtuväline

menetleja sai jätta kaebuse rahuldamata ilma väärteomenetlust uuendamata. Samuti ei saa

kohtutäitur hinnata avaldajale trahvi määramise õiguspärasust.

Isegi kui kohtuväline menetleja või kohus on avaldaja varasemaid kaebusi väärteomenetlustes

läbi vaadates seadust valesti kohaldanud, ei saa avaldaja sellele tugineda kohtutäituri otsuse

peale esitatud kaebuses.

13. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, mille kohaselt vaidlus täiteasjas nr

185/2023/255 täitmisel olnud täitedokumendi mittejõustumise üle on lõppenud.

Tartu Maakohus jättis 8. novembri 2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-6991 sissenõudja

kaebuse kohtutäitur Jaanika Pajuste 5. mai 2023 otsuse peale täiteasjas nr 185/2023/255,

millega kohtutäitur rahuldas avaldaja 24. aprilli 2023. a kaebuse ja tuvastas, et täitemenetlus

täiteasjas nr 185/2023/255 tuleb lõpetada, läbi vaatamata.

Maakohus on määruse p-s 15 (dtl 91) õigesti märkinud, et vaidluse lõppemine seonduvalt

täiteasjaga nr 185/2023/255 ei tähenda, et sissenõudjal puuduks õigus esitada kehtiva ja

jõustunud täitedokumendi alusel kohtutäiturile avaldus täitemenetluse alustamiseks.

14. Maakohus jättis põhjendatult avaldaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks

rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta ka määruskaebuses uuesti esitatud taotlus.

Avaldaja palub tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks VTMS § 541 lg 6 ja § 546 lg 6, mis

ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjassepuutuvad.

15. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda

(TsMS § 171 lg 1, § 172 lg 10). Kohtutäituril ja sissenõudjal puudutavad kindlaksmääratavad

menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)