2-24-2853/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Antero Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-2853

Tsiviilasi

Osaühing Pro Aris et Focis hagi 2Comm OÜ ja X vastu

tehingute kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

215 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Pro Aris et Focis (registrikood

10654470), lepinguline esindaja vandeadvokaat Virge

Murak

Kostja I: 2Comm OÜ (registrikood 11140980), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Leho Pihkva

Kostja II: X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Leho Pihkva

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

3. Rahuldada 2Comm OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

Määrata 2Comm OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 1237,50

eurot ja mõista see summa Osaühingult Pro Aris et Focis 2Comm OÜ kasuks välja.

Välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt tuleb alates lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude hüvitamiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Rahuldada Xi taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata Xi

põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 1509,75 eurot ja mõista see

summa Osaühing Pro Aris et Focis Xi kasuks välja. Välja mõistetud menetluskulude

hüvitiselt tuleb alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni tasuda

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

2-24-2853

2 (6)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Osaühing Pro Aris et Focis (hageja) esitas 20.02.2024 Harju maakohtule hagi 2Comm OÜ

(kostja I) ja X (kostja II) vastu järgmiste nõuetega.

−

Tunnistada kehtetuks kostjate vahel 04.02.2021 sõlmitud korteriomandi müügileping,

millega kostja II omandist läks välja korteriomand registriosaga xxxxxxxx.

−

Kanda registriossa nr xxxxxxxx kantud kinnistu omanikuks kostja II, sealjuures

asendada kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxxx kande muutmiseks kostja I

nõusolek kohtuotsusega ja asendada kostja II nõusolek kinnistusraamatu registriosa

xxxxxxxx kande muutmiseks kohtuotsusega.

−

Tunnistada kehtetuks kostjate 04.02.2021 sõlmitud korteriomandi müügileping, võla

ülevõtmise leping ja asjaõiguslepingud.

2. Kohus rahuldas 03.06.2024 määrusega kostjate taotluse vaheotsuse tegemiseks, selgitas

kohaldatavat õigust ja tõendamiskoormist ning määras pooltele tähtajad. Pooled esitasid

täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirjad. Pooled nõustusid 17.06.2024 vaheotsuse

tegemisega kirjalikus menetluses ega taotlenud selleks kohtuistungi korraldamist.

3. Hageja peamised väited on järgmised:

−

04.02.2021 ehk ajal, kui hageja hagi kostjate vastu teises tsiviilasjas oli menetluses ja

tagatud, müüs kostja II talle kuuluva korteriomandi endaga seotud äriühingule –

kostjale I. Kostja II on kostja I juhatuse liige, osanik ja asutaja. Tegemist on hageja

õiguseid kahjustava tehinguga. Vara on võõrandatud sisulise vastutasuta.

−

Hageja algatas kostjate vastu täitemenetluse 09.01.2024. Täitedokumendiks on Harju

Maakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-18-6254.

−

Põhivõlgnikust kostja II on võõrandanud oma ainukese kinnisvara enda kontrolli all

olevale juriidilisele isikule, mistõttu on kindel, et kostja II osas hageja nõude

rahuldamist ei saavuta. Tehingu teine pool (kostja I) pidi olema võlausaldaja huvide

kahjustamisest teadlik, kuna kostja II oli üheaegselt nii müüjaks kui ostja seaduslikuks

esindajaks.

2-24-2853

3 (6)

−

Omandi muutmise kanne kinnistusraamatusse tehti 25.02.2021. Kinnisomandi

üleandmise tehing jõustub, kui täidetud on kaks eeldust – notariaalne leping ja kanne

kinnistusraamatus. Seega on sissenõudja esitanud nõude tähtaegselt.

−

Vastavalt abstraktsiooniprintsiibile tuleb eristada kohustus- ja käsutustehingut. Hagi

on suunatud käsutustehingu tagasivõitmisele, kuivõrd vara käsutus oli see, mis

kahjustas hageja õiguseid. Käsutustehing on tehtud, kui eksisteerib asjaõigusleping ja

vastavalt sellele on tehtud kinnistusraamatus omanikukande muutus. Hagi on esitatud

enne 3 aasta möödumist omanikukande muudatusest.

4. Kostjad vaidlevad hagile vastu, nende peamised vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

−

Hagi ei ole esitatud tähtaegselt, s.o kolme aasta jooksul tehingu tegemisest.

Tagasivõitmise nõude esemeks olev leping sõlmiti (tehing tehti) 04.02.2021. Kolm

aastat sellest möödus 04.02.2024. Hagi on kohtule esitatud 20.02.2024 ehk pärast

õigust lõpetava tähtaja möödumist.

−

Vaidlustatud korteriomandi võõrandamise tehing sisaldas nii võlaõiguslikku kui ka

asjaõiguslikku lepingut. Sissenõudja õigusi saaks hageja väidete õigsust eeldades

kahjustada ainult võlaõiguslik leping. Samas on asjaõiguslepingu sõlmimise kuupäev

samuti 04.02.2021.

−

Ebaõige on hageja käsitlus, et aegumise kohaldamisel tuleb lähtuda kinnistusraamatu

kandest. Kande õiguslik tähendus ei seisne tehingu jõustumises, vaid kinnistusraamatu

kandega toimub asjaõiguslepingu täitmine. Tehingust tuleneva käsutustehingu

täitmine ei ole samastatav tehingu tegemisega.

−

Hagejal puudub kostja II vastu sissenõutav nõue (see on tasaarvestusega lõppenud).

Samuti ei ole kostjad tehinguga teadlikult hageja huve kahjustanud.

−

Tagasivõitmine ei parandaks hageja positsiooni võlausaldajana ega ole seega lubatav.

Menetluskuludega seonduvad taotlused

5. Pooled paluvad menetluskulud jätta vastastikku teise poole kanda.

5.1. Hageja nõuab menetluskuluna 7693 euro hüvitamist, mis moodustub esindajatasust

määraga 230 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) 31 töötunni eest summas 7130 eurot, riigilõivust

summas 560 eurot ja kinnistusraamatu päringu kulust 3 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kulud

on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Hageja taotleb viivise väljamõistmist

menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni kulude

hüvitamiseni.

5.2. Kostjad nõuavad menetluskuluna 5110,88 euro hüvitamist, mis moodustub esindajatasust

määraga 180 eurot tunnis (koos käibemaksuga 219,60 eurot) 25,58 töötunni eest. Kostjad

kandsid õigusabikulud võrdsetes osades. Kuna kostja II ei ole käibemaksukohustuslane, taotleb

ta kulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kostjad kinnitavad, et kulud on tekkinud seoses

käesoleva kohtuasja menetlusega. Kostjad taotlevad viivise väljamõistmist menetluskuludelt

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude

hüvitamiseni.

6. Hageja menetluskulude nimekirjale vaidlevad kostjad vastu. Kostjad paluvad kohtul hageja

menetluskulusid vähendada põhjendatud ja vajaliku suuruseni.

7. Kostjate menetluskulude nimekirja osas hageja seisukohta ei esitanud.

2-24-2853

4 (6)

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse

taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses

samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja

jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei

menetle. Seega vaheotsusega on TsMS § 449 lg 3 mõttes tegu ainult siis, kui kohus leiab, et

nõue ei ole aegunud või õigust lõpetav tähtaeg ei ole saabunud ja menetlus jätkub (vt nt

TrtRnKo, 29.06.2018, 2-17-9569, p 7).

9. TsMS § 5 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

10. Hageja nõuab 04.02.2021 tehingu kehtetuks tunnistamist täitemenetluse seadustiku (TMS)

§ 187 ja § 188 alusel. TMS § 188 lg 1 näeb nõude ühe eeldusena ette, et tehing on tehtud kolme

aasta jooksul enne seda, kui sissenõudja on esitanud hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks.

Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga (RKTKm 26.01.2022, 2-20-10358, p 15), millele ei

kohaldu tähtaegade peatumine ega katkemine (RKTKo 30.04.2013, 3-2-1-41-13, p 11). Isegi

juhul, kui TMS § 188 lg-s 1 sätestatud tähtajale kohalduks tähtaja peatumise või katkemise

regulatsioon, ei ole hageja toonud esile katkemisele või peatumisele viitavaid asjaolusid.

11. Vaidlustamata asjaoludel sõlmiti korteriomandite müügileping, võla ülevõtmise leping ja

asjaõiguslepingud kostjate vahel 04.02.2021 (dtl 29–43). Kostja I sai vaidlusaluse korteri

omanikuks kinnisturaamatu kandega 25.02.2021 (dtl 17). Hagi esitati hageja poolt kohtusse

20.02.2024. Hageja sai hagis esitatud väidete kohaselt tehingust teadlikuks 15.07.2021, kui

korteri osas algatati täitemenetlus. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et kostjad oleksid

käitunud vastuoluliselt või teinud hagejale takistusi hagi esitamiseks.

12. Kohtu hinnangul on ekslik hageja käsitlus, nagu alanuks TMS § 188 lg-s 1 nimetatud

tähtaja kulg kinnistusraamatu kande tegemisest. Asjaõigusseaduse § 64¹ määratluse järgi

mõistetakse asjaõiguslepingu all kinnisomandi üleandmisele, koormamisele või sisulisele

muutmisele suunatud kokkuleppeid. Asjaõiguslepinguga (käsutustehinguga) täidetakse

kohustustehinguga võetud kohustus. Tagasivõitmise regulatsioon on ette nähtud tehingu kui

materiaalse õigusmuudatuse ühe eelduse kehtetuks tunnistamiseks vaatamata võimalikule

muudatust kinnitavale kinnistusraamatu kandele. Asjaõigusleping väljendab poolte tahet, kanne

aga õigusmuudatust avalikustavat akti. Nii ei mõjuta nt kandemenetluses kinnistamisavalduse

rahuldamata jätmine avalduse aluseks olnud asjaõiguslepingu kehtivust. Seega algas tähtaja

kulg tehingu tegemisest 04.02.2021 sõltumata hilisemast kinnistusraamatu kandest.

13. TsÜS § 136 lg 2 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava

tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Seega saabus tähtpäev

04.02.2024. Kohtule on aga hagi esitatud 20.02.2024 ehk pärast TMS § 188 lg-s 1 sätestatud

õigust lõpetava tähtaja möödumist. Kuna kohus leiab, et hageja nõue on lõppenud, siis teeb

kohus lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus ei hinda seetõttu täiendavalt hageja nõude teisi

eelduseid, selle kohta esitatud väiteid ega tõendeid, kuna need ei oma käesoleva asja

lähendamisel tähtsust (TsMS § 238 lg 1).

2-24-2853

5 (6)

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus

menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kohus

rahuldab kostjate taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

15. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud

teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus

teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.

16. Kostjate esindaja tasumäär on 180 eurot (koos käibemaksuga 219,60 eurot) tunnis. Kohus

leiab, et vaidluse keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades saab hüvitatavaks (s.o

konkreetse vaidluse kontekstis mõistlikuks, vajalikuks ja ettenähtavaks) pidada maksimaalselt

tunnitasu 150 eurot (koos käibemaksuga 183 eurot).

17. Kostjate menetluskulude nimekiri on üldiselt kooskõlas tsiviilasja käiguga. Seadus ei piira,

kui palju menetlusosaline oma lepingulisele esindajale esindamise eest tasuda võib, küll aga ei

näe TsMS ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist täies ulatuses. Põhjendatud ja vajalikeks

toiminguteks, mille kulu teine menetlusosaline peaks kandma, saab kokkuvõtvalt pidada:

−

hagi ja selle lisadega tutvumist, kommunikatsiooni ja analüüsi ning 07.05.2024

taotluse koostamist (23.04–07.05 toimingud) kokku 7 tunni ulatuses;

−

22.05.2024 kohtumäärusega tutvumist ja hagile vastamist (22.05–28.05 toimingud,

arvestades eelmises taandes juba arvestatud toiminguid) kokku 7 tunni ulatuses;

−

täiendavate seisukohtade esitamist, vastaspoole esitatuga tutvumist ja menetluskulude

nimekirja koostamist (03.06–17.06 toimingud) kokku 2,5 tunni ulatuses.

Arvestades menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust)

ning esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus kogumis kostjate esindaja põhjendatud ajakuluks

16,5 tundi. Kuna menetluskulud peavad olema ettenähtavad ega pea olema hüvitatavad

piiramatus ulatuses, ei pea kohus lepingulise esindaja kulude väljamõistmist käesoleva vaidluse

asjaoludel kirjeldatud ulatust ületavas osas põhjendatuks.

18. Kohus määrab eelneva põhjal kostja I vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks

suuruseks 1237,50 eurot (lepingulise esindaja tasu 16,5 tunni eest × ½, tasumääraga 150 eurot

tunnis käibemaksuta) ja kostja II vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks

1509,75 eurot (lepingulise esindaja tasu 16,5 tunni eest × ½, tasumääraga 183 eurot tunnis

käibemaksuga). Kohus leiab, et selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluse

käiku arvestades põhjendatud. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks

on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja II

kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

19. Lähtudes kostjate 29.05.2024 taotlustest ja TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus kohtulahendi

resolutsioonis, et välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras.

20. TsMS § 178 lg-d 1, 2 ja 4 näevad ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

2-24-2853

6 (6)

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Antero Maksing

kohtunik