2-20-1646/109 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

27.06.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-1646

Kohtuasi

X.S-i ja D.C hagi Danske Bank A/S vastu kahju

hüvitamiseks ja kohustuse puudumise tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.11.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X.S-i ja D.C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad (määruskaebuse esitajad): X.S (isikukood

XXX, elukoht Xxxxxxx XXX, e-post: XXX) ja D.C

(isikukood XXX, elukoht Xxxxxxx XXX, e-post: XXX)

Kostja (vastustaja): Danske Bank A/S (Taani Kuningriigi

registrikood 61126228, aadress Holmens Kanal 2-12,

1092, Copenhagen K, Taanin Kuningriik), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher (e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 01.11.2023 määrus osas, milles maakohus määras

kindlaks Danske Bank A/S-ile hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning

mõistis X.S-ilt ja D.C-lt solidaarselt Danske Bank A/S-i kasuks välja

menetluskulud 9999,80 eurot ületavas osas ja teha selles osas uus määrus, millega

jätta

Danske Bank A/S-i

menetluskulude kindlaksmääramise taotlused

rahuldamata 9999,80 eurot ületavas osas.

2. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Määrata kindlaks, et Danske Bank A/S-ile hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus on 9999,80 eurot.

2.2. Mõista X.S-ilt ja D.C-lt solidaarselt välja menetluskulud summas 9999,80

eurot Danske Bank A/S-i kasuks.

2.3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb X.S-il ja D.C-l solidaarselt

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

2-20-1646

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras Danske Bank A/S-i kasuks.

2.4. Määrus toimetada menetlusosalistele kätte.

3. X.S-i ja D.C määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli X.S-i ja D.C (hagejad) hagi Danske Bank A/S (kostja)

vastu kahju hüvitamiseks ja kohustuse puudumise tuvastamiseks. Harju Maakohus jättis

17.08.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas 22.02.2023 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja jättis

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus solidaarselt hagejate kanda. Riigikohus jättis

22.05.2023 määrusega hagejate kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme

kulud nende endi kanda.

2. Harju Maakohtule 06.07.2022 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja

menetluskulud kokku 11 838,60 eurot, sh tõendite saamise kulu (äriregistri väljavõtted) 22

eurot, esindajate transpordikulud seoses istungiga 15,60 eurot ja õigusabikulu 11 801 eurot

(käibemaksuta). Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega.

Kostja palus märkida, et hagejatel tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

3. Kostja täpsustas Harju Maakohtule 17.10.2023 esitatud vastuses, et esimeses kohtuastmes

on Toomas Vaher osutanud õigusabi mahus 12,9 h tunnitasuga 192 eurot (km-ta) ja Julia

Kisseljova on osutanud õigusabi mahus 35,3 h tunnitasuga 125 eurot (km-ta) ja 19,8 h

tunnitasuga 154 eurot (km-ta). Esimene õigusabi toiming, mille Julia Kisseljova osutas

tunnihinnaga 154 h, oli „Hageja II 18.12.2020 dokumendiga tutvumine“. Kuni selle

toiminguni osutas Julia Kisseljova õigusabi tunnihinnaga 125 eurot ja alates sellest toimingust

(kaasa arvatud) tunnihinnaga 154 eurot. Vandeadvokaat Kerstin Linnart-Herm on osutanud

õigusabi 14,9 h tunnitasuga 125 eurot (km-ta). Esimeses kohtuastmes on vandeadvokaat

Kerstin Linnart-Herm teostanud kõik toimingud tunnihinnaga 125 eurot. Sellest tulenevalt on

kostja õigusabikulud kokku 12,9*192 + (35,3 + 14,9) *125 + 19,8*154= 2 476,80 + 6 275 + 3

049,20 = 11 801 eurot käibemaksuta.

4. Tallinna Ringkonnakohtule 16.02.2023 esitatud menetluskulude nimekirjas märkis kostja,

et tema menetluskulud teises kohtuastmes on 2786,60 eurot (käibemaksuta) õigusabikuludena.

2-20-1646

Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega. Kostja palus märkida,

et hagejatel tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Tallinna Ringkonnakohtule

20.02.2023 esitatud

menetlusdokumendis täiendas kostja õigusabi kulu seoses hagejate 16.02.2023 seisukohaga

tutvumise ja 20.02.2023 avalduse koostamisega 0,9 h x 154 = 138,60 eurot.

5. Kostja täpsustas Harju Maakohtule 17.10.2023 esitatud vastuses, et teises kohtuastmes

osutas Toomas Vaher õigusabi kokku 1,3 h tunnitasuga 192 eurot (km-ta) ja Kerstin Linnart-

Herm osutas õigusabi 1,2 h tunnitasuga 125 eurot (km-ta) ja 16,4 h tunnitasuga 154 eurot

(km-ta). Esimene tunnitasuga 154 eurot osutatud toiming on „apellatsioonkaebuse vastuse

koostamine ja esitamine“. Kõik toimingud enne seda on osutatud hinnaga 125 eurot ja sealt

edasi (vastav toiming kaasa arvatud) tunnihinnaga 154 eurot. Seega on kostja kulud õigusabile

teises kohtuastmes 1,3 x 192 + 1,2 h x 125 + 15,5 x 154 = 2 786,60 eurot käibemaksuta.

6. Hagejad leidsid 20.02.2023 seisukohas, et ringkonnakohtu menetluses on kostjale enne

kaebuse menetlusse võtmist osutatud õigusabi 1,2 h ulatuses, suhtlus kliendiga vähemalt 3 h

ulatuses ja kohtukulu nimekiri 0,4 h. Lähtudes Riigikohtu 27.11.2019 määruse tsiviilasjas nr

2-18-10073 punktis 22 märgitud seisukohtadest ei kuulu hüvitamisele nõustamiskulu 4,6 h

ulatuses. Lisaks on kostjat nõustanud 2 esindajat, kelle tegevus on dubleeriv. Harju Maakohtu

menetluskulude nimekirjas taotleb kostja vähemalt 11,5 h töötunni ulatuses kliendiga suhtluse

hüvitamist. Lisaks on kostja 14.12.20 istungi ettevalmistuseks kulunud 5,5 h (istung kestis

0,8 h) ning 06.07.22 istungi ettevalmistus 4 (istung kestis 1 h). Istungi ettevalmistuseks saab

kuluda maksimaalselt 1,5 h. Lisaks on kostja tutvunud kutsega Harju Maakohtu 14.12.2020

istungile 0,1 h ja hageja I volitusega 0,1 h. Põhjendatud ei ole menetluskulu: Õiguslik

analüüs: lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva kahjunõude ulatus ja selliste nõuete

aegumine 1,4 h, Vastuhagi õigusliku perspektiivi analüüs 0,8 h, vastuhagi ei ole esitatud ning

õiguslik analüüs on ilmselt teostatud hagivastustes. Samuti on ülepaisutatud 15.06.2021

seisukoha koostamine 2,5 h 9,7 h millele saaks kuluda maksimaalselt 3 h (sh dubleeriv

nõustamine). Hagejatele ei ole teada, millisele suhtlusele kostja viitab: Suhtlus kohtuga seoses

täiendavalt nõutud infoga, 1,3 h. Põhjendatud ei ole ka kohtutoimiku analüüs 2,5 h (eeldades,

et vähemalt 3 esindajat on eelneva menetluse raames menetlusdokumentidega tutvunud) ning

menetluskulude nimekirja uuendamine 1 h. Kostja Harju Maakohtu menetluskulud on

ülepaisutatud vähemalt 35,7 h ulatuses. Lisaks on kostjat esindanud 3 esindajat, kelle tegevus

on olulises ulatuses dubleeriv.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus määras 01.11.2023 määrusega kindlaks, et Danske Bank A/S-ile

hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 11 977,40 eurot, mõistis X.S-ilt ja D.C-lt

solidaarselt välja menetluskulud summas 11 977,40 eurot Danske Bank A/S-i kasuks ning

määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb X.S-il ja D.C-l solidaarselt

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras Danske Bank A/S-i kasuks.

8. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 138 lg-tele 1 ja 2, § 143 p-

le 2, § 144 p-le 2, § 175 lg-tele 1 ja 3.

9. Kohus leidis, et 06.07.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt kostjale kaasnenud

maakohtumenetluses tõendite saamise kulu (äriregistri väljavõtted) 22 eurot ja 15,60 eurot

esindajate transpordikuludena istungil osalemiseks on põhjendatud.

2-20-1646

10. Kohus kontrollis kostja esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust maakohtus ning

arvestas juhindudes TsMS § 331 lg-st 1 menetluskulude kindlaksmääramisel hagejate

20.02.2023 vastuväidetega, kuigi need on esitatud hilinenult.

11. Maakohtu menetluskulude 06.07.2022 nimekirja kohaselt kulus kostja esindajatel

maakohtumenetluses kokku 82,9 h erinevate tunnitasumääradega. Hagejad leidsid, et kostja

maakohtu menetluskulud on ülepaisutatud vähemalt 35,7 h ulatuses. Lisaks on kostjat

esindanud kolm esindajat, kelle tegevus on olulises ulatuses dubleeriv. Kohus leidis, et

käesolev vaidlus ei olnud oma iseloomult sedavõrd keeruline, mis oleks tinginud mitme

esindaja vajadust. Kohus lähtus menetluses tehtud toimingute põhjendatuse hindamisel sellest,

et juhul kui sama toimingut on teinud kaks esindajat, oleks toimingule kulunud aeg

summaarselt põhjendatud ja vajalik.

12. Hagejad märkisid, et Harju Maakohtu menetluskulude nimekirjas taotleb kostja vähemalt

11,5 h töötunni ulatuses kliendiga suhtluse hüvitamist. Hagejad ei täpsustanud, mil viisil on

hagejad arvestanud kokku 11,5 tundi kliendiga suhtlemist. Kohtu hinnangul on kostja

maakohtu 06.07.2022 menetluskulude nimekirjas märkinud kliendisuhtlust puudutavaid

toiminguid kokku 15 real koos teiste seotud toimingutega kokku 5,5 tunni ulatuses.

13. Hagejad on välja toonud, et Riigikohus on 27.11.2019 määruse 2-18-10073 p-s 22

märkinud, et kolleegium ei pea põhjendatuks nõuda avaldajalt puudutatud isiku ja advokaadi

vahelise suhtluse kulude hüvitamist. Kohus märkis, et Riigikohus on varasemas 13.06.2016

lahendis 3-2-1-48-16 p-s 3 selgitanud, et esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab

vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate

menetlustoimingute üle. Kohus märkis, et kuigi üldise eelduse kohaselt tuleb kohtutel

juhinduda Riigikohtu hilisemas lahendis antud seisukohtadest, siis kohtu hinnangul ei saa

antud juhul advokaadi ja kliendi vahelist suhtlust pidada täielikult põhjendamatuks. Kohus

nõustus Riigikohtu seisukohaga, et esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab

vajadus aegajalt kliendiga nõu pidada. Kohus märkis, et seejuures vaidluse asjaolude ja

võimalike tõendite olemasolu sisend tuleb eelkõige kliendilt ning sellise info omandamine

kliendilt on õigusteenuse osutamisel vältimatu.

14. Kohtu hinnangul ei saa seega kliendisuhtlusele kulunud aega pidada põhjendamatuks osas,

mis on seotud kliendilt asjaolude või võimalike tõendite kohta info saamisega. Samuti ei

pidanud kohus põhjendamatuks suhtlust edasise tegevuskava arutamisega ning koos teiste

asjaomaste seotud toimingutega näidatud ajakulu (kohtu määruste, kirjadega tutvumine +

kliendile info edastamine), kuivõrd sellistele toimingutele kulunud aeg on jäänud vahemikku

0,1h-0,6h, mis tähendab 6-36 minutit ning arvestades menetluse kestust maakohtus ei saa

selliste toimingute sagedust pidada ebamõistlikuks. Kohus pidas lähtuvalt Riigikohtu 2-18-

10073 lahendis väljendatud seisukohast aga põhjendamatuks nii 14.12.2020 istungist ülevaate

andmist 0,4 h ulatuses kui ka 06.07.2022 istungist ülevaate andmist 0,1 h ulatuses.

15. Hagejad on leidnud, et kostja esindajate ettevalmistus 14.12.2020 istungiks kokku 5,5

tundi ja 06.07.2022 istungiks 4 tundi on ülemäärased, kuna istungid kestsid vastavalt 0,8 tundi

ja 1 tund ning põhjendatud on ettevalmistus maksimaalselt 1,5 tundi. Kohus märkis, et

kohtuistungi kestusel ei ole iseseisvat tähtsust selleks ettevalmistamisele kulunud ajale ning

istungi kestus ei pruugi olla esindajale selleks ettevalmistamisel ettenähtav. Samas leidis

kohus, et võttes arvesse, et esindajad olid juba kursis varem menetluses toimunu ja esitatud

seisukohtadega, siis saab pidada põhjendatuks 14.12.2020 istungiks ettevalmistusaega mitte

enam kui 3 h kahe esindaja peale kokku. 14.12.2020 istungi protokollist nähtuvalt kestis

istung 38 minutit, so 0,6 h. Menetluskulude nimekirjas on märgitud ajakulu kahe esindaja

2-20-1646

osalemisest, kummalgi esindajal 0,8 tundi. Kohus märkis, et kahe esindaja olemasolu istungil

ei olnud nõutav. Seega luges kohus 14.12.2020 istungil osalemise põhjendatud ajakuluks 0,6

tundi. Ka 06.07.2022 istungiks ettevalmistust pidas kohus põhjendatuks mitte enam kui 3 h

ulatuses.

16. Hagejad leidsid, et põhjendatud ei ole menetluskulu: Õiguslik analüüs: lepingueelsetest

läbirääkimistest tuleneva kahjunõude ulatus ja selliste nõuete aegumine 1,4 h, Vastuhagi

õigusliku perspektiivi analüüs 0,8 h, vastuhagi ei ole esitatud ning õiguslik analüüs on ilmselt

teostatud hagivastustes. Kohus nõustus hagejatega osaliselt, et põhjendatuks ei saa pidada

vastuhagi perspektiivikuse analüüsi, kuna vastuhagi ei esitatud. Aegumise osas analüüsi pidas

kohus põhjendatuks, kuivõrd küsimus menetluse jooksul tõusetus.

17. Hagejad leidsid, et ülepaisutatud on 15.06.2021 seisukoha koostamine 2,5 h 9,7 h millele

saaks kuluda maksimaalselt 3 h (sh dubleeriv nõustamine). Kohus märkis, et asja

materjalidest nähtuvalt on kostja 15.06.2021 seisukoht kuuel ja poolel leheküljel ning sellele

ei ole lisatud tõendeid. Arvestades esitatud seisukohta ning selles väljendatut pidas kohus

põhjendatud 15.06.2021 seisukoha koostamisele kulunud aega mitte enam kui 6 h kahe

esindaja peale kokku.

18. Hagejad märkisid, et neile ei ole teada millisele suhtlusele kostja viitab: Suhtlus kohtuga

seoses täiendavalt nõutud infoga, 1,3 h. Kostja selgitas 17.10.2023 täpsustuses, et toiming

„Suhtlus kohtuga seoses täiendavalt nõutud infoga, info kogumine ja tähtaja pikendamise

taotlemine: 1,3 h“ on teostatud kuupäeval 02.03.2022 ning see seondub 21.02.2022

kohtumääruse täitmisega, millega kohustati nii kostjat kui ka kohtutäiturit koostama ja välja

andma hagejate poolt nõutud dokumente. Menetluskulude nimekirjas on vastav toiming

tõlgitud ebaõnnestunult. Kostjale on õigusabi arved väljastatud inglise keeles ning vastav

sissekanne on: „Communication: additional data requested by the court, collection of

information, request for additional deadline“. Õige tõlge on: Kommunikatsioon: kohtu poolt

täiendavate andmete nõudmine, info kogumine, tähtaja pikendamise taotlemine“. Seega

tegelikult vastav toiming ei hõlma suhtlust kohtuga, vaid suhtlust kliendiga ning toiminguid

21.02.2022 kohtunõude täitmiseks, mis hõlmas kostja kohustamist tema käsutuses oleva info

põhjal dokumendi loomisele.

19. Kohus märkis, et nähtuvalt menetluskulude nimekirjast on kostja esindajad teinud järgmisi

toiminguid järjestikuselt: Suhtlus kohtuga (kliendiga - vastavalt 17.10.2023 täpsustusele)

seoses täiendavalt nõutud infoga, info kogumine ja tähtaja pikendamise taotlemine 1,3 h;

Kohtumääruse analüüs seoses dokumentide nõudmisega, suhtlus kliendiga ning tähtaja

pikendamise taotluse koostamine 1 h; Täiendavate seisukohtade või dokumentide esitamise

vajaduse analüüs 2 h; Suhtlus kliendi esindajaga seoses tähtajaga ning seoses kohtu poolt

nõutud dokumentidega 1,2 h; Dokumentide esitamise ettevalmistamine 0,6 h. Kohtule

arusaadavalt ja lähtuvalt kostja 17.10.2023 selgitustest on kõik need toimingud ja hagejate

poolt viidatud toiming suhtlusega seotud kostjalt täiendavate tõendite nõudmisega, mille

kohta kohus tegi 21.02.2022 määruse. Seega kokku on kostja esindajatel seoses kostjalt

täiendavate tõendite nõudmisega tehtud toimingutele kulunud 6,1 h. Kostjad on täiendavate

tõendite kogumise taotlusele põhjaliku seisukoha esitanud 15.06.2021, mida kohus pidas

põhjendatuks 6 h ulatuses. Kostja on esitanud 03.03.2022 tähtaja pikendamise taotluse poolel

leheküljel vastuseks 21.02.2022 määruses antud tähtajale. 31.03.2022 on kostja ühelauselises

dokumendis teatanud, et edastab dokumendi, mille kostja on koostanud vastavalt 21.02.2022

kohtumääruses esitatud nõudele. Kohus leidis, et eelnevat arvestades saab põhjendatuks

pidada kostja esindajate toiminguid seoses kostjalt täiendavate tõendite kogumise ja tähtaja

2-20-1646

pikendamise taotluse esitamisega mitte enam kui 2 h, võttes seejuures arvesse, et dokumendi,

mille kostja tõendina vastuseks kohtunõudele esitas, koostas kostja ise, mitte esindajad.

20. Hagejad leidsid, et põhjendatud ei ole ka Kohtutoimiku analüüs 2,5 h (eeldades, et

vähemalt kolm esindajat on eelneva menetluse raames menetlusdokumentidega tutvunud ning

menetluskulude nimekirja uuendamine 1 h. Kohus nõustus hagejatega, et kohtutoimiku

analüüsi 2,5 h ulatuses ei ole alust pidada põhjendatuks. 02.03.2022 on toimikule ligipääsu

taotlenud kostja kolmas erinev esindaja. Kohtu hinnangul esindaja vahetamisest või

lisandumisest tekkivad lisakulud uuesti materjalidega tutvumiseks/toimiku analüüsimiseks ei

ole põhjendatud jätta teise osapoole kanda. Menetluskulude nimekirja uuendamist pidas kohus

põhjendatuks 0,5 h ulatuses. Riigikohus on 27.05.2020 määruse 2-18-7550 p-s 15 leidnud, et

menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning nende dokumentide esitamise kulud,

samuti vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha koostamise ning esitamise kulud (s.o

menetluskulude kindlaksmääramise toimingute kulud) on TsMS § 175 lg 1 mõttes

põhjendatud ja vajalikud kulud.

21. Ülejäänud kostja esindajate maakohtus tehtud toimingutele kulunud aega pidas kohus

põhjendatud ja vajalikuks, arvestades nii esitatud menetlusdokumente kui toimunud

kohtuistungeid. Kohtu hinnangul on menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud

menetlustoimingud kooskõlas asja menetlusega ja ajakulu, arvestades esitatud dokumentide

sisu ja pikkust, toiminguteks põhjendatud. Seega luges kohus põhjendatuks kostja esindajate

toiminguid kokku 64,3 h ulatuses ja lähtuvalt erinevate esindajate tunnitasu suurustest 125-

192 eurot järgmiselt: Toomas Vaher 9 h; Julia Kisseljova 46,7 h, Kerstin-Linnart-Herm 8,6 h.

22. Kostja esindajate tunnitasumäärad olid maakohtus 125-192 eurot käibemaksuta. Kostja

esindajad on vandeadvokaadid. Hagejad ei ole vastavatele tunnitasu määradele vastu vaielnud

ning selliseid määrasid saab kohtu hinnangul pidada vastavalt kehtivale kohtupraktikale

mõistlikuks ja põhjendatuks (vt RKTKo 3-2-1-131-16, RKTKm 3-2-1-159-16, p 24, RKTKo

2-16-3785, p 31.4, RKTKo 2-18-17536, p 18).

23. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades kohtu poolt põhjendatud ja vajalikuks peetud

toimingute ajakulu ja esindajate tunnitasu erinevaid suuruseid, kujuneb kostja põhjendatud

õigusabikuludeks maakohtus 9014,60 eurot (vt tabel kohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu

ja tasu osas). Kostja ei ole palunud käibemaksu hüvitamist. Seega on kostja põhjendatud ja

vajalikud menetluskulud maakohtus kokku 9052,20 eurot, so 22+15,6+9014,60.

24. Kohus andis hinnangu kostja menetluskuludele ringkonnakohtus. Kostja kulud õigusabile

on ringkonnakohtu menetluses olnud vastavalt 16.02.2023 menetluskulude nimekirjale ja

20.02.2023 dokumendile 18+0,9 h eest 2925,2 eurot, so 2786,60+138,60 eurot (km-ta).

25. Hagejad märkisid 20.02.2023 seisukohas, et ringkonnakohtu menetluses on kostjale enne

kaebuse menetlusse võtmist osutatud õigusabi 1,2 h ulatuses, suhtlus kliendiga vähemalt 3 h

ulatuses ja kohtukulu nimekiri 0,4 h. Lähtudes Riigikohtu 27.11.2019 määruses tsiviilasjas nr

2-18-10073 punktis 22 märgitud seisukohtadest ei kuulu hagejate hinnangul hüvitamisele

nõustamiskulu 4,6 h ulatuses. Lisaks on kostjat nõustanud kaks esindajat, kelle tegevus on

dubleeriv.

26. Kohus märkis, et 16.02.2023 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajatel

kulunud maakohtu otsuse analüüsile ja kliendile ülevaate andmisele 0,5 h ja

apellatsioonkaebuse analüüsile ja kliendile kommentaaride edastamisele kokku 1 h (0,5+0,5).

Kohtu hinnangul ei ole alust pidada seda ajakulu ülemääraseks ning tegemist on menetluses

2-20-1646

tavapäraste ja vajalike toimingutega. Kohus leidis, et kohtukulude nimekirja täiendamist 0,4 h

tunni ulatuses tuleb samuti pidada põhjendatud menetluskuluks (vt Riigikohtu 27.05.2020

määruse 2-18-7550 p 15).

27. Ülejäänud 16.02.2023 menetluskulude nimekirjas ja 20.02.2023 seisukohas näidatud

toiminguid ja neile kulunud aega ringkonnakohtu menetluses pidas kohus põhjendatuks ja

vajalikuks, arvestades nii esitatud menetlusdokumente kui toimunud kohtuistungit. Kohtu

hinnangul on menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud kooskõlas asja

menetlusega ja ajakulu, arvestades esitatud dokumentide sisu ja pikkust, toiminguteks

põhjendatud. Seega ei näinud kohus alust vähendada kostja 16.02.2023 menetluskulu

nimekirjas ja 20.02.2023 seisukohas näidatud toimingutele kulunud aega ja pidas

põhjendatuks ajakulu kostja esindajate toimingutele ringkonnakohtus kokku 18,9 h ulatuses,

so 0,5+0,5+0,5+0,2+0,3+8+0,5+1,2+4,3+0,1+1,5+0,4+0,9.

28. Kostja esindajate tunnitasumäärad olid ringkonnakohtus 125-192 eurot käibemaksuta.

Kostja esindajad on vandeadvokaadid. Hagejad ei ole vastavatele tunnitasu määradele vastu

vaielnud ning selliseid määrasid saab kohtu hinnangul pidada vastavalt kehtivale

kohtupraktikale mõistlikuks ja põhjendatuks (vt RKTKo 3-2-1-131-16, RKTKm 3-2-1-159-

16, p 24, RKTKo 2-16-3785, p 31.4, RKTKo 2-18-17536, p 18).

29. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades kohtu poolt põhjendatud ja vajalikuks peetud

toimingute ajakulu ja esindajate tunnitasu suurust, kujuneb kostja põhjendatud

õigusabikuludeks ringkonnakohtu 18,9 h eest kokku 2925,20 eurot, so 2786,60+138,60 eurot

käibemaksuta.

30. Seega on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kokku

11 977,40 eurot, so 9052,20 + 2925,20 eurot, mille kohus vastavalt ringkonnakohtu otsuses

märgitud menetluskulude jaotusele hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja mõistis.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

31. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu määrus osas, millega

hagejatelt väljamõistetud menetluskulud ületavad Harju Maakohtu menetluses 47,2 töötundi

ja Tallinna Ringkonnakohtu menetluses 14,5 töötundi ning jätta kohtukulud kostja kanda.

32. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leidsid hagejad, et Harju Maakohtu menetluses olid

kostja kulud ülepaisutatud 35,7 h ulatuses ning Tallinna Ringkonnakohtu menetluses 4,6 h

ulatuses. Harju Maakohus luges 01.11.2023 määruses põhjendatuks kostja menetluskulud

Harju Maakohtus 64,3 h (leides, et põhjendatud ei ole menetluskulu 18,6 h ulatuses) ja

Tallinna Ringkonnakohtu menetluses 18,9 h ulatuses, leides et kulud on täies ulatuse

põhjendatud. Hagejad eelnevaga ei nõustu.

33. Hagejad leiavad, et kohus on jätnud täielikult hindamata esindaja tunnitasu põhjendatuse

ja vajalikkuse, märkides, et esindajad on vandeadvokaadid ja seega saab tunnitasusid pidada

põhjendatuks.

34. Lisaks on kohus eiranud hageja poolt viidatud Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt

menetluskuluks TsMS § 175 lg 1 järgi ei ole enne avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmist

tehtud toimingute kulu. Samuti ei pea kolleegium põhjendatuks nõuda avaldajalt puudutatud

isiku ja advokaadi vahelise suhtluse kulude hüvitamist. Põhjendatud ega vajalik ei ole ka

menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu (RKTKm, 27.11.2019, 2-18-10073, p 22).

2-20-1646

35. Kohus eiras eelnevat seisukohta põhjusel, et antud juhul ei saa advokaadi ja kliendi

vahelist suhtlust pidada täielikult põhjendamatuks. Hagejad eelnevaga ei nõustu, samas on

kohus mingil põhjusel jätnud kliendiga suhtlemisel arvestamata õigusteenuse 0,5 h ulatuses

(so kohtuistungist ülevaate andmine) ning arvestanud kogu muu suhtluse kliendiga

põhjendatud suhtluseks. Hagejad leiavad, et kohus on eksinud, hinnates põhjendatud

õigusteenuseks 10,1 h ulatuses suhtluse kliendiga (Harju Maakohtus 5,5 h (kohtumääruse lk

6) ja Tallinna Ringkonnakohtus 4,6 h). Esindajad on suhelnud kliendiga nii Harju Maakohtu

ja ringkonnakohtu menetluses. Suhtluse kliendiga ringkonnakohtu menetluses on kohus

jätnud hindamata ja tähelepanuta.

36. Lisaks ei nõustu hagejad maakohtu seisukohaga, et kohtukulude nimekirja täiendamist 0,4

h tunni ulatuses tuleb pidada põhjendatud menetluskuluks. Hagejad on eelnevalt viidanud, et

põhjendatud ega vajalik ei ole ka menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu (RKTKm

11.11.2014, 3-2-1-77-14, p 12).

37. Hagejad jäävad Harju Maakohtule esitatud seisukoha juurde, et menetlus ei olnud niivõrd

keeruline, mis tinginuks 3 esindaja samaaegset õigusteenust. Hagejad leiavad, et vähemalt 9 h

ulatuses on kolmanda esindaja Toomas Vaheri poolt osutud õigusteenus Harju Maakohtu

menetluses dubleeriv (määruse lk 8-10). Lähtudes eeltoodust leiavad hagejad, et täiendavalt ei

ole põhjendatud kostja menetluskulu 19,1 h ulatuses.

38. Eelnevale tuginedes leiavad hagejad, et Harju Maakohtu menetluses kostjale osutatud

õigusteenuse ajakulu ei saa ületada 47,20 h ja st algsed kulud on ülepaisutatud 35,67 h

ulatuses ning Tallinna Ringkonnakohtu menetluskulu ei saa ületada 14,5 h töötundi, algsed

kulud ülepaisutatud 4,6 h töötunni ulatuses.

39. Kohus on jätnud hindamata esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse, mille hindamisel

tulnuks arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, samuti menetlusdokumentide sisu ja

mahuga. Käesoleval juhul on menetlusdokumentide maht ning osutatud teenuse ulatus

ülepaisutatud. Kostja on korduvalt näidanud koostatud või analüüsitud dokumentide

lehekülgede arvu suuremana kui see tegelikkuses on. Hagejad leiavad, et kohus on

menetluskulude mahu hindamisel rikkunud menetlus- ja materiaalõiguse norme ja määrus

tuleb osaliselt tühistada.

40. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagejad tuginevad

aegunud Riigikohtu praktikale seoses menetluskulude nimekirja koostamise kulu

hüvitamisega. Riigikohtu seisukoht esindaja ja kliendi suhtluse osas on kokkuvõtvalt, et

vajalikus ulatuses on vastav kulu põhjendatud. Maakohus on kostja ja tema esindajate

suhtluse mahtu diskretsioonipiire ületamata hinnanud ja oma järeldusi piisavalt põhjendanud.

Hagejate viited kostja esindajate töö dubleerivusele on põhjendamatud. Kostjat ei esindanud

menetluses kordagi korraga 3 advokaati, vaid 1 esindaja menetluse vältel asendus. Kostjat

esindas menetluses pidevalt 2 advokaati, kelle töö ei olnud valdavas enamuses dubleeriv, vaid

teineteist täiendav. Maakohus on kostja esindajate töö dubleerivust diskretsioonipiire

ületamata hinnanud ja järeldusi põhjendanud.

Menetluse edasine käik

41. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-20-1646

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

42. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le

2, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb

menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus mõistis

hagejatelt kostja kasuks välja menetluskulud 9999,80 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus

teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab kostja taotlused menetluskulude

kindlaksmääramiseks ja hagejatelt kostja kasuks välja mõistmiseks 9999,80 eurot ületavas

osas rahuldamata. Hagejate määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebusele

märgib ringkonnakohus järgnevat.

43. Määruskaebusest nähtuvalt paluvad hagejad tühistada maakohtu määrus osas, millega

hagejatelt väljamõistetud menetluskulud ületavad Harju Maakohtu menetluses 47,2 töötundi

ja Tallinna Ringkonnakohtu menetluses 14,5 töötundi. Kuna maakohus pidas vaidlustatud

määrusest nähtuvalt maakohtu menetluses põhjendatuks kostjale osutatud õigusabi 64,3 h

ulatuses ja ringkonnakohtus 18,9 h ulatuses, on seega vaidluse all kostjale õigusabi osutamine

maakohtumenetluses 17,1 h ulatuses (64,3-47,2) ja ringkonnakohtus 4,4 h ulatuses (18,9-

14,5).

44. Menetluskulude kindlaksmääramist reguleeriv TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

45. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja

ja keerukuse hindamise osas (vt RKTKm, 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11), millesse kõrgema

astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm

09.03.2016, 3-2-1-182-15, p 14). TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos

sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7

kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust

ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi

seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt RKTKm

03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 14).

46. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul esineb alus maakohtu diskretsiooni

sekkumiseks, mida põhjendab alljärgnevalt.

47. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostjat käesolevas asjas esindanud kokku kolm

lepingulist esindajat. TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud

kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise

vajadusest. Kohtupraktikas on selle sätte kohaldamisega seoses selgitatud, et mitme esindaja

kasutamise vajadust peab põhjendama pool, kes kulude hüvitamist nõuab. Kulude hüvitamist

taotleva menetlusosalise ülesanne on esile tuua, miks oli mitme esindaja kasutamine vajalik,

eelkõige kuidas mitme esindaja kasutamine kokkuvõtlikult menetluskulude vähendamisele

kaasa aitas. Kohus saab mitme esindaja kasutamisel teise esindaja kulud välja mõista vaid

juhul, kui kulude hüvitamist taotlev menetlusosaline on veenvalt põhjendanud, miks mitme

esindaja kasutamine oli vajalik. Ilma menetluskulude hüvitamist taotleva poole selgesõnaliste

põhjendusteta on kohtul võimalik selliseid menetluskulusid arvesse võtta üksnes juhul, kui

2-20-1646

nende vajalikkus ja menetluskulusid tervikuna vähendav mõju on menetluskulude nimekirjast

nähtuvalt ilmselge (vt RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p-d 14 ja 16).

48. Praegusel juhul ei nähtu kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjadest, täpsustusest

ega ka määruskaebusele esitatud vastusest mitte ühtegi selgitust ega põhjendust, miks oli

mitme esindaja kasutamine käesolevas kohtuasjas vajalik (I kd, tlk 78-79, II kd, tlk 130-131,

136, 157-158, 176). Neid põhjendusi ei sisalda ka muud kostja poolt esitatud

menetlusdokumendid.

49. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole mitme lepingulise esindaja vajalikkus

ja

menetluskulusid tervikuna vähendav mõju kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjadest

nähtuvalt ilmselge. Riigikohtu praktika kohaselt on asja keerukust seostatud vajadusega

süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse

analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, asja keerukus võib seostuda ka tõendite hindamisega,

eelkõige siis, kui hinnatavate tõendite maht on suur. Samuti on jaatatud teise esindaja

õigusabikulude väljamõistmist poolelt eelkõige siis, kui teisel esindajal on mingis valdkonnas

eriteadmised (nt patendiõigus, kaubamärgiõigus vms), mis on asjaolude või tõendite

hindamiseks vajalikud (RKTKm 09.11.2009, 3-2-1-112-09, p 17).

50. Maakohus on vaidlustatud määruses esmalt asunud seisukohale, et vaidlus ei olnud

sedavõrd keeruline, mis oleks tingitud esindaja vahetust ja kohus lähtub menetluses tehtud

toimingute põhejndatuse hindamisel sellest, et juhul, kui sama toimingut on teinud kaks

esindajat, oleks toimingule kulunud aeg summaarselt põhjendatud ja vajalik. Edasi nähtub

määruse põhjendavas osas asuvast tabelist aga see, et maakohus on pidanud põhjendatuks

kahe lepingulise esindaja poolt osutatud samaaegset õigusabi maakohtus järgnevalt: 1)

dokumendi ettevalmistamine: vastus hagile - 1,2 h - 230,40 eurot (Toomas Vaher), 11,3 h

(Julia Kisseljova/Kerstin Linnart-Herm); 2) dokumendi ettevalmistamine: seisukoht D.C

10.08.2020 menetlusdokumendi osas - 1,4 h – 268,80 eurot (Toomas Vaher), 5,8 h (Julia

Kisseljova/Kerstin Linnart-Herm); 3) ettevalmistamine Harju Maakohtu 14.12.2020 istungiks

- 1,5 h – 288 eurot (Toomas Vaher), 1,5 h (Julia Kisseljova/Kerstin Linnart-Herm); 4)

14.12.2020 istungil osalemine - 0,3 h – 57,60 eurot (Toomas Vaher), 0,3 h (Julia

Kisseljova/Kerstin Linnart-Herm); 5) protokolli parandamise taotluse koostamine - 0,5 h – 96

eurot (Toomas Vaher), 0,5 h (Julia Kisseljova/Kerstin Linnart-Herm); 6) 15.06.2021

seisukoha koostamine - 2,5 h – 480 eurot (Toomas Vaher), 3,5 h (Julia Kisseljova/Kerstin

Linnart-Herm). Kostjale ringkonnakohtus osutatud õigusabi 18,9 h ulatuses pidas maakohus

tervikuna põhjendatuks, viidates mh 20.02.2023 menetlusdokumendile. Sellest nähtub, et

teises kohtuastmes tehtud toimingud, mida osutasid samaaegselt kaks lepingulist esindajat,

olid järgnevad: 1) apellatsioonkaebuse analüüs ja kliendile edastamine koos kommentaaridega

- 0,5 h (Toomas Vaher), 0,5 h (Julia Kisseljova/Kerstin Linnart-Herm); 2)

apellatsioonkaebuse vastuse koostamine ja esitamine - 0,3 h (Toomas Vaher), 8 h (Julia

Kisseljova/Kerstin Linnart-Herm); 3) ringkonnakohtu kirja analüüs, suhtlus kliendi ja

hagejate esindajaga kompromissi osas - 0,5 h (Toomas Vaher), 1,2 h (Julia

Kisseljova/Kerstin Linnart-Herm).

51. Selliselt on maakohus aktsepteerinud mitme lepingulise esindaja õigusabikulusid, kuigi

asus esialgu seisukohale, et see põhjendatud pole. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna

kostja ei ole põhjendanud mitme lepingulise esindaja vajadust, ka ei nähtu kohtutele esitatud

menetluskulude nimekirjadest ja sellele esitatud täpsustustest niisuguse vajaduse põhjendatus,

ei ole põhjendatud kostjale hüvitada temale vandeadvokaat Toomas Vaheri poolt osutatud

õigusabiteenuse kulusid. Lisaks nähtub, et üheksa õigusabitoimingu puhul on vandeadvokaat

Toomas Vaher dubleerinud tööd ülejäänud esindajatega.

2-20-1646

52. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu poolt põhjendatuks ja vajalikuks peetud ning

hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja mõistetud õigusabikulusid vähendada esimeses

kohtuastmes 1728 euro võrra (230,40 + 268,80 + 288 + 57,60 +96 + 480 + 307,20) ja teises

kohtuastmes 249,60 euro võrra (1,3 h x 192 eurot), kokku seega 1977,60 euro suuruses

summas.

53. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole muus osas põhjendatud maakohtu diskretsiooni

sekkumine. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav, ka on kohus oma

otsustust piisavalt põhjendanud. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus ülejäänud

kostja menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid ja keerukust

kui ka esitatud menetlusdokumente (nende sisu ja mahtu) ning seostanud neid õigusabi

osutamisega kaasnenud eeldatava töömahuga.

Arvestades asja keerukust,

menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti asjas esitatud tõendite hulka ning lepingulise

esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat), saab kostjale õigusabitoimingute osutamisele

kulunud aega, mida maakohus pidas ülejäänud osas põhjendatuks ja vajalikuks, pidada

mõistlikuks ka ringkonnakohtu hinnangul.

54. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajate väidetega, et põhjendatud ei ole

menetluskulude nimekirja koostamise ning kohtukulude nimekirja täiendamise ajakulu.

Menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning nende dokumentide esitamise kulud,

samuti vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha koostamise ning esitamise kulud (s.o

menetluskulude kindlaksmääramise toimingute kulud) on TsMS § 175 lg 1 mõttes

põhjendatud ja vajalikud kulud Riigikohtu muutunud seisukohtade ja uuema kohtupraktika

kohaselt (vt selle kohta RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550, p 15).

55. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks etteheide maakohtule, et kohus on eiranud hageja

poolt viidatud seisukohti, mille kohaselt on Riigikohus leidnud, et menetluskuluks ei ole

TsMS § 175 lg 1 järgi avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmist tehtud toimingute kulu ja

põhjendatud pole nõuda avaldajalt puudutatud isiku ja advokaadi vahelise suhtluse kulude

hüvitamist. Esmalt tuleb märkida, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on käesolevas asjas

esitatud ainsaks määruskaebuseks see, mida ringkonnakohus käesolevalt menetleb. Teiseks

nähtub vaidlustatud määrusest tegelikult see, et kohus lähtuvalt hagejate viidatud kohtuasjas

esitatud seisukohtadest põhjendamatuks istungitest ülevaadete andmist kokku 0,5 h ulatuses.

56. Ringkonnakohus selgitab veelkord, et menetluskulude kindlaksmääramise näol on

tegemist kohtu diskretsiooniotsusega. Eelnev tähendab, et sõltuvalt asjaoludest võib olla isegi

ühe ja sama kohtuasja raames võimalik see, et kohus peab suhtlust kliendi ja lepingulise

esindaja vahel ühel juhul põhjendatuks ja teisel juhul põhjendamatuks. Vastav otsustus

kujuneb kohtu üldise hinnangu käigus sõltuvalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjades

kirjeldatud toimingute ning tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvate menetlusdokumentide

omavahelisest seostamisest, võttes arvesse ka menetluse kestvust ja asja keerukust ning

asjaolu, et isiku esindamine kohtumenetluses on oma sisult õigusteenuse osutamine, mis ei ole

võimalik, ilma et klient ja esindaja omavahel ei suhtleks. Maakohtu seisukoht, et sisend

esindamiseks tuleb esindajale eelkõige kliendilt, on põhimõtteliselt õige. Kohus on suhtlusega

seonduvate toimingute ajakulu hinnanud mõlema kohtuastme lõikes.

57. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajate etteheitega, et maakohus on täielikult

jätnud hindamata esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse. Arvestades, et vaidlustatud

määruse põhjendustest nähtuvalt leidis maakohus, et esindajate tunnitasumäärad on

põhjendatud, sest nad on vandeadvokaadid ja nende tasumäärasid on kohtupraktikas peetud

2-20-1646

mõistlikuks ning põhjendatuks, ei ole hagejate väidetud rikkumise määr maakohtule

etteheidetav.

58. Samas on kohtupraktikas selgitatud, et esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse,

samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe

tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt RKTKm 12.05.2021, 2-

20-114596, p 11). Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase

õigusteenuse keskmist turuhinda. Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel

kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest

ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (vt RKTKm,

21.06.2021, 2-17-13164, p 10). Maakohus eelnevast täielikult lähtunud ei ole, mistõttu tuleb

vaidlustatud määruse õiguslikke põhjendusi muuta ja täiendada alljärgnevalt:

Kostja esindajate tunnitasud maakohtus olid Julia Kisseljoval 125 eurot (käibemaksuta) ja 154

eurot (käibemaksuta) ning Kerstin Linnart-Hermil 125 eurot (käibemaksuta), kes jätkas kostja

esindamist ka ringkonnakohtus tunnitasudega 125 eurot (käibemaksuta) ja 154 eurot

(käibemaksuta). Kohtupraktika kohaselt võivad lepingulistel esindajatel menetluses olla

erinevad tunnitasu suurused. Menetlusosalisel võib olla mitu esindajat. Kuigi menetlusosalisel

võib olla samas menetluses mitu lepingulist esindajat, siis mitmele lepingulisele esindajale

tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise

vajadusest (TsMS § 175 lg 3) (vt RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p 10).

Nimetatud kostja esindajad teineteise tööd dubleerinud ei ole. Esialgu on kostjat esindanud

põhiliselt Julia Kisseljova, hiljem Kerstin Linnart-Herm. Kohus peab eelmärgitud tööühiku

hindasid, arvestades asja keerukust ja mahtu ning menetluse kestust, samuti asjas esitatud

menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning esindajate kvalifikatsiooni (advokaat ja

vandeadvokaat), põhjendatuks ja vajalikuks. Ka ei ületa esindajate tunnitasud oluliselt sarnase

õigusteenuse hindasid, arvestades, et kohtupraktikas on mõistlikuks ja põhjendatuks peetud

tunnitasusid 205,58 eurot (käibemaksuta) (vt nt RKTKo, 18.05.2022, 2-21-1824, p 13) ja 200

eurot (käibemaksuta) (vt RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4).

59. Ringkonnakohtu eelnevaid seisukohti arvestades on kostja põhjendatud menetluskulud

maakohtus seega kokku 7324,20 eurot (22+15,6+7286,60) ja ringkonnakohtus 2675,60 eurot.

Kostjale osutatud õigusabi maakohtus on põhjendatud ja vajalik 55,3 h ulatuses (64,3 h – 9 h)

ja ringkonnakohtus 17,6 h ulatuses (18,9 h – 1,3).

60. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus määras

kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ning mõistis hagejatelt solidaarselt kostja

kasuks välja kostja menetluskulud 9999,80 eurot ületavas osas (11 977,40 - 1977,60). Kostja

taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldatakse osaliselt.

61. TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

62. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

2-20-1646

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/