3-22-2678/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.06.2024, Tartu

Haldusasja number

3-22-2678

Haldusasi

Thara OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 23.09.2022. a otsuse nr

13-30.1/22/552 ja 21.11.2022. a vaideotsuse

tühistamiseks ning kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 09.06.2023. a otsus

Menetluse

alus

ringkonnakohtus

Thara OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant – Thara OÜ, seaduslik esindaja Teet

Randma, volitatud esindaja Erkki Evart

Vastustaja

–

Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Amet

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Thara OÜ taotlus täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks ja

tagastada 02.05.2024. a menetlusdokumendi lisades 1-15 nimetatud dokumendid

kaebajale.

2. Jätta rahuldamata Thara OÜ taotlus apellatsioonimenetluses kohtuistungi

korraldamiseks.

3. Jätta esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.06.2023. a

otsus muutmata.

4. Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, so 27.06.2024, arvates (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 06.11.2019. a otsusega

nr 13-30.1/19/732 Thara OÜ-le põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse

40 000 eurot. Thara OÜ äriplaan nägi ette järgmised tegevused: põllumajandustoodangu

tootmine köögiviljade ja lambakasvatuse tegevusalal ning turustamine väliüritustel ning

investeeringutena traktori (koos rakistega) ostmine, kasvuhoone püstitamine, Kihnu

maalamba karja soetamine, kahe kiskjapiirdega lambakopli rajamine, autoklaavi ostmine,

kuivati, linnaseveski ja jahvati soetamine, mesitarude ja meevurri ostmine.

2. PRIA nõudis 15.03.2022. a otsusega nr 13-30.1/22/186 tagasi toetuse summas 7970,08

eurot ja jättis välja maksmata toetuse summas 10 000 eurot. Toetuse saaja esitas 10.04.2022

otsuse peale vaide ning esitas PRIA-le täiendavalt tema hinnangul arvesse minevad

kuludokumendid, pearaamatu- ja kassaraamatu kanded ning pangaväljavõtte toetuse perioodi

kohta. PRIA rahuldas 27.05.2022. a vaideotsusega nr 13-30.1/22/250-4 vaide osas, milles

vaide esitaja taotles 15.03.2022. a otsuse tühistamist, kuna otsus oli tehtud enne Thara OÜ

poolsete dokumentide ülevaatust. PRIA tühistas toetuse tagasinõudmise ja välja maksmata

jätmise otsuse ning võttis taotluse uuesti menetlusse muude kulude summa ümbervaatamiseks

(kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks).

3. PRIA tunnistas 23.09.2022. a otsusega nr 13-30.1/22/552 kehtetuks PRIA 06.11.2019. a

otsuse nr 13-30.1/19/732 Thara OÜ osas, otsustas jätta välja maksmata toetuse summas 10

000 eurot ning nõudis Thara OÜ-lt tagasi toetuse summas 1724,39 eurot. Otsuse põhjenduste

kohaselt on deklareeritud investeeringuid kokku tehtud 21 868,93 euro eest, sellest

abikõlblikud investeeringud on 19 605,51 eurot ning abikõlbmatud (elektrisõiduki osad)

2263,42 eurot. Investeeringute abikõlblik maksumus moodustab 49,01% tegevuste

kogumaksumusest (40 000 eurot). Abikõlblikke muid põllumajandustoodete tootmise või

arendamise alaseid kulusid on tehtud 6645,69 euro eest. Kokku on tõendatult esitatud

abikõlblikke kulusid 28 275,61 euro eest (investeeringud ja muud kulud). Toetus 10 000 eurot

tuleb jätta välja maksmata, kuna kontrolli tulemusena selgus, et taotleja ei ole maaeluministri

09.11.2016. a määruse nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetusˮ

(määrus nr 53) § 14 lg 1 p-s 2 sätestatud tähtajaks investeeringut ellu viinud (põllumajanduses

kasutatavat elektritraktorit valmis ehitanud). Kuna toetuse määramisel maksti taotlejale

koheselt välja 30 000 eurot, siis tagasinõutavaks summaks kujunes 1724,39 eurot (30 000 –

28 275,61). PRIA luges abikõlbmatuks investeeringuks elektritraktoriga seotud kulud, leides,

et tegemist oli valmis ehitamata elektrisõidukiga, mille kasutamine põllumajandustöödel ei

ole majanduslikult otstarbekas.

4. Thara OÜ esitas PRIA 23.09.2022. a otsuse nr 13-30.1/22/552 peale vaide, mille PRIA

jättis 21.11.2022. a vaideotsusega nr 13-30.1/22/830-1 rahuldamata.

5. Thara OÜ esitas 22.12.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PRIA 23.09.2022. a otsuse nr

13-30.1/22/552 ja 21.11.2022. a vaideotsuse tühistamiseks ning kahjuhüvitise (2597 eurot)

väljamõistmiseks. Tallinna Halduskohus andis kaebuse alluvuse järgi üle Tartu

Halduskohtule. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

5.1. Kaebaja täitis kõik kohustused õigel ajal, õiges mahus ja õigel viisil. Kuna PRIA

aktsepteeris äriplaani, veendus seadme olemasolus ning PRIA ametnikud katsetasid töökorras

seadet, on toetuse saajal alus eeldada, et tema poolt on kohustuse täitmine täielik.

5.2. Kaebajal oli õigus teostada ja volitada inimesi teostama väiksemaid soetusi ettevõtte

hüvanguks. Määrus nr 53 sellist õigust ei piira. Vastustaja ei saa eeldada, eelkõige Covid-19

ja sõjalise kriisi tingimustes, et segapõllumajandusliku tegevusega alustamise mitmeaastases

äriplaanis planeeritud investeeringud viiakse ellu täpselt planeeritud vormis, mahus ja viisil.

Vastustaja poolt teostatud kontrollis pole lisaks elektritraktori suunalistele investeeringutele

arvestatud mitmeid kuludokumente, mis kaebaja hinnangul on vastavuses õigusaktide, sh

toetusmäärusega.

5.3. Vaidlustatud otsuses puuduvad põhjendused. Vastustaja on muutis oma seisukohti ja

esitas asjakohatuid vastuseid.

2

5.4. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist 2597 euro ulatuses. PRIA on tekitanud kaebajale kahju

seoses toetuse osalise tagasinõudmise, toetuse teise osa välja maksmata jätmise ja toetuse

määramise otsuse osalise kehtetuks tunnistamisega. Toetuse teise osa maksmise lubamatust

viivitusest on tekkinud ettevõttele kahju, millele lisandub intress võlgnetavast summast.

Elektritraktori akude hävimisel vastustaja tegevuse tulemusena tekkis kahju 1905,29 euro

ulatuses. Kahjunõudest 692 eurot moodustavad kohtueelse menetluse õigusabikulud.

6. Tartu Halduskohus jättis 09.06.2023. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis,

et vaidlustatud otsus on õiguspärane nii viimase toetuseosa välja maksmata jätmise kui ka

toetuse osalise tagasinõudmise osas. Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

6.1. Vaidlustatud otsus on raskesti jälgitav. Otsuses eristub selgesti küll resolutsioon, kuid

ülejäänud osas ei ole otsust struktureeritud ning selles on raskesti eristatavad otsuse aluseks

olevad asjaolud, haldusmenetluse käik, otsustamisel aluseks olnud tõendid ning taotleja ja

PRIA seisukohad. Seega ei vasta vaidlustatud otsus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55

lg-st 1 tulenevale selguse ja üheselt mõistetavuse nõudele. HMS §-st 58 tulenevalt ei ole siiski

üksnes haldusakti vorminõude rikkumine haldusakti tühistamise aluseks, kui see ei ole

mõjutanud asja otsustamist. Hoolimata raskustest vaidlustatud otsuse jälgimisel ja tõendite

ning otsustuse sidumisel, on vastustaja otsuses (lk 7-8) selgelt loetlenud kulud, mida ta peab

abikõlblikuks (kulude sisu, nende tegemise kuupäevad ja summad) ning märkinud, et

ülejäänud ning eelpool loetlemata kuludokumendid sisaldava abikõlbmatuid kulusid.

Haldusakti sisu mõistmist hõlbustab vastustaja 19.08.2022. a dokument nr 13-30.1/22/250-11

„Vaide dokumentide läbivaatamineˮ (kd I, lk 114-120). Kuigi vajakajäämised vaidlustatud

otsuse ülesehituses ja vormistuses teevad otsuse raskesti jälgitavaks, ei anna need iseseisvat

alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Vaidlustatud otsuses endas ning vaideotsuses on

vastustaja oma otsustust piisavalt põhjendanud ja selgitanud.

6.2. Määruse nr 53 § 5 lg 2 sätestab, et vähemalt 50 protsenti äriplaanis kavandatud tegevuste

maksumusest tuleb kasutada sellise materiaalse põhivara, sealhulgas bioloogilise vara

ostmiseks või sellise hoone või rajatise püstitamiseks, rajamiseks, paigaldamiseks,

laiendamiseks või rekonstrueerimiseks, mida saab kasutada põllumajandustoodete tootmiseks

või töötlemiseks otseselt ja korduvalt vähemalt § 14 lg 2 p-s 1 nimetatud tähtaja jooksul.

Vaidlustatud otsuse kohaselt on kaebaja deklareerinud investeeringuid kokku 21 868,93 euro

eest, sellest abikõlblikud investeeringud 19 605,51 eurot ning abikõlbmatud (elektrisõiduki

osad) 2263,42 eurot. Investeeringute abikõlblik maksumus moodustab seega 49,01%

tegevuste kogumaksumusest (40 000 eurot). Kaebaja pole seega määruse nr 53 § 5 lg-s 2

sätestatud nõuet täitnud.

6.3. Vaidlust ei ole selles, et määruse nr 53 § 5 lg 2 kohane investeering pidi olema ellu viidud

07.11.2020 ja kõik tegevused hiljemalt 07.11.2021. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja oli

elektritraktori valmistamiseks vajalikud osad ostnud määruse nr 53 § 14 lg 1 p-st 1 tulenevaks

tähtpäevaks. Pooled on erineval arvamusel selles, kas elektritraktor, mille osad (kaks

rattamootorit, rehvid, veljed, akud ja tagasild) olid ostetud investeeringuna, oli tähtaegselt

valmis ehitatud ja sihipärases kasutuses.

6.4. Äriplaanis kavandatud tegevuse elluviimiseks ei ole piisav, et sõiduki osad on ostetud,

vaid investeeringuobjekt peab olema ka valmis ehitatud ja sihipärases kasutuseks. Määruse nr

53 § 5 lg-st 2 tulenevalt on toetuse nõuete täidetuse hindamisel määrav, et investeering ei

oleks mitte ainult tehtud, vaid ka sihipäraselt kasutatav põllumajandustoodete tootmiseks või

töötlemiseks otseselt ja korduvalt.

6.5. Kontrolli protokollist nähtuvalt kontrolliti 05.07.2021 paikvaatluse käigus I

maksetaotlusega deklareeritud kulutusi. Vastustaja ei eita, et sel ajal olid olemas

investeeringuna ostetud masina osad, kuid leiab, et sel ajal ei pidanud sõiduk veel valmis

olema. Kontrolli protokollis kajastati elektritraktori ehitamiseks vajalike osade olemasolu

klausliga, et need asuvad taotleja juures Tallinnas ning et taotleja saadab fotod e-postiga.

3

Seega ei olnud vastustajal võimalik veenduda kohapeal elektritraktori osade olemasolus ning

veelgi vähem sai lugeda investeeringut elektritarktori osadesse kontrolli toimumise aja

seisuga määruse nr 53 § 5 lg 2 tähenduses elluviiduks. Kohapealse kontrolli ajaks ei olnud

veel saabunud kuupäev, millal vastustaja pidanuks hindama, kas kulutused on tehtud

sihipäraselt põllumajandustoodete tootmiseks või töötlemiseks otseselt ja korduvalt

kasutatava põhivaraga.

6.6. PRIA 17.11.2021 kontrolli protokolli sõnastusest („teostatudˮ) ei saa konteksti

arvestamata teha järeldust, et vastustaja tunnistas täielikult komplekteerimata ja mittetoimiva

(treileril eksponeeritud) seadme ellu viidud investeeringuks määruse nr 53 § 5 lg 2 mõttes.

Asjaolu, et traktor ei olnud 17.11.2021. a kontrolli ajaks valmis ehitatud, ei eitanud ka kaebaja

esindaja, kes ise tegi ettepaneku lisakontrolliks. Vastustaja jõudis ka 21.01.2022. a

paikvaatluse tulemusena järeldusele, et tegemist ei ole põllumajandustootmise arendamiseks

kasutatava traktoriga. Vastustaja ei ole oma seisukohti kontrolli käigus muutnud ega

eksitavalt või sõnamurdlikult käitunud.

6.7. Pooled on erineval seisukohal, kas elektritraktoriks nimetatud seadet saab pidada üldse

traktoriks ning meetme eesmärgiga kooskõlas olevaks investeeringuks, s.t

põllumajanduslikuks tootmiseks mõeldud seadmeks. Määruse nr 53 kriteeriumite kohaselt

saab kõnealuse meetme raames elluviiduks pidada põllumajandustoodete tootmiseks või

töötlemiseks otseselt ja korduvalt sihipäraselt kasutatavat sõidukit. Kaebaja pole vastustajale

investeeringu tähtaegsuse tõendamiseks suutnud esitleda toimivat masinat. Alles kaebuse

lisana kohtule esitatud videosalvestiselt on näha vaidlusalust masinat sõitmas ning ka

haagisega vähest kogust rohttaimi vedamas. Vastustaja möönis, et masin on vähesel määral

põllumajanduses toodangu veoks kasutatav. Kohtu hinnangul ei ole määrav, et 21.01.2022

toimunud paikvaatluse ajal esines masina käitlemisel tehnilisi probleeme – mistahes seadme

või sõiduki tehniline seisukord võib ajas muutuda ja võib esineda ajutisi tõrkeid. Samuti ei

välistaks kohus masina kvalifitseerimist põllumajanduslikuks tootmiseks sihtotstarbeliselt

kasutatavana üksnes põhjusel, et selle kasutusotstarve võib olla tootmises vähene. Kohus

nõustub aga vastustaja lõppjäreldusega, et kaebaja ei ole tähtaegselt ellu viinud selle määruse

nr 53 eesmärgile ja nõuetele vastavat investeeringut.

6.8. Kaebaja tegi ettepaneku arvestada kompromissi saavutamiseks elektritraktori osade

asemel investeeringuna muid soetusi. Selliseid kulusid, mida elektritraktori osade asemel

investeeringuks lugeda ja seeläbi investeeringute osakaalu nõue täidetuks lugeda, kaebaja aga

teinud ei ole.

6.9. Kohus nõustub vastustajaga, et investeeringute eest tasumist tõendavatelt dokumentidelt

peab nähtuma, et maksed on teinud taotleja, mitte mõni muu isik, ning et sularahamaksed ei

ole investeeringute eest tasumisel aktsepteeritavad (määruse nr 53 § 15 lg 3).

6.10. Kaebaja väide, et tema ettevõtlust ja toetuse eesmärkide saavutamist takistas

koroonaepideemia ning sõda Ukrainas, ei ole asjakohane. Praeguses asjas ei ole tõendatud, et

kaebaja oleks vastustajat taolistest asjaoludest teavitanud. Kaebaja pidi toetusega rahastatavad

tegevused ellu viima vastavalt kuupäevadeks 07.11.2020 ja 07.11.2021, mistõttu ei saanud

24.02.2022 alanud sõjategevus Ukrainas mõjutada toetatavate tegevuste elluviimist.

6.11. Kohus möönab, et haldusmenetluses kantud õigusabikulud võivad teatud juhtudel endast

kujutada varalist kahju riigivastutuse seaduse tähenduses. Kohtu hinnangul ei tinginud

õigusabi kasutamise vajadust haldusmenetluses PRIA õigusvastane tegevus. Kahju ei saa olla

tekkinud ka juhul, kui haldusmenetluse kulude tasumine pole tõendatud. Tõendatud ei ole

põhjuslik seos kontrolliva ametniku tegevuse ja elektritraktori akude riknemisest tuleneva

kahju vahel. Samuti oli kaebaja teadlik, et akud ei pruugi sobida talvistes oludes, ja oleks

saanud oma tegevusega kahju ära hoida. Ühise põllumajanduspoliitika abinõude

rakendamisele ei kohaldata riigivastutuse seaduse § 23 p-s 1 sätestatut (intress ja asjast saadud

kasu). Seega on kaebaja poolt vastustaja väidetavast viivitusest tingitud intressi nõue alusetu.

4

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja esitas 06.07.2023 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub

halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada või saata asi tagasi

halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

7.1. Kohus ühelt poolt kinnitab, et vaidlustatud otsus ei vasta HMS § 55 lg-st 1 tulenevale

selguse ja üheselt mõistetavuse nõudele, kuid teiselt poolt peab seda mittevastavust

mitteoluliseks. Vaidlustatud PRIA otsus ei sisalda põhjendusi, millistest konkreetsetest

toetusmääruse punktidest investeeringute ja kulude tagasi lükkamisel on lähtutud ja kuivõrd

on küsitud või arvesse võetud kaebaja varasemaid selgitusi, argumente ja tõendeid.

7.2. Kaebaja saatis vastustajale fotod kasutusse võetud elektritraktorist, kaebaja arvates

vastustaja rahuldus saadetud tõenditega ning tegi nende põhjal haldusotsuse, millega tunnistati

investeering tehtuks ja kasutusse võetuks projekti I perioodis. Kui vastustaja tõesti tuvastas

07.07.2021. a kontrollis, et kaebaja ei ole planeeritud tegevusi tähtaegselt või korrektselt ellu

viinud, siis oleks tulnud vastustajal 25 tööpäeva jooksul teha toetuse maksmisest keeldumise

otsus (määruse nr 53 § 16 lg 4).

7.3. Vastustaja ja kaebaja vahel ei olnud vaidlust, et projekti I perioodi investeeringud pidid

olema ellu viidud ja kasutusele võetud hiljemalt 06.11.2020. Elektritraktor on projekti I

perioodi investeering. On vale, et projekti I perioodi investeeringute teostamise kuupäev

polnud 07.07.2021. a kontrolli ajaks veel saabunud. Määruse nr 53 põhjal tuli projekti I

perioodi investeeringud viia ellu projekti algusest ühe aasta jooksul.

7.4. Kontrolli läbi viies märgistati seade MAK Arengukava logo ning EL embleemiga ning

märgiti kontrolli protokollis teostatuks, mis vähemalt lihtinimesele tähendab seda, et

investeering on loetud kasutusse võetuks. 07.07.2021. a ülevaatuse protokollis kinnitati

projekti I perioodi investeeringute abikõlblikkus ja tõendatus. Kui vastustaja oleks näinud

projekti I perioodi investeeringute ülevaatamisel investeeringu teostatuks lugemise osas

mingit probleemi, siis oleks ta pidanud kaebajat sellest teavitama.

7.5. Kohtu seisukoht, et kaebaja ei eitanud ka 17.11.2021 asjaolu, et elektritraktor ei ole

valmis ehitatud, ei ole tõene. 17.11.2021. a protokolli märgiti, et elektritraktori investeering

on teostatud. Elektritraktori toimivust 17.11.2021 kontrollil ei testitud. Põhimõtteliselt ei

olnud ka vajadust, kuna antud inventar oli üle vaadatud projekti I perioodi investeeringute

kontrollis 07.07.2021.

7.6. Kummaline on vastustaja selgitus, et kui kontrolli läbi viiv PRIA inspektor paneb

masinale või seadmele kleebise või märgib seda kontrolli protokollis, ei tähenda see töö

vastuvõtmist. Eelmiste protokollide tulemusi saab ümber hinnata ainult uue olulise

informatsiooni valguses, mida vastustaja pole suutnud esitada. Pärast projekti lõppu tehtud

ülevaatustel ilmnenud kasutusest tekkinud puudusi ei saa pidada piisavaks, et kindlalt väita, et

asja ei võetud põllumajanduslikult kasutusele äriplaanis plaanitud moel tähtajaliselt. Kaebaja

esitas vastustajale enne vaidlustatava otsuse tegemist videotõendid, et välistada kahtlus

ehitatud elektritraktori põllutöövõimes. Kohus ei võtnud seisukohta esitatud videotõendite

kohta.

7.7. Vahet tuleb teha asja põllumajanduslikku kasutusse võtmisel ja sõiduki valmistamisel.

Vaidluse tegelik sisu elektritraktori kasutuselevõtu aja üle saab olla üksnes selles, kas

elektritraktori rehvid, veljed, akud ja tagasild olid võetud hiljemalt 07.11.2020

põllumajanduslikku kasutusse plaanitud moel. Seda kaebaja ka tegi. Kohus lähtus vastustaja

seisukohtadest, justkui kaebaja oleks pidanud valmistama mingi sõiduki. Kaebaja pole

kohustunud midagi „valmis ehitamaˮ, kaebaja pidi investeeringud „kasutusele võtmaˮ. Õige

ei ole küsimus, kas elektritraktor sai valmis. Küsimus peaks olema, kas investeeringud võeti

põllumajanduslikult õigeaegselt kasutusele. Kaebaja arvates võib lugeda investeeringu

lõplikult teostatuks ja kasutusele võetuks Teadus OÜ-le arve maksmisega 11.08.2020, kuna

Teadus OÜ integreeris komponendid ja andis üle testitult töökorras elektritraktori.

5

7.8. Kaebaja ei nõustu kohtu väitega, et kaebaja pole vastustajale investeeringu tähtaegsuse

tõendamiseks suutnud esitleda toimivat masinat ning isegi kaebaja initsiatiivil 2022. a

jaanuaris toimunud täiendava kontrolli käigus ei eksponeerinud kaebaja sõidukit, millele oleks

lisatud põllumajanduslikuks tootmiseks sihtotstarbeline käru või muu agregaat. Kaebaja arust

oli projekti I perioodis teostatud investeeringute tõendatusega pärast 07.07.2021 toimunud

kontrolli kõik korras. Täiendava kontrolli pakkus välja kaebaja vastustaja survel. 21.01.2022

olid väljas suured hanged ja külmkraadid, milles polnud sõiduk ette nähtud töötama ja

võimalik oli üksnes demonstreerida soetatud komponentide integratsiooni ehk töötamist

piiritletud võimsusel ja ulatuses.

7.9. Halduskohus lähtus ebaõigest eeldusest, et vastustaja nõudis kõigi kaebaja soetatud

põllumajandusinvesteeringute igakülgset kontrolli, sh masina töötamise demonstreerimist.

Ilmselgelt ei pidanud vastustaja seda vajalikuks 07.07. ja 17.11.2021. a kontrollides,

veendudes visuaalse vaatluse ja suuliste seletuste põhjal seadme vastavuses määruse nr 53

nõuetele ja kavandatud äriplaanile ning lugedes investeeringud teostatuks kaebaja projekti I

perioodi aruandes kajastatud mahus. Vastustaja ja kaebaja vahel ei ole vaidlust selles, kas

ehitatud elektritraktor 21.01.2022 toimunud ülevaatusel „toimisˮ. „Vähesel määral kasutatavˮ

tähendab vähemalt kaebaja mõistes seda, et kõiki tavamõõdus traktori töid ehitatud

elektritraktoriga teha ei saa, kuid saab teostada kergemaid töid.

7.10. Vastustaja kinnitas ülevaatuse protokollid 07.07. ja 17.11.2021, kuna luges tegevust

selles ajamomendis elluviiduks määruse nr 53 kohaselt ning vastustajal oli kontrolliaegsete

kahtluste korral kõik õigused küsida täiendavaid küsimusi, nõuda täiendavaid tõendeid vms.

Kui seda ei tehtud ja selle kohaseid puudujääke kaebaja tegevuses protokolli ei märgitud, siis

tuleb lugeda protokollid vastu võetuks ja kinnitatuks.

7.11. Kohus eksib, et kaebaja ei ole teinud investeeringuid, mida võiks elektritraktori asemel

lugeda projektis investeeringuks. Kõik kompromissettepanekus esitatud investeeringud on

teostatud vastavalt esitatud äriplaanile ja ei ole tehtud „mistahes põllumajandusliku tegevuse

arendamiseksˮ.

7.12. Arvestades, et taotleja on juriidiline isik, kes saab olla aktiivne üksnes eraisikute

toimetamise tulemusena, siis ei ole realistlik kohtu arvamus, et maksed peab tegema üksnes

taotleja. Määruses nr 53 selle kohta midagi täpsustavat ei ole. Kõik soetusi teinud isikud on

ettevõttega seotud otse või läbi perekondlike sidemete ja volitatud tegutsema Thara OÜ heaks.

7.13. Ebaõige on kohtu väide, et määruse nr 53 § 15 lg-st 3 tulenevalt ei tohi kasutada projekti

soetustes sularaha. Kaebaja on vastustajale projekti käigus esitanud mitmeid sularaha

investeeringuid, mida vastustaja arvestas.

7.14. Kohus ning vastustaja nentisid, et kompromissis pakutud soetuste reaalsuses pole

kahtlust, kuid pidasid seda asjaolu ebaoluliseks. Pensionär V. Randma, kes elab kaebaja

renditavatel maadel, igapäevaselt talitab kaebaja lambaid ja teostab muid põllumajanduslikke

töid, ei soetanud aku-elektritrimmerit isiklikuks hobiks. Nimetatud tööriist on vajalik

niitmistööde teostamiseks kaebaja renditavatel maadel.

7.15. Vastustaja ja kohus ei ole kaalunud, kas täielik toetusest ilma jätmine on

proportsionaalne. Vastustaja arust on kaebaja 30 000 euro suurusest investeeringu ja kulude

plaanist täitnud korrektselt 28 275,62 eurot, so 94,25% plaanitust. Seega võib pidada

ebaõiglaseks toetuse lõpposa täielikku kinnipidamist. Haldusotsus oleks kaebajale ilmselt

vastuvõetav, kui vastustaja oleks maksnud toetuse lõpposast välja 10 000 euro asemel

proportsionaalselt vähem selle võrra, mille osas peab toetust mitte ellu viiduks.

7.16. Vastustaja vastutus ei tulene ELÜPS-ist, vaid riigivastutuse seaduse §-st 1, kuna

vastustaja on riigi esindajana pahatahtlikult ja põhjendamata viivitanud endale riigi poolt

pandud kohustuste täitmisega. Kui PRIA oleks maksnud kaebajale 2022. a alguses välja 10

000 eurot, siis oleks kaebaja jõudnud tänaseks oluliselt kaugemale põllumajanduse

arendamisel ja eelkõige sõjalise inflatsiooni tingimustes on rahal hind (intress) väga kõrge.

6

8. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

8.1. Määruse nr 53 § 5 lg 2 kohaseks investeeringuks on muuhulgas materiaalse põhivara

ostmine. Tegevus, milleks oli toetuse saaja poolt näidatud elektritraktori ehitamine (osad

ostetud investeeringuna), ei olnud õigeaegselt ellu viidud. 07.07.2021. a protokollis kajastatud

paikvaatlusel kontrolliti esimese maksetaotlusega seotud kulutusi. Protokollis oli märgitud, et

elektritraktori osad asuvad Tallinnas, st et traktor pole veel valmis ehitatud. 17.11.2021

kontrolliti äriplaanis kavandatud investeeringute ja tegevuste elluviimist, samuti kulutusi, mis

on tehtud põllumajandustoodete tootmise alustamiseks või arendamiseks. Elektritraktor toodi

kohale auto järelkäru peal (elektritraktori osad olid olemas, kaks elektritraktori akut olid auto

tagaistmel). Toetuse saaja esindaja T. Randma suulise selgituse põhjal ei olnud elektritraktor

valmis ehitatud. Kuna elektritraktor, mille osad olid ostetud investeeringuna, ei olnud valmis

ehitatud, siis oli tegevus ka 17.11.2021 ellu viimata. Investeeringuobjekt peab olema

sihipärasesse kasutusse võtmiseks valmis, sest sihipärase kasutuse periood algab viimasest

väljamaksest. Kui taotleja taotles toetust traktori osadele, siis need ei ole iseseisvalt sellised

investeeringuobjektid, mida saaks kasutada traktorit valmis ehitamata, st neid pole võimalik

eraldiseisvalt sihipärasesse kasutusse võtta.

8.2. Tähistuse paigaldamine ei ole tõendiks investeeringu elluviimise ja töö vastuvõtmise

kohta.

8.3. Kaebaja väitel ei ole vastustaja ja kohus kaalunud, kas täielik toetusest ilma jätmine on

proportsionaalne. Määruse nr 53 § 16 lg 5 näeb ette, et toetuse maksmisest keeldumise otsuse

korral tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. Seda ongi

PRIA õiguspäraselt teinud. Toetus on jäetud osaliselt välja maksmata ja osaliselt tagasi

nõutud.

8.4. PRIA ei ole eksinud määruse nr 53 § 16 lg-s 4 sätestatud tähtaja osas. Toetust summas 10

000 eurot, mis moodustas teise osa toetusest, ei olnud veel välja makstud.

8.5. Abikõlblikeks kulutusteks on loetud toetustaotluse äriplaaniga seotud

põllumajandustoodete tootmise või nende töötlemise arendamise alaste tegevuste kulud.

Muude kulude puhul pole sularahas maksmine keelatud, aga peab olema tuvastatav, et kulu on

kandnud toetuse saaja ja see peab olema tehtud tegevuste elluviimiseks ettenähtud aja jooksul.

Kolmandate isikute poolt tehtud kulutused ei ole abikõlblikud.

8.6. Kahjunõude osas nõustub PRIA halduskohtu otsuse p-des 23-27 toodud seisukohtadega.

9. Kaebaja esitas 02.05.2024 ringkonnakohtule täiendava seisukoha ja taotluse täiendavate

dokumentide asja materjalide juurde võtmiseks.

9.1. Kaebaja tegi ettepaneku lisakontrolliks, olles valmis mõistliku etteteatamisajaga masinat

demonstreerima. Paikvaatlusest teavitati teda keset talve 10 päeva ette ja paluti väljaspool

põllumajandusperioodi demonstreerida, et „traktor töötabˮ, „on kasutatav

põllumajandustoodete tootmiseks otseseltˮ. Kaebaja hoiatas vastustajat, et sõiduki liitiumakut

ei tohi külmas koormata, mida näitab protokolli märgitud fraas „ilm ja liitiumakuˮ, kuid

vastustaja esindaja tegi siiski „piduritestiˮ. Elektritraktoril esinenud vead olid ilmselt tekkinud

ekspluatatsiooni käigus ja seoses projekti kiire ajakavaga. Ülevaatuseks oli elektritraktor 1,5

aastat vana.

9.2. Riigikohus tegi otsuse asjas nr 3-18-1699. Selles asjas leidis Riigikohus, et PRIA ja

kohtud on liiga kitsalt lähtunud kaebaja toetustaotlusest ja eriti taotluses kirjeldatud äriplaanist

ning jätnud arvesse võtmata meetme eesmärgi. Sellest tulenevalt on ekslik ka hinnang, et

kaebaja on toime pannud rikkumise. Isegi kui kõik äriplaanis kavandatud tegevused pole

realiseerunud, võib tegevus üldises plaanis olla kooskõlas toetuse aluseks oleva meetme

eesmärgiga või lõpptulemusena aidata kaasa püstitatud eesmärkide saavutamisele. Praeguses

asjas oli elektritraktori ehitamine kaebaja jaoks arendustegevus, mis on kindlasti aidanud

lõpptulemusena kaasa püstitatud eesmärkide saavutamisele ja on igati kooskõlas meetme

eesmärgiga. Seega tuleks pidada vähetähtsaks vastustaja põhjendamata väidet, et äriplaanis

7

kavandatud tegevused pole realiseerunud. Kas elektritraktoril põlevad tuled, kas see on

kaughaldusega kasutatav, kuidas pidurdab jne, on projektile eraldatud toetuse tagasi küsimise

ja investeeringu mittearvestamise osas ebaoluline.

9.3. Määruse nr 53 § 14 lg 2 p 1 järgi tuleb investeeringuobjekti säilitada ja sihipäraselt

kasutada vähemalt üks aasta arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest

(sihipärase kasutamise periood). Projekti investeeringute kontrollide teostamine väljaspool

projekti investeeringute sihipärase kasutamise perioodi on vastuolus Riigikohtu viidatud

otsusega.

9.4. Lisatud dokumendid on olnud kättesaadavad vastustajale ja kaebajale, kuid jäid esialgsest

kaebusest välja, kuna nende esitamise vajadus selgus kohtuistungi järel esitatud

argumentidest, kui nende esitamiseks ei olnud enam võimalust. Enamusele lisadele on

varasemates menetlusdokumentides viidatud, tegemist on kas vastustaja dokumentidega

kaebajale või pooltevahelise kirjavahetusega, millest on näha poolte eriarvamused.

10. Vastustaja asus ringkonnakohtule esitatud vastuses seisukohale, et kaebaja poolt

apellatsioonimenetluses täiendavalt esitatud tõendid tuleks jätta tähelepanuta. Halduskohtu

istungil (06.04.2023) määras kohus pooltele tõendite ja taotluste esitamise tähtajaks

17.04.2023. Seega oli kaebajal võimalus täiendavate tõendite esitamiseks. Nimetatud tõendid

ei ole ka oma sisult vajalikud asja õigemaks lahendamiseks.

10.1. Vastuseks kaebaja täiendavatele seisukohtadele rõhutas vastustaja järgmist. 07.07.2021.

a paikvaatlusel kontrolliti esimese maksetaotlusega seotud kulutusi. Paikvaatluse käigus

vaadatakse üle tehtud investeering ja tähistus, kuid ei kontrollita raamatupidamisdokumente.

Sel ajal ei pidanud traktor valmis olema. PRIA ei ole eitanud, et traktori osad olid ostetud ja

selles osas vaidlus puudub. Kõik tegevused pidid olema ellu viidud hiljemalt 07.11.2021, sh

ka elektritraktori ehitus, mille osade jaoks toetust anti. PRIA kontrollis 17.11.2021

kohapealses kontrollis äriplaanis kavandatud investeeringute ja tegevuste elluviimist. Kuna

elektritraktor, mille osad olid ostetud investeeringuna, ei olnud valmis ehitatud, oli tegevus

ellu viimata. Asjaolu, et traktor ei olnud 17.11.2021. a kontrolli ajaks valmis ehitatud, ei

eitanud ka kaebaja esindaja, kes tegi ise ettepaneku lisakontrolliks. PRIA oleks võinud

piirduda ka 17.11.2021 läbiviidud kontrolli tulemustega. Kaebaja etteheited PRIA-le

täiendava kontrolli läbiviimise ajastuse kohta 2022. a jaanuaris on alusetud.

11. Kaeba leidis täiendavalt 28.05.2024 esitatud seisukohas, et määruse nr 53 järgi oli

kaebajal kohustus viia tegevus ellu hiljemalt 07.07.2020 (üks aasta toetuse eraldamisest),

mitte 07.11.2021, nagu proovib väita vastustaja.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus otsustab esmalt apellatsioonimenetluses esitatud uute tõendite asja

materjalide juurde võtmise. Nimelt esitas kaebaja 02.05.2024. a menetlusdokumendis

(täiendavas seisukohas) ringkonnakohtule taotluse võtta asja materjalide juurde täiendava

seisukoha lõpus lisadena 1-15 loetletud dokumendid. Kaebaja põhjendas uute tõendite

esitamise taotlust sellega, et nende esitamise vajadus selgus talle alles pärast halduskohtus

toimunud kohtuistungit, kui PRIA keeldus pakutud kompromissist ja esitas 28.04.2023

omapoolsed vastuväited kaebaja poolt 17.04.2023 esitatud täiendatud kaebusele ja kaebaja

kompromissettepanekule.

12.1. Kaebaja 02.05.2024. a menetlusdokumendi lisades nr 1, 11 ja 12 nimetatud dokumendid

on tegelikult juba toimikus olemas (kd I, lk 60-68; 79 ja 80-84), mistõttu tuleb sel põhjusel

need kaebajale ka tagastada.

12.2. Ülejäänud uued tõendid (dokumendid), mille asja juurde võtmist kaebaja taotleb, on

kaebaja ja PRIA vaheline kirjavahetus ning muud esitatud toetustaotlusega seotud materjalid,

8

mis jäävad kuupäevaliselt ajavahemikku 22.12.2020 – 16.05.2022. Asja materjalidest

nähtuvalt esitas Thara OÜ halduskohtule kaebuse 22.12.2022 ja halduskohus tegi asjas otsuse

09.06.2023. Alates 05.04.2023 on kaebajat käesolevas menetluses esindanud õigusharidusega

volitatud esindajad (kd I, lk 170). Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja halduskohtus ise

tõendeid esitanud ning halduskohus on kaebajale ka täiendavalt andnud võimaluse soovi

korral tõendite esitamiseks nii enne kui ka pärast 06.04.2023 toimunud kohtuistungit (kd I, lk

168, 178-179). Kohtuistungil andis halduskohus menetlusosalistele tähtaja täiendavate

tõendite ja taotluste esitamiseks, milleks oli 17.04.2023. PRIA esitas omapoolsed tõendid

halduskohtule tähtaegselt. Kaebaja esitas 17.04.2023 halduskohtule kaebuse uue tervikteksti

koos lisadega ja kompromissettepaneku, millele PRIA vastas 28.04.2023. Kaebaja esitas

PRIA 28.04.2023. a vastusele vastuväited 15.05.2023. HKMS § 59 lg 1 järgi peab

menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited ning HKMS § 62 lg

1 kohaselt annab ka kohus menetlusosalistele tähtaja tõendite esitamiseks. HKMS § 51 lg 1

kohaselt peavad menetlusosalised esitama oma avaldused nii varakult, kui menetluse seisund

seda võimaldab ning see on asja kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. 02.05.2024. a

menetlusdokumendi lisadena nr 2-10 ja 13-15 ringkonnakohtule esitatud materjale (tõendeid)

ei ole kaebaja halduskohtule esitanud, kuigi need olid olemas ja ilmselgelt kaebajale teada

juba halduskohtule kaebuse esitamise aja seisuga ning ka kogu halduskohtumenetluse vältel

(vt ka 02.05.2024. a menetlusdokumendi p 33). Kaebaja väide, et nende tõendite kohtule

esitamise vajadus selgus talle alles pärast PRIA poolt 28.04.2023. a seisukoha esitamist, ei ole

seega usutav. Samuti ei ole eelnimetatud lisades märgitud dokumendid (tõendid) kuidagi

seotud üksnes ja alles nende seisukohtadega, mille PRIA esitas oma 28.04.2023. a vastuses.

Oma sisult on tegemist dokumentidega, mis on olnud algusest peale selle haldusmenetluse

osa, mille PRIA viis läbi kaebajale 06.11.2019. a toetuse määramise otsuse alusel,

kontrollimaks kaebaja poolt deklareeritud kulude abikõlblikkust ja milline menetlus viis ka

PRIA vaidlusaluse 23.09.2022. a otsuse tegemiseni. Seega oli kaebajal võimalik neid

tõendeid soovi korral oma väidete tõendamiseks halduskohtumenetluses esitada ja

halduskohtule ei ole etteheidetav, et ta ei andnud menetlusosalistele täiendavate tõendite

esitamiseks veelkord tähtaega pärast seda, kui oli möödunud halduskohtu poolt

menetlusosalistele pärast 06.04.2023. a istungit jätkunud kirjalikus menetluses antud tähtaeg

üksteise seisukohtadele vastuväidete esitamiseks ehk 16.05.2023. Nagu juba varem märgitud,

andis halduskohus ka pärast istungit menetlusosalistele tähtaja – 17.04.2023 - täiendavate

tõendite ja taotluste esitamiseks. Kaebaja ei esitanud ka siis halduskohtule neid tõendeid,

mille asja juurde võtmist ta nüüd ringkonnakohtult taotleb.

12.3. Üldjuhul võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks halduskohtu

tuvastatud faktilised asjaolud ja tõendid (HKMS § 198 lg 1). Uute tõendite esitamine

apellatsioonimenetluses on lubatud eelkõige juhul, kui tõendit ei saanud varem esitada

(HKMS § 198 lg 2 p 3) või takistas tõendi esitamist halduskohtu eksimus (HKMS § 198 lg 2

p-d 1 ja 2).

HKMS § 198 lg 2 kohaselt tuvastab ringkonnakohus halduskohtu otsuses tuvastamata

asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid juhul, kui halduskohus jättis esitatud

tõendid või viidatud asjaolud põhjendamatult tähelepanuta, asjaolule või tõendile ei saanud

halduskohtus tugineda kohtupoolse menetlusõiguse normi rikkumise tõttu või kui asjaolule

või tõendile ei saanud varem viidata muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu

või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist

halduskohtus ning menetlusosalise käitumist ei ole alust pidada pahauskseks. Kuna ühtegi

eelnimetatud alust kaebaja poolt 02.05.2024. a menetlusdokumendile lisatud tõendite asja

juurde võtmiseks ja hindamiseks apellatsioonikohtus ei esine, siis ei rahulda ringkonnakohus

Thara OÜ taotlust nende asja juurde võtmiseks. Alles apellatsioonimenetluses, sh isegi mitte

koos apellatsioonkaebusega, ringkonnakohtule juba enne halduskohtusse pöördumist olemas

olnud, kuid halduskohtumenetluses esitamata tõendite asja juurde võtmine olukorras, kus ka

9

HKMS § 198 lg-s 2 toodud aluseid ei esine, devalveeriks esimese kohtuastme tähendust

kolmeastmelises kohtusüsteemis ja tekitaks ohu sellisteks menetluslikeks kuritarvitusteks.

Kuna ringkonnakohus ei võta eelnimetatud uusi tõendeid asja materjalide juurde, jätab

ringkonnakohus tähelepanuta ka nende tõenditega seonduvad väited kaebaja 02.05.2024. a ja

28.05.2024. a menetlusdokumentides.

13. 02.05.2024. a menetlusdokumendis esitas kaebaja teistkordselt taotluse korraldada

apellatsioonkaebuse läbivaatamiseks kohtuistung (kd II, lk 89). Kaebaja esitas taotluse asjas

istungi korraldamiseks ka apellatsioonkaebuses ning ringkonnakohus jättis 11.04.2024. a

määruses kaebaja taotluse rahuldamata, määrates asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.

Ringkonnakohus jääb eelnimetatud taotluste rahuldamata jätmise osas jätkuvalt kõnealuses

määruses toodud põhjenduste juurde ja leiab, et käesolevas asjas puudub vajadus

apellatsioonimenetluses kohtuistungi korraldamiseks seda enam, et halduskohtus vaadati asi

läbi kohtuistungil, pärast mida jätkas halduskohus asja läbivaatamist kirjalikus menetluses,

andes menetlusosalistele täiendava võimaluse omapoolsete seisukohtade, taotluste,

vastuväidete, kuludokumentide ning ka täiendavate tõendite esitamiseks.

14. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebuses ega täiendavates seisukohtades

esitatud väited ei anna alust vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus ei

eksinud ringkonnakohtu arvates vaidlusaluse otsuse tegemisel materiaalõiguse normide

kohaldamisel. Halduskohus on igakülgselt, objektiivselt ja vastastikuses seoses hinnanud

kõiki asjas esitatud asjaolusid ning ühtki kaebaja asjakohast väidet või tõendit pole jäetud

tähelepanuta. Kaebaja mittenõustumine kohtuotsuse põhjendustega ja järeldustega ning

halduskohtu poolt tema väidetele antud hinnanguga ei tähenda, et halduskohus oleks

asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud ja hinnanud. Halduskohus ei rikkunud

vaidlusaluse otsuse tegemisel ka menetlusnorme, mis annaks HKMS § 199 järgi aluse kaebaja

esitatud alternatiivse taotluse, tühistada halduskohtu otsus ja saata asi halduskohtule uueks

läbivaatamiseks, rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega

ning tuginedes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg-le 4 ei korda neid.

Arvestades seda, et apellatsioonkaebuses ja täiendavates seisukohtades toodud kaebaja väited

on oma sisult suuresti samad vaide- ja halduskohtumenetluses esitatutega, siis märgib

ringkonnakohus vastusena üksnes järgnevat.

15. Vastupidiselt kaebaja arvamusele ei muuda käesoleval juhul halduskohtu vaidlustatud

otsust vastuoluliseks ning PRIA 23.09.2022. a otsust õigusvastaseks halduskohtu hinnang, et

PRIA kõnealune otsus on raskesti jälgitav ja ei vasta sellisena HMS § 55 lg-st 1 tulenevale

selguse ja üheselt mõistetavuse nõudele, kuid see ei too siiski kaasa haldusakti tühistamist,

sest HMS §-st 58 tulenevalt ei ole üksnes haldusakti vorminõude rikkumine haldusakti

tühistamise aluseks, kui see ei ole mõjutanud asja otsustamist. Halduskohus leidis, et

hoolimata vajakajäämistest otsuse ülesehituses ja vormistuses, on 23.09.2022. a otsus siiski

kontrollitav ning selles ei esine ka kaebaja väidetud põhjendamispuudusi, sest otsuses endas

ning vaideotsuses on vastustaja oma otsustust piisavalt põhjendanud ja selgitanud.

Samuti ei ole asjakohane kaebaja viide RKHK 29.09.2020. a otsusele asjas nr 3-18-305, mille

punktis 9 nenditi, et PRIA otsused on tõsise vormiveaga, kuna selles ei ole märgitud normi,

mille alusel PRIA toetused tagasi nõudis. PRIA 23.09.2022. a otsuses on viidatud nii

vastavale viitenormile kui ka volitusnormile, samuti meetme määruse (määrus nr 53)

vastavatele sätetele.

16. Nõustuda ei saa kaebaja väidetega, mille kohaselt tuleb vaidlusalune investeering

(elektritraktor) lugeda kaebaja poolt kasutusele võetuks juba alates Teadus OÜ-le arve

maksmisega 11.08.2020, kuna Teadus OÜ integreeris komponendid ja andis üle testitult

10

töökorras elektritraktori, ega ka sellega, et 07.07.2021 teostatud kontrollis luges PRIA samuti

vastavalt kontrolliprotokollile kõnealuse investeeringu teostatuks.

16.1. Vaidlust ei ole selles, et PRIA 06.11.2019. a otsusega määrati Thara OÜ-le määruse nr

53 alusel toetus summas 40 000 eurot.

Thara OÜ äriplaan nägi investeeringutena ette traktori (koos rakistega) ostmist, kasvuhoone

püstitamist, Kihnu maalamba karja soetamist, kahe kiskjapiirdega lambakopli rajamist,

autoklaavi ostmist, kuivati, linnaseveski ja jahvati soetamist, mesitarude ja meevurri ostmist.

Määruse nr 53 § 5 lg 2 näeb ette, et vähemalt 50 protsenti äriplaanis kavandatud tegevuste

maksumusest tuleb kasutada sellise materiaalse põhivara, sealhulgas bioloogilise vara

ostmiseks või sellise hoone või rajatise püstitamiseks, rajamiseks, paigaldamiseks,

laiendamiseks või rekonstrueerimiseks, mida saab kasutada põllumajandustoodete tootmiseks

või töötlemiseks otseselt ja korduvalt vähemalt § 14 lõike 2 punktis 1 nimetatud tähtaja

jooksul (edaspidi investeering). Seega 50 protsenti määratud toetusest (20 000 eurot) oli

võimalik kasutada muudeks äriplaanis kavandatud tegevusteks, vähemalt 20 000 eurot pidi

olema kasutatud äriplaanis näidatud investeeringuteks.

Määruse nr 53 § 14 lg 1 sätestab, et toetuse saaja viib äriplaanis kavandatud tegevused ellu

hiljemalt kahe aasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kusjuures p 1

kohaselt peab tegevuste elluviimine algama kuue kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise

otsuse tegemisest ja p 2 kohaselt peab äriplaanis kavandatud tegevustest vähemalt 75

protsenti, sealhulgas § 5 lg 2 kohane investeering, olema ellu viidud ühe aasta jooksul arvates

taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Määruse § 5 lg 2 kohaseks investeeringuks on mh

materiaalse põhivara ostmine. Kuna taotlus rahuldati PRIA 06.11.2019. a otsusega, pidi § 5 lg

2 kohane investeering, so traktori osade ostmine, olema ellu viidud 07.11.2020 ja kõik

tegevused, milleks oli toetuse saaja poolt näidatud elektritraktori ehitamine, pidid olema ellu

viidud hiljemalt 07.11.2021.

Määruse nr 53 § 15 lg 1 järgi esitab toetuse saaja PRIA-le pärast äriplaanis kavandatud

tegevuste osalist või täielikku elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist, kuid

hiljemalt ühe kuu jooksul arvates § 14 lg-s 1 sätestatud tähtpäevast PRIA e-teenuse keskkonna

kaudu tehtud tegevuste aruande, mis sisaldab punktides 1-5 loetletud andmeid. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt esitab toetuse saaja koos tehtud tegevuste aruandega pärast äriplaanis

ettenähtud kõigi tegevuste elluviimist toetuse teise osa väljamaksmiseks PRIA-le

maksetaotluse, milles märgitakse summa, mille väljamaksmist toetuse teise osaga taotletakse.

Kaebaja esitas vastustajale kuluaruanded 09.12.2020 ja 17.10.2021 ning märkis, et ostis kaks

rattamootorit elektritraktori ehitamiseks 1 386,59 eurot, rehvid 75,83 eurot, veljed 26 eurot,

akud ja tagasilla ehitus 775 eurot, kokku 2263,42 eurot.

16.2. 07.07.2021. a teostatud paikvaatlusel (protokoll nr 13-30.1/21/286, kd I, lk 69)

kontrolliti esimese maksetaotlusega deklareeritud kulutusi. Paikvaatluse käigus vaadati PRIA

selgituste kohaselt üle tehtud investeering ja tähistus. Investeeringuna olid ostetud

elektritraktori osad ja need olid paikvaatluse läbiviimise ajal ka olemas, kuid mitte kohapeal,

vaid protokolli kohaselt Tallinnas. Kuna investeeringuna traktori osade ostmine pidi olema

ellu viidud 07.11.2020, siis ei ole ka vaidlust selle üle, et need osad olid 07.07.2021. a seisuga

kaebajal paikvaatluse protokolli kohaselt olemas.

Määruse nr 53 § 14 lg 1 sätestab, et toetuse saaja viib äriplaanis kavandatud tegevused ellu

hiljemalt kahe aasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, so hiljemalt

07.11.2021. Seega ei pidanud kaebaja äriplaanis märgitud elektritraktor enne seda kuupäeva

veel lõplikult valmis, ehk traktorina põllumajandustoodete tootmiseks või töötlemiseks

kasutatav olema ja seda 07.07.2021. a paikvaatlusel ka ei kontrollitud.

Maaeluministri 22.12.2015. a määruse n 26 „Maaelu arengu toetuse andmisest ja kasutamisest

teavitamise, toetatud objektide tähistamise ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi

(EAFRD) osalusele viitamise täpsem kord perioodil 2014–2020“ § 3 lg 7 kohaselt

paigaldatakse logo ja embleem pärast objekti ostmist, kasutusse saamist või ehitus- või muu

11

tegevusega alustamist. Kui kontrolli läbi viiv PRIA inspektor pani kaebaja masinale või

seadmele tähistamiseks kleebise või märkis seda kontrolli protokollis, ei tähenda see töö

vastuvõtmist ega ka seda, et PRIA oleks juba 07.07.2021 teostatud paikvaatlusel tuvastanud,

et ostetud elektritraktori osas olid kokku pandud töökorras traktoriks, mida sai juba siis

sihtotstarbeliselt kasutada.

16.3. 17.11.2021 viidi läbi järgmine kohapealne kontroll (protokoll 13-30.1/21/866, kd I, lk

73). Kontrolliti äriplaanis kavandatud investeeringute ja tegevuste elluviimist, samuti

kulutusi, mis on tehtud põllumajandustoodete tootmise alustamiseks või arendamiseks.

Elektritraktor toodi kohale auto järelkäru peal (elektritraktori osad olid olemas, kaks

elektritraktori akut olid auto tagaistmel, kd I, lk 188p-189). 17.11.2021. a kontrolli läbiviija K.

Paal selgitas sedasama ka halduskohtu istungil ja väitis, et ka kaebaja enda esindaja suulise

selgituse kohaselt elektritraktor tol hetkel ei töötanud (kd I, lk 178p). Eeltoodust tuleneb

kohapealse kontrolli tulemuste põhjal koostatud 10.12.2021. a kirjas nr 13-30.1/21/866-5

sedastatu, et elektritraktor, mille osad olid näidatud investeeringuna, ei olnud valmis ehitatud

– seega oli äriplaanis märgitud sellekohane tegevus ellu viimata. Kuna kaebaja esindaja tegi

PRIA-le ettepaneku lisakontrolliks, siis tõendab ka see asjaolu vähemalt kaudselt, et traktor ei

olnud 17.11.2021. a kontrolli ajaks tegelikult lõplikult valmis ehitatud. Lisakontroll toimus

2022. a jaanuaris, kuid ka siis ei olnud traktor sellises seisus, et seda saanuks kasutada

sihipäraselt, ehk põllumajandustoodete tootmiseks või töötlemiseks otseselt ja korduvalt (kd I,

lk 85-86). Kaebaja väide, et tema ei tunnistanud 17.11.2021. a kohapealse kontrolli ajal selle

läbiviijale, et elektritraktor ei ole valmis ja ta pakkus selle kontrollimiseks lisakontrolli

teostamise välja vaid vastustaja survel, ei tundu eelnevat arvesse võttes eluliselt usutav.

Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et äriplaanis kavandatud tegevuse elluviimine ei

tähenda seda, et elektritraktori osad on ära ostetud, vaid seda, et investeeringuobjekt on ka

valmis ehitatud ja sihipäraselt kasutuses. Kui rattamootrite, rehvide, velgede ja akude ostmise

näol olekski investeering ja äriplaanis ettenähtud tegevus ellu viidud, siis ei oleks mingit

mõtet nõudel, et toetuse abil soetatut tuleb edaspidi ka kasutada. Seega asusid nii vastustaja

kui ka halduskohus põhjendatult seisukohale, et käesoleval juhul ei olnud tegevus, milleks oli

toetuse saaja poolt näidatud elektritraktori ehitamine, õigeaegselt ellu viidud.

Investeeringuobjekt peab olema sihipärasesse kasutusse võtmiseks valmis ja nagu öeldud, siis

olukorras, kus taotleja taotles toetust elektritraktori osadele, siis ei ole need osad iseseisvalt

sellised investeeringuobjektid, mida saaks kasutada ilma traktorit valmis ehitamata, st neid

pole võimalik iseseisvalt sihipärasesse kasutusse võtta.

Kui vaadata Thara OÜ taotlust toetuse saamiseks ja äriplaani (kd I, lk 47, 47p ja 56p), siis

nähtub sealt, et traktor peab olema võimeline niitma, kaarutama, küüslauku istutama ja käru

vedama ning elektrilise traktori ehitus tundub taotlejale perspektiivikas, kuna elektrienergia

hind on madalam ning sellega töötegemisega ei kaasne vibratsiooni ja müra. Eeltoodust

tulenevalt ei ole asjakohane kaebaja väide, et ta ei pidanudki toetuse saamiseks elektritraktorit

valmis ehitama, vaid pidi hiljemalt 07.11.2020 võtma rehvid, veljed, akud ja tagasilla

põllumajanduslikku kasutusse, mida ta ka tegi.

16.4. Mis puudutab kaebaja viidet sellele, et ta pidi elektritraktoriga seoses tasuma Teadus

OÜ-le arve 11.08.2020, kuna viimane integreeris elektritraktori komponendid ja andis

kaebajale väidetavalt üle töökorras elektritraktori, siis ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda

sellise arve esitamine ega ka tasumine kuidagi seda, et elektritraktor oligi sellest hetkest alates

valmis ja kaebaja poolt sihipäraselt kasutusse võetud.

16.5. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et vastustajale ja halduskohtule esitati ka videotõend

selle kohta, et ehitatud elektritraktor töötab, kuid seda ei võetud arvesse. Kaebuse kohaselt

(kd I, lk 2) on kõnealune video filmitud 13.07.2022. Kui taotleja äriplaanis märgitud

tegevused pidid lõplikult ellu viidud olema hiljemalt 07.11.2021, siis ei tõenda 13.07.2022. a

video kõnealuse elektritraktori valmis ja sihipärases kasutuses olemist 2021. a novembri

12

seisuga. Seda seisukohta on väljendanud nii vastustaja kui ka halduskohus (kd I, lk 40 ja

halduskohtu otsuse p 15.

16.6. Põhjendamatu on kaebaja väide, et juhul, kui PRIA tuvastas juba 07.07.2021. a

paikvaatluse käigus, et Thara OÜ ei ole toetustaotluses planeeritud esimese perioodi tegevusi

tähtaegselt, ehk hiljemalt 07.11.2020, siis oleks tulnud ka otsus toetuse maksmisest

keeldumise osas teha 25 päeva jooksul sellest kuupäevast, nagu määruse nr 53 § 16 lg 4 ette

näeb. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei toimunud vastava haldusmenetluse ehk toetuse

maksmisest keeldumise aluseks olevate asjaolude väljaselgitamisega seotud menetluse

viimane toiming siis, vaid alles 13.09.2022 (kd I, lk 121-128), kui taotleja vastas HMS § 40 lg

1 alusel PRIA 19.08.2022 kirjale „Vaide dokumentide läbivaatamine“.

17. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, mille kohaselt leidis halduskohus valesti, et Thara OÜ

pole teinud ka muid soetusi, mida elektritraktori osade asemel oleks võinud investeeringuks

lugeda.

17.1. Kulud on abikõlblikud, kui need on tehtud toetuse saaja enda poolt (määruse nr 53 § 15

lg 1), vastavalt äriplaanile § 5 lg 1 kohaselt ja on tehtud tegevuste elluviimiseks ettenähtud

tähtajal (§ 14 lg 1). Maaelu arengu toetuse abil tehtavad kulud peavad olema mõistlikud,

vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks ning vastama asjakohastes Euroopa Liidu

õigusaktides, arengukavas ning ELÜP-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud

tingimustele (kuni 31.12.22 kehtinud ELÜPS § 75 lg 1). ELÜPS § 75 lg 2 kohaselt peavad

taotleja ja toetuse saaja järgima toetuse andmise tingimustes sätestatud nõudeid.

Abikõlblikeks kulutusteks on PRIA lugenud toetustaotluse äriplaaniga seotud

põllumajandustoodete tootmise või nende töötlemise arendamise alaste tegevuste kulud.

Sularahas maksmine muude kulude puhul pole keelatud, aga peab olema tuvastatav, et kulu

on kandnud toetuse saaja ja kulu peab olema tehtud tegevuste elluviimiseks ettenähtud

tähtajajooksul. Kulude tõendamiseks esitatud arved ja lepingud peavad olema seotud toetuse

saajaga ning tasumine toimunud seega Thara OÜ pangakontolt. Sularahas tasumise korral

tuleb esitada kassa väljamineku order (määruse nr 53 § 15 lg 3 p-d 1 ja 2). Kolmandate isikute

poolt tehtud kulutused ei ole abikõlblikud. Seda, millised kulud luges PRIA abikõlblikeks

ning millised mitte, on vastustaja üksikasjalikult loetlenud vaidlustatud 23.09.2022. a otsuses

nr 13-30.1/22/552, samuti 19.08.2022. a kirjas nr 13-30.1/22/250-11 „Vaide dokumentide

läbivaatamine“ (kd I, lk 14-120).

17.2. Halduskohus on ka selles osas PRIA vaidlusaluse otsuse õiguspärasust analüüsinud

(kohtuotsuse p-d 17-18) ning ringkonnakohus nõustub halduskohtu vastava seisukohaga.

Kaebaja väited, et muruniiduk, kartulisaputaja, akutrimmer ja trimmipea ning kaarutaja on

oma olemuselt kooskõlas äriplaaniga ja tuleks seetõttu abikõlbulikeks kuludeks lugeda

olenemata sellest, kas need soetas Thara OÜ või keegi kolmas isik, ei anna alust asuda

halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale, sest toetustaotlusest ja sellele

lisatud äriplaanist nähtuvalt ei ole sellistele seadmetele toetust küsitud ega määratud.

18. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et vastustaja ega halduskohus ei kaalunud, kas Thara

OÜ täielik toetusest ilma jätmine on proportsionaalne, kuigi määruse nr 53 § 16 lg 5 järgi

võib toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral PRIA tunnistada taotluse rahuldamise

otsuse kehtetuks ka osaliselt. PRIA 23.09.2022. a otsusest nähtuvalt vastustaja nii ka tegi,

tunnistades PRIA 06.11.2019. a otsuse Thara OÜ osas osaliselt kehtetuks, jättes toetuse

osaliselt välja maksmata ja nõudes selle osaliselt tagasi. Kaebajat ei ole PRIA 23.09.2022. a

otsusega täielikult toetusest ilma jäetud.

18.1. Nõustuda ei saa ka kaebaja selle seisukohaga, et kui vastustaja arvates on kaebaja 30

000 euro suurusest investeeringu ja kulude plaanist täitnud korrektselt 94,25%, siis on

ebaõiglane toetuse lõpposa ehk 10 000 euro täielik kinnipidamine. Halduskohus on ka selles

osas PRIA vaidlusaluse otsuse õiguspärasust analüüsinud (kohtuotsuse p-d 19-22) ja jõudnud

13

järeldusele, et PRIA otsus on õiguspärane nii viimase toetuseosa välja maksmata jätmise kui

ka toetuse osalise tagasinõudmise osas. Ringkonnakohtul puudub alus asuda halduskohtu

seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale.

19. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ka osas, et kaebaja poolt esitatud

kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks puudub alus ja alusetu on ka vastustaja väidetavast

viivitusest (toetuse osaline välja maksmata jätmine) tingitud intressi nõue (kohtuotsuse p-d

23-27). Kaebaja väide, et vastustaja on riigi esindajana pahatahtlikult ja põhjendamata

viivitanud endale riigi poolt pandud kohustuste täitmisega, sest kui PRIA oleks maksnud

kaebajale 2022. a alguses välja 10 000 eurot, siis oleks kaebaja jõudnud tänaseks oluliselt

kaugemale põllumajanduse arendamisel, ei anna alust asuda halduskohtu seisukohaga

võrreldes teistsugusele seisukohale. Taotlejal puudub subjektiivne õigus toetuse saamiseks

maksimaalses ulatuses ning seega ei ole kaebajal ka õiguspärast ootust toetuse saamisele.

20. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas põhjendatud kaebaja viide RKHK

19.06.2020. a otsusele asjas nr 3-18-1699 ja väited, et nimetatud lahendi valguses oleksid

vastustaja ja halduskohus oma otsustes pidanud lähtuma projekti tervikust ja määruse

eesmärgist, so eelkõige sellest, kas kaebaja on võetud kohustusi täitnud ja kas kaebaja projekt

on kooskõlas EL ühtse põllumajanduspoliitika eesmärkidega, ning, et projekti investeeringute

kontrollide teostamine väljaspool sihipärase kasutamise perioodi on vastuolus Euroopa Kohtu

otsusega C-580/17 ja Riigikohtu kõnealuse otsusega.

20.1. Kui käesolevas asjas käib vaidlus investeeringunõude täitmise ning kulutuste

abikõlblikkuse üle, siis asja nr 3-18-1699 sisuks olid juba olemasoleva investeeringuobjekti

sihtotstarbelise kasutamise kohustuse kestvuse nõue, selle tähtaeg ja täitmine taotleja poolt

ning küsimus, kas ja kuidas pidada tõendatuks toimingute olulist muutumist kohustuse

kehtivuse ajal. Käesolevas asjas pole olnud küsimust selles, kas kaebaja rikkus

investeeringuobjekti sihipärases kasutuses olemise kohustust järelevalveperioodi kestel, vaid

selles, kas vastav investeering ja tegevused on üldse tähtaegselt ellu viidud.

Investeeringuobjekti sihipärase kasutuse periood algab viimasest väljamaksest (määruse nr 53

§ 14 lg 2 p 1). Seega ei ole Riigikohtu 19.06.2020. a lahendi seisukohad kohaldatavad

käesoleva, teistsuguse sisuga ja teistsugust toetusperioodi käsitleva vaidluse kontekstis.

20.2. Euroopa Kohtu otsus asjas C-580/17 ja Riigikohtu kõnealune otsus räägivad

investeeringuga seotud tegevuste kestvusnõudest, tähtajast ja liikmesriigi kohustusest tagada

tegevuse jätkumine teatud tähtajal. Neist lahenditest ei saa seega kuidagi teha järeldust, et

käesolevas asjas PRIA poolt teostatud muid toetuse saamisega seotud kontrolle ei oleks

haldusorgan samuti tohtinud teha väljaspool investeeringuobjekti sihipärase kasutuse

perioodi. Toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalve teostamine ja muude

toetuse saamisega seotud kontrollide teostamine on oma sisult erinevad asjad ning kõigi

nende teostamist on toetuse saaja kohustatud võimaldama (määruse nr 53 § 14 lg 4 p 1).

21. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.

22. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente

apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid

vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja apellatsioonimenetluse kulud jäävad tema enda

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

14