1-23-6967/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2024 Jõhvi

Kriminaalasja number

1-23-6967 (22244000710)

Kohtunik

Larissa Prokopenko

Kohtuistungi sekretär

Ingrid Koddo

Kriminaalasi

Kadar Kaigo süüdistuses KarS § § 121 lg 2 p 3 järgi

üldmenetluse korras

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Paul Pikma

Süüdistatav

Kaitsja

Istungi toimumise aeg

Kadar Kaigo, ik 38503182257, elukoht xxx, xxx

kodakondsus, xxx, emakeel – xxx keel, töökoht xxx,

kriminaalkorras karistatud 3 korda, viimati:

- 27.06.2016 Harju Maakohtu otsusega KarS § 349 järgi

rahalise karistusega 2000 euro ulatuses, mis oli

asendatud 66 tunni ÜKT-ga. Karistus täidetud

15.12.2021.

Tõkend – puudub

Advokaat Robert Sprengk

13.05.2024

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 311, 313, 315 kohus

O T S U S T A S:

KADAR KAIGO süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.

Mõista karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Kadar Kaigo 24-

kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 p 1-6,

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Katseaja algus 27.06.2024.

Määrata Kadar Kaigo katseajaks Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna juhataja

määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Asitõendid:

- 1 CD-R plaat ja DVD-R plaat – jätta kriminaalasja juurde.

Rahuldada vandeadvokaadi Robert Sprengk taotlus ja määrata tema poolt kaitsealusele Kadar

Kaigole osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 569,13 eurot

(ettevalmistus, kohtuistungil osalemise eest ja ajakulu 349,50 eurot, sõidukulud 117 eurot,

käibemaks 102,63 eurot).

Menetluskulud antud asjas on:

1230 eurot sundraha,

172,80 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses,

569,13 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses.

Välja mõista Kadar Kaigolt menetluskulud:

1230 eurot sundraha,

553,44 eurot kaitsjatasu.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsja sõidu- ja ajakulu kokku 188,49 riigi kanda.

Menetluskulud summas 1783,44 eurot tuleb tasuda ositi 12-kuulise tähtaja jooksul alates

kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

SEB pangas nr EE351010052031000004

SWEDBANK EE522200221013264447

LUMINOR BANK EE401700017002872300

LHV Pank EE957700771001523585

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700018968

ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja

kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 27.06.2024.a.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu

kirjalikult kolmekümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale

kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi

kohtumaja kantseleis pärast otsuse kuulutamist.

I Süüdistus

Kadar Kaigot süüdistatakse ja on antud kohtu alla selles, et tema olles 01.03.2005 Järva

Maakohtu otsusega 1-42/2005 karistatud KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi, taas ehk korduvalt

12.07.2022 kella 12:18 paiku aadressil xxx, Ida-Virumaal „xxx“ kohviku juures lõi tahtlikult

korduvalt rusikatega Q-Q Q, tabades löökidega muuhulgas kannatanu vasakpoolset otsmiku

piirkonda, mille tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ning tal tekkisid tervisekahjustused

(veritsev peahaav).

Seega Kadar Kaigo pani tahtlikult toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava

kuriteo s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise

kui see on toime pandud korduvalt.

II Kohtu seisukoht süü tõendatuse osas

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada

süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest,

liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse

ning süü tasandite kontrollimisele.

Süüdistatav Kadar Kaigo ei tunnistanud ennast süüdi.

Kohus kõrvutades uuritud tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on

seisukohal, et Kadar Kaigole esitatud süüdistus on tõendamist leidnud, tema poolt

toimepandud tegu on õigesti kvalifitseeritud ning Kadar Kaigo tuleb süüdi mõista.

KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid

nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt.

Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist

kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millistele

tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).

Kadar Kaigot süüdistatakse selles, et tema 12.07.2022 kella 12:18 paiku aadressil xxx „xxx“

kohviku juures lõi tahtlikult korduvalt rusikatega Q-Q Q, mille tagajärjel tundis kannatanu

füüsilist valu ning tal tekkisid tervisekahjustused.

Kohus loeb kohtuistungil kõiki uuritud kirjalikke tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks.

Tõendid on lubatavad, on jälgitav dokumentaalsete tõendite päritolu, ning kohtul puudub alus

kahelda tõendite usaldusväärsuses. Kannatanu Q-Q Qi ütlused on kinnitatud teiste

kriminaalasjas kogutud tõenditega - tunnistaja W W ütlustega, sündmuskoha

vaatlusprotokolliga, asitõendite vaatlusprotokollidega (videosalvestis sündmuskohalt ja

kõnesalvestis häirekeskusesse), kannatanu meditsiiniliste tõenditega ja fotodega. Kohus loeb

kannatanu ja tunnistaja ütlusi usaldusväärseteks tõenditeks ja tugineb nendele kohtuotsuse

tegemisel.

Kannatanu Q-Q Qi ütluste kohaselt läks ta 12.07.2022 isaga xxx sööma. Tema juurde tuli

Kadar Kaigo ja kutsus välja rääkima. Nad seisid kohviku trepil ja jutt oli võlast Kaigo

elukaaslase isa ees. Kannatanu ütles pöörduda kohtusse, kui ta võlgu on ja tahtis minna tagasi

kohvikusse, kuid Kaigo pani ukse kinni. Tekkis füüsiline konflikt, Kaigo lõi teda esimesena

näkku, ta tundis valu. Parema silma all oli tal kerge sinikas ja vasakul meelekohas haav, mis

veritses tugevalt. Ta tõukas Kaigot, kui ta teda lõi ja ukse kinni pani. Ei mäleta, kumma käega

Kaigo teda lõi esimesel ja teisel korral, kuid tal oli vasakus käes metallist hele ora. Ta läks

kohvikusse sisse ja kutsus isa. Väljumisel tekkis sõnavahetus Kaigoga, kes nõudis jätkuvalt

raha ja tuli temale vastu ning lõi talle näkku. Võimalik, et ka tema lõi Kaigole vastu, ei mäleta.

Ta sõitis isaga EMOsse, kus õmmeldi haava. Pärast EMOst lahkumist helistas häirekeskusesse

ja umbes 10 minuti pärast võeti temaga politseist ühendust ja nad said kokku. Teda küsitleti ja

pildistati.

Kannatanu ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll (lk 28-32), kus vaadeldi videosalvestist

aadressilt xxx. 12.07.2022 kell 12:17:46 väljub hoonest 2 meest, ühel on seljas punane särk ja

musta värvi lühikesed püksid, teisel hall särk ja püksid valge mustriga. Kell 12:18:37 punase

särgiga mees avab hoone ukse, kuid halli särgiga mees paneb selle kinni. Kell 12:18:45 algab

meeste vahel rüselus ning punase särgiga mees on maja seina vastu ja halli särgiga mees lööb

parema käega teda kaks korda. Kell 12:19:20 liigub punase särgiga mees teise mehe suunas ja

hallis särgis mees lööb teda ühe korra vasaku käega pea piirkonda.

Samuti nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelist (lk 15-19), et xxx kohviku xxx

trepi peal ja sissepääsu ees on vereplekid, hüübinud vereplekid on kohviku vaateaknal

sissepääsust vasakul pool.

Vaatamata sellele, et asitõendi vaatlusprotokollist (lk 28-32) tuleneb, et „halli särgiga mees

lööb parema käega teda kaks korda“, ei ole löögid (kohviku ukse juures), kohtu hinnangul,

hästi nähtavad videokvaliteedi pärast. Seega videosalvestisest pole arusaadav, kes esimesena

lõi, kuid on tuvastatud, et rüseluse tagajärjel sai kannatanu verise vigastuse. Samuti on näha,

et kohvikust väljumisel (õues) Kadar Kaigo tuli kannatanule vastu ning lõi teda näkku.

Kannatanu ütlused on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokolliga (lk 34-37), kus vaadeldi

12.07.2022 kell 14.35 tehtud kõnet häirekeskusele. Kannatanu teatab, et teda rünnati Kiviõlis

xxx juures ning ta käis traumapunktis vigastusi fikseerimas. Teda ründas Kadar Kaigo ja lõi

teda mingi terariistaga näkku.

Kannatanule tekitatud tervisekahjustus nähtub patsiendikaardist (lk 24-27), et Q-Q Q pöördus

Rakvere haiglasse 12.07.2022 kell 13.02 peahaavaga. Tuttav lõi teda metall esemega vastu

pead, vasakul poolel 2 cm haav. Samuti on fototabelist (lk 10-11) näha, et Q-Q Qi näol ja

ülakehal on kuivanud veri ning vasakul oimupiirkonnas on plaaster.

Kannatanu ütlused on kooskõlas tunnistaja W W ütlustega, mis avaldati KrMS § 2911 alusel

poolte kokkuleppel. Tunnistaja avaldas, et 12.07.2022 said nad R.B väljakutse xxx, kus

toimus kaklus. Kannatanu J-M. Qiga leppisid kokku, et vestlevad ja pildistavad teda xxx

juures, kuna ta tahtis minna koju ennast pesema. Kannatanu juuksepiiril oli plaaster, mis oli

Rakvere EMO arstide poolt pandud. xxx asuva xxx ees ründas teda tuttav Kadar Kaigo, kes on

üritanud temalt 3 aastat välja pressida võlga, mille ta võttis Kadari elukaaslase nüüdseks

surnud isalt. Kannatanu ütles, et mingit raha ta täna anda ei saa. Kui kannatanu tahtis tagasi

kohvikusse minna, lükkas teda Kadar Kaigo. Siis lükkas kannatanu Kaigot ja tal oli haav

vasakul pool juuksepiiri juures. Kannatanu on kindel, et Kadar Kaigol oli peos mingi ork.

Tunnistaja sõitis xxx juurde ja märkas seal posti otsas valvekaamerat, kuid selle vaatamiseks

nõuti ametlikku päringut. Kohviku trepil olid verejäljed, mida nad pildistasid. Nad tegid

kindlaks, et Kadar Kaigo töötab xxx ja oli nõus nendega vestlema. Kadar Kaigo rääkis, et läks

lõuna ajal xxx sööma, nägi Qi ning kutsus ta välja rääkima. Q hakkas tõmblema ja sõimama,

tõukas Kaigot ning Kadar Kaigo lõi kannatanut ühe korra rusikaga paremale näopiirkonda

ning kannatanu kukkus peaga vastu ust ning sai haava vasakule juuksepiiri juurde. Kaigo

kinnitas, et pole mingit terariista kasutanud. Kaigol läks pärast lööki vasak käsi paiste.

Süüdistatav Kadar Kaigo andis ütlusi, et 12.07.2022 läks ta lõunat sööma xxx bistroosse xxx.

Viimastena seisid järjekorras kannatanu ja tema isa. Ta kutsus kannatanu välja rääkima ning

kannatanu hakkas teda ebatsensuurselt sõimama. Q võttis tema elukaaslase isalt võlgu ja kui

isa suri, siis Q lubas tema elukaaslasele, et maksab võla temale tagasi. 3 kuud maksis ja

hakkas sõimama. Ta kutsus kannatanu välja, et võlast rääkida, kuna ta ei olnud juba paar kuud

maksnud. Kannatanu hakkas karjuma ja tahtis sisse tagasi minna, kuid ta pani jala ukse ette,

et ta ei saaks ust avada. Siis Q kas tõukas või lõi teda ja tema lõi kannatanut vasaku käega

vastu. Kannatanu lõi pea vastu ust ja sellest tekkis peahaav. Q lõi teda esimesena parema käe

rusikaga parema silma alla. Temal midagi käes ei olnud. Kannatanu läks bistroosse ja kui

isaga koos väljus, karjus, et tapab ära ja üritas teda veel rünnata. Veidi hiljem helistas talle

elukaaslane ja ütles, et politsei piiras maja ümber, oli ehmunud. Siis tuli politsei tema juurde

ja nad käisid sündmuskohal rääkimas. Kannatanu vahel purjus peaga saadab temale või

elukaaslasele sõnumeid. Kohviku ees nägi kohe pärast seda, kui kannatanu ukse vastu läks, et

tal hakkas verd tulema vasaku oimu juurest. See oli tema löögi tagajärjel. Ta ei kavatsenud

kannatanut lüüa, tegi seda enesekaitseks.

Süüdistatav, küll eitas oma süüd, kuid oma ütlustes tunnistas, et lõi kannatanut ning tema

löögi tagajärjel tekkis kannatanul lahtine haav vasakul oimupiirkonnas. Vastuolu kannatanu ja

süüdistatava ütlustes seisneb selles, kes esimesene ründas füüsiliselt. Süüdistatava sõnul

tõukas või lõi teda esimesena kannatanu ning tema lõi teda vastu. Kannatanu sõnul lõi aga

esimenesena süüdistatav. Videosalvestuselt on näha, et kannatanu üritas hoonesse siseneda,

kuid süüdistatav takistas teda, pannes jala ukse ette. Seega saab järeldada, et kannatanu üritas

konfliktist rahulikult lahkuda, kuid süüdistatav hakkas esimesena tegutsema õigusvastaselt –

ta tahtlikult takistas kannatanu kohvikusse naasmist, st takistas kannatanu vaba liikumist,

piirates kannatanu õigust vabale liikumisele. Seejärel on videosalvestuselt näha rüselust

meeste vahel, kuid pole arusaadav, kes lõi esimesena.

Kohtu arvates on tegemist sõna-sõna vastu olukorraga ning kohus peab hindama, kas

kannatanu ütlused on usaldusväärsed, kas nendele tuginedes saaks teha otsuse.

Kohtupraktikas ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tuginemist ka vaid ühele tõendile.

Vastasel juhul oleks välistatud selliste elujuhtumite muutumine kohtumenetluse esemeks,

mida tõenduslikul tasandil tavatsetakse kirjeldada „sõna sõna vastu“ olukordadena. Kuid

esiteks on kõnealuste vaid ühele tõendile tuginevate süüdimõistmiste suhtes kohtupraktikas

valitsemas arusaam, et neil juhtudel peab kohus eriti põhjalikult vaagima kõiki selle ühe

süüstava tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutama (vt nt RKKKo 3-1-

1-85-00, p 5.2; 3-1-1-21-09, p 11; ja 3-1-1-109-10, p 10). Ja teiseks on senises kohtupraktikas

aktsepteeritavaks peetud vaid ühele tõendile tuginevate süüdimõistmiste puhul tuginemist vaid

otsestele tõenditele – täpsemalt öeldes ütlustele.

Analüüsides kogutud ja kohtuistungil vahetult uuritud tõendeid leiab kohus, et kannatanu

ütlused on usaldusväärsed ja kohus tungineb kannatanu ütlustele kohtuotsuse tegemisel. Kohtu

hinnangul on kannatanu ütlused järjepidevad, loogilised, ütlustes ei esine vastuolusid ja

kannatanu ütlused on kinnitatud teiste tõenditega.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelitega on tuvastatud, et kohviku xxx trepi peal ja

sissepääsu ees on vereplekid, hüübinud vereplekid on kohviku vaateaknal sissepääsust vasakul

pool. Politseiniku xxx tehtud kannatanu fotodest on näha, et kannatanu peas on plaaster ja

kehal on veri. Kannatanule tekitatud tervisekahjustus nähtub ka patsiendikaardist. Tõendid

kinnitavad kannatanu ütlusi ja sellega on tuvastatud, et 12.07.2022 kella 12:18 paiku aadressil

xxx“ kohviku juures tekitati kannatanu Q-Q Qile tervisekahjustus.

Kannatanu EMOsse pöördumine, kus ta teatas, et „tuttav tuli tõmblema ja lõi vastu pead“ ja

häirekeskusse tehtud kõne, kus ta samuti teatas, millal, kus kohas, kes ja kuidas teda rünnati

kinnitavad kannatanu ütluste järjepidevust. Eluliselt on usutav, et inimene, kes sai

kehavigastuse pöördub meditsiini abi saamiseks ja siis helistab häirekeskusesse. Samad

ütlused andis kannatanu kohtuistungil ristküsitluse käigus.

Ütluste järjepidevusele viitavad ka tunnistaja W Wa ütlused, kes peale sündmust vestles

kannatanuga, ning vestluse käigus antud kannatanu seletused langevad kokku kohtuistungil

öelduga.

Kannatanu ütlusi kinnitab ka videosalvestis, mille kohaselt süüdistatav hakkas esimesena

tegutsema õigusvastaselt, salvestiselt on ühtlasi näha, et meeste vahel toimus rüselus, samuti

see, et õues Kadar Kaigo tuli kannatanule vastu ning lõi teda näkku.

Süüdistatav Kadar Kaigo tunnistas oma ütlustes, et tema löögi tagajärjel tekkis kannatanul

lahtine haav vasakul, oimupiirkonnas. Politseiniku xxx tehtud Kadar Kaigo fotod näitavad, et

kannatanu ja süüdistatava vahel toimus rüselus. Kohus loeb Kadar Kaigo ütlusi ennast

õigustavatena, mis on tingitud soovist vältida kriminaalvastutust.

Asjaolu, et Q-Q Q ei maksnud tagasi Kadar Kaigo elukaaslase isalt võetud võlga, et ei anna

alust kasutada Q-Q Qi suhtes vägivalda.

KarS § 121 objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ja valu

tekitavat kehalist väärkohtlemist. Antud juhul oli patsiendikaardiga tõendatud, et kannatanule

Q-Q Qile tekitati 12.07.2023 peahaav, mis vajas õmblemist. Seega oli tegu vigastusega, mida

saab käsitleda tervise kahjustamisena. Peale selle avaldas kannatanu, et tundis süüdistatava

löökide tagajärjel valu. Seega saab öelda, et kannatanule valuaistingu tekkimine on

süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav.

Kohus leiab, et ülaltoodud tõenditega on leidnud tõendamist, et Kadar Kaigo 12.07.2022 kella

12:18 paiku aadressil xxx“ kohviku juures lõi tahtlikult korduvalt (vähemalt kaks korda)

rusikatega Q-Q Qi, mille tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ning tal tekkisid

tervisekahjustused.

Kannatanu ütlustest tuleneb, et konflikti käigus oli Kadar Kaigo käes metallist hele ora,

millega ta lõi kannatanut. Kohus ei analüüsi, kas oli Kadar Kaigo käes metallist ese, kas ta lõi

sellega Q-Q Qi, sest antud tegu ei ole Kadar Kaigole süüdistuses ette heidetud.

Karistusregistri väljavõttega (lk 4-5) on tõendatud, et Kadar Kaigo on varem karistatud kuriteo

eest, mis sisaldas endas vägivalla kasutamist, KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi.

Korduvuse annavad kõik eriosa kuriteokoosseisud, mis sisaldavad ühe tunnusena vägivalda

(nt §-d 141 lg 1, 200 lg 1, 263 lg 1 p 1 jt). Samuti täidavad kehalise väärkohtlemise korduvuse

tunnuse varem toime pandud tapmine (§ 113), mõrv (§ 114), raske tervisekahjustus (§ 118).

Seega ei sõltu korduvus sellest, kuhu on kehalise väärkohtlemise tunnuseid hõlmav koosseis

karistusseadustiku eriosas paigutatud ja milliste õigushüvede kaitsele on see lisaks tervisele

veel suunatud (RKKK 1-17-1327/52).

Sellega on tõendamist leidnud, et Kadar Kaigo pani kehalise väärkohtlise toime korduvalt.

Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani Kadar Kaigo kuriteo toime otsese tahtlusega KarS §

16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kadar Kaigo tahtlikult

vähemalt kaks korda lõi kannatanut rusikaga näkku tekkinud konflikti käigus. Ta tegutses

tahtlikult ja sihikindalt ja sai hästi aru, et tema tegeuse tagajärjel võib kannatanu saada

tervisekahjustuse ja kindlasti tunneb valu. Kohtu hinnangul soovis Kadar Kaigo tekitada

kannatanule valu.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Ülaltoodu alusel on kohtul alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele Kadar

Kaigo süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.

III Kohtu seisukoht karistuse osas

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd

ja leiab, et süüdistatavate käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlaste isikuid ja võimalust mõjutada süüdlasi

edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel

silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi

vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema

karistusega.

Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse

mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle

tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud

põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see

reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid

erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest

tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).

KarS § 121 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Süüdistatav pani toime teise astme kuriteo otsese tahtlusega. Kadar Kaigo poolt toimepandud

kuritegu oli suunatud inimese tervise vastu.

Kadar Kaigo on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati 2016.a. Vägivallga

seotud kuriteo pani Kadar Kaigo toime aastal 2005.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud KarS § 57 ja 58 mõttes puuduvad.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust, mis on kohtu hinnangul keskmisest

väiksem, tegu oli vähemalt kahe löögiga, kuriteo toimepanemise tehiolusid (tegu ei toonud

kaasa raskeid tagajärgesid), süüdistatava isikut, samuti KarS § 121 lg 2 sanktsiooni keskmist

määra (2 aastat 6 kuud vangistust) ja kannatanu poolt pretensioonide puudumist ning lähtub

kohus õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest.

Kohus peab vajalikuks mõista süüdistatavale Kadar Kaigole tingimisi vangistus sanktsiooni

minimaalsest määrast suuremas määrus, kohaldades KarS § 74, § 75 sätteid.

IV Kohtu seisukoht asitõendite ja menetluskulude osas

Vastavalt KrMS 126 lg 3 p 1 alusel nähakse kohtuotsuses ette asitõendi ja konfiskeeritava

vara suhtes kasutatud meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud

jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada

hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või eksperdiasutuses; muu asitõend, mille

kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule esindajale; väärtusetu

asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hüvitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

Asitõenditeks on:

1 CD-R plaat ja 1 DVD plaat – jätta kriminaalasja juurde.

KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral

süüdimõistetu.

Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4, 9 on antud kriminaalasjas tekkinud järgmised

menetluskulud: sundraha 1230 eurot, Kadar Kaigo kaitsja vandeadvokaadi Robert Sprengk

kaitsjatasu kohtueelses menetluses 172,80 eurot ja kaitsjatasu kohtumenetluses 569,13 eurot.

Kadar Kaigolt kuuluvad väljamõistmisele sundraha 1230 eurot ja kaitsjatasu 553,44 (172,80 +

380,64) eurot, ülejäänud osas (aja ja sõidukulu) - jätta kaistjatasu KrMS § 180 lg 3 alusel riigi

kanda.

Menetluskulude välja mõistmisel arvestab kohus süüdistatava varalist seisundit ja

resotsialiseerimisväljavaateid ning lubab tal tasuda need 12 kuu jooksul alates otsuse

jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Larissa Prokopenko

kohtunik