3-23-2701/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2701

Haldusasi Sihtasutuse Kuressaare Haigla kaebus Riigi Tugiteenuste

Keskuse

06.09.2023

otsuse

nr

11.1-12/23/1127

ja

30.10.2023 vaideotsuse nr 11.2-55/23/1268 tühistamise

nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja Sihtasutus Kuressaare Haigla (registrikood

90004059), volitatud esindaja MM

Vastustaja Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindajad

HS ja KT

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus osas, milles kaebaja taotleb Riigi Tugiteenuste Keskuse 06.09.2023

otsuse nr 11.1-12/23/1127 ja 30.10.2023 vaideotsuse nr 11.2-55/23/1268 tühistamist

seoses riigihanke nr 243498 suhtes tehtud finantskorrektsiooniga.

2. Keelduda kaebuse muudatuse vastu võtmisest.

3. Rahuldada kaebus. Tühistada Riigi Tugiteenuste Keskuse 06.09.2023 otsus nr

11.112/23/1127 ja 30.10.2023 vaideotsus nr 11.2-55/23/1127 osas, mis puudutab

riigihanke nr 250554 suhtes tehtud finantskorrektsiooni.

4. Jätta kohaldamata Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi

2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse

maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 221 lg 1 punkt 4.

5. Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt sihtasutuse Kuressaare Haigla kasuks välja

menetluskulud summas 6593,68 eurot (koos käibemaksuga). Muus osas jätta

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

3-23-2701

2(12)

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.07.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril

saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tervise- ja tööminister kinnitas 14.06.2021 käskkirjaga nr 74 TAT-i, mille kohaselt

toetatakse

Sihtasutus

(SA)

Kuressaare

Haigla

projekti

„SA

Kuressaare

Haigla

psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimine, magnetresonantstomograafi soetamine ja vastavate

ruumide väljaehitamine“ nr 2014-2020.15.02.21-0006 (edaspidi projekt).

2. Toetuse saaja viis

projekti raames läbi

riigihanke viitenumbriga 243498

„Magnetresonantstomograafi ostmine“ (hange nr 243498) ja riigihanke viitenumbriga 250554

„MRT ruumide väljaehitamine“ (hange nr 250554).

3. Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) kontrollis, kas kõnealused hanked on läbi viidud

kooskõlas riigihangete seaduses (RHS) sätestatuga ning tegi 06.09.2023 finantskorrektsiooni

otsuse nr 11.1-12/23/1127, millega tuvastas, et SA Kuresaare Haigla ei ole hanke nr 243498 ja

hanke nr 250554 läbiviimisel järginud RHS-s sätestatud nõudeid. RTK tuvastas, et toetuse saaja

on hankes nr 250554 seadnud nõutust lühema pakkumuste esitamise tähtaja (pakkumuste

esitamiseks jäeti 22 päeva, kuid seaduse kohaselt on minimaalne aeg 25 päeva) ning hankes nr

243498 muutnud selgitustega riigihanke alusdokumente, seadnud ebaselged hanketingimused

ja tunnistanud vastavaks mittevastava pakkumuse. Seetõttu kohaldas rakendusüksus

finantskorrektsiooni (hanke nr 243498 osas 25% ja hanke nr 250554 osas 5%) ning luges

mitteabikõlblikuks kuluks 263 800 eurot.

Otsuse tegemise õiguslikeks alusteks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (STS) §

8 lg 2 punktid 4 ja 6, § 45 lg 1 punktid 2-3, § 46, § 47, § 48 lg-d 1 ja 3, Vabariigi Valitsuse

01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude

abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja

kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lg-d 1-2, § 21 lg 3, § 221 lg 1 p 4, § 223 lg 4, 5, 10, § 228 ja

tervise- ja tööministri 14.06.2021 käskkirjaga nr 7 kinnitatud lisa „Haiglavõrgu arengukava

haiglate infrastruktuuri investeeringud“ toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT määrus)

punkt 7.9.1.

3-23-2701

3(12)

4. SA Kuressaare Haigla esitas vaide RTK 06.09.2023 otsusele, mis jäeti 30.10.2023

vaideotsusega nr 11.2-55/23/1268 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult

järgmised.

Rakendusüksus on vaidlustatud otsuses selgitanud selle andmise õiguslikke aluseid ning täitnud

põhjendamiskohustuse vajalikul määral. Vaidlusalusest otsusest nähtub, et järgitud on

vorminõudeid. RKO on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega

kooskõlas, proportsionaalne ning kaalutlusvigadeta. Vaidlusalune otsus on õiguspärane.

Hange nr 250554

Hange on läbi viidud avatud hankemenetlusena ehitustööde tellimiseks. Pakkumuste

esitamiseks jäeti 22 päeva, kuigi vastavalt RHS § 93 lg 1 p-le 3 oleks pidanud minimaalne

pakkumuste esitamise tähtaeg olema 25 päeva. Kohaldada ei ole võimalik RHS § 93 lg 1 punkti

1 ega § 93 lg-t 2. RHS § 93 lg 1 punkt 1 sätestab pakkumiste esitamise minimaalsed tähtajad

juhul, kui tegemist ei ole ehitusööde hankelepinguga. Hanke nr 250554 puhul oli tegemist

ehitustööde tellimisega. Seega pidi toetuse saaja lähtuma pakkumuste esitamise tähtaja

seadmisel RHS § 93 lg 1 p-st 3, mis sätestab minimaalse tähtaja pakkumise esitamiseks

ehitustööde hankelepingu puhul. RHS § 93 lg 2 võimaldab lühendada teatud juhtudel RHS § 93

lg 1 punktides 2, 4, 5 ja 6 nimetatud tähtaegu. Kuivõrd pakkumuste esitamise tähtaja seadmisel

pidi lähtuma RHS § 93 lg 1 p-st 3, ei olnud pakkumuste esitamise tähtaegu võimalik RHS § 93

lg 2 alusel lühendada.

Pakkumuse esitamise tähtaja lühendamine 3 päeva võrra ei ole ebaoluline rikkumine.

Minimaalsete pakkumuste esitamise tähtaegade sätestamine RHS-s tagab, et pakkujatel oleks

piisav aeg pakkumuste koostamiseks.

Hange nr 243498

Rakendusüksus on jõudnud otsuses õigesti järeldusele, et toetuse saaja on selgituste andmisega

muutnud riigihanke alusdokumente. RHS § 46 lg 3 kohaselt ei tohi riigihanke alusdokumentide

kohta esitatavad selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid sisaldada uut teavet, ilma

milleta ei ole pakkumiste esitamine võimalik või muutuksid juba esitatud pakkumused

riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu. Selgituste ja selgitamist

võimaldavate dokumentide alusel on keelatud riigihanke alusdokumente muuta. Käesoleval

juhul lisati selgituste andmisega tingimus, mille kohaselt võis pakutav seade kasutada patsiendi

positsioneerimiseks 3D kaameraid. Seejuures ei ole oluline, kas hankija jaoks on kõnealune

tingimus samaväärne tehnilises kirjelduses nõutud tingimusega (patsiendi positsioneerimine

laserite abil) või hankijale parem lahendus. Riigihanke õiguspäraseks läbiviimiseks tuleb

tehniline kirjeldus sätestada riigihanke alusdokumentides. Selgituste alusel ei ole lubatud

riigihanke alusdokumente muuta. Seega on rakendusüksus jõudnud otsuses õigesti järeldusele,

et toetuse saaja on hanke nr 243498 läbiviimisel rikkunud muutnud selgituste andmisega

riigihanke alusdokumente ning ei ole seega lähtunud RHS § 46 lg-st 3.

Rakendusüksus on tuvastanud vaidlusaluses otsuses õigesti, et toetuse saaja on hankes nr

243498 seadnud ebaselgeid hanketingimusi. Riigihanke alusdokumentide osade erinev sõnastus

garantiijärgse hoolduse tellimise osas ei võimalda üheselt aru saada, kas hankija kindlasti soovib

või ainult jätab võimaluse garantiijärgse hoolduse tellimiseks. Siinjuures pole oluline, et

garantiijärgset hooldust ei rahastata projektist, kuivõrd ebaselge tingimus riigihanke

alusdokumentide erinevates osades võis omada mõju juba pakkumuste esitamisel ja pakkujate

ringi kujunemisel ning omab seega mõju kogu riigihanke läbiviimise õiguspärasusele. Vaide

lahendaja möönab, et vaide esitaja on õigesti toonud vale viite otsuse punktis 2.2.2, mille

kohaselt on rakendusüksus jõudnud järeldusele, et toetuse saaja ei ole järginud RHS § 98 lg-st

1 tulenevat tingimust. Samas on vaide lahendaja seisukohal, et kõnealuse vale viite tagajärjeks

3-23-2701

4(12)

ei ole kogu haldusakti mitteõiguspärasus, sest otsuses on välja toodud ka korrektne säte, mille

vastu on eksitud – RHS § 3 p 2 ja p 3. Nimetatud sätetest tulenevad pakkujate võrdse kohtlemise,

riigihankes seatavate piirangute proportsionaalsuse, asjakohasuse ja põhjendatuse ning

konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtted.

Rakendusüksus on jõudnud otsuses õigesti järeldusele, et hankes nr 243498 on vastavaks ja

edukaks tunnistatud pakkumus, mis ei vastanud riigihanke alusdokumentidele. Hanke tehnilise

kirjelduse kohaselt tuli pakkuda seadet, mis on varustatud laseritega. Eduka pakkuja seadmel

laserid puuduvad, selle asemel on seadmel patsiendi positsioneerimiseks 3D kaamerad. Seega

on rakendusüksus õigesti tuvastanud, et hankija on rikkunud RHS § 114 lg-st 2 tulenevat

kohustust lükata tagasi pakkumus, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud

tingimustele.

Hanke nr 250554 rikkumise osas on rakendusüksus kohaldanud finantskorrektsiooni määra 5%

ühendmääruse § 221 lg 1 p-s 4 toodud alusel. Hanke nr 243498 rikkumiste osas on

rakendusüksus kaalunud iga rikkumise osas eraldi sellele rikkumisele kohalduvat

finantskorrektsiooni määra ning kohaldanud hankele tervikuna finantskorrektsiooni määra 25%

ühendmääruse § 223 lg-s 5 toodud alusel (ühendmääruse § 21 lg 3). Rakendusüksus on

finantskorrektsiooni otsuses õigesti lähtunud ühendmäärusest, mille kohaselt ühendmääruse §

221 lg 1 punktis 4 ning § 223 lg-s 5 nimetatud rikkumistele on sätestatud konkreetne kohalduv

finantskorrektsiooni määra. Kaalutlusõigus on teostatud juba ühendmääruses rikkumisele

kohalduva finantskorrektsiooni määra sätestamisel.

5. Sihtasutus Kuressaare Haigla esitas 29.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigi

Tugiteenuste Keskuse 06.09.2023 otsuse nr 11.1-12/23/1127 ja 30.10.2023 vaideotsuse nr

11.255/23/1268 tühistamise nõudes.

6. Vastustaja võttis 19.03.2024 vastu otsuse nr 11.1-12/24/211 finantskorrektsiooni otsuse nr

11.1-12/23/1127 muutmiseks, millega muutis viidatud otsuse resolutsiooni järgmiselt: „1.

lugeda projekti „SA Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimine,

magnetresonantstomograafi soetamine ja vastavate ruumide väljaehitamine“ raames

mitteabikõlbulikuks kuluks 17 800 eurot, millest toetus moodustab 17 800 eurot; 2.

vähendada kuluridadel nr 3-5 kulusid hankega nr 250554 seotud abikõlblikke kulusid 5%

võrra; 3. Muuta tervise- ja tööministri 14.06.2021 käskkirjaga nr 7 kinnitatud lisa

„Haiglavõrgu arengukava haiglate infrastruktuuri investeeringud“ toetuse andmise

tingimused punkti 1.2.4. alljärgnevalt: „1.2.4. Projekt nr 5: SA Kuressaare Haigla

psühhiaatriaosakonna

rekonstrueerimine,

magnetresonantstomograafia

soetamine

ja

vastavate ruumide väljaehitamine ELi toetuse summa (REACT-EU ERF) 1 322 200 eurot.““.

7. Kaebaja esitas 14.05.2024 kaebuse muutmise taotluse, milles palub menetlusse võtta kahju

hüvitamise nõue ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks kahjuhüvitisena välja 103 320 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja leiab, et vaidlusalused otsused on õigusvastased.

8.1.

Kaebaja korraldas riigihanke „Magnetresonantstomograafi ostmine“ viitenumbriga

243498. Hankemenetluse tulemusel sõlmiti 18.04.2022 Siemensiga meditsiiniseadmete

hankeleping nr 1-1431/243498. Vastavalt lepingule pidi Siemens esitama kuu aja jooksul

edukaks tunnistatud MRT seadme ja Faraday kambri/RF puuri joonised ja insenertehniliste

kommunikatsioonide tingimused. Siemens esitas joonised ja tehnilised tingimused 19.05.2022

ja 23.05.2022 avaldas kaebaja riigihangete registris hanketeate „MRT ruumide väljaehitamine“

viitenumbriga 250554, millega soovis paigaldada haigla olemasolevatesse ruumidesse B

3-23-2701

5(12)

korpuse 2. korrusele magnetresonantstomograafi (MRT) koos Faraday kambri/RF puuriga ning

välja ehitada kõik seadme töös vajalikud ruumid ja insenertehnilised kommunikatsioonid.

Hankelepingu täitmise tähtaeg oli 5 kuud pärast hankelepingu sõlmimist.

8.2.

Kaebaja avaldas hanketeate teadmises, et riigihanke nr 250554 eeldatav maksumus on

100 000 eurot. Haigla ei saanud ehitushanget enne avaldada, kui Siemens MRT seadme

paigaldusjoonised ja tingimused esitab. Vastavalt RHS-le võib ehitushanke, mille eeldatav

maksumus on 100 000 eurot, pakkumuse esitamise tähtaeg olla 15 päeva. Hankija lähtus ehituse

heast tavast ning jättis ehitustööde pakkumuse koostamiseks 22 päeva.

8.3.

Hankemenetluses küsimusi ei esitatud, kuna tingimused olid kõikidele pakkujatele

arusaadavad ja pakkumuse esitamiseks ei soovinud ka ükski pakkuja tähtaja pikendamist, mis

on ehitushangetes tavapärane. Laekus 3 pakkumist, mis kõik ületasid 100 000 eurot.

Pakkumuste maksumused olid ka kaebajale üllatuseks, kuid järelepärimisel selgus, et Siemensi

poolt

esitatud

tingimused

välistasid

haigla

aastat

vanade

insenertehniliste

kommunikatsioonide kasutamise ja kõik pidi ümber ehitama. Haigla eeldas, et olemasolevaid

kommunikatsioone on võimalik kasutada ja lähtus riigihanke eeldatava maksumuse arvutamisel

sellest. Kaebaja kaalus hankemenetluse tühistamist, kuna kõik pakkumused ületasid eeldatavat

maksumust, kuid arvestades seda, et kõik 3 pakkumust olid sarnaste maksumustega ja uue

hankemenetluse korraldamine ei tagaks paremat tulemust. Pigem vastupidi, kuna ehitushinnad

tõusid. Otsuse tegemisel kaalus kaebaja ka tähtaegasid. Uue hankemenetluse korraldamine

võtaks aega vähemalt 2 kuud ja see oleks seadnud ohtu projekti abikõlblikkuse perioodi. Lisaks

oli MRT seade juba tellitud ja tarne tähtajad kokku lepitud. Kaebaja otsustas tunnistada edukaks

ja sõlmis 13.07.2022 ehituse töövõtulepingu Pihla Grupp OÜ-ga summas 345 398,90 eurot.

Lepingu täitmise tähtaeg oli 12.12.2022. Ehituse töövõtulepingu tegelikuks maksumuseks

kujunes 338 653 eurot ja lõpetamise kuupäev oli 13.12.2022.

8.4.

Vastustaja õiguslik põhjendus tugineb üksnes RHS § 93 lg-l 1 ehk puuduval 3 päeval,

mis arvestades hankemenetlust on ebaoluline. Tegemist ei ole olulise rikkumisega, kuna

arvestada tuleb ka muid asjaolusid: 1) uue hankemenetluse korraldamine oleks võtnud aega

vähemalt 2 kuud ja see oleks seadnud ohtu projekti abikõlblikkuse perioodi; 2) kõik 3

pakkumust olid väga sarnaste maksumustega; 3) ehitushinnad tõusid kevadel 2022 ning uus

pakkumus oleks tulnud veel kallim. Kaebaja ei rikkunud ühtegi riigihangete korraldamise

üldpõhimõtet. Sanktsioneerida toetuse saajat ainult selle eest, et hanke eeldatav maksumus on

valesti

arvestatud,

on

ebaproportsionaalne.

Rahaline

kahju

või

tõenäoline/potentsiaalne/võimalik kahju liidu eelarvele puudus. Kui tegemist on ühekordse ja

mittesüstemaatilise eeskirjade eiramisega, tuleb kohaldada juhtumipõhist uurimist, mis võtaks

kriteeriumite analüüsimisel arvesse kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid (Euroopa Kohtu

06.12.2017 otsus asjas C-408/16, p 66). Vaidlusaluse otsuse koostamisel ei ole nõuetekohaselt

teostatud kaalutlusõigust ega järgitud proportsionaalsuse põhimõtet.

8.5.

Kaebaja esitas 14.05.2024 kaebuse muutmise taotluse, paludes menetlusse võtta kahju

hüvitamise nõude ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis 103 320 eurot.

15.12.2022 tasus kaebaja viimase projektiga seotud makse ja eeldas, et projektiga seotud toetus

makstakse välja hiljemalt 31.12.2022. 16.12.2022 esitas kaebaja e-toetuse keskkonda 4

kuludokumenti ja lõpuaruande. Hiljem selgus, et e-toetuste keskkond 19.08.2022 esitatud

riigihangete link ei tööta ja kaebaja esitas täiendavalt hankelepingud 25.01.2023. Seisuga

31.01.2023 on esitatud kõik projektiga seotud kuludokumendid ja aruanded e-toetuste

keskkonda. Vastustaja lõpuaruannet ei kinnitanud ning teatas, et alustab riigihankemenetluste

kontrolli. Kaebaja on kulutanud üle 70 tunni, vastates vastustaja korduvatele järelepärimistele,

selgitanud ja täpsustanud asjaolusid, kaasanud haigla meditsiiniseadmete eriala spetsialiste, kes

on hõivatud oma põhitööga. Kaebaja on seoses vaidemenetlusega kandnud õigusabikulusid.

3-23-2701

6(12)

Hankega nr 243498 on kinni hoitud summa 246 000 eurot ei ole põhjendatud, millest tulenevalt

ütleb kinni hoitud toetuse eest tasuda viivist vastavalt STS § 49 lg-le 1.

9. Vastustaja vaidleb osaliselt kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata osas, mis

puudutab hanget nr 250554. Vastustaja võtab osaliselt (hanke nr 243498 osas) kaebuse õigeks

ja on selle kohta teinud vastava otsuse.

9.1.

Seoses hankega nr 243498 leiab vastustaja, et kaebaja on esitanud kohtumenetluses uut

infot, mille alusel ei ole vaidlusaluses otsuses kaks tuvastatud rikkumist (selgitustega riigihanke

alusdokumentide muutmine ning mittevastava pakkumuse vastavaks tunnistamine) enam

asjakohased. Vastustaja ei näe ebaselgete hanketingimuste seadmisega seotud rikkumisel

eraldiseisvana finantsmõju.

9.2.

Kaebaja on hanke nr 250554 läbiviimisel lubamatult lühendanud pakkumuste esitamise

tähtaega (RHS § 93 lg 1 p 3) ning nimetatud rikkumine mõjutas kulu abikõlblikkust. Hanke nr

250554 hanketeade avaldati riigihangete registris 23.05.2022, pakkumuste esitamise tähtaeg oli

15.06.2022. Seega jättis kaebaja pakkumuste esitamiseks pakkujatele 22 päeva, mis on lühem

kui RHS § 93 lg 1 p-s 3 nimetatud minimaalne pakkumuste esitamise tähtaeg. Kuivõrd hankija

otsustas läbi viia avatud hankemenetluse, siis pidi ta hanke läbiviimisel lähtuma avatud

hankemenetlusele kohaldatavatest sätetest. Kaebajal ei olnud võimalik määrata pakkumuste

esitamiseks lühemat tähtaega ei RHS § 125 lg-st 4 ega ka RHS § 83 lg-st 2 tulenevalt.

9.3.

Hanke nr 250554 rikkumine tõi endaga kaasa finantsmõju (STS § 45 lg 1 ja § 46 lg 1).

Rikkumisest tulenevat kahju suurust ei ole võimalik hinnata. Kahju seisnes selles, et ei ole

teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemused, kui

hankija oleks seadnud nõuetekohase pakkumuste esitamise tähtaja. Ei ole teada, kas mõni

potentsiaalne pakkuja jättis oma pakkumuse nõutust lühema tähtaja tõttu esitamata, kas tema

pakkumus võinuks osutuda edukaks ja kas toetuse saajal oleks olnud võimalik sõlmida

hankeleping soodsamatel tingimustel. Riigihangetele kohalduvate reeglite rikkumine toob

eelduslikult kaasa finantsmõju, mille suurust pole võimalik hinnata.

9.4.

Hanke nr 250554 rikkumise osas on rakendusüksus kohaldanud finantskorrektsiooni

määra 5% ühendmääruse nr § 221 lg 1 p-s 4 toodud alusel. Rakendusüksus on kohaldanud hanke

nr 250554 osas finantskorrektsiooni määra vastavalt rikkumise sisule ning ühendmääruse § 221

lg 1 punktile 4. Ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega on kohustuse

eiramise võimalikku mõju kaalutud ning kaalutlusõigus on teostatud juba ühendmääruses

rikkumisele kohalduva finantskorrektsiooni määra sätestamisel. Tekitatud kahju osas ei ole

nõutav konkreetse finantsmõju tõendamine (Euroopa Kohtu lahend kohtuasjas C-743/18, p 67).

9.5. Menetlusse tuleb jätta võtmata 14.05.2024 esitatud kaebuse muutmise taotlus, kuivõrd see

on põhjendamatu ning täitmata on kahju hüvitamise nõude eeldused.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada.

11. Esmalt lahendab kohus menetluslikud küsimused (I) ja seejärel kaebuse sisuliselt (II) ning

jagab menetluskulud (III).

I

Menetluse osaliselt lõpetamine

12. Vastustaja on teatanud, et võtab kaebuse seoses hankega nr 243298 õigeks ning RTK

võttis 19.03.2024 vastu otsuse nr 11.1-12/24/211 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.1-

12/23/1127 muutmiseks, millega muutis viidatud otsuse resolutsiooni järgmiselt: „1. lugeda

3-23-2701

7(12)

projekti

„SA

Kuressaare

Haigla

psühhiaatriaosakonna

rekonstrueerimine,

magnetresonantstomograafi soetamine ja vastavate ruumide väljaehitamine“ raames

mitteabikõlblikuks kuluks 17 800 eurot, millest toetus moodustab 17 800 eurot; 2. vähendada

kuluridadel nr 3-5 kulusid hankega nr 250554 seotud abikõlblikke kulusid 5% võrra; 3. Muuta

tervise- ja tööministri 14.06.2021 käskkirjaga nr 7 kinnitatud lisa „Haiglavõrgu arengukava

haiglate infrastruktuuri investeeringud“ toetuse andmise tingimused punkti 1.2.4 alljärgnevalt:

„1.2.4. Projekt nr 5: SA Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimine,

magnetresonantstomograafi soetamine ja vastavate ruumide väljaehitamine ELi toetuse summa

(REACT-EU ERF) 1 322 200 eurot.““.

13. Tulenevalt HKMS § 152 lg 1 punktist 4 lõpetab kohus määrusega menetluse, kui

kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on

antud või toiming tehtud.

14. Käesoleval juhul on vastustaja tunnistanud kehtetuks vaidlusaluse finantskorrektsiooni

otsuse seoses hankega nr 243498, mistõttu tuleb nimetatud osas menetlus lõpetada. Kaebaja ei

ole taotlenud menetluse jätkamist õigusvastasuse tuvastamise nõudes puutuvalt hanke nr 24398

finantskorrektsiooni otsusesse. Kaebaja on küll esitanud kaebuse muutmise taotluse, mille

kohus lahendab allpool. Samuti jagab kohus menetluse lõpetamisest tulenevalt menetluskulud

allpool (vt osa III).

Kaebuse muutmise taotlus

15. Kaebaja palub 14.05.2024 taotluses võtta menetlusse kahju hüvitamise nõue ning mõista

vastustajalt kaebaja kasuks kahjuhüvitisena välja 103 320 eurot.

16. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni

halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on

kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine

muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav.

17. Kaebuse muutmise taotlus on esitatud tähtaegselt (vt Tallinna Halduskohtu 02.04.2024

määrus nr 3-23-2701 resolutsiooni punkt 2), kuid kohus ei pea seda otstarbekaks kaebuse

eesmärgi saavutamiseks. Kaebaja eesmärgiks on vabaneda finantskorrektsiooni otsusest.

Selle eesmärgi on kaebaja saavutanud seoses hankega nr 243498, kuivõrd vastustaja on

vaidlusaluse otsuse viidatud osas kehtetuks tunnistanud 19.03.2024 otsusega. Kaebuse

muutmise taotluses on selgitatud, et taotletav kahju on viivis 26.03.2024 välja makstud

toetuse summa 246 000 eurot eest vastavalt STS § 49 lg-le 1; kaebaja on vaidlustanud

finantskorrektsiooni otsuse kohustuslikus vaidemenetluses ning kandnud sellega seoses

õigusabikulusid; kaebaja on kulutanud üle 70 tunni, vastates vastustaja korduvatele

järelepärimistele, selgitanud ja täpsustanud asjaolusid, kaasanud haigla meditsiiniseadmete

eriala spetsialiste; kaebaja on projektiga seotud kulud tasunud ja võtnud kulude tasumiseks

laenu; lisaks on jäänud teostamata mitmed planeeritud investeeringud, kuna lubatud toetust

ei laekunud eeldatava aja jooksul ehk 31.12.2022. Kohtu hinnangul ei ole kahju hüvitamise

nõuet otstarbekas lahendada käesolevas menetluses, kuivõrd kaebaja on sidunud kahju

hüvitamise nõude vastustaja tegevusetusega. Käesoleval

juhul

on menetluses

tühistamisnõue. Ühtlasi tuleks kontrollida kahju hüvitamise nõude nõutelevastavust ning

anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (sh täiendava riigilõivu tasumiseks; täpsustada, kas

kaebajale tekkinud kahjuks on ka vaidemenetluses kantud õigusabikulud jne). See aga

venitaks menetlust ega oleks otstarbekas. Kaebajal on võimalik esitada kahju hüvitamise

nõue eraldi kaebusena (HKMS § 46 lg 4). Viimaks lisab kohus, et kaebaja viidatud STS §

49 lg 1 reguleerib toetuse saaja kohustust tasuda viivist, mitte haldusorgani kohustust tasuda

väidetavalt alusetult kinnipeetud toetussummadelt viivist.

3-23-2701

8(12)

18. Eeltoodust lähtuvalt keeldub kohus 14.05.2024 esitatud kaebuse muudatust vastu võtmast.

II

19. Kaebaja on vaidlustanud finantskorrektsiooni otsuse seoses hankega nr 250554. Nimelt on

vastustaja teinud finantskorrektsiooni otsuse, kuivõrd on tuvastanud, et kaebaja on hankes

nr 250554 seadnud nõutust lühema pakkumuste esitamise tähtaja.

20. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise aluseks on eeskirjade eiramine, mis Euroopa Kohtu

praktika kohaselt eeldab kolme asjaolu koos esinemist: 1) rikutud peab olema EL-i õigust;

2) rikkumine peab tulenema majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest ning

3) ELi eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju (Euroopa Kohtu

01.10.2020 otsus C-743/18, p 51). EL-i õiguse rikkumise all mõeldakse mh nende

riigisiseste õigusnormide rikkumist, mis on kohaldatavad fondidest toetatavate toimingute

suhtes ja aitavad tagada rahastatud projektide juhtimist reguleerivate EL-i õigusnormide

nõuetekohast kohaldamist (otsus C-743/18, p 52). Eeskirjade eiramise tuvastamisel ei ole

otsuse tegemise eelduseks toetuse saaja tahtlus või hooletus (otsus C-743/18, p-d 57-65).

Nõutav ei ole ka konkreetse finantsmõju tõendamine, vaid piisab sellest, kui asjasse puutuva

fondi eelarve mõjutamise võimalus ei olnud välistatud (otsus C-743/18, p 67). Eeskirjade

eiramise tõttu alusetult saadud soodustuse tagastamine ei ole sanktsioon, vaid selle tagajärg,

et on tuvastatud, et ei ole järgitud liidu õigusnormide kohaseid soodustuse saamise

tingimusi.

21. Määruse (EL) nr 1303/2013 art 143 lg 2 kohaselt teevad liikmesriigid tegevustes või

rakenduskavades avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad

finantskorrektsioonid, mis seisnevad avaliku sektori toetuse täielikus või osalises

tühistamises. Liikmesriigid võtavad arvesse eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning

fondidele tekitatud rahalist kahju ja kohaldavad proportsionaalseid korrektsioone.

Eeskirjade eiramisena käsitatakse määruse (EL) nr 1303/2013 art 2 p 36 kohaselt EL-i

õiguse või selle kohaldamisega seotud liikmesriigi õiguse rikkumist, mis tuleneb Euroopa

struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisega seotud ettevõtja tegevusest või

tegevusetusest, mis on mõjutanud või oleks võinud kahjustavalt mõjutada EL-i eelarvet

põhjendamata kuluartikli EL-i eelarvest debiteerimise tõttu.

22. Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: 1) kaebaja on avaldanud riigihankes nr 250554

hanketeate riigihangete registris 23.05.2022; 2) hanketeates on hankemenetluse liigina

märgitud avatud hankemenetlus (vt IV osa p IV.1.1)); 3) hanketeates eeldatavat maksumust

märgitud ei ole; 4) pakkumuste esitamise kuupäev oli hanketeates 15.06.2022 kell 11.00; 5)

hanke üldandmete kohaselt ei ületa riigihange rahvusvahelist piirmäära; 6) hankemenetluse

tulemusena sõlmiti eduka pakkujaga Pihla Grupp OÜ 13.07.2022 ehitustöövõtuleping nr

07250554 maksumusega 345 398,90 eurot. Seega nähtub eeltoodust, et pakkumuse

esitamiseks oli aega 22 päeva (23.05.22-15.06.2022 kell 11.00) (tsiviilseadustiku üldosa

seadus (TsÜS) § 135, § 136 lg 9).

23. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja on hankes nr 250554 seadnud nõutust 3 päeva

lühema pakkumuste esitamise tähtaja ning seda olenemata kaebaja väitest, et eeldatav

maksumus hankija hinnangul oli 100 000 eurot (jättes kõrvale asjaolu, et tegemist on

tõendamata väitega). Vastavalt RHS § 93 lg 1 punktile 1 ei või avatud hankemenetluses

pakkumuste esitamise tähtaeg olla lühem kui 15 päeva hanketeate registrile esitamisest

arvates, välja arvatud ehitustööde hankelepingu puhul, kui riigihanke eeldatav maksumus

on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest

piirmäärast ja kogu hankemenetluse teabevahetus toimub elektrooniliselt. Riigihanke

piirmäär on ehitustööde hankelepingu korral 150 000 eurot (RHS § 14 lg 2 p 2). Eeltoodust

3-23-2701

9(12)

nähtub, et kuivõrd hankeleping sõlmiti summas, mis on suurem kui ehitustööde

hankelepingute piirmäär, siis RHS § 93 lg 1 p 1 ei kohaldu. Tulenevalt RHS § 93 lg 1

punktist 3 ei või avatud hankemenetluses pakkumuste esitamise tähtaeg olla lühem kui 25

päeva ehitustööde hankelepingu puhul hanketeate registrile esitamisest arvates, kui

riigihanke eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, kuid on

väiksem rahvusvahelisest piirmäärast. Seega on vastustaja õigesti leidnud, et pakkumuste

esitamise tähtaeg oli lühem RHS § 93 lg 1 p-s 3 nõutust.

24. Kaebaja selgitas, et kaalus hankemenetluse tühistamist, kuna kõik pakkumused ületasid

eeldatavat maksumust, kuid arvestades seda, et kõik 3 pakkumust olid sarnaste

maksumustega ja uue hankemenetluse korraldamine ei tagaks paremat tulemust, pigem

vastupidi, kuna ehitushinnad tõusid. Kaebaja lisas, et otsuse tegemisel kaalus kaebaja ka

tähtaegasid ning leidis, et uue hankemenetluse korraldamine võtaks aega vähemalt 2 kuud

ja see oleks seadnud ohtu projekti abikõlblikkuse perioodi, lisaks oli MRT seade juba

tellitud ja tarne tähtajad kokku lepitud.

25. Tulenevalt RHS § 93 lg 2 punktist 2 võib hankija RHS § 93 lg 1 punktides 2, 4 ja 5

nimetatud tähtaegu lühendada kuni 15 päevani ning punktis 6 nimetatud tähtaega kuni 25

päevani, kui hankijal ei ole võimalik pakkumuste esitamise miinimumtähtaegadest kinni pidada

riigihanke alusdokumentides põhjendatud kiireloomuliste asjaolude tõttu. Käesoleval juhul

reguleeris pakkumuste esitamise tähtaega RHS § 93 lg 1 p 3, mistõttu RHS § 93 lg 2 p 2 ei

kohaldu. Seega on kaebaja rikkunud RHS § 93 lg punkti 3, kui sätestas lühema pakkumuste

esitamise tähtaja.

26. Vaidlusaluse otsuse õiguslikeks alusteks on STS § 45 lg 1 p 3 ja § 46 lg 1. Vastavalt STS §

45 lg 1 punktile 3 tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või

tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel

ja sellega kooskõlas, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse

või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Kui finantskorrektsiooni otsuse

tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle

rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata

jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust STS § 46 lg 2 alusel kehtestatud

õigusaktis sätestatud korras (STS § 46 lg 1). Selliseks õigusaktiks on ühendmäärus, mille §

221 lg 1 punkti 4 kohaselt, kui pakkumuste või taotluste esitamise miinimumtähtaeg on

nõutust lühem, vähem kui 30 protsenti, kohaldatakse hankelepingule 5%-list

finantskorrektsiooni määra.

27. Ühendmäärus ei näe vastustajale ette kaalutlusõigust, kas finantskorrektsiooni otsus teha

või mitte. Samuti ei näe ühendmääruse § 221 lg 1 p 4 ette kaalutlusõigust, kas kohaldada

finantskorrektsiooni määra väiksemas ulatuses kui 5%. Küll aga on ühendmääruse §-s 228

sätestatud, et kui alla riigihanke piirmäära või sotsiaal- või eriteenuste riigihanke või

ideekonkursi korraldamisel rikutakse riigihangete seadust või hankemenetluses ilmneb §-

des 22-227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise

raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud

finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne.

Vastavalt ühendmääruse § 21 lg-le 1 kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lg 1 kohaselt ilmneb,

et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja

finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise

laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et

täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise

raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest

3-23-2701

10(12)

sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui ühendmääruse 4.

peatükis ei ole sätestatud teisiti.

28. Euroopa Komisjon võttis 14.05.2019 vastu otsuse, millega kehtestatakse suunised

kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes

tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks (C(2019) 3452 final) (edaspidi

komisjoni suunised); selle otsuse põhjenduse 4 järgi kajastavad suunised „kogemusi, mis on

saadud riigihanke-eeskirjade rikkumise korral tehtavaid finantskorrektsioone käsitlevate

eelmiste suuniste kohaldamisel, ning neis täpsustatakse proportsionaalsuse põhimõtte ning

direktiivide 2014/23/EL, 2014//24/EL ja 2014/25/EL kohaselt tehtavate korrektsioonide

suurust“; põhjenduse 6 järgi peaks komisjon neid suuniseid kasutama selleks, et tagada liidu

rahastatavate kuludega seotud finantskorrektsioonide tegemisel liikmesriikide võrdne

kohtlemine, läbipaistvus ja proportsionaalsus; komisjoni suuniste põhjenduse 6 kohaselt

„tuleks [neist] lähtuda finantskorrektsioonide tegemise menetluses, mis algatatakse pärast

käesoleva otsuse võtmisevõtmise kuupäeva“ ehk pärast 14.05.2019 (vt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28.06.2023 otsus nr 5-23-2, p-d 55-56).

Vabariigi Valitsus võttis 02.10.2020 vastu määruse nr 79 „Vabariigi Valitsuse määruste

muutmine seoses struktuuritoetuse andmise ja tagasinõudmisega“, millega täiendas VV

määruse vana redaktsiooni § 25 lõikega 5, mille järgi kohaldatakse selle määruse

finantskorrektsiooni määrasid kehtestavaid paragrahve 221-228 alates 01.09.2017

korraldatud riigihangetele, mille suhtes algatatud finantskorrektsiooni otsuse menetlus

algatatakse pärast selle määruse jõustumist ehk pärast 09.10.2020 (vt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28.06.2023 otsus nr 5-23-2, p 57).

29. Käesoleval

juhul

oli

pakkumuste

esitamise

tähtaeg

12%

(25-22/25)

lühem

miinimumtähtajast (25 päevast). Euroopa Komisjoni suunistes on ka sätestatud, et kui

direktiivides sätestatud tähtaega on lühendatud vähem kui 30% võrra, siis kohaldub

korrektsioonimäär 5% (vt komisjoni suunised, lisa 2, lk 9). Samas on Tallinna

Ringkonnakohus selgitanud, et üldjuhul tuleb finantskorrektsiooni otsus teha summas, mis

vastab rikkumise rahalisele suurusele; proportsionaalseks saab pidada finantskorrektsiooni

juhul, kui selle ulatus ei kaldu ilmselgelt kõrvale sellest summast, mida saab pidada EL

eelarvele tekitatud kahjuks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2024 otsus nr 3-22-833, p-d

27-28).

30. Kohtu hinnangul ei saa mõju EL-i eelarvele välistada, kuivõrd tõsikindlalt ei saa väita, et

kui pakkumuste esitamise tähtaeg oleks olnud vähemalt 25 päeva, ka siis ei oleks rohkem

pakkumusi esitatud. Kohus nõustub vaidlusaluses otsuses märgituga, et ei ole teada,

milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemused, kui hankija

oleks seadnud nõuetekohase pakkumuste esitamise tähtaja; tagantjärele ei ole võimalik

tuvastada, kas mõni potentsiaalne pakkuja jättis oma pakkumuse nõutust lühema tähtaja

tõttu esitamata, kas tema pakkumus võinuks osutuda edukaks ja kas toetuse saajal tekkinuks

soodsam võimalus ehitustööde teostamiseks (vt kaebuse lisa 1). Samas arvestades asjaolu,

et kõik kolm esitatud pakkumist jäid samasse suurusjärku, siis on vähetõenäoline, et ka

miinimumtähtaja järgimisel oleks esitatud oluliselt soodsam pakkumus. Seetõttu on kohtu

hinnangul ebaproportsionaalne kohaldada ka miinimumtähtajast 12% võrra lühema tähtaja

puhul sama korrektsioonimäära, mis näiteks miinimumtähtajast 29% võrra lühema tähtaja

puhul. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et mõju EL-i eelarvel oleks välja toodud rikkumise

puhul 5%.

31. Arvestades aga, et vastustajal tuli lähtuda ühendmääruse § 221 lg 1 p-st 4, kuivõrd see on

erinorm ühendmääruse § 21 lg 1 suhtes, siis ei jäänud vastustajal kaalutlusruumi, millist

korrektsioonimäära kohaldada. Kohtu hinnangul on pigem usutav, et tuvastatud rikkumine

3-23-2701

11(12)

võis mõjutada EL-i eelarvet mitte rohkem kui 2%, milline miinimummäär on sätestatud ka

ühendmääruse § 21 lg-s 1. Seetõttu leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb jätta ühendmääruse

§ 221 lg 1 punkt 4 kohaldamata vastuolu tõttu määruse nr 1303/2013 art 143 lg-ga 2. „EL

õigusega kooskõla tagamiseks on küll Vabariigi Valitsusel võimalik kehtestada ka selliste

rikkumiste puhuks imperatiivselt kindel finantskorrektsiooni määr, ent ringkonnakohus ei

pea võimalikuks ise tuvastada sellist finantskorrektsiooni määra, mis oleks proportsionaalne

ega selle ulatuses jätta vaidlustatud haldusakte kehtima. Proportsionaalse korrektsiooni üle

otsustamisel tuleb määruse nr 1303/2013 art 143 lg 1 järgi liikmesriigil arvesse võtta

eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning eelarvele tekitatud rahalist kahju.

Ühendmääruses ette nähtud finantskorrektsiooni määr võib mõnel juhul olla

proportsionaalne ning EL õigusega kooskõla tagamiseks piisab, kui 25% määra

vähendamine on võimalik erandina.“ (Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2024 otsus nr 3-22-

833, p 29). Analoogselt Tallinna Ringkonnakohtu eeltoodud lahendis märgituga ei pea

kohus võimalikuks ise tuvastada sellist finantskorrektsiooni määra, mis oleks

proportsionaalne ega selle ulatuses jätta vaidlustatud haldusakte kehtima. Vastustajal on

võimalik teha uus finantskorrektsiooni otsus, milles tuleb finantskorrektsiooni määr seada

proportsionaalne, st mitte suurem kui 2%.

32. „/…/ ühendmääruse osaline kohaldamata jätmine vastuolu tõttu EL õigusega ei too kaasa

ühendmääruse kehtivuse lõppemist ega olukorda, kus kohaldada tuleb varasemat

ühendmääruse redaktsiooni. /…/ Kuna kaebaja vabaneb ebaproportsionaalses määras

finantskorrektsioonist ühendmääruse osalise kohaldamata jätmisega vastuolu tõttu EL

õigusega, ei ole vaja ühendmääruse põhiseadusevastasust hinnata (vt Riigikohtu 05.10.2006

otsus asjas nr 3-3-1-3306, p 32 edasiste viidetega).“ (Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2024

otsus nr 3-22-833, p 30).

33. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebus rahuldada ning tühistada vaidlusalused otsused osas, mis

puudutavad hanget nr 250554.

III

34. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti

kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei

olnud tingitud kaebuse esitamisest.

35. Käesoleval juhul on vastustaja tunnistanud vaidlusaluse otsuse osaliselt kehtetuks, s.o

riigihanget nr 243498 puudutavas osas. Kohtu hinnangul oli vaidlusaluse haldusakti

osaliselt kehtetuks tunnistamine tingitud kaebuse esitamisest, kuivõrd ka vastustaja märgib,

et kohtumenetluses on esitatud uut infot, mille alusel ei ole kaks tuvastatud rikkumist

riigihankes nr 243498 enam asjakohased (vt vastustaja 16.02.2024 menetlusdokumendi p

2.1.). Vastustaja leiab, et järelevalvemenetluses ega vaidemenetluses ei ole kaebaja

selgitanud, et tehnilise kirjelduse punkti 1.5.7. alusel saab pakkuda seadet, mis võimaldab

patsiendi positsioneerimist 3D kaameraga (vt vastustaja 16.02.2024 menetlusdokumendi p

2.1.). Riigihangete registrist on tehniline kirjeldus aga leitav ning ka vastav punkt, mistõttu

on arusaamatu vastustaja väide justkui kaebaja oleks alles kohtumenetluses vastavad

selgitused esitanud, mis andsid aluse otsuse kehtetuks tunnistada vastavas osas. Aga ka

juhul, kui see nii oli, siis on ilmne, et vaidlusalune haldusakt on osaliselt kehtetuks

tunnistatud tingituna kaebuse esitamisest ning HKMS § 108 lg 6 tingimused on täidetud.

Seetõttu tuleb kaebaja menetluskulud seoses hanke nr 243498 osas tehtud

finantskorrektsiooni otsuse vaidlustamisega jätta vastustaja kanda.

36. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

3-23-2701

12(12)

Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad ka menetluskulud seoses

hanke nr 250554 osas tehtud finantskorrektsiooni otsuse vaidlustamisega vastustaja kanda.

37. Kaebaja on taotlenud vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 7942,03 eurot (koos

käibemaksuga).

Kaebaja

menetluskulud

koosnevad

riigilõivust

1050

eurot

ning

õigusabikuludest tunnihinnaga 128 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku on õigusabi osutatud

44,6 tundi. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja menetluskulud ei ole kogu ulatuses

põhjendatud ja vajalikud. Põhjendamatud kulud on arvel nr 333 kajastatud hüvitamiskaebusega

seoses (7,5 ha), kuivõrd esialgne kaebus hüvitamisnõuet ei sisaldanud ning kaebuse muudatuse

koostamise kulud on kajastatud arvel nr 348. Samuti on põhjendamatud kulud arvel nr 345

seoses hüvitamiskaebuse arvutamisega ning toetuse maksmise tähtajaga (0,6 h) ning arvel nr

348 seoses vaidemenetlusega (1 h). Seega on mõistlikud ja põhjendatud kulud õigusabile 35,5

tundi. Seetõttu mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 6593,68

eurot (koos käibemaksuga)1. Muus osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

1 35,5 x 128 = 4544

4544 + 999, 68 = 5543,68

5543,68 + 1050 = 6593,68