4-24-1900/6 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 26.08.2024 Kohtuasja number 4-24-1900 Kohtukoosseis Ingrid Kullerkann Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 11.06.2024. a määrus väärteo eest karistustena määratud rahatrahvi arestiga asendamise kohta Määruskaebuse esitaja Y XXX .M (isikukood ) Teine määruskaebemenetluse pool Politsei- ja Piirivalveamet Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 11.06.2024. a

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.

Menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 14.09.2022. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2330,22,003396 karistati .M-i karistusseadustiku (KarS 218 lg Y ) § 1 järgi rahatrahviga 30 20 eurot. Kiirmenetluse o 30.09.2022. trahviühikut, s.o 1 tsus jõustus

2. Y.M rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud. Rahatrahvi sissenõudmiseks algatati täitemenetlus. Kohtutäitur teavitas kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.

3. 29.05.2024 esitas Politsei- ja Piirivalveamet Viru Maakohtule taotluse .M-ile Y asenduskaristuse kohaldamiseks. .M-il on tasumata 120 eurot. Y

4. 11.06.2024 toimus Viru Maakohtus istung. .M palus kohtul asendada talle Y mõistetav arest üldkasuliku tööga.

Maakohtu määrus

5. Viru Maakohus rahuldas 11.06 - ja Piirivalveameti Ida .2024. a määrusega Politsei prefektuuri taotluse ning asendas KarS § 72 lg-te 1 ja 2 alusel .M-ile 14.09.2022. a Y

2

kiirmenetluse tasumata osa 3 otsusega määratud rahatrahvi päeva pikkuse arestiga. Kohus märkis, et Y.M ei ole rahatrahvi täielikult tasunud ning tal puuduvad rahalised vahendid ja realiseeritav vara. Y.M-i taotluse asendada arest üldkasuliku tööga jättis esimese astme kohus rahuldamata, leides, et kuna Y.M ei suutnud täita varasema käitumiskontrolli tingimusi nõuetekohaselt, vabaduses täita siis ei ole alust arvata, et isik seekord suudab üldkasuliku töö kohustust. Ka sõltuvus narkootikumidest välistab üldkasuliku töö määramise. Y.M-i on korduvalt kriminaalkorras vangistusega karistatud, seega prognoos vabaduses õiguskuuleka käitumise osas on madal. lähiajal Rahatrahvi tasumine ei ole reaalne, sest .M-i Y vastu on juba

suurtes summades rahalisi nõudeid.

Määruskaebus

6. Y.M esitas Viru Maakohtu 11.06.2024. a määruse peale kaebuse, sest ta soovib teha üldkasulikku tööd. Ta soovib oma elu muuta ja mitte enam olla vangistuses. Ta on maksnud kohtutäiturite kulusid töövõimetuspensionist.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebus põhjendamatu ega too endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist.

8. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et Y.M-il on Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 14.09.2022. a kiirmenetluse tasumata. otsusega määratud rahatrahv täielikult Täitemenetlus on ebaõnnestunud, kuna Y.M-il ei ole sissetulekut ega vara, millele sissenõuet pöörata. Seega esinevad rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1.

9. Y.M palub aresti asendamist üldkasuliku tööga. Nii KarS § 69 kui ka § 72 annavad kohtule aresti asendamise üle otsustamiseks kaalutlusõiguse: kohus võib aresti üldkasulikku tööga asendada, kuid ei pea seda tegema. Seadus ei sätesta mingeid pidepunkte, millest lähtuvalt kohus selle diskretsioonotsustuse tegema peab. Siiski saab öelda, et üldkasulik töö pole põhjendatud vähemasti siis, kui ei ole alust uskuda selle töö edukasse tegemisse.

10. Maakohus just sellest lähtuski ja ringkonnakohtu hinnangul tegi ta seda korrektselt. Maakohus viitas, et kaebajat on korduvalt kriminaalkorras karistatud vangistusega, mis tähendab, et tegemist ei ole õiguskuuleka inimesega. Järelikult

vabaduses ta karistuse korrakohaseks kandmiseks ilmselt võimeline ei ole – isik ei ole suutnud vabaduses mitmete aastate vältel õiguskuulekalt käituda rikkunud kriminaalhooldusnõudeid . Ta on ka varem

(narkootikumide tarvitamise keeldu) tingimisi , mille tõttu karistus pärast isiku ennetähtaegset vanglast vabastamist taaskord täitmisele pöörati (kriminaalasi 1-17-3145). Lisaks eelnevale Kohtute infosüsteemist (KIS) leitava 28.09.2023 kriminaalasjas nr 1-23-524 koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on .M-il probleeme narkootiliste ainetega ta on Y – süstiv narkomaan ja tarvitas narkootikume igapäevaselt

. Samuti on ta varastanud alkoholi, mis viitab alkoholiprobleemile. Kehtivas kohtupraktikas on leitud, et aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole mõeldav inimese suhtes, kellel on sõltuvusprobleemid (vt RKKKo 3-1-1-87-08, p 13; TrtRnKo 4-17-6191/12, p 8). narkootikumidest ja alkoholist Ainuüksi vangistuses hoidumine ei garanteeri, et isikul ei esineks vabaduses tagasilangust, eriti pikaaegse tarbimise korral. Ringkonnakohtu hinnangul kuulub .M Y riskigruppi, kelle puhul on määratud üldkasuliku töö kohustuse täitmine ebarealistlik. Pidades veel silmas seda, et .M pole Y teinud ainsatki pingutust kasvõi rahatrahvi osaliseks tasumiseks, puudub kohtul veendumus, et

3

ta on motiveeritud kokkulepetest kinni pidama.

Seetõttu ei usu ringkonnakohus, et ta nõuetekohasel üldkasuliku töö ära teeks. viisil

11. Toodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg st 2, § 194 lg - -test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu .2024. a määruse - 11.06 muutmata ja selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)