Legislator Case Law & Legislation
2-21-2381/68 AI generated

2-21-2381/68 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-21-2381/68
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista välja kostjalt osaühingult Kederer KV (endine ärinimi osaühing Viskari, Mõista välja kostjalt osaühingult Kederer KV (endine ärinimi osaühing Viskari,

Legislator headnote

AI generated

2-21-2381/68 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista välja kostjalt osaühingult Kederer KV (endine ärinimi osaühing Viskari, Mõista välja kostjalt osaühingult Kederer KV (endine ärinimi osaühing Viskari,

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-2381

Tsiviilasi

Saveka Torutööd osaühingu hagi osaühingu Kederer KV

(likvideerimisel, endise ärinimega osaühing Viskari) vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

156 988.03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Saveka Torutööd osaühing (registrikood 11697263,

asukoht xxx, e-post xxx);

hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts

(Advokaadibüroo Talts & Partnerid, asukoht XXX, e-post xxx);

kostja osaühing Kederer KV (endine ärinimi osaühing Viskari,

likvideerimisel, registrikood 10230818, asukoht xxx, e-post

xxx);

kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan

Madisson (advokaadibüroo Kuklase & Partnerid, asukoht xxx,

e-post xxx).

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista välja kostjalt osaühingult Kederer KV (endine ärinimi osaühing Viskari,

likvideerimisel) hageja Saveka Torutööd osaühingu kasuks 24.10.2019 töövõtulepingu ja

sellele lisanduvate täiendavate tööde eest 49 389.60 eurot.

3. Mõista välja kostjalt osaühingult Kederer KV (endine ärinimi osaühing Viskari,

likvideerimisel) hageja Saveka Torutööd osaühingu kasuks 06.11.2019 hinnapakkumise

alusel sõlmitud töövõtulepingust tulenev võlgnevus kokku 60 556.40 eurot.

2-21-2381

4. Mõista välja kostjalt osaühingult Kederer KV (endine ärinimi osaühing Viskari,

likvideerimisel) hageja Saveka Torutööd osaühingu kasuks 24.10.2019 töövõtulepingu

mittekohasest täitmisest tulenevalt viivised summas 19 211.05 eurot.

5. Mõista välja kostjalt osaühingult Kederer KV (endine ärinimi osaühing Viskari,

likvideerimisel) hageja Saveka Torutööd osaühingu kasuks 24.10.2019 töövõtulepingu

aluse TsMS § 367 tulenevalt viivised otsuse tegemiseni kindlas summas (s.h.

hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavad viivised) ja edasi lepingujärgses

viivisemääras 0,1% päevas põhinõude summalt 49 389.60 eurot kuni põhinõude täieliku

täitmiseni, kuid kokku mitte suuremas summas kui 49 389.60 eurot.

6. Mõista välja kostjalt osaühingult Kederer KV (endine ärinimi osaühing Viskari,

likvideerimisel) hageja Saveka Torutööd osaühingu kasuks välja mõista viivised

06.11.2019 hinnapakkumise alusel sõlmitud töövõtulepingu rikkumisest tulenevalt

summas 4948.47 eurot.

7. Mõista välja kostjalt osaühingult Kederer KV (endine ärinimi osaühing Viskari,

likvideerimisel) hageja Saveka Torutööd osaühingu kasuks 06.11.2019 hinnapakkumise

alusel sõlmitud töövõtulepingu rikkumisest tulenevalt TsMS § 367 tulenevalt viivised

otsuse tegemiseni kindlas summas (s.h. hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavad

viivised) ja edasi lepingujärgses viivisemääras 0,1% päevas põhinõude summalt 60

566.40 eurot kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid kokku mitte suuremas summas kui

60 566.40 eurot.

Menetluskulude jaotus

Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni

korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

I Hageja nõue ja seisukohad

1. Harju Maakohtu menetluses on Saveka Torutööd osaühingu hagi osaühingu Kederer KV

(likvideerimisel, endise ärinimega osaühing Viskari) vastu võlgnevuse nõudes

Hageja palub kostjalt OÜ-lt Viskari välja mõista hageja Saveka Torutööd OÜ kasuks töövõtutasu

24.10.2019 sõlmitud töövõtulepingust summas 49 389.60 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivised summas 19 211.05 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja

kasuks välja viivis põhinõude summalt 49 389.60 eurot lepingujärgses viivisemääras 0,1%

päevas alates 16.02.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni

põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viiviseid mitte rohkem kui summas 49 389.60 eurot. Hageja

palub mõista kostjalt OÜ-lt Viskari hageja Saveka Torutööd OÜ kasuks välja töövõtutasu

06.11.2019 hinnapakkumise alusel sõlmitud töövõtulepingust summas 60 566.40 eurot ja

2-21-2381

hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 4948.47 eurot. Hageja

palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõude summalt 60 566.40 eurot VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras alates 16.02.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas

summas ja sealt edasi kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viiviseid mitte rohkem kui

summas 60 566.40 eurot. Hageja palub määrata kindlaks menetluskulud ja jätta kõik

menetluskulud kostja OÜ Viskari kanda.

Hageja Saveka Torutööd OÜ töövõtjana edastas 19.03.2019 Viskari OÜ-le kui tellijale

hinnapakkumise Xxx kinnistusiseste trasside ehitustööde teostamiseks. Hinnapakkumise

kohaselt oli tööde maksumuseks 84 867 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 101 840

eurot.

Pooltevaheliste läbirääkimiste ja nõupidamiste tulemusel muutus töövõtu ulatus, mistõttu edastas

Saveka Torutööd OÜ 30.09.2020 Viskari OÜ-le uue hinnapakkumise Xxx kinnistussiseste

trasside ehitustööde teostamiseks. Muudetud hinnapakkumise kohaselt oli tööde maksumuseks

80 181 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku 96 217 eurot. Pooled sõlmisid eelviidatud

30.09.2019 hinnapakkumise alusel ja selles loetletud tööde teostamiseks 24.10.2019

töövõtulepingu. Töövõtja asus vastavalt töövõtulepingule töid teostama.

Saveka Torutööd OÜ edastas pinnase väljakaeve tööde ja kopa teenuse eest Viskari OÜ-le arve

nr 19118 summas 14 610 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku 17 532 eurot. Vastavalt

pooltevahelisele töövõtulepingu p-le 6.3 oli: (i) summa 11 688 euro tasumise tähtaeg 28.11.2019;

(ii) summa 2922 euro tasumise tähtaeg 05.12.2019; (iii) summa 2922 euro tasumise tähtaeg

15.12.2019. Viskari OÜ tasus arve 28.11.2019. Töövõtja esitas Viskari OÜ-le 30.11.2019 Xxx

kinnistusiseste trasside ehituse tööperioodi 2019.a november eest arve nr 19135 summas 54

666.40 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku 65 599.68 eurot. Vastavalt pooltevahelisele

töövõtulepingu p-le 6.3 oli: (i) summa 43 733.12 euro tasumise tähtaeg 28.12.2019, (ii) summa

10 933.28 euro tasumise tähtaeg 05.01.2020, (iii) summa 10 933.28 euro tasumise tähtaeg

15.01.2020. 23.01.2020 tasus Viskari OÜ 26 599.68 eurot ja 14.02.2020 tasus Viskari OÜ 15

000 eurot. Arvest on tellija poolt tasumata 24 000 eurot.

Vastavalt tellija soovile edastas töövõtja 06.11.2019 hinnapakkumise täiendavate tööde

teostamiseks, mis seisnesid Xxx kinnistule planeeritud hoonete vundamendi aluse väljakaeve ja

drenaaži ehitustöödes. Hinnapakkumise kohaselt olid tööde maksumuseks ühe hoone kohta 16

824 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 20 188.80 eurot.

Töövõtja edastas 07.01.2020 tellijale teostatud tööde akti nr 2, mille kohaselt kuulus 24.10.2019

sõlmitud töövõtulepingu alusel perioodil 2019.a detsember akteerimisele teostatud tööd

kogusummas 12 800 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku summas 15 360 eurot. Saveka

Torutööd OÜ edastas Xxx kinnistusiseste trasside ehituse tööperioodi 2019.a detsember eest

Viskari OÜ-le arve nr 19148 summas 12 800 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku 15

360 eurot. Vastavalt pooltevahelisele töövõtulepingu p-le 6.3 oli: (i) summa 10 240 euro

tasumise tähtaeg 28.01.2020, (ii) summa 2560 euro tasumise tähtaeg 05.02.2020, (iii) summa

2560 euro tasumise tähtaeg 15.02.2020. Arve on tellija poolt tasumata.

Töövõtja edastas 07.01.2020 tellijale teostatud tööde akti nr 3, mille kohaselt kuulusid

töövõtulepingu raames 06.11.2019 hinnapakkumise alusel 2019.a detsembris teostatud tööd

akteerimisele kogusummas 33 648 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku summas 40

377.60 eurot. Saveka Torutööd OÜ edastas eeltoodud akti alusel Viskari OÜ-le arve nr 19149

summas 40 377.60 eurot tähtajaga 28.01.2020 tasumiseks. Arve on tellija poolt tasumata.

2-21-2381

Töövõtja edastas 07.01.2020 tellijale teostatud tööde akti nr 4, mille kohaselt kuulusid

detsembris 2019 akteerimisele Viskari OÜ poolt tellitud lisatööd kogusummas 9658 eurot,

millele lisandus käibemaks, s.o kokku summas 11 589.60 eurot. Saveka Torutööd OÜ edastas

eeltoodud akti alusel Viskari OÜ-le arve nr 19150 summas 11 589.60 eurot tähtajaga 28.01.2020

tasumiseks. Vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele lisatööde mahu muutuse osas (osaliselt

tellis lisatööd Tee ja Tee OÜ) edastas Saveka Torutööd OÜ OÜ-le Viskari kreeditarve nr 19154,

millega vähendati arvet summas 1300 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku 1560 eurot.

Seega OÜ Viskari poolt tellitud lisatööde maksumuseks kujunes 8358 eurot (9658 – 1300),

millele lisandus käibemaks, s.o kokku 10 029.60 eurot (11 589.60 – 1560). Arve tasumise

tähtaeg oli 28.01.2020. Arve on tellija poolt tasumata.

Töövõtja edastas 07.02.2020 tellijale teostatud tööde akti nr 5, mille kohaselt kuulusid

töövõtulepingu raames 06.11.2019 hinnapakkumise alusel 2020.a jaanuaris teostatud tööd

akteerimisele kogusummas 16 824 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku summas 20

188.80 eurot. Saveka Torutööd OÜ edastas eeltoodud akti alusel Viskari OÜ-le arve nr 20008

summas 20 188.80 eurot tähtajaga 28.02.2020 tasumiseks. Arve on tellija poolt tasumata.

Saveka Torutööd OÜ on kokkulepitud tööd teostanud ja tellijale üle andnud. Väike-Rae

kinnistutel asuvatele trassidele on Rae Vallavalitsuse 05.05.2020 korraldusega nr 638 väljastatud

kasutusluba. Töövõtja on korduvalt palunud tasuda seni tasumata arved, kuid tellija OÜ Viskari

võlgnevust likvideerinud ei ole. OÜ Viskari põhivõlgnevus Saveka Torutööd OÜ ees moodustab

kokku summas 109 956 eurot (24 000 + 15 360 + 40 377.60 + 10 029.60 + 20 188.80).

Saveka Torutööd OÜ edastas OÜ-le Viskari 25.11.2020 nõude töövõtutasu ja viiviste

tasumiseks. Hageja nõudis töövõtulepingust tuleneva põhivõlgnevuse ning sissenõutavaks

muutunud viiviste tasumist hiljemalt 27.11.2020. Hageja märkis nõudes, et juhul, kui OÜ Viskari

ei täida nõuet tähtaegselt, pöördub Saveka Torutööd OÜ võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu

poole. OÜ Viskari võlgnevust ei tasunud.

Saveka Torutööd OÜ edastas OÜ-le Viskari 05.01.2021 korduva nõude võlgnevuse tasumiseks

(vt lisa 15). Hageja märkis, et kui kostja võlgnevust ei tasu hiljemalt 15.01.2021, pöördub hageja

võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu poole.

Hageja nõuded 24.10.2019 sõlmitud töövõtulepingust

Pooled sõlmisid 24.10.2019 töövõtulepingu (15.02.2021 hagi lisa 3). Töövõtulepingu p-i 2.1.

kohaselt oli lepingu objektiks järgmine töö: Rae vald, Xxx sisetrasside ehitus. Töövõtulepingu p

2.2. sätestab, et Töid teostatakse vastavalt lepingu lisas 1 kirjeldatud mahus. Töövõtulepingu p

1.2. kohaselt on lepingu lisa nr 1 Saveka Torutööd OÜ hinnapakkumine 30.09.2019 (15.02.2021

hagi lisa 2). Töövõtulepingu p-i 6.2. kohaselt on lepingu hinnaks 80 181 eurot, millele lisandub

käibemaks, s.o kokku 96 217.20 eurot. Töövõtulepingu p-is 6.2. sätestati, et Tööde maksumus

võib muutuda vastavalt töömahu muutumisega, mis on tingitud põhitellija nõuetega ja tegelikke

mahtude teostamisega.

Töövõtja asus töövõtulepingu esemeks olevaid töid teostama ning akteeris 2019.a novembris

teostatud tööd aktiga nr 1 (15.02.2021 hagi lisa 4, lk 2). Teostatud tööde akti nr 1 kohaselt kuulus

akteerimisele teostatud tööd kogusummas 54 666.40 eurot, millele lisandub käibemaks. Töövõtja

esitas Viskari OÜ-le 30.11.2019 Xxx kinnistusiseste trasside ehituse tööperioodi 2019.a

november eest arve nr 19135 summas 54 666.40 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku 65

599.68 eurot (15.02.2021 hagi lisa 4). Vastavalt pooltevahelisele töövõtulepingu p-le 6.3 oli: (i)

summa 43 733.12 euro tasumise tähtaeg 28.12.2019, (ii) summa 10 933.28 euro tasumise tähtaeg

2-21-2381

05.01.2020, (iii) summa 10 933.28 euro tasumise tähtaeg 15.01.2020. 23.01.2020 tasus Viskari

OÜ 26 599.68 eurot ja 14.02.2020 tasus Viskari OÜ 15 000 eurot (15.02.2021 hagi lisa 5).

Arvest on tellija poolt tasumata 24 000 eurot. Töövõtja akteeris 2019.a detsembris teostatud tööd

aktiga nr 2 (15.02.2021 hagi lisa 7, lk 3), mille kohaselt kuulus 24.10.2019 sõlmitud

töövõtulepingu alusel perioodil 2019.a detsember akteerimisele teostatud tööd kogusummas 12

800 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku summas 15 360 eurot.

Saveka Torutööd OÜ edastas Xxx kinnistusiseste trasside ehituse tööperioodi 2019.a detsember

eest Viskari OÜ-le arve nr 19148 summas 12 800 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku

15 360 eurot (15.02.2021 hagi lisa 7). Vastavalt pooltevahelisele töövõtulepingu p-le 6.3 oli: (i)

summa 10 240 euro tasumise tähtaeg 28.01.2020, (ii) summa 2560 euro tasumise tähtaeg

05.02.2020, (iii) summa 2560 euro tasumise tähtaeg 15.02.2020. Arve on tellija poolt tasumata.

OÜ Viskari tellis telefoni teel Saveka Torutööd OÜ-lt seoses Xxx kinnistusiseste trasside

ehitusega lisatööd, mis seisnesid järgnevas: drenaažitorustiku rajamine kaevust SKK-2 maja 1

telgede 1 ja E nurga juurde Väike Rae parkla all; Xxx parklate aluse ehitus; Kaevukehade

pikendamine Väike-Rae tee kaevud xxx, xxx, xxx; Kaevukehade pikendused Raki teel kaevud

xxx ja xxx. Töövõtja teostas eelviidatud lisatööd ning edastas tellijale teostatud tööde akti nr 4

(15.02.2021 hagi lisa 9), mille kohaselt kuulusid detsembris 2019 akteerimisele eelviidatud ja

Viskari OÜ poolt tellitud lisatööd kogusummas 9658 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o

kokku summas 11 589.60 eurot. Saveka Torutööd OÜ edastas eeltoodud akti alusel Viskari OÜ-

le arve nr 19150 summas 11 589.60 eurot tähtajaga 28.01.2020 tasumiseks (15.02.2021 hagi lisa

9). Vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele lisatööde mahu muutuse osas (osaliselt tellis lisatööd

Tee ja Tee OÜ) edastas Saveka Torutööd OÜ OÜ-le Viskari kreeditarve nr 19154, millega

vähendati arvet summas 1300 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku 1560 eurot

(15.02.2021 hagi lisa 10). Seega OÜ Viskari poolt tellitud lisatööde maksumuseks kujunes 8358

eurot (9658 – 1300), millele lisandus käibemaks, s.o kokku 10 029.60 eurot (11 589.60 – 1560).

Arve tasumise tähtaeg oli 28.01.2020 (15.02.2021 hagi lisa 9). Arve on tellija poolt tasumata.

VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu.

Saveka Torutööd OÜ on kokkulepitud töö teostanud ja tellijale üle andnud, mida muuhulgas

kinnitavad teostatud tööde aktid: akt 1 (15.02.2021 hagi lisa 4), akt 2 (vt 15.02.2021 hagi lisa 7)

ja lisatööde osas teostatud tööde akt 4 (15.02.2021 hagi lisa 9, lk 2). Samuti kinnitavad töö

teostamist asjaolu, et kostja on eelviidatud töövõtulepingu esemeks olevate tööde eest osaliselt

tasunud (15.02.2021 hagi lisa 5) ning asjaolu, et Väike-Rae kinnistutel asuvatele trassidele on

Rae Vallavalitsuse 05.05.2020 korraldusega nr 638 väljastatud kasutusluba (15.02.2021 hagi lisa

13). Töövõtja tasunõue on VÕS § 637 alusel muutunud sissenõutavaks, kuivõrd töö on valmis

ning töö on töövõtja poolt tellijale üle antud.

Töövõtulepingu p-st 5.1. tuleneb, et tellija on kohustatud õigeaegselt finantseerima töövõtjat

käesolevas lepingus kokkulepitud mahus ja korras vastavalt tellija poolt aktsepteeritud teostatud

tööde aktidele ja arvetele. Sealjuures on töövõtulepingu p-i 5.2. alusel tellija kohustatud viie

tööpäeva jooksul arvates arve esitamist aktsepteerima ja/või tagasi lükkama tööde teostamise

aktid. Tellija ei ole teostatud töödele ega teostatud tööde aktidele mistahes pretensioone esitanud.

Töövõtulepingu p 8.1. sätestab, et lepinguga enesele võetud kohustuse täitmata jätmise eest või

mittenõuetekohase täitmise eest vastutavad pooled lepinguga ja Eesti Vabariigis kehtivate

seadustega kehtestatud ulatuses ja korras.

2-21-2381

Eeltoodust johtuvalt on kostja rikkunud 24.10.2019 sõlmitud töövõtulepingust tulenevat

töövõtutasu maksmise kohustust: OÜ Viskari on jätnud tasumata Saveka Torutööd OÜ arve nr

19135 (15.02.2021 hagi lisa 4) osaliselt, summas 24 000 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli

15.01.2020, seega muutus rahaline kohustus sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 alusel 16.01.2020;

OÜ Viskari on jätnud tasumata Saveka Torutööd OÜ arve nr 19148 (15.02.2021 hagi lisa 7) täies

ulatuses, summas 15 360 eurot. Summa 10 240 euro tasumise tähtaeg oli 28.01.2020, seega

kohustus muutus sissenõutavaks 29.01.2020, summa 2560 euro tasumise tähtaeg 05.02.2020,

seega kohustus muutus sissenõutavaks 06.02.2020, summa 2560 euro tasumise tähtaeg

15.02.2020, seega kohustus muutus sissenõutavaks 16.02.2020; OÜ Viskari on jätnud tasumata

Saveka Torutööd OÜ lisatööde arve nr 19150 (15.02.2021 hagi lisa 9, 10) täies ulatuses, summas

10 029,60 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 28.01.2020, seega muutus kohustus sissenõutavaks

29.01.2020.

VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 103 lg 1 alusel võlgnik

vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et

kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohtupraktika kohaselt ei ole rahalise kohustuse

rikkumine üldreeglina vabandatav (Riigikohtu 12.06.2006 otsus nr 3-2-1-50-06, p 15). VÕS §

101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Eeltoodust johtuvalt nõuab Saveka Torutööd OÜ OÜ-lt Viskari 24.09.2019 sõlmitud

töövõtulepingust tuleneva rahalise põhikohustuse täitmist summas 49 389.60 eurot (24 000 + 15

360 + 10 029.60).

Hageja viivisenõuded 24.10.2019 sõlmitud töövõtulepingust

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Poolte vahel 24.10.2019 sõlmitud töövõtulepingu (15.02.2021 hagi lisa 3) p 6.4. sätestab, et

lepinguga määratud maksetähtaegade rikkumise korral on töövõtjal õigus nõuda tellijalt

viivitusintressi (viivist) 0,1% tasumisele kuuluvast summast päevas iga viivitatud päeva eest.

Seega on Saveka Torutööd OÜ-l õigus nõuda 24.10.2019 sõlmitud töövõtulepingust tulenevate

rahaliste kohustuste sissenõutavaks muutumisest alates viivist lepingujärgses määras.

24.10.2019 sõlmitud töövõtulepingust on tellijal täitmata järgmised rahalised kohustused: arve nr

19135 (15.02.2021 hagi lisa 4) on tasumata 24 000 euro ulatuses, tasumise tähtajaga 15.01.2020;

arve nr 19148 summas 15 360 eurot (15.02.2021 hagi lisa 7), tasumise tähtaegadega: (i) summa

10 240 eurot 28.01.2020, (ii) summa 2560 eurot 05.02.2020, (iii) summa 2560 eurot 15.02.2020;

arve nr 19150 (15.02.2021 hagi lisa 9, 10) summas 10 029.60 eurot, tasumise tähtajaga

28.01.2020.

Hageja palub kostjalt välja mõista 15.02.2021 hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivised summas 19 211.05 eurot (9528 + 3932.16 + 962.56 + 936.96 + 3851.37).

2-21-2381

Hageja palub kohtul TsMS § 367 alusel välja mõista viivised otsuse tegemiseni kindlas summas

(s.h. hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavad viivised) ja edasi lepingujärgses viivisemääras

0,1% päevas põhinõude summalt 49 389.60 eurot (24 000 + 15 360 + 10 029.60) (15.02.2021

hagi lisad 4, 7, 9, 10) kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viivised kokku mitte suuremas

summas kui 49 389.60 eurot.

Hageja nõuded 06.11.2019 hinnapakkumise alusel sõlmitud töövõtulepingust

Saveka Torutööd OÜ edastas vastavalt OÜ Viskari telefonitsi edastatud soovile 06.11.2019

hinnapakkumise tööde teostamiseks, mis seisnesid Xxx kinnistule planeeritud hoonete

vundamendi aluse väljakaeve ja drenaaži ehitustöödes (15.02.2021 hagi lisa 6). Hinnapakkumise

kohaselt olid tööde maksumuseks ühe hoone kohta 16 824 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o

kokku 20 188.80 eurot. Saveka Torutööd OÜ 06.11.2019 hinnapakkumine oli pakkumus (ofert)

VÕS § 16 lg 1 mõttes.

OÜ Viskari seaduslik esindaja R T aktsepteeris Saveka Torutööd OÜ pakkumuse poolte

seaduslike esindajate vahelises telefonikõnes. Seega andis eeltooduga OÜ Viskari nõustumuse

(aktsepti) Saveka Torutööd 06.11.2019 hinnapakkumisele VÕS § 20 lg 1 mõttes. Eeltooduga ja

kooskõlas VÕS § 9 lg-ga 1 on pooled sõlmitud hageja 06.11.2019 hinnapakkumise alusel

töövõtulepingu.

Seega oli töövõtulepingu esemeks Xxx kinnistule planeeritud hoonete vundamendi aluse

väljakaeve ja drenaaži ehitustööd (15.02.2021 hagi lisa 6). Töövõtulepingu hinnaks oli 16 824

eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 20 188.80 eurot ühe hoone kohta.

Töövõtja asus töövõtulepingu esemeks olevaid töid teostama. Töövõtja esitas tellijale teostatud

tööde akti nr 3 (15.02.2021 hagi lisa 8, lk 2), mille kohaselt oli töövõtja teostanud järgmised

tööd: maja nr 3: hoone vundamendialuse väljakaeve ja killustikuga põhja tegemine, drenaaži

ehitus ümber hoone; maja nr 1: hoone vundamendialuse väljakaeve ja killustikuga põhja

tegemine, drenaaži ehitus ümber hoone. Tööde teostamise akti nr 3 kohaselt kuulusid

akteerimisele tööd kogusummas 33 648 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 40 377.60 eurot.

Saveka Torutööd OÜ edastas eeltoodud akti alusel Viskari OÜ-le arve nr 19149 summas 40

377.60 eurot (15.02.2021 hagi lisa 8) tähtajaga 28.01.2020 tasumiseks. Arve on tellija poolt

tasumata. Töövõtja edastas tellijale teostatud tööde akti nr 5 (15.02.2021 hagi lisa 11), mille

kohaselt oli töövõtja teostanud järgmised tööd: maja nr 2 – hoone vundamendialuse väljakaeve ja

killustikuga põhja tegemine, drenaaži ehitus ümber hoone. Tööde teostamise akti nr 5 kohaselt

kuulusid akteerimisele tööd kogusummas 16 824 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku

summas 20 188.80 eurot. Saveka Torutööd OÜ edastas eeltoodud akti alusel Viskari OÜ-le arve

nr 20008 summas 20 188.80 eurot tähtajaga 28.02.2020 tasumiseks (15.02.2021 hagi lisa 12).

Arve on tellija poolt tasumata.

Saveka Torutööd OÜ on kokkulepitud töö teostanud ja tellijale üle andnud, mida muuhulgas

kinnitavad teostatud tööde aktid: akt 3 (15.02.2021 hagi lisa 8) ja akt 5 (15.02.2021 hagi lisa 11).

Samuti töövõtja poolt koostatud ja tellijale 06.01.2020 edastatud Xxx hoonete vundamentide

teostusjoonised (lisa 1) ning töövõtja poolt tellijale 13.01.2020 edastatud vundamentide

kandevõime mõõtmise protokoll (lisa 2). Tellija ei ole esitanud ka mistahes pretensioone

teostatud töödele. Töövõtja tasunõue on VÕS § 637 alusel muutunud sissenõutavaks, kuivõrd töö

on valmis ning töö on töövõtja poolt tellijale üle antud.

2-21-2381

VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu.

Kostja on rikkunud 06.11.2019 hinnapakkumise alusel sõlmitud töövõtulepingust tulenevat raha

maksmise kohustust: OÜ Viskari on jätnud tasumata Saveka Torutööd OÜ lisatööde arve nr

19149 (15.02.2021 hagi lisa 8) täies ulatuses, summas 40 377.60 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli

28.01.2020, seega muutus kohustus sissenõutavaks 29.01.2020; OÜ Viskari on jätnud tasumata

Saveka Torutööd OÜ lisatööde arve nr 20008 (15.02.2021 hagi lisa 12) täies ulatuses, summas

20 188.80 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 28.02.2020, seega muutus kohustus sissenõutavaks

01.03.2020.

VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 103 lg 1 alusel võlgnik

vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et

kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohtupraktika kohaselt ei ole rahalise kohustuse

rikkumine üldreeglina vabandatav.

VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Eeltoodust johtuvalt nõuab Saveka Torutööd OÜ OÜ-lt Viskari 06.11.2019 hinnapakkumise

alusel sõlmitud töölepingust tuleneva rahalise põhikohustuse täitmist summas 60 566.40 eurot

(40 377.60 + 20 188.80) (Riigikohtu 12.06.2006 otsus nr 3-2-1-50-06, p 15.).

Hageja viivisenõuded 06.11.2019 hinnapakkumise alusel sõlmitud töövõtulepingust

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas.

Seega on Saveka Torutööd OÜ-l õigus nõuda 06.11.2019 hinnapakkumise alusel sõlmitud

töövõtulepingust tulenevate rahaliste kohustuste sissenõutavaks muutumisest alates viivist

seadusjärgses määras. 06.11.2019 hinnapakkumise alusel sõlmitud töövõtulepingust on tellijal

täitmata järgmised rahalised kohustused: arve nr 19149 (15.02.2021 hagi lisa 8) summas 40

377.60 eurot, tasumise tähtajaga 28.01.2020; arve nr 20008 (15.02.2021 hagi lisa 12) summas 20

188.80, tasumise tähtajaga 28.02.2020.

Hageja palub kostjalt välja mõista 15.02.2021 hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivised summas 4948.47 eurot (3390.18 + 1558.29).

Hageja palub kohtul TsMS § 367 alusel välja mõista viivised otsuse tegemiseni kindlas summas

(s.h. hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised) ja edasi VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud viivisemääras põhinõude summalt 60 566.40 eurot (40 377.60 + 20

188.80) (15.02.2021 hagi lisad 8, 12) kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viivised kokku

mitte suuremas summas kui 60 566.40 eurot.

Hageja ei nõustu kostja 08.11.2021 vastuses (p 1.3) esitatud väitega, et hageja tasunõue on 96

217 euroga ära piiratud. Hageja tõi 29.03.2021 hagiavalduse terviktekstis esile (p 2.1.1), et

töövõtulepingu p-s 6.2. sätestati, et Tööde maksumus võib muutuda vastavalt töömahu

2-21-2381

muutumisega, mis on tingitud põhitellija nõuetega ja tegelikke mahtude teostamisega (Saveka

Torutööd OÜ 15.02.2021 hagi lisa 3). Kosja väide, et hageja tasunõue on 96 217 euroga piiratud,

on vastuolus pooltevahelise 24.10.2019 töövõtulepinguga ja poolte faktilise käitumisega

töövõtulepingu täitmisel. Pooled ei ole kokku leppinud siduvas eelarves VÕS § 639 lg 1 mõttes.

Vastupidi, 24.10.2019 töövõtulepingu p-iga 6.2 lepiti kokku mittesiduvas eelarves.

Hageja ei nõustu kostja 08.11.2021 vastuses (p 1.6) esitatud väitega, et hageja on ehitustöö hinda

ühepoolselt ilma õigusliku aluseta ca 70% suurendanud. Hageja ei nõustu ka kostja 08.11.2021

vastuses (p 1.7) esitatud väitega, et hageja ja kostja ei ole Töövõtulepingu eelarvet muutnud ega

lisatööde tegemises kokku leppinud.

Hageja tõi hagiavalduse terviktekstis esile, et pooled sõlmisid kaks töövõtulepingut:

-

24.10.2019 töövõtulepingu (vt 15.02.2021 hagiavalduse lisa 3), mille esemeks oli Rae

vald, xxx sisetrasside ehitus;

-

töövõtulepingu 06.11.2019 hinnapakkumise alusel (vt 29.03.2021 hagiavalduse

tervikteksti p 2.3 ja 15.02.2021 hagiavalduse lisa 6), mille esemeks oli Xxx kinnistule

planeeritud hoonete vundamendi aluse väljakaeve ja killustikuga põhja tegemine ning

drenaaži ehitus ümber hoone (kolm hoonet: majad nr 1, nr 2, nr 3).

Asjaolu tõendamiseks, et pooled sõlmisid 06.11.2019 hinnapakkumise alusel töövõtulepingu,

esitab hageja taotluse oma seadusliku esindaja vande all ülekuulamiseks. Saveka Torutööd OÜ

juhatuse liige R L oli isikuks, kellele OÜ Viskari seaduslik esindaja R T helistas ning esitas

soovi 06.11.2019 hinnapakkumises kirjeldatud tööde tellimiseks (s.o kolme hoone vundamendi

aluse väljakaeve teostamiseks, killustikuga põhja tegemiseks ning drenaaži ehituseks ümber

hoone). Hageja koostas vastavalt kostja telefoni teel esitatud tellimusele 06.11.2019

hinnapakkumise (15.02.2021 hagiavalduse lisa 6) ning kostja aktsepteeris eelviidatud

hinnapakkumise telefoni teel.

Hageja tõi hagiavalduse terviktekstis ka esile (hageja 29.03.2021 hagiavalduse tervikteksti p

2.1.4), et kostja tellis seoses Xxx kinnistusiseste trasside ehitusega (nn. 24.10.2019

töövõtuleping) telefoni teel hagejalt lisatööd, mis seisnesid järgnevas:

-

drenaažitorustiku rajamine kaevust SKK-2 maja 1 telgede 1 ja E nurga juurde Väike-Rae

parkla all;

-

Xxx parklate aluse ehitus;

-

kaevukehade pikendamine Väike-Rae tee kaevud SK-25VR, K-21VR, D-24RP;

-

kaevukehade pikendused Raki teel kaevud SKK-19 ja KK19.

Asjaolu tõendamiseks, et kostja tellis hagejalt eelkirjeldatud lisatööd, esitab hageja taotluse oma

seadusliku esindaja vande all ülekuulamiseks. Saveka Torutööd OÜ juhatuse liige R L oli

isikuks, kellele OÜ Viskari seaduslik esindaja R T helistas ning esitas soovi eelkirjeldatud

lisatööde tellimiseks. Hageja esitab täiendavalt ka e-kirjavahetuse, milles tehti hagejale

teatavaks, et Xxx vertikaalplaneeringut on muudetud, lisaks on pikendatud sadeveetrassi parkla

nurkadesse ja gaasitorustikku (lisa 1). Eelviidatud muudatused tingisidki lisatööde tellimise ja

teostamise.

Tõsiasja, et kostja sooviks oli tellida eelviidatud lisatööd (s.h Xxx parklate ehituse), kinnitab mh

ka kostja enda poolt 08.11.2021 vastuses esitatud. Nimelt nähtub kostja vastusest, et Xxx parkla

ala on rajatud. Hageja märgib siiski ära, et tema mingisugust kasvupinnast kõnealusele parkla

alale ladustanud ei ole, vaid hageja poolt ladustati kooritud muld kõrvale tulevasele haljasalale.

Kostja ei ole varasemalt esitanud mitte ühtegi märkust seoses mulla ladustamisega.

2-21-2381

Paljasõnaline ja ebaõige on kostja väide, et ta ei ole tellinud seoses Xxx kinnistusiseste trasside

ehitusega seoses lisatöid. Hageja on esile toonud ja tõendanud, et ta on eelviidatud lisatööd

teostanud (hageja 15.02.2021 hagiavalduse lisa 9) ning et eelviidatud lisatööd ei olnud hõlmatud

24.10.2019 töövõtulepingu esemeks olnud töödega.

24.10.2019 töövõtulepingu (15.02.2021 hagi lisa 3) p 1.2 kohaselt on lepingu lisa nr 1 Saveka

Torutööd OÜ hinnapakkumine 30.09.2019 (15.02.2021 hagi lisa 2). 30.09.2019 hinnapakkumise

kohaselt on töömahtu loetelu järgmine: Veetrassi ehitus; Veekaev; Kanalitrassi ehitus;

Sadeveetrassi ehitus; Gaasitrassi ehitus; Pinnase väljakaeve. Võrreldes eelviidatud tööde loetelu

kostja tellitud lisatöödega, nähtub üheselt, et tellitud lisatööd ei olnud hõlmatud 30.09.2019

hinnapakkumise ja 24.10.2019 töövõtulepinguga. Drenaažitorustiku rajamine kaevust SKK-2

maja 1 telgede 1 ja E nurga juurde Väike-Rae parkla all, Xxx parklate aluse ehitus, kaevukehade

pikendamine Väike-Rae tee kaevud SK-25VR, K-21VR, D-24RP ning kaevukehade pikendused

Raki teel kaevud SKK-19 ja KK19 ei olnud hõlmatud eelviidatud hinnapakkumisega ega olnud

sellega seonduvad tööd.

Hagejale jääb ka arusaamatuks, et juhul, kui kostja ei ole eelviidatud lisatöid tellinud (millega

hageja ühelgi juhul ei nõustu), siis millisel õiguslikul alusel siis hageja eelviidatud tööd teostas ja

millisel alusel need kostja kasutusele võttis. Hageja kordab, et tellitud lisatööd ei olnud oma

olemuselt seotud 30.09.2019 hinnapakkumises kirjeldatud töödega.

Hageja ei nõustu kostjaga ka selles, et kostja ei ole tellinud 06.11.2019 hinnapakkumise alusel

töid, mis seisnesid Xxx kinnistule planeeritud hoonete vundamendi aluse väljakaeves ja

killustikuga põhja tegemises ning drenaaži ehituses ümber hoone (kolm hoonet: majad nr 1, nr 2,

nr 3). Esiteks selgitab hageja, et ka 06.11.2019 hinnapakkumises kirjeldatud tööd ei ole kuidagi

olemuslikult seotud 30.09.2019 hinnapakkumises kirjeldatud töödega. Teiseks tuleb arvesse

võtta asjaolu, et pooled sõlmisid 30.09.2019 hinnapakkumise alusel 24.10.2019 töövõtulepingu.

Alles seejärel ilmnes kostjal soov täiendavate tööde teostamiseks, mille alusel hageja koostaski

06.11.2019 hinnapakkumise ning mille kostja aktsepteeris. Kolmandaks tuleb arvesse võtta

asjaolu, et hageja on eelviidatud tööd teostanud (15.02.2021 hagiavalduse lisad 8 ja 11),

koostanud ja kostjale edastanud ka Xxx hoonete vundamentide teostusjoonised ning

vundamentide kandevõime mõõtmise protokollid (29.03.2021 hagiavalduse tervikteksti lisad 1,

2). Kostja ei ole teostatud töödele esitanud mistahes pretensioone. Neljandaks juhib hageja

tähelepanu tõsiasjale, et kostja ehitas eelviidatud hageja poolt rajatud vundamentidele hooned ja

nimetatud hoonetes olevad korterid on müüdud (lisa 2). Ainuüksi eeltoodu kinnitab tõsiasja, et

kostjal oli soov ja tahe tellida hagejalt eelviidatud hoonete vundamendi aluse väljakaeve ja

killustikuga põhja tegemise ning drenaaži ehituse ümber hoone tööd. Ilma eelviidatud tööde

teostamiseta hooneid rajada võimalik ei olnud.

Hageja ei nõustu kostja 08.11.2021 vastuses esitatuga (p 1.11), et töövõtulepingus kokkulepitud

tööd on lõpetamata või et hageja jättis tööde tegemise pooleli ja lahkus objektilt. Hageja ei

paigaldanud valitsevate ilmastikuolude tõttu talvel gaasikappi, lisaks oleks gaasikapp maja

ehitusele ette jäänud. Gaasikapi paigaldamine oli planeeritud soojemate ilmade saabumise järel.

Hageja selgitab, et teostamata gaasitööde eest (mille kostja ise teostas) ta kostjalt töövõtutasu ei

nõuagi – hageja nõuab töövõtutasu vastavalt tegelikult teostatud ja üle antud tööde aktidele

(15.02.2021 hagi lisad 4, 7, 9).

Ebaõige on ka kostja väide, et kostjale jäeti üle andmata ehitustöödega seotud

täitedokumentatsioon. Esiteks on hageja kõik kokkulepitud tööd teostanud ja need aktidega üle

andnud (15.02.2021 hagi lisad 4, 7, 8, 9, 11). Kostjale oli ja on seni tagatud ligipääs kogu

projektdokumentatsioonile läbi dropbox-keskkonna kuivõrd kostja töötajad A A ja R T (e-posti

2-21-2381

aadress xxx) on jätkuvalt lisatud juurdepääsuõiguslike isikute hulka (lisad 3 ja 4). Teiseks

sätestab VÕS § 644 lg 1, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest

töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest

teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 alusel peab oma majandus- või kutsetegevuses

töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt

kirjeldama. Kostja ei ole eelviidatud väidetavatest puudustest (mille olemasolu hageja ei mööna)

teavitanud mõistliku aja jooksul, s.t kostja ei ole teatanud hagejale töö lepingutingimustele

mittevastavusest õigeaegselt.

VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest

õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö

lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele

mittevastavusele tugineda.

Lisaks sätestab 24.10.2019 töövõtulepingu (15.02.2021 hagi lisa 3) p 5.2. tellija kohustuse viie

tööpäeva jooksul arvates arve esitamisest aktsepteerida ja/või tagasi lükata tööde teostamise

aktid. 24.10.2019 töövõtulepingu p 9.2. alusel on tellija kohustatud vastava üleandmise-

vastuvõtmise akti viie kalendripäeva jooksul arvates saamisest allakirjutatult Töövõtjale

tagastama. Vastuvõtmisest keeldumise korral peab tellija eelnimetatud tähtaja jooksul esitama

Töövõtjale motiveeritud otsuse vastuvõtmisest keeldumise kohta. Kostja eeltoodut järginud ei

ole.

Kostja väidab oma 08.11.2021 vastuse p-s 1.14, et oli sunnitud osaliselt ise hageja poolt

lõpetamata ehitustööd lõpuni viima. Kostja on kõnealused pretensioonid esitanud alles

08.11.2021 kostja vastuses. Hageja esitab ülevaatlikkuse huvides esitatud arved ja nende

tasumise tähtajad alljärgnevalt tabelikujul võrreldes kostja 08.11.2021 vastuse esitamise ajaga:

Eeltoodust nähtub üheselt, et kostja ei ole töövõtulepingus sätestatud viie kalendripäeva jooksul

arve saamisest esitanud hagejale motiveeritud otsust vastuvõtmisest keeldumise kohta. Kostja ei

ole ka vastupidist mingil moel tõendanud. Lisaks eeltoodule on möödunud mõistlik aeg töö

mittevastavusest teatamisest VÕS § 644 mõttes, kuivõrd kostja on esitanud pretensioonid pea

kaks aastat hiljem.

Kostja on esile toonud, et ta esitas 15.06.2020 hagejale pretensiooni seoses asjaoluga, et tööd

olid osaliselt lõpetamata. Hageja likvideeris 15.06.2020 e-kirjas toodud puudused. Eeltoodust

hoolimata ei esitanud kostja eelviidatud pretensiooni mõistliku aja jooksul tööde üle andmisest –

kostja esitas pretensiooni 15.06.2020, samas kui hageja poolt esitatud arve nr 19148 (Xxx

kinnistusiseste trasside ehitus tööperioodil 2019.a detsember) viimase osamakse tasumise tähtaeg

oli 15.02.2020, s.o rohkem kui neli kuud varem. Veelgi enam, kostja pidi pretensioonid esitama

24.10.2019 töövõtulepingu p-de 5.2 ja 9.2 alusel viie kalendripäeva jooksul, kuid ei teinud seda.

Kostjal puudub õigus tugineda väidetavatele puudustele hageja töös.

Puutuvalt kostja väidetesse, et hageja ei ole kinni pidanud tööde lõpptähtajast, märgib hageja, et

eeltoodu on kostja poolt täielikult tõendamata, kuigi TsMS § 230 lg 1 alusel lasub

tõendamiskoormis kostjal. Veelgi enam, VÕS § 159 lg 2 alusel kaotab kahjustatud pool õiguse

leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele

lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja ei ole enne 08.11.2021 vastust leppetrahvi

tasumise nõuet hagejale esitanud. Olukorras, kus kostja enda sõnul olid tööd 15.06.2020

lõpetamata, on ca 17 kuud hiljem esitatud leppetrahvinõue esitatud igal juhul hilinenult.

Kostja taotleb kohtuliku ehitusekspertiisi määramist eesmärgiga teha kindlaks ehitustööde

rahaline väärtus. Hageja hinnangul ei ole kõnealuse ehitusekspertiisi määramine põhjendatud ega

2-21-2381

vajalik. Hageja märgib siiski etteruttavalt, et juhul, kui kohus otsustab ehitusekspertiisi määrata,

soovib hageja esitada ka omalt poolt küsimused eksperdile. Esiteks on hageja esile toonud ja

tõendanud, et pooled on töövõtulepingute esemeks olevate tööde maksumused kokku leppinud.

Kõnealuste tööde täiendava maksumuse hindamine ei ole vajalik, kuivõrd VÕS § 8 lg 2 alusel on

leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 635 lg 1 alusel kohustub töövõtulepinguga

üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu

kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. See tähendab, et

lepingupoolele (tellijale) on leping kohustuslik osas ka, mis käsitleb kokkulepitud tasu maksmist.

Antud lepingulist kohustust ei ole võimalik ümber vaadata ehitusekspertiisiga. Teiseks on hageja

esile toonud, et ta on kõik kokkulepitud tööd teostanud ja kostja pole esitanud ühtegi tõendit

selle kohta, et keegi kolmas oleks hageja poolt teostatud tööd teinud. Kolmandaks, isegi juhul,

kui hageja ei oleks kõiki lepingu esemeks olevaid töid teostanud (millega hageja ühelgi juhul ei

nõustu), on hageja esile toonud, et kostja on kaotanud õiguse tugineda väidetavatele puudustele

töös, kuna ei ole neist teavitanud vastavalt töövõtulepingule viie kalendripäeva jooksul ega ka

mõistliku aja jooksul VÕS § 644 mõttes.

II Kostja vastuväited

2. Kostja hagi ei tunnista.

Hageja tasunõue on töövõtulepinguga vastuolus. 21.10.2019 hageja ja kostja vahel sõlmitud

töövõtulepingu p 2.1, 6.1 ja 6.2 kohaselt kohustus hageja hiljemalt 20.12.2019 valmis ehitama

Xxx sisetrassid ja kostja kohustus tööde eest tasuma 96 217 eurot.

VÕS § 639 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale

kas siduv või mittesiduv.

Eeltoodust tulenevalt on hageja tasunõue 96 217 eurot ära piiratud.

Töövõtulepingu p 6.3 kohaselt lepiti tööde eest tasumine kokku: esimene osa - käibemaksuta

summast 80%; teine osa – nn käibemaksuta summast 20%; kolmas osa – nn käibemaksu osa

20%..

Hagiavalduse p 1.4 – 1.5 kohaselt on hageja kostjale tasunud (17 532 + 26 599.68 + 15 000) 59

131.68 eurot. Seega töövõtulepingu kohaselt on hagejal tööde nõuetekohase teostamise korral

õigus veel saada (96 217 – 59 131.68) 37 085.32 eurot. Samas hagiavalduse p 1.12 kohaselt

kostja justkui võlgneks hagejale veel 109 956 eurot. Teisisõnu kuigi töövõtulepingus lepiti tööde

maksumuseks kokku 96 217 eurot, kostja on hagejale tasunud 59 131.68 eurot, on kostja justkui

hagejale veel võlgu 109 956 eurot. Seega hagi kohaselt peaks kostja Töövõtulepingu alusel

hagejale maksma mitte töövõtulepingus kokku lepitud 96 217 eurot, vaid (59 131.68 + 109 956)

169 087.68 eurot. Siit tulenevalt hageja on ehitustöö hinda ühepoolselt ilma õigusliku aluseta ca

70% suurendanud.

Hageja ja kostja ei ole Töövõtulepingu eelarvet muutnud ega lisatööde tegemises kokku

leppinud. Hageja ei saa ühepoolselt teostada ehitustöid ja siis hiljem nende eest kostjalt tasu

nõuda. Selline nõue ei baseeru seadusel. Töövõtulepingut ei ole võimalik muuta selliselt, et

hageja saadab kostjale akti ja arve. Kostja on lähtunud Töövõtulepingus kokkulepitust.

Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-89-12 p 27 kohaselt kolleegiumi arvates on taunitav töövõtjate

praktika, mille järgi ollakse valmis tegema lisatöid või muudatusi, kuid ei lepita hinna muutmises

2-21-2381

kokku ega teatata enne nende mõjust lepingu hinnale, pannes tellija hiljem ebaõiglasse olukorda,

kus temalt nõutakse töövõtja ühepoolselt arvestatud tasu.

Hagejal on tööd lõpetamata ja üle andmata

VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on

tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse

vastuvõetuks.

Hagejal ei ole õigust töövõtulepingu alusel veel saamata 37 085.32 eurot (rääkimata 109 956

eurot) nõuda, sest töövõtulepingus kokkulepitud tööd on lõpetamata. Hageja jättis tööde

tegemise pooleli ja lahkus objektilt. Samuti jäeti vastuolus Töövõtulepingu p 3.2.13 ja 3.2.15 üle

andmata ehitustöödega seotud täitedokumentatsioon (kaetud tööde aktid, teostusjoonised,

ehituspäevikud jne).

Kuivõrd tööd jäid lõpetamata, ei olnud kostjal ka võimalik ehitustööde eest lõpuni tasuda.

Konkreetsemalt jättis hageja tegemata ja/või ehitas puudustega: Hoonetesse Xxx ja Xxx on

ehitamata sisseviigud vee-, sadeveekanalisatsiooni- , reoveekanalisatsiooni- ja gaasivarustuse

torustikele; Hoonesse Xxx 3 on ehitamata sisestus gaasivarustuse torustikule. Veevarustuse

torustiku sisests on ehitatud selleks mitte ettenähtud asukohta; Kinnistu Xxx gaasivarustuse B

kategooria torustiku liitumispunktist koos gaasi rõhuregulaatorkapiga kuni hoone sisestuseni,

milles asub peamõõdusõlm on välja ehitamata. Olemasolev kinnistu gaasivarustuse

jaotustorustik on osaliselt valesti ehitatud ja vajab ümberehitamist; kõik kinnistul asuvad

sadevetekanalisatsiooni- ja reovee kanalsatsiooni kaevude päised vajavad reguleerimist ette

nähtud kõrgusele koos kaevude pikendamisega; Platsitööde teostamisega ehituselt eemaldatud

kasvupinnas on ladustatud hoonete Xxx/1 ja Xxx/2 parkla alale ja vajab ümber teisaldamist.

Lisaks eeltoodule veel hulgaliselt väiksemaid lõpetamata töölõike.

Vältimaks hagejapoolsete kohustuste rikkumisega kostjale suurema kahju tekkimist oli kostja

sunnitud osaliselt ise hageja poolt lõpetamata ehitustööd lõpuni viima.

Kuigi Töövõtulepingu järgi oli kostja kohustatud ehitustööd lõpetama hiljemalt 20.12.2019, siis

olid need veel 15.06.2020 lõpetamata. Selle kohta esitas kostja hagejale ka pretensiooni (lisa 1).

Hageja ei ole ka ise tõendanud, et ta on kõik Töövõtulepingus kokkulepitud tööd nõuetekohaselt

teostanud. Hageja on esitanud Töövõtulepingus tehtud tööde väidetava teostamise kohta Rae

valla 05.05.2020 korralduse kasutusloa väljastamise kohta (hagiavalduse lisa 13). Samas

ehitustööd, mille kohta see kasutusluba väljastati, Töövõtulepingus kokkulepitud töödega ei

seondu. Nimelt Töövõtulepinguga tellis kostja hagejalt Xxx sisetrassid, kuid kõnealuse

korralduse p 1.1 nähtuvalt anti kasutusluba hoopis teistel aadressidel asuvatele trassidele (Xxx

tänav jne).

Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud, sest tööd on lõpetamata.

Täiendavalt on kostjal õigus tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 alusel keelduda. Töövõtulepingu p

6.7 kohaselt kui Töövõtja ei ole kinni pidanud tööde lõpptähtajast, kohustub ta tasuma

leppetrahvi 0,1% lepingusummast päevas, kuid mitte rohkem kui 10% kogu lepingu

maksumusest. Selguse mõttes kostja avaldab, et kuivõrd hageja ei ole eelnimetatud leppetrahvi

vabatahtlikult tasunud, siis kostja nõuab selle tasumist. Vastava nõude kohtulik esitamine

otsustatakse menetlusökonoomsel põhjusel pärast ehitusekspertiisi tulemuste teatavaks saamist.

2-21-2381

Hageja viivisnõue – kuivõrd hageja tasunõue on alusetu, siis on alusetu ka viivisnõue.

Hageja jättis töövõtulepingu raames ehitustööde teostamise pooleli ja lahkus objektilt. Kostja

taotleb kohtul määrata ehituslik ekspertiis eesmärgiga kindlaks teha ehitustööde rahaline väärtus,

mille hageja töövõtulepingu raames teostas. Seejärel võrreldes juba kostja poolt hagejale tasutud

summasid on võimalik tuvastada, kas hagejal on töövõtulepingu alusel veel tasunõue või mitte.

Nimelt juhul, kui kostja on hagejale rohkem tasunud, kui hageja on töövõtulepingu raames

ehitustöid teostanud, siis hagejal enam kostja vastu tasunõuet olla ei saa. Eeltoodust tulenevalt

palus kostja läbi viia kohtulik ekspertiis.

Kostja soovib täiendavalt rõhutada, et hageja pole tõendanud hageja poolt koostatud 06.11.2019

hinnapakkumise alusel töövõtulepingu sõlmimist, sh hageja pole tõendanud kostja poolt

06.11.2019 hinnapakkumises välja toodud tööde maksumuse aktsepteerimist. Tõendamata on

hageja väited, mis puudutavad pooltevahelist väidetavat telefonivestlust seoses 06.11.2019

hinnapakkumisega.

Hageja pole tõendanud 24.10.2019 töövõtulepingu (dtl 36) alusel lisatööde tellimist, sh hageja

pole tõendanud kostja poolt lisatööde maksumuse aktsepteerimist. Tõendamata on hageja väited,

mis puudutavad pooltevahelist väidetavat telefonivestlust seoses lisatöödega.

Siinse tsiviilasja raames teostati ekspertiis. Kostja on 25.09.2023 menetlusdokumendis (dtl 77)

põhjendanud, et ekspertarvamus on suures osas ebausaldusväärne. Näiteks ekspert on teinud

ehituspäeviku pinnalt valikulisi järeldusi. Ühelt poolt on ekspert osundanud, et ehituspäeviku

(kui ekspertiisi ühe põhilisema algmaterjali) sissekanded on napid, juhuslikud, arusaamatud ja

eksitavad, teiselt poolt on ekspert asunud selle sama ehituspäeviku arusaamatute, eksitavate jms

sissekannete pinnalt tegema valikulisi järeldusi. Seega kostja on seisukohal, et siinses asjas

koostatud ekspertarvamus ei tõenda hageja poolt vaidlusaluste tööde teostamist. Küll aga saab

ekspertarvamusega nõustuda ses osas, mis puudutab ehitusdokumentatsiooni puudulikkust. Just

nõuetekohane ehitusdokumentatsioon (hageja kohustus oli koostada ja esitada kostjale

nõuetekohane ehitusdokumentatsioon) on see, millest lähtuvalt saab hinnata kas hageja on töid

teostanud, mis ulatuses on hageja töid teostanud, kas tööd vastavad ehitusnõuetele. Ekspert tõi

ekspertarvamuses välja (punkt 3.1. (6.)), et hageja pole mh koostanud kaetud tööde akte, mis on

torustike ehitamise puhul ülimalt tähtis dokument ning mille alusel saab tuvastada, kas torustike

paigaldus vastab ehitusnõutele või mitte.

Seega isegi kui hüpoteetiliselt lähtuda eeldusest, et hageja on teostanud kõik tööd (jättes

hüpoteetiliselt kõrvale ka tööde (ja lisatööde) maksumusega (pooltevaheline hinnakokkulepe)

seotud asjaolud), mis seonduvad hageja nõudega, siis kostjal on VÕS § 111 lõikest 1 tulenev

õigus keelduda omapoolse tasumiskohustuse täitmisest nii kaua kui hageja pole täitnud

omapoolset kohustust esitada nõuetekohane ehitusdokumentatsioon (24.10.2019 allkirjastatud

töövõtulepingu punkt 3.2.13.). Seega juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja nõue on osaliselt

või tervikuna põhjendatud, siis kostja tugineb VÕS § 111 lg-le 1 ja 7 ning VÕS § 110 lg-le 5.

III Kohtu põhjendused

5. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause

kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

2-21-2381

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest

juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232

lg 1 kohaselt.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik

(töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud

tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

VÕS § 103 lg 1 alusel võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine

on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist.

VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest

töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest

teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele

mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul.

VÕS § 644 lg 2 sätestab, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija

peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.

VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest

õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö

lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele

mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski

lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja

hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

5. Harju Maakohtu menetluses on Saveka Torutööd osaühingu hagi osaühingu Kederer KV

(likvideerimisel, endise ärinimega osaühing Viskari) vastu võlgnevuse nõudes.

6. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt OÜ-lt Viskari välja mõista hageja Saveka

Torutööd OÜ kasuks töövõtutasu 24.10.2019 sõlmitud töövõtulepingust summas 49 389.60 eurot

ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 19 211.05 eurot.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõude summalt 49 389.60 eurot

lepingujärgses viivisemääras 0,1% päevas alates 16.02.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas

summas ja sealt edasi kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viiviseid mitte rohkem kui

summas 49 389.60 eurot.

Samuti palub hageja mõista kostjalt OÜ-lt Viskari hageja Saveka Torutööd OÜ kasuks välja

töövõtutasu 06.11.2019 hinnapakkumise alusel sõlmitud töövõtulepingust summas 60 566.40

eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 4948.47 eurot.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõude summalt 60 566.40 eurot VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras alates 16.02.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni

kindlas summas ja sealt edasi kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viiviseid mitte rohkem kui

summas 60 566.40 eurot.

Hageja palub määrata kindlaks menetluskulud ja jätta kõik menetluskulud kostja OÜ Viskari

kanda.

2-21-2381

7. Kostja hagi ei tunnista. Kostja hinnangul on hageja tasunõue vastuolus poolte vahel sõlmitud

töövõtulepinguga. Kostja hinnangul jättis hageja kokkulepitud tööd tähtajaks lõpetamata või tegi

need puudustega. Kostja pidi ise tööd lõpetama. Kostja hinnangul oli hageja tasunõue piiratud.

Pooled ei ole töövõtulepingu eelarvet muutnud ega lisatööde tegemises kokku leppinud.

8. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et

hagiav tuleb rahuldada.

9. Poolte vahel puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 24.10.2019 töövõtulepingu.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja täitis 24.10.2019 sõlmitud töövõtulepingust tulenevad

kohustused nõuetekohaselt ja kas hagejal tekkis õigus lepingus kokku lepitule lisaks õigus

täiendavate tööde tegemiseks ning kas kostjal tekkis kohustus eeltoodud tööde eest tasuda.

Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas pooled sõlmisid 06.11.2019 hinnapakkumise alusel

sõlmitud töövõtulepingu ja kas kostjal tekkis selle alusel hageja teostatud tööde eest maksmise

kohustus.

10.

24.10.2019 töövõtuleping

10.1. Hageja Saveka Torutööd OÜ edastas 19.03.2019 töövõtjana tellijale kostja Viskari OÜ-le

hinnapakkumise Xxx kinnistusiseste trasside ehitustööde teostamiseks. Pooltevaheliste

läbirääkimiste ja nõupidamiste tulemusel töövõtu ulatus muutus ja hageja edastas 30.09.2020

kostjale uue hinnapakkumise Xxx kinnistussiseste trasside ehitustööde teostamiseks. Muudetud

hinnapakkumise kohaselt oli tööde maksumuseks 80 181 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o

kokku 96 217 eurot (15.02.2021 hagi lisa 2). Pooled sõlmisid 30.09.2019 hinnapakkumise alusel

ja selles loetletud tööde teostamiseks 24.10.2019 töövõtulepingu (15.02.2021 hagi lisa 3).

Eeltoodud töövõtulepingu sõlmimise ja selles kokku lepitud hinna üle poolte vahel vaidlus

puudub.

10.2. Hageja asus teostama lepingus kokku lepitud töid ja esitas kostjale pinnase väljakaeve

tööde ja kopa teenuse eest arve nr 19118 summas 14 610 eurot, koos käibemaksuga 17 532

eurot. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja tasus arve 28.11.2019.

10.3. Hageja esitas kostjale 30.11.2019 Xxx kinnistusiseste trasside ehituse tööperioodi 2019.a

november eest arve nr 19135 summas 54 666.40 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku 65

599.68 eurot (15.02.2021 hagi lisa 4). Töövõtulepingu punktis 6.3. olid pooled kokku leppinud,

et kostja tasub arve kolmes osas: summa 43 733.12 euro tasumise tähtaeg 28.12.2019; summa 10

933.28 euro tasumise tähtaeg on 05.01.2020 ja summa 10 933.28 euro tasumise tähtaeg

15.01.2020.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja tasus 23.01.2020 26 599.68 eurot ja 14.02.2020 15

000 eurot. Arvest nr 19135 jäi kostjal tasumata 24 000 eurot.

10.4. 2019.a detsembris koostas hageja teostatud tööde kohta akti nr 2 (15.02.2021 hagi lisa 7, lk

3), mille kohaselt kuulus 24.10.2019 sõlmitud töövõtulepingu alusel perioodil 2019.a detsember

akteerimisele teostatud tööd kogusummas 12 800 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku

summas 15 360 eurot.

2-21-2381

Saveka Torutööd OÜ edastas Xxx kinnistusiseste trasside ehituse tööperioodi 2019.a detsember

eest Viskari OÜ-le arve nr 19148 summas 12 800 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku

15 360 eurot (15.02.2021 hagi lisa 7). Vastavalt pooltevahelisele töövõtulepingu p-le 6.3 oli: (i)

summa 10 240 euro tasumise tähtaeg 28.01.2020, (ii) summa 2560 euro tasumise tähtaeg

05.02.2020, (iii) summa 2560 euro tasumise tähtaeg 15.02.2020. Puudub vaidlus selles, et arve

on kostja poolt tasumata.

10.5. Hageja on 24.10.2019 töövõtulepingu alusel esitanud kostjale arveid kokku summas (17

532 + 65 599.68 + 15 360) 98 491.68 eurot. Poolte vahel 24.10.2019 sõlmitud töövõtulepingus

leppisid pooled kokku lepinguliste tööde maksumuses summas 96 217 eurot. Eeltoodust

tulenevalt ületas hageja tehtud tööde maksumus lepingujärgset maksumust (98 491.68 – 96 217)

2 247.68 eurot ehk ligikaudu 2,3% lepingus kokkulepitud maksumusest. Kohtu hinnangul ei ole

eeltoodud hinnaerinevus ehitustööde eripära arvestades oluline erinevus lepingus kokkulepitud

hinnast ja on kooskõlas poolte vahel 24.10.2019 töövõtulepingu punktis 6.2. kokku lepitud

mittesiduva eelarvega, mille kohaselt võib tulenevalt põhitellija nõuetest või tööde tegelikest

mahtudest lepingu maksumus muutuda.

10.6. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on poolte vahel 24.10.2019 sõlmitud

töövõtulepingus kokku lepitud hinnast tasunud (17 532 + 26 599.68 + 15 000) 59 131.68 eurot.

Vaidlus puudub selles, et töövõtulepingus kokku lepitud hinnast on kostjal tasumata (96 217 – 59

131.68) 37 085.32 eurot. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja 24.10.2019

töövõtulepingu alusel esitatud arvetest on kostjal tasumata (98 491.68 - 59 131.68) 39 360 eurot.

Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja esitatud arvest nr 19135 on kostjal tasumata 24 000 eurot.

10.7. Kostja vastuväidete kohaselt ei täitnud hageja oma 24.10.2019 töövõtulepingus kokku

lepitud kohustusi nõuetekohaselt, millest tulenevalt jättis kostja hageja esitatud arvest nr 19135

tasumata 24 000 eurot. Hageja hinnangul oli hageja tööd teostanud vastavalt töövõtulepingus

kokku lepitud tingimustele.

10.8. Hageja 30.09.2019 hinnapakkumises (15.02.2019 hagiavalduse lisa 2) sisaldab Xxx

sisetrassi ehitustöid: veetrassi ehitus 5143 eurot, veekaev 1650 eurot, kanalitrassi ehitus 9695

eurot, sadeveetrassi ehitus 35 833 eurot, gaasitrassi ehitus 13 970 eurot ja pinnase väljakaeve 13

890 eurot, nimetatud hindadele lisandus käibemaks, kokku oli hinnapakkumise maksumuseks

koos käibemaksuga 96 217 eurot.

Poolte vahel 24.10.2019 sõlmitud töövõtulepingu punkti 2.1. kohaselt oli lepingu objektiks Rae

vald, Xxx sisetrasside ehitus. Hageja esitatud arve nr 19135 (15.02.2021 hagiavalduse lisa nr 4)

kohaselt koosnes arve aadressil Xxx, tehtud tööde osalisest maksumusest: veetrassi ehitusest

4000 eurot, veekaev 1000 eurot, kanalitrassi ehitusest 8900 eurot, sadeveetrassi ehitusest 19

876.40 eurot, gaasitrassi ehitusest 7000 eurot ja pinnase väljakaevest 13 890 eurot, nimetatud

hindadele lisandus käibemaks, kokku oli arve maksumuseks koos käibemaksuga 54 666.40

eurot.

Hageja esitatud arve nr 19148 summas 12 800 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku 15

360 eurot (15.02.2021 hagi lisa 7) kohaselt koosnes arve aadressil Xxx, tehtud tööde osalisest

maksumusest: veetrassi ehitusest 500 eurot, veekaev 300 eurot, kanalitrassi ehitusest 0 eurot,

sadeveetrassi ehitusest 19 876.40 eurot, gaasitrassi ehitusest 7000 eurot ja pinnase väljakaevest

12 000 eurot, nimetatud hindadele lisandus käibemaks, kokku oli arve maksumuseks koos

käibemaksuga 15 360 eurot.

2-21-2381

10.9. Kostja vastuväite kohaselt jäid hagejal tööd lõpetamata, millest tulenevalt ei olnud kostjal

võimalik ehitustööde eest lõpuni tasuda.

Kostja vastuväite kohaselt jättis hageja tegemata ja/või ehitas puudustega: Hoonetesse Xxx ja

Xxx on ehitamata sisseviigud vee-, sadeveekanalisatsiooni- , reoveekanalisatsiooni- ja

gaasivarustuse torustikele; Hoonesse Xxx 3 on ehitamata sisestus gaasivarustuse torustikule.

Veevarustuse torustiku sisestis on ehitatud selleks mitte ettenähtud asukohta; Kinnistu Xxx

gaasivarustuse B kategooria torustiku liitumispunktist koos gaasi rõhuregulaatorkapiga kuni

hoone sisestuseni, milles asub peamõõdusõlm on välja ehitamata. Olemasolev kinnistu

gaasivarustuse jaotustorustik on osaliselt valesti ehitatud ja vajab ümberehitamist; kõik kinnistul

asuvad sadevetekanalisatsiooni- ja reovee kanalsatsiooni kaevude päised vajavad reguleerimist

ette nähtud kõrgusele koos kaevude pikendamisega; Platsitööde teostamisega ehituselt

eemaldatud kasvupinnas on ladustatud hoonete Xxx/1 ja Xxx/2 parkla alale ja vajab ümber

teisaldamist. Lisaks eeltoodule veel hulgaliselt väiksemaid lõpetamata töölõike. Vältimaks

hagejapoolsete kohustuste rikkumisega kostjale suurema kahju tekkimist oli kostja sunnitud

osaliselt ise hageja poolt lõpetamata ehitustööd lõpuni viima.

10.10. Hageja vastuväidete kohaselt on hageja nõuetekohaselt teostanud kõik 24.10.2019

töövõtulepingus kokku lepitud tööd.

Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et töövõtulepingus kokkulepitud tööd on lõpetamata või et

hageja jättis tööde tegemise pooleli ja lahkus objektilt. Hageja ei paigaldanud valitsevate

ilmastikuolude tõttu talvel gaasikappi, lisaks oleks gaasikapp maja ehitusele ette jäänud.

Gaasikapi paigaldamine oli planeeritud soojemate ilmade saabumise järel. Hageja selgitab, et

teostamata gaasitööde eest (mille kostja ise teostas) ta kostjalt töövõtutasu ei nõuagi – hageja

nõuab töövõtutasu vastavalt tegelikult teostatud ja üle antud tööde aktidele (15.02.2021 hagi

lisad 4, 7, 9). Ebaõige on ka kostja väide, et kostjale jäeti üle andmata ehitustöödega seotud

täitedokumentatsioon.

Kostja ei ole eelviidatud väidetavatest puudustest (mille olemasolu hageja ei mööna) teavitanud

mõistliku aja jooksul, s.t kostja ei ole teatanud hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest

õigeaegselt.

24.10.2019 töövõtulepingu p 5.2. tellija kohustuse viie tööpäeva jooksul arvates arve esitamisest

aktsepteerida ja/või tagasi lükata tööde teostamise aktid. 24.10.2019 töövõtulepingu p 9.2. alusel

on tellija kohustatud vastava üleandmise-vastuvõtmise akti viie kalendripäeva jooksul arvates

saamisest allakirjutatult Töövõtjale tagastama. Vastuvõtmisest keeldumise korral peab tellija

eelnimetatud tähtaja jooksul esitama Töövõtjale motiveeritud otsuse vastuvõtmisest keeldumise

kohta. Kostja eeltoodut järginud ei ole.

Kostja väidab oma 08.11.2021 vastuse p-s 1.14, et oli kostja sunnitud osaliselt ise hageja poolt

lõpetamata ehitustööd lõpuni viima. Kostja on kõnealused pretensioonid esitanud alles

08.11.2021 kostja vastuses. Hageja esitab ülevaatlikkuse huvides esitatud arved ja nende

tasumise tähtajad alljärgnevalt tabelikujul võrreldes kostja 08.11.2021 vastuse esitamise ajaga:

Eeltoodust nähtub üheselt, et kostja ei ole töövõtulepingus sätestatud viie kalendripäeva jooksul

arve saamisest esitanud hagejale motiveeritud otsust vastuvõtmisest keeldumise kohta. Kostja ei

ole ka vastupidist mingil moel tõendanud. Lisaks eeltoodule on möödunud mõistlik aeg töö

mittevastavusest teatamisest VÕS § 644 mõttes, kuivõrd kostja on esitanud pretensioonid pea

kaks aastat hiljem.

2-21-2381

Kostja on esile toonud, et ta esitas 15.06.2020 hagejale pretensiooni seoses asjaoluga, et tööd

olid osaliselt lõpetamata. Hageja likvideeris 15.06.2020 e-kirjas toodud puudused. Eeltoodust

hoolimata ei esitanud kostja eelviidatud pretensiooni mõistliku aja jooksul tööde üle andmisest –

kostja esitas pretensiooni 15.06.2020, samas kui hageja poolt esitatud arve nr 19148 (Xxx

kinnistusiseste trasside ehitus tööperioodil 2019.a detsember) viimase osamakse tasumise tähtaeg

oli 15.02.2020, s.o rohkem kui neli kuud varem. Veelgi enam, kostja pidi pretensioonid esitama

24.10.2019 töövõtulepingu p-de 5.2 ja 9.2 alusel viie kalendripäeva jooksul, kuid ei teinud seda.

Kostjal puudub õigus tugineda väidetavatele puudustele hageja töös.

Puutuvalt kostja väidetesse, et hageja ei ole kinni pidanud tööde lõpptähtajast, märgib hageja, et

eeltoodu on kostja poolt täielikult tõendamata, kuigi TsMS § 230 lg 1 alusel lasub

tõendamiskoormis kostjal. Veelgi enam, VÕS § 159 lg 2 alusel kaotab kahjustatud pool õiguse

leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele

lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja ei ole enne 08.11.2021 vastust leppetrahvi

tasumise nõuet hagejale esitanud. Olukorras, kus kostja enda sõnul olid tööd 15.06.2020

lõpetamata, on ca 17 kuud hiljem esitatud leppetrahvinõue esitatud igal juhul hilinenult.

10.11. Kohus leiab, et kostja vastuväited on põhistamata ja need tuleb jätta tähelepanuta.

Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja ei ole hageja väidetavatest töövõtulepingu kohaste

tööde puudustest teavitanud õigeaegselt.

Pooled on 24.10.2019 töövõtulepingu p 5.2. kokku leppinud tellija kohustuse viie tööpäeva

jooksul arvates arve esitamisest aktsepteerida ja/või tagasi lükata tööde teostamise aktid. Sama

lepingu p 9.2. alusel on tellija kohustatud üleandmise-vastuvõtmise akti tagastama allakirjutatult

töövõtjale 5 kalendripäeva jooksul selle saamisest. Tööde vastuvõtmisest keeldumise korral tuli

tellijal sama tähtaja jooksul esitada töövõtjale motiveeritud otsus tööde vastuvõtmisest

keeldumise kohta. Vaidlus puudub selles, et kostja eelviidatud tähtaja jooksul hagejat tööde

lepingule mittevastavusest teavitanud ei ole.

Kostja ei ole tõendanud, et oli sunnitud hageja nõuetele mittevastava töö ise lõpetama, hageja

vastuväite kohaselt ei ole kostja sellesisulist vastuväidet esitanud hagejale enne oma tsiviilasjas

08.11.2021 vastuses esitamist ehk ligikaudu kaks aastat peale nende esitamise tähtaega.

10.12. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja kinni pidanud tööde lõpptähtajast, millest

tulenevalt tekkis kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi. Hageja vastuväite kohaselt on kostja

väide täielikult tõendamata.

Kohus leiab, et kostja on kaotanud oma leppetrahvi nõudeõiguse. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1

alusel lasub kostjal kohustus tõendada hageja poolset lepingurikkumist, hageja nimetatut teinud

ei ole. Riiklikult tunnustatud eksperdi J.K ekspertarvamuse kohaselt on poolte vahel 24.10.2019

töövõtulepingu esemeks oleva Rae vald, Xxx sisetrasside ehitustööd on teostatud

(ekspertarvamuse lk 10). Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole tõendanud hageja

poolset lepingurikkumist ja kostja on esitanud leppetrahvi nõude tähtajaks lõpetamata tööde

kohta alles 15.06.2020 ehk ligikaudu 17 kuud pärast tähtaja saabumist, on kostja tulenevalt VÕS

§ 159 lg 2 kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda

10.13. Kostja väited gaasitööde teostamata jätmisel arve esitamise kohta on hageja ümber

lükanud ja selgitanud, et hageja ei paigaldanud valitsevate ilmastikuolude tõttu talvel gaasikappi,

2-21-2381

lisaks oleks gaasikapp maja ehitusele ette jäänud. Gaasikapi paigaldamine oli planeeritud

soojemate ilmade saabumise järel. Hageja selgitab, et teostamata gaasitööde eest (mille kostja ise

teostas) ta kostjalt töövõtutasu ei nõuagi. Hageja nõuab töövõtutasu vastavalt tegelikult teostatud

ja üle antud tööde aktidele (15.02.2021 hagi lisad 4, 7, 9; 10.01.2022 seisukoha lisa 1).

10.14. Hageja hinnangul on ebaõige kostja väide, et kostjale jäeti üle andmata ehitustöödega

seotud täitedokumentatsioon. Hageja on kõik kokkulepitud tööd teostanud ja need aktidega üle

andnud (15.02.2021 hagi lisad 4, 7, 8, 9, 11). Kostjale oli ja on seni tagatud ligipääs kogu

projektdokumentatsioonile läbi dropbox-keskkonna kuivõrd kostja töötajad A A ja R T (e-posti

aadress xxx) on jätkuvalt lisatud juurdepääsuõiguslike isikute hulka (10.09.2022 hageja

seisukoha lisad 3 ja 4).

Kohus on 06.02.2024 menetlusdokumendis kostjale selgitanud, et hageja on oma 06.12.2023

seisukohas välja toonud, et kostja saab ehitustööde päeviku ilma raskusteta ehitisregistrist alla

laadida. Kohus on kontrollinud, et ehitisregistri dokumendid on kättesaadavad kõigile. Seega

tuleb kostjal endal ehitustööde päevik ehitisregistrist alla laadida. Eeltoodust tulenevalt on

vaidlusalused dokumendid kostjale kättesaadavad olnud. Kostja on oma 18.03.2024

menetlusdokumendis kinnitanud, et ehituspäevik on talle kättesaadav ja ta eeldab, et sellest on

lähtunud ka ekspert.

Riiklikult tunnustatud ekspert J.K on oma ekspertarvamuses esitanud loetelu materjalidest ja

dokumentidest, mis olid tehtud talle kättesaadavaks ekspertarvamuse andmisel ning andnud

hinnangu täitedokumentatsiooni seisukorrale, jõudes lõppjäreldusele, et kuna peatöövõtja on

hinnanud tööd kvaliteetseteks ja nende alusel on väljastatud kasutusload, siis on

ehitusdokumentatsioon nõuetekohane (ekspertarvamuse lk 5 ja 6).

Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt ära langenud kostja vastuväide, et talle ei ole

ehitusdokumendid kättesaadavad.

10.15. Poolte vahel on vaidlus selles, kas 30.09.2019 hinnapakkumise alusel ja selles loetletud

tööde teostamiseks 24.10.2019 töövõtulepingus (15.02.2021 hagi lisa 3) kokku lepitud hageja

tasunõue summas 96 217 eurot oli ära piiratud või mitte.

Kostja hinnangul oli 24.10.2019 töövõtulepingust kokku lepitud, et hageja tasunõue 96 217 eurot

ära piiratud. Hageja hinnangul ei ole kokku leppinud siduvas eelarves VÕS § 639 lg 1 mõttes.

Vastupidi, 24.10.2019 töövõtulepingu p-iga 6.2 lepiti kokku mittesiduvas eelarves.

24.10.2019 töövõtulepingu p 6.2. kohaselt on pooled kokku leppinud, et „tööde maksumus võib

muutuda vastavalt töömahu muutumisega, mis on tingitud põhitellija nõuetega ja tegelike

mahtude teostamisega“.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pooled on 24.10.2019 töövõtulepingu punktis 6.2. kokku

leppinud mittesiduvas eelarves ja aktsepteerinud võimalust, et tulenevalt põhitellija nõuetest või

tööde tegelikest mahtudest võib lepingu maksumus muutuda.

10.16. Eeltoodust tulenevalt leiab, et hageja nõue 24.10.2019 töövõtulepingust tulenevate kostja

täitmata kohustuse summas (24 000 + 15 360) 39 360 eurot on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

11.

24.10.2019 töövõtulepingu lisatööd

2-21-2381

11.1. Kostja OÜ Viskari tellis telefoni teel Saveka Torutööd OÜ-lt seoses Xxx kinnistusiseste

trasside ehitusega lisatööd, mis seisnesid järgnevas:

-

drenaažitorustiku rajamine kaevust SKK-2 maja 1 telgede 1 ja E nurga juurde Väike-Rae

parkla all;

-

Xxx parklate aluse ehitus;

-

kaevukehade pikendamine Väike-Rae tee kaevud SK-25VR, K-21VR, D-24RP;

-

kaevukehade pikendused Raki teel kaevud SKK-19 ja KK19.

11.2. Hageja teostas eelviidatud, kostja täiendavalt tellitud lisatööd ja edastas kostjale teostatud

tööde akti nr 4 (15.02.2021 hagi lisa 9), mille kohaselt kuulusid detsembris 2019. a akteerimisele

eelviidatud ja Viskari OÜ poolt tellitud lisatööd kogusummas 9658 eurot, millele lisandus

käibemaks, s.o kokku summas 11 589.60 eurot.

Hageja edastas akti 4 alusel Viskari OÜ-le arve nr 19150 summas 11 589.60 eurot tähtajaga

28.01.2020 tasumiseks (15.02.2021 hagi lisa 9). Vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele

lisatööde mahu muutuse osas (osaliselt tellis lisatööd Tee ja Tee OÜ) edastas Saveka Torutööd

OÜ OÜ-le Viskari kreeditarve nr 19154, millega vähendati arvet summas 1300 eurot, millele

lisandus käibemaks, s.o kokku 1560 eurot (15.02.2021 hagi lisa 10). Seega OÜ Viskari poolt

tellitud lisatööde maksumuseks kujunes 8358 eurot (9658 – 1300), millele lisandus käibemaks,

s.o kokku 10 029.60 eurot (11 589.60 – 1560). Arve tasumise tähtaeg oli 28.01.2020 (15.02.2021

hagi lisa 9). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei ole eelviidatud arvet tasunud.

11.3. Hageja on tulenevalt VÕS § 635 lg 1 kokkulepitud töö teostanud ja tellijale üle andnud,

mida muuhulgas kinnitavad teostatud tööde aktid: akt 1 (15.02.2021 hagi lisa 4), akt 2 (vt

15.02.2021 hagi lisa 7) ja lisatööde osas teostatud tööde akt 4 (15.02.2021 hagi lisa 9, lk 2).

Samuti kinnitavad töö teostamist asjaolu, et kostja on eelviidatud töövõtulepingu esemeks

olevate tööde eest osaliselt tasunud (15.02.2021 hagi lisa 5) ning asjaolu, et Väike-Rae

kinnistutel asuvatele trassidele on Rae Vallavalitsuse 05.05.2020 korraldusega nr 638 väljastatud

kasutusloa (15.02.2021 hagi lisa 13).

11.4. Kostja vastuväite kohaselt ei ole pooled töövõtulepingu eelarvet muutnud ega lisatööde

tegemises kokku leppinud. Hageja ei saa ühepoolselt teostada ehitustöid ja siis hiljem nende eest

kostjalt tasu nõuda. Selline nõue ei baseeru seadusel. Töövõtulepingut ei ole võimalik muuta

selliselt, et hageja saadab kostjale akti ja arve. Kostja on lähtunud töövõtulepingus kokkulepitust.

Kostja on oma seisukoha põhistamisel tuginenud Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-89-12 tehtud

lahendi p 27 arvamusele, mille kohaselt on taunitav töövõtjate praktika, mille järgi ollakse

valmis tegema lisatöid või muudatusi, kuid ei lepita hinna muutmises kokku ega teatata enne

nende mõjust lepingu hinnale, pannes tellija hiljem ebaõiglasse olukorda, kus temalt nõutakse

töövõtja ühepoolselt arvestatud tasu.

11.5. Kohtu hinnangul ei ole kostja viidatud kohtupraktika asjakohane, kuna käesoleval juhul ei

ole oluliselt suurenenud 24.10.2019 töövõtulepingus kokku lepitud hind. Hageja on esitanud

tehtud tööde akti ja selle alusel maksmisele kuuluvad arve kostjale, kostja neile enne

kohtumenetlust vastuväiteid esitanud ei ole, mistõttu on kohtu hinnangul usutav hageja väide, et

kostja tellis 24.10.2019 töövõtulepingule lisaks täiendavad tööd. Riiklikult tunnustatud eksperdi

J.K ekspertarvamuse kohaselt on vaidlusalused tööd teostatud. Muid kostja vastuväiteid on

kohus kohtuotsuse põhjendava osa punktis 10 analüüsinud ja leidnud, et need on põhistamata ja

tuleb jätta tähelepanuta.

2-21-2381

11.6. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et hageja on täiendavalt kokku lepitud tööd

teostanud ja kostjale üle andnud. 24.10.2019 töövõtulepingu p 6.2. kohaselt on pooled kokku

leppinud n.n lahtises eelarvest, töövõtulepingu p 5.1. kohaselt tekkis kostjal kohustusõigeaegselt

tasuda tellija poolt aktsepteeritud aktid ja arved, mille aktsepteerimise kohustus oli kostjal

tulenevalt töövõtulepingu p-st 5.2. viie tööpäeva jooksul. Tulenevalt asjaolust, et kostja

eeltoodud tähtaja jooksul hageja aktile ja arvele vastuväiteid ei esitanud, tuleb eeldada, et kostjal

puudusid vastuväited hageja toestatud täiendavatele töödele ja nende maksumusele. Eeltoodust

tuleneval leiab kohus, et hageja tasunõue on VÕS § 637 alusel muutunud sissenõutavaks.

11.7. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista24.10.2019 töövõtulepingu

täiendavate tööde eest 10 029.60 eurot.

11.8. Kokku kuulub kostjalt 24.10.2019 töövõtulepingu ja sellele lisanduvate täiendavate tööde

eest väljamõistmisele (39 360 (kohtuotsuse põhjendava osa punkt 10) + 10 029.60 (kohtuotsuse

põhjendava osa punkt 11)) 49 389.60 eurot.

12.

06.11.2019 hinnapakkumise alusel sõlmitud töövõtuleping

12.1. Kohtu hinnangul on hageja 06.11.2019 hinnapakkumise alusel sõlmitud töövõtulepingust

tulenev võlanõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt

määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse

andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

VÕS § 20 lg 1 sätestab, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga

väljendatud nõusolek sõlmida leping.

VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

12.2. Hageja väidetel edastas hageja vastavalt OÜ Viskari telefonitsi edastatud soovile

06.11.2019 hinnapakkumise (15.02.2019 hagiavalduse lisa 6) tööde teostamiseks, mis seisnesid

Xxx kinnistule planeeritud hoonete vundamendi aluse väljakaeve ja drenaaži ehitustöödes.

Hinnapakkumise kohaselt olid tööde maksumuseks ühe hoone kohta 16 824 eurot, millele

lisandub käibemaks, s.o kokku 20 188.80 eurot. Saveka Torutööd OÜ 06.11.2019

hinnapakkumine oli pakkumus (ofert) VÕS § 16 lg 1 mõttes.

OÜ Viskari seaduslik esindaja R T aktsepteeris Saveka Torutööd OÜ pakkumuse poolte

seaduslike esindajate vahelises telefonikõnes. Seega andis OÜ Viskari hageja hinnangul

nõustumuse (aktsepti) Saveka Torutööd 06.11.2019 hinnapakkumisele VÕS § 20 lg 1 mõttes.

Eeltooduga ja kooskõlas VÕS § 9 lg-ga 1 on pooled sõlmitud hageja 06.11.2019 hinnapakkumise

alusel töövõtulepingu. Seega oli töövõtulepingu esemeks Xxx kinnistule planeeritud hoonete

vundamendi aluse väljakaeve ja drenaaži ehitustööd (15.02.2021 hagi lisa 6).

Hageja esitas poolte vahelise e-kirjavahetuse, milles tehti hagejale teatavaks, et Xxx

vertikaalplaneeringut on muudetud, lisaks on pikendatud sadeveetrassi parkla nurkadesse ja

2-21-2381

gaasitorustikku (10.01.2022 hageja seisukoha lisa 1). Eelviidatud muudatused tingisidki

lisatööde tellimise ja teostamise.

Hageja väidetel lepiti kokku 06.11.2019 hinnapakkumises toodud tööde teostamises hinnaga 16

824 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 20 188.80 eurot ühe hoone kohta. Kostja

väidetel pole ta eeltoodud hinda aktsepteerinud.

12.3. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud hageja poolt koostatud 06.11.2019

hinnapakkumise alusel töövõtulepingu sõlmimist, sh hageja pole tõendanud kostja poolt

06.11.2019 hinnapakkumises välja toodud tööde maksumuse aktsepteerimist. Tõendamata on

hageja väited, mis puudutavad pooltevahelist väidetavat telefonivestlust seoses 06.11.2019

hinnapakkumisega. Hageja pole tõendanud 24.10.2019 töövõtulepingu (dtl 36) alusel lisatööde

tellimist, sh hageja pole tõendanud kostja poolt lisatööde maksumuse aktsepteerimist.

Tõendamata on hageja väited, mis puudutavad pooltevahelist väidetavat telefonivestlust seoses

lisatöödega.

12.4. Kohus leiab, et kuigi õige on kostja väide, et hageja pole tõendanud poolte vahelist

telefonikõnet, mille alusel hageja esitas kostjale 06.11.2019 sõlmitud hinnapakkumise, mille

alusel pooled sõlmisid töövõtulepingu, tuleb asjaolude väljaselgitamiseks hinnata tõendeid

kogumis.

12.5. Hageja väidetel asus hageja töövõtjana töövõtulepingu esemeks olevaid töid teostama.

Hageja esitas tellijale teostatud tööde akti nr 3 (15.02.2021 hagi lisa 8, lk 2), mille kohaselt oli

töövõtja teostanud järgmised tööd: maja nr 3: hoone vundamendialuse väljakaeve ja killustikuga

põhja tegemine, drenaaži ehitus ümber hoone; maja nr 1: hoone vundamendialuse väljakaeve ja

killustikuga põhja tegemine, drenaaži ehitus ümber hoone. Tööde teostamise akti nr 3 kohaselt

kuulusid akteerimisele tööd kogusummas 33 648 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 40

377.60 eurot. Hageja edastas eeltoodud akti alusel Viskari OÜ-le arve nr 19149 summas 40

377.60 eurot (15.02.2021 hagi lisa 8) tähtajaga 28.01.2020 tasumiseks. Vaidlus puudub selles, et

kostja arvet ei tasunud.

12.6. Hageja esitas kostjale teostatud tööde akti nr 5 (15.02.2021 hagi lisa 11), mille kohaselt oli

töövõtja teostanud järgmised tööd: maja nr 2 – hoone vundamendialuse väljakaeve ja

killustikuga põhja tegemine, drenaaži ehitus ümber hoone. Tööde teostamise akti nr 5 kohaselt

kuulusid akteerimisele tööd kogusummas 16 824 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku

summas 20 188.80 eurot. Hageja edastas akti nr 5 alusel Viskari OÜ-le arve nr 20008 summas

20 188.80 eurot tähtajaga 28.02.2020 tasumiseks (15.02.2021 hagi lisa 12). Poolte vahel puudub

vaidlus selles, et kostja pole eelviidatud arvet tasunud.

12.7. Hageja on kokkulepitud töö teostanud ja tellijale üle andnud ning tõendab seda teostatud

tööde aktidega: akt 3 (15.02.2021 hagi lisa 8) ja akt 5 (15.02.2021 hagi lisa 11). Samuti töövõtja

poolt koostatud ja tellijale 06.01.2020 edastatud Xxx hoonete vundamentide teostusjoonised

(29.03.2021 lisa 1) ning töövõtja poolt tellijale 13.01.2020 edastatud vundamentide kandevõime

mõõtmise protokoll (29.03.2021 lisa 2). Tellija ei ole esitanud ka mistahes pretensioone teostatud

töödele.

Hageja hinnangul on kostja rikkunud 06.11.2019 hinnapakkumise alusel sõlmitud

töövõtulepingust tulenevat raha maksmise kohustust:

2-21-2381

-

kostja on jätnud tasumata hageja lisatööde arve nr 19149 (15.02.2021 hagi lisa 8) täies

ulatuses, summas 40 377.60 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 28.01.2020, seega muutus

kohustus sissenõutavaks 29.01.2020;

-

kostja on jätnud tasumatahageja lisatööde arve nr 20008 (15.02.2021 hagi lisa 12) täies

ulatuses, summas 20 188.80 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 28.02.2020, seega muutus

kohustus sissenõutavaks 01.03.2020.

12.8. Kostja hinnangul hageja tegemata ja/või ehitas puudustega järgmised tööd: platsitööde

teostamisega ehituselt eemaldatud kasvupinnas on ladustatud hoonete Xxx/1 ja Xxx/2 parkla

alale ja vajab ümber teisaldamist; lisaks eeltoodule on veel hulgaliselt väiksemaid lõpetamata

töölõike.

Kostja hinnangul võlgneks kostja hagiavalduse p 1.12 kohaselt hagejale veel 109 956 eurot,

kuigi töövõtulepingus lepiti tööde maksumuseks kokku 96 217 eurot, kostja on hagejale tasunud

59 131.68 eurot, on kostja justkui hagejale veel võlgu 109 956 eurot. Seega hagi kohaselt peaks

kostja töövõtulepingu alusel hagejale maksma mitte töövõtulepingus kokku lepitud 96 217 eurot,

vaid (59 131.68 + 109 956) 169 087.68 eurot. Siit tulenevalt hageja on ehitustöö hinda

ühepoolselt ilma õigusliku aluseta ca 70% suurendanud.

12.9. Hageja on esitanud tõendid kostjale 06.11.2019 hinnapakkumise (15.02.2019 hagiavalduse

lisa 6) edastamise kohta, samuti Xxx kinnistule teostatud väljakaeve ja drenaaži ehitustööde

kohta teostatud tööde aktid: akti 1 (15.02.2021 hagi lisa 4), akti 2 (15.02.2021 hagi lisa 7) ja

lisatööde osas teostatud tööde akti 4 (15.02.2021 hagi lisa 9, lk 2). Kostja vastuväited täiendavva

töövõtulepingus sõlmimise kohta on paljasõnalised. Hageja vastuväite kohaselt ei ole hageja

eemaldanud kostja viidatud kasvupinnast.

12.10. Riiklikult tunnustatud eksperdi J.K ekspertarvamuse kohaselt on vastuseks küsimusele,

„kas 06.11.2019 hinnapakkumise esemeks olevad tööd „Xxx kinnistule planeeritud hoonete

vundamendi aluse väljakaeve ja killustikuga põhja tegemine ning drenaaži ehitus ümber hoone“

hoonete nr 1, 2 ja 3 osas on teostatud, vastanud jaatavalt. (ekspertarvamuse lk 4 ja 10).

12.11. Hageja hinnangul on Väike-Rae kinnistutel asuvatele trassidele Rae Vallavalitsuse

05.05.2020 korraldusega nr 638 väljastatud kasutusluba (15.02.2021 hagi lisa 13).

Kostja vastuväite kohaselt ei tõenda hageja esitatud töövõtulepingus tehtud tööde väidetava

teostamise kohta Rae valla 05.05.2020 korralduse kasutusloa väljastamise kohta (hagiavalduse

lisa 13). Samas ehitustööd, mille kohta see kasutusluba väljastati, Töövõtulepingus kokkulepitud

töödega ei seondu. Nimelt Töövõtulepinguga tellis kostja hagejalt Xxx sisetrassid, kuid

kõnealuse korralduse p 1.1 nähtuvalt anti kasutusluba hoopis teistel aadressidel asuvatele

trassidele (Xxx tänav jne).

Riiklikult tunnustatud eksperdi J.K ekspertarvamuse kohaselt on talle esitatud dokumentide ja

materjalide hulgas järgmised kasutusload: kasutusluba 221237 1 10529. Xxx/1;

kasutusluba_2212371_11920_19072023 Xxx/2; kasutusluba_2212371_11956_19072023 Xxx/3

(ekspertarvamuse lk 2 ja 3).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlusalustele kinnistutele on antud kasutusluba, millest

koosmõjus riiklikult tunnustatud eksperdi J.K arvamusega, et Xxx kinnistule planeeritud hoonete

vundamendi aluse väljakaeve ja killustikuga põhja tegemine ning drenaaži ehitus ümber hoonete

nr 1, 2 ja 3 on teostatu, järeldub, et 06.11.2019 hinnapakkumises kajastatud tööd on teostatud.

2-21-2381

12.12. Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta ta tellinud hageja viidatud täiendavaid töid.

24.10.2019 töövõtulepingu p 6.2. kohaselt on pooled kokku leppinud, et „tööde maksumus võib

muutuda vastavalt töömahu muutumisega, mis on tingitud põhitellija nõuetega ja tegelike

mahtude teostamisega. Hageja on esitanud poolte vahelise e-kirjavahetuse, milles tehti hagejale

teatavaks, et Xxx vertikaalplaneeringut on muudetud, lisaks on pikendatud sadeveetrassi parkla

nurkadesse ja gaasitorustikku (10.01.2022 hageja seisukoha lisa 1). Hageja väidetel tulenes

eeltoodust tulenevalt vajadus hagejalt lisatööde tellimiseks ja teostamise.

12.13. Kohtu hinnangul ei ole usutav kostja vastuväide, et ta ei olnud tellinud kostjalt 06.11.2019

hinnapakkumise alusel sõlmitud töövõtulepingu alusel töid. Kohus märgib, et tulenevalt

asjaolust, et kostja oli vaidlusaluste ehitustööde tellija ja korraldaja, pidi talle olema ehitusplatsil

(Xxx) nähtav hageja ehitustööd. 24.10.2019 töövõtulepingu alusel teostati sisetrasside ehitust ja

06.11.2019 hinnapakkumise alusel teostati Xxx kinnistule planeeritud hoonete vundamendi aluse

väljakaeve ja drenaaži ehitustöid. Kohtu hinnangul pidi nimetatud tööde teostamine ja nende

eristatavus olema kostjale nähtav ja arusaadav, millest tulenevalt pidanuks kostja juhul, kui

vaidlusaluseid töid oleks hageja omal algatusel teostanud, peatama hageja omavolilise tegevuse.

Nimetatut kostja teinud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja oli teadlik ja kiitis

heaks 06.22.2019 hinnapakkumise alusel sõlmitud töövõtulepingus kokku lepitud tööde

teostamise hageja poolt.

12.14. Kostja hinnangul ei ole pooled kokku leppinud 06.11.2019 hinnapakkumise alusel

sõlmitud töövõtulepingu hinnas. Kohus leiab, et nimetatud vastuväide ei ole usutav, kuna hageja

on tõendanud hinnapakkumise, kaetud tööde aktide ja arvete edastamise kostjale ja kostja ei ole

neile lepingus kokku lepitud tähtaja jooksul vastuväiteid esitanud. Ka on kohus kohtuotsuse

punktis 12.13. põhjendanud oma järeldusi, mille kohaselt pidi kostja olema teadlik 06.11.2019

hinnapakkumise alusel sõlmitud töövõtulepingu järgsete tööde teostamisest hageja poolt.

12.15. Kostja vastuväite kohaselt on tal eeldusel, et hageja nõue on põhjendatud, tulenevalt VÕS

§ 111 lg 1 ja 7 ning VÕS § 110 lg 5 õigus keelduda omapoolsest tasumiskohustuse täitmisest nii

kaua, kuni hageja pole täitnud omapoolset kohustust esitada nõuetekohane

ehitusdokumentatsioon (24.10.2019 allkirjastatud töövõtulepingu punkt 3.2.13.). Seega juhul, kui

kohus peaks leidma, et hageja nõue on osaliselt või tervikuna põhjendatud, siis kostja tugineb

VÕS § 111 lg-le 1 ja 71 ning VÕS § 110 lg-le 5.

Hageja vaidleb kostja väidetele vastu. Kostjal ei ole VÕS § 111 lg-st 1 tulenevat õigust keelduda

omapoolse tasumiskohustuse täitmisest seni kuni hageja ei ole täitnud omapoolset kohustust

esitada nõuetekohane ehitusdokumentatsioon. Hageja osundab, et 24.10.2019 allkirjastatud

töövõtulepingu punktid 6.1. kuni 6.7. ei anna tellijale õigust keelduda tasu maksmisest kui

ehitusdokumentatsioon on osaliselt esitamata. Enamgi, lepingu punktid 6.1. ja 6.7. ei seo

omavahel tööde üleandmist-vastuvõtmist ja tööde eest tasu maksmist.

Samuti ei tulene hageja hinnangul kostjale taoline õigus seadusest. VÕS § 637 lg 3 näeb ette, et

töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. S.t ka seadus ei seo tööde eest tasu

maksmist sõltuvusse ehitusdokumentide üleandmisest. Antud juhul puudub vaidlus selle üle, et

tööd on valminud, töövõtja (hageja) on arved esitanud ja töövõtja tasunõue on seega muutunud

sissenõutavaks. Kuivõrd VÕS § 111 lg 1 näeb ette vastastikuste kohustuste täitmisest keeldumise

õiguse ja töövõtutasu maksmine ning ehitusdokumentide esitamine ei ole Lepingu punktide 6.1.

kuni 6.7. ega ka VÕS § 637 lg 3 alusel vastastikune kohustus, siis puudub kostjal õigus tugineda

VÕS § 111 lg-le 1.

2-21-2381

12.16. Kostja on seisukohal, et ekspert J.K leidis oma arvamuses, et hageja ei ole koostanud

kaetud tööde akte. Hageja vastuväite kohaselt ei ole ekspert seda öelnud. Ekspert on oma

arvamuse peatüki 3.1. alapunkti 6 märkinud, et kaetud tööde akte ei ole koostatud. Arvamuse

peatüki 3.1. alapunktis 7 on ekspert selgitanud, et kaetud tööde puhul vaatavad kaetava töö üle

ehitustöö tegija pädev isik ja omanikujärelevalve tegija pädev isik, mille järel koostatakse kaetud

tööde akt ja allkirjastatakse nende poolt. Kaetud tööde aktiga antakse luba milliseid töid võib

edasi teha, sh kaeviku tagasitäite tegemine. Järgmises punktis (alapunkt 8) on ekspert osundanud,

et kuigi ehitustööde päevikus pole märget torustike kaetud tööde akti koostamise kohta, on seal

kirje, et teostatakse torustike tagasitäidet. Sellest kandest on ekspert järeldanud, et peatöövõtja on

läbi ehituspäeviku torustike paigalduse heaks kiitnud ja teostatud tööd vastu võtnud. Liiati on

torustikele ning hoonetele antud kasutusload mis tähendab seda, et kaetud tööde aktide

koostamata jätmine ei omanud mis tahes negatiivset tagajärge tööde kasutatavuse osas.

12.17. Riiklikult tunnustatud eksperdi J.K ekspertarvamuse kohaselt on ehituse peatöövõtja

Teeja Tee OÜ esitanud, koos kasutusloa taotlusega, ehitisregistrile järgmised dokumendid, mis

puudutavad Viskari OÜ alltöövõtja Saveka Torutööd OÜ poolt teostatud ehitustöid: ehitustööde

päevik Xxx-1 ja 19-2 ja 19-3 esimene; „Xxx. Vee-ja kanalisatsioonitorustiku

teostusmõõdistamine” Töö nr. E-1900, Teostusjoonis, asendiplaan. G OÜ, 27.12.2019; “Xxx.

Gaasitorustiku teostusmõõdistamine” Töö nr. E-1917, Teostusjoonis, asendiplaan. G OÜ,

26.11.2019; “Xxx. Hoone vundamendi aluse killustiku teostusmõõdistamine” Töö nr. E-1918,

Teostusjoonis,asendiplaan. G OÜ, 26.11.2019; Survetorustike survekatsetuste akt. 15.01.2020

esitatud pole kaetud tööde akte, killustialuste kandevõime mõõtmise protokoll, objekti

töökoosolekute protokolle. Ehitustööde päevik on digitaalselt allkirjastatud peatöövõtja Tee ja

Tee OÜ esindaja, päeviku täitja, R T poolt ainuisikuliselt 23.11.2021. Päevikus on toodud ka

omanikujärelevalve tegija, T L AS, esindajana M T . Viimane päevikuid pole allkirjastanud,

ega pole teinud ka päevikusse ühtegi sissekannet. Ka peatöövõtja pole teinud päevikusse ühtegi

sissekannet seoses tööde kvaliteediga või muid märkusi. Päeviku sissekanded on üsna napid,

juhuslikud, arusaamatud ja eksitavad. Tundub, et päevikut on tagantjärele täidetud.

Kohus leiab, et kostjal puudub õigus tulenevalt VÕS § 110 lg 5 ning VÕS § 111 lg 1 ja 7 alusel

keelduda omapoolse tasumiskohustuse täitmisest. Kohus on eelnevalt kohtuotsuses analüüsinud

ehitusdokumentatsiooni kättesaadavust kostjale ja leidnud, et kostjale on ehitusdokumentatsioon

vajalikul määral kättesaadavaks tehtud, nimetatut on tunnistanud ka kostja ise. Samuti on

ehitusekspert esitanud andmed talle esitatud ehitusdokumentatsiooni kohta, millest ei sa

järeldada, et vaidlusalune dokumentatsioon oleks puudulik.

12.18. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 06.11.2019

hinnapakkumise alusel sõlmitud töövõtulepingust tulenev võlgnevus arve nr 19149 summas 40

377.60 eurot eest ja arve nr 20008 summas 20 188.80 eurot eest, kokku 60 556.40 eurot.

13. Viivise nõue

13.1. Hageja viivisenõuded 24.10.2019 sõlmitud töövõtulepingust

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga

ei ole ette nähtud teisiti.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

2-21-2381

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja hinnangul on kostjal 24.10.2019 sõlmitud töövõtulepingust täitmata järgmised rahalised

kohustused:

-

arve nr 19135 (15.02.2021 hagi lisa 4) on tasumata 24 000 euro ulatuses, tasumise

tähtajaga 15.01.2020;

-

arve nr 19148 summas 15 360 eurot (15.02.2021 hagi lisa 7), tasumise tähtaegadega: (i)

summa 10 240 eurot 28.01.2020, (ii) summa 2560 eurot 05.02.2020, (iii) summa 2560

eurot 15.02.2020;

-

arve nr 19150 (15.02.2021 hagi lisa 9, 10) summas 10 029.60 eurot, tasumise tähtajaga

28.01.2020.

Hageja palub kostjalt välja mõista 15.02.2021 hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivised summas 19 211.05 eurot (9528 + 3932.16 + 962.56 + 936.96 + 3851.37).

Kostja on esitanud vastava arvestuse 29.03.2021 menetlusdokumendis.

Kostja hinnangul on hageja viivisenõue põhjendamata.

Kohus leiab, et kuna kohus on hageja nõude rahuldanud, siis on hageja viivisenõue põhjendatud,

kohus nõustub hageja viivise arvutuskäiguga ja ei hakka seda kordama. Eeltoodust tulenevalt

tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 24.10.2019 töövõtulepingu mittekohasest täitmisest

tulenevalt viivised summas (9528 + 3932.16 + 962.56 + 936.96 + 3851.37) 19 211.05 eurot.

13.2. Samuti on hageja palunud TsMS § 367 alusel välja mõista viivised otsuse tegemiseni

kindlas summas (s.h. hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavad viivised) ja edasi

lepingujärgses viivisemääras 0,1% päevas põhinõude summalt 49 389.60 eurot (24 000 + 15 360

+ 10 029.60) (15.02.2021 hagi lisad 4, 7, 9, 10) kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viivised

kokku mitte suuremas summas kui 49 389.60 eurot.

Kostja on eeltoodud viivise nõudele vastu vaielnud.

Kohus leiab, et kuna kohus on hagi rahuldanud, siis on põhjendatud hageja TsMS § 367 tulenev

nõue mõista välja viivised otsuse tegemiseni kindlas summas (s.h. hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavad viivised) ja edasi lepingujärgses viivisemääras 0,1% päevas põhinõude summalt

49 389.60 eurot (24 000 + 15 360 + 10 029.60) kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid kokku

mitte suuremas summas kui 49 389.60 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb eelviidatud viivis

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

13.3. Hageja viivisenõuded 06.11.2019 hinnapakkumise alusel sõlmitud töövõtulepingust

Hageja viivisenõude aluseks on kostja 06.11.2019 hinnapakkumise alusel sõlmitud

töövõtulepingust täitmata järgmised rahalised kohustused:

-

arve nr 19149 (15.02.2021 hagi lisa 8) summas 40 377.60 eurot, tasumise tähtajaga

28.01.2020;

-

arve nr 20008 (15.02.2021 hagi lisa 12) summas 20 188.80, tasumise tähtajaga

28.02.2020.

Hageja on palunud eeltoodud võlgnevustest tulenevalt kostjalt välja mõista 15.02.2021

hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas (3390.18 + 1558.29)

4948.47 eurot.

2-21-2381

Kostja vaidleb hageja viivisenõudele vastu.

Kohus leiab, et kuna kohus on hageja nõude rahuldanud, siis on hageja viivisenõue põhjendatud,

kohus nõustub hageja viivise arvutuskäiguga ja ei hakka seda kordama. Eeltoodust tulenevalt

tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks välja mõista viivis 06.11.2019 hinnapakkumise alusel

sõlmitud töövõtulepingu rikkumisest tulenevalt summas (3390.18 + 1558.29) 4948.47 eurot.

13.4. Hageja palub kohtul TsMS § 367 alusel välja mõista viivised otsuse tegemiseni kindlas

summas (s.h. hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised) ja edasi VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras põhinõude summalt 60 566.40 eurot (40 377.60 +

20 188.80) (15.02.2021 hagi lisad 8, 12) kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viivised kokku

mitte suuremas summas kui 60 566.40 eurot.

Kohus leiab, et kuna kohus on hagi rahuldanud, siis on põhjendatud hageja TsMS § 367 tulenev

nõue mõista välja viivised otsuse tegemiseni kindlas summas (s.h. hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavad viivised) ja edasi lepingujärgses viivisemääras 0,1% päevas põhinõude summalt

60 566.40 eurot (40 377.60 + 20 188.80) kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid kokku mitte

suuremas summas kui 60 566.40 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb eelviidatud viivis kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

14. Lõppjäreldused

Eeltoodust tulenevalt toob kohus lõppjäreldustes kokkuvõtlikult välja kostjalt väljamõistetavad

summad:

-

24.10.2019 töövõtulepingu ja sellele lisanduvate täiendavate tööde eest väljamõistmisele

(39 360 (kohtuotsuse põhjendava osa punkt 10) + 10 029.60 (kohtuotsuse põhjendava osa

punkt 11)) 49 389.60 eurot;

-

06.11.2019 hinnapakkumise alusel sõlmitud töövõtulepingust tulenev võlgnevus arve nr

19149 summas 40 377.60 eurot eest ja arve nr 20008 summas 20 188.80 eurot eest,

kokku 60 556.40 eurot;

-

24.10.2019 töövõtulepingu mittekohasest täitmisest tulenevalt viivised summas (9528 +

3932.16 + 962.56 + 936.96 + 3851.37) 19 211.05 eurot;

-

TsMS § 367 tulenevalt nõue mõista välja viivised otsuse tegemiseni kindlas summas (s.h.

hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavad viivised) ja edasi lepingujärgses

viivisemääras 0,1% päevas põhinõude summalt 49 389.60 eurot kuni põhinõude täieliku

täitmiseni, kuid kokku mitte suuremas summas kui 49 389.60 eurot;

-

välja mõista viivis 06.11.2019 hinnapakkumise alusel sõlmitud töövõtulepingu

rikkumisest tulenevalt summas (3390.18 + 1558.29) 4948.47 eurot;

-

TsMS § 367 tulenevalt mõista välja viivised otsuse tegemiseni kindlas summas (s.h.

hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavad viivised) ja edasi lepingujärgses

viivisemääras 0,1% päevas põhinõude summalt 60 566.40 eurot kuni põhinõude täieliku

täitmiseni, kuid kokku mitte suuremas summas kui 60 566.40 eurot.

15. Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased.

Menetluskulude jaotus

2-21-2381

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174

lg 2).

Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldas hagi tervikuna, tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätta

hageja menetluskulud kostjaa kanda.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2025. a

otsusega nr 2-21-2381