2-23-678/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. juuni 2024

Tsiviilasja number

2-23-678

Tsiviilasi

Julija Lazareva hagi day24 OÜ vastu asjade

väljanõudmiseks või kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 1908 eurot 93 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. märtsi 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

day24 OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Apellant

(kostja):

day24

OÜ

(registrikood

12927268), lepinguline esindaja Peeter Malve

Vastustaja (hageja): Julija Lazareva (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ero Liivik

RESOLUTSIOON

1. Jätta

day24

OÜ

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 7. märtsi 2024. a otsus

muutmata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus day24

OÜ kanda.

4. Määrata Julija Lazareva menetluskulude

rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 120 eurot.

5. Mõista day24 OÜ-lt Julija Lazareva kasuks välja

menetluskulud 120 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Julija Lazareva (hageja) esitas 13. jaanuaril 2023 Tartu Maakohtule hagi day24 OÜ (kostja)

vastu vallasasjade ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostja

valdusest välja järgmised mööbliesemed: valge riidekapp; kummut; kummut Karl; diivanilaud;

TV-alus; diivanvoodi koos tumbaga; pealtlaetav pesumasin Electrolux ning kohustada kostjat

nimetatud vallasasjad viivituseta hagejale üle andma. Hageja palus mõista kostjalt hageja

kasuks välja kahjuhüvitise 140 eurot seoses kohtueelse õigusabiga. Kui kostja vabatahtlikult

neid mööbliesemeid hagejale üle ei anna, palus hageja kohaldada kostja suhtes sundi ning täita

kohtuotsus täituri abiga. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt välja kahjuhüvitise 1908

eurot 93 senti. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja

menetluskulud ja nendelt viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja ema Galina Lazareva üürnikuna kostja kui üürileandjaga

üürilepingu, mille objektiks oli eluruum (1-toaline korter) XXXXXXXXXXXXXX.

G. Lazareva suri 28. oktoobril 2022 ning hageja on tema ainuke pärija. Vastavalt

pärimistunnistusele lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, sh kogu

pärandaja vara, mis ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga.

9. novembril 2022 lõpetati üürileping kirjalikult, dokumendile kirjutas alla G. Lazareva pärijana

hageja. G. Lazarevast jäid eluruumi eelnimetatud mööbliesemeid väärtusega kokku 1768 eurot

93 senti, mida G. Lazareva oli ostnud enne surma. Üürniku poolt üüritud ruumi toodud tema

omandis olevad esemed ei muutunud kostja kui üürileandja omandiks. Kuna hageja on

G. Lazareva ainupärija, siis päris ta kogu nimetatud vara.

Peale üürilepingu lõppemist pöördus hageja üürileandja esindaja Peep Mätliku poole esmalt

suuliselt, hiljem e-kirjadega, et nimetatud esemed enda valdusesse tagasi saada. Kostja keeldus

esemeid hagejale tagastamast. Hageja arvates on kostja tema mööbli ilma õigusliku aluseta

omastanud. Asjaolu, et ka lepingujärgselt oli korteris sisustus, ei välista, et hageja viis korterisse

endale kuuluvaid esemeid, see ei olnud talle keelatud.

Hageja pöördus õigusabi saamiseks Erovik Õigusbüroo OÜ poole ning kandis kulusid seoses

kohtueelse õigusabi kasutamisega (nõudekirja koostamine) 140 eurot.

Kostja ei ole tõendanud G. Lazareva ja kostja vahel suuliselt sõlmitud kokkuleppeid.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

G. Lazareva ja kostja vahel oli suuline kokkulepe, G. Lazareva soovis hankida korterisse

mööblit juurde ning osa olemasolevast mööblist välja vahetada. Kuna kostjal mööbli

hoiustamise kohta polnud, seadis kostja üürnikule tingimuseks, et sobimatu mööbel tuleb

üürnikul endal hoiustada või realiseerida ning asenduseks soetatud mööbliesemed jäävad pärast

üürilepingu lõppemist üürileandjale.

Üürilepinguga on tõendatud, et hageja ema poolt üürile võetud korteris asus mh pesumasin, TV

alus ja lahtikäiv diivan, seega samad esemed, mille eest hageja kostjalt hüvitist nõuab. Need

esemed kuuluvad üürileandjast kostjale, kuivõrd üüripind tuli lepingu kohaselt tagastada koos

üleantud sisustusega. Hageja ei ole tõendanud, et üürilepingu pooled oleks selles osas kokku

leppinud teisiti.

2020. aastal avaldas kostja soovi tõsta üüri, et viia see turul pakutavaga vastavusse, arvestades,

et üüripinna kulumine oli juba sellel ajal tavakasutusega võrreldes märkimisväärselt suurem.

Vestluse käigus teatas üürnik talle oma raskest haigusest, misjärel kostja loobus kaastundest

üürilepingu lõpetamisest. Üürnik lubas üürileandjale, et jätab üüri tõstmata jätmise ja

eemaldatud mööbli eest, samuti ka korteri kahjustuste korvamiseks, üüripinnale kogu tema

poolt ostetud mööbli ja seadmed, v.a. need isiklikud asjad, mille ta pärandina ära annab, ning

lubas teavitada sellisest kokkuleppest oma lähedasi, sh hagejat. Üürnik lubas, et asendab selle,

mis on korteris rikutud. Üürnik palus viia ära pesumasina (vajas korrastust) ja diivanilaua, mis

vastavalt poolte kokkuleppele tuli asendada üürnikul. Diivanvoodi (avatav voodiks) ja esiku

riidenagi realiseeris üürnik samuti vastavalt poolte kokkuleppele.

Hagejale on üle läinud kõik üürniku poolt endale võetud kohustused kostjast üürileandja ees,

olenemata sellest, kas kohustus võeti kirjaliku või suulise lepinguga. Hagi esitamine on alusetu.

Hageja käitus algselt üüripinda üle andes kooskõlas enda emalt saadud juhistega, sest oli

eelnevalt korterist ära viinud selle, mida ema oli lubanud viia ja jätnud sisse kõik, mis ema oli

tal käskinud jätta.

Üüripinna lepingujärgse kasutamisega ei olnud vastavuses, et üürnik võiks tagastada üüripinna

ilma diivanvoodi, telerilaua ja pesumasinata. Seega nimetatud esemete asenduseks üürniku

poolt ostetu kuulub üürilaandjale, kui hageja ei tõenda, et pooled olid kokku leppinud teisiti.

Hagejal ei ole nõudeõigust kostja vastu põhjusel, et tema ema poolt on hagejaga kokkulepitud

tehing lõpuleviidud, st täidetud enne, kui hagejal tekkis õigus pärandile.

Vastavalt üürilepingule ja sellega seotud lisakokkulepetele muutus asenduseks ostetud

mööbliese üürileandja omaks hetkest, kui sellega vana mööbliese asendati. Kostja kinnitab, et

ta on kõigi hagis märgitud asjade heauskne omanik. Hageja nõudeõiguse puudumist kinnitab

ka üüripinna koos kogu sisustusega üleandmise akt, mille hageja ise allkirjastas ja millega ta

kinnitas mistahes nõuete või pretensioonide puudumist.

Hageja ei ole tõendanud, et kõik hagis märgitud esemed olid üüripinna üleandmisel uued ja

pakendis, st väärt seda hinda, mis on ostuarvetel. Tegemist on kasutatud asjadega, mille hind

järelturul on ostuhinnast oluliselt väiksem.

Juhuks, kui kohus otsustab hagi rahuldada, tasaarvestab kostja enda üürilepingust tulenevad

nõuded hageja vastu summas 1975 eurot 43 senti. Pärast üüripinna vastuvõtmist on kostja

teostanud 26. jaanuaril 2023 koos ehitusspetsialistiga üüripinna ülevaatuse ning avastanud

kahjustused, mis ei vasta üüripinna tavapärase kasutamisega seotud kulumisele. Lisaks hageja

poolt üürilepingu lõppemisel hüvitatule tuli kostjal teha kulutusi üüripinna endisse sisukorda

viimiseks ja sisustuse taastamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 7. märtsi 2024. a otsusega hagi ning mõistis kostja valdusest välja

hageja valdusesse järgmise X, XXXXXXXXXXXXXX korterisse 9. novembril 2022

üürilepingu lõpetamisel jäänud vallasvara: 1) valge riidekapp, 2) kummut, 3) kummut Karl, 4)

diivanilaud, 5) TV-alus, 6) diivanvoodi koos tumbaga, 7) pealtlaetav pesumasin Electrolux.

Maakohus kohustas kostjat loetletud esemed viivitamata hagejale üle andma ning märkis, et

juhul kui kostja keeldub seda vabatahtlikult tegemast, on hagejal õigus pöörduda kohtuotsuse

sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja

kahjuhüvitise 140 eurot. Kostja tasaarvestuse nõude jättis maakohus rahuldamata. Maakohus

jättis menetluskulud kostja kanda, määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1335

eurot, sh riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 1020 eurot, ning mõistis selle summa kostjalt

hageja kasuks välja.

Maakohus tuvastas, et G. Lazareva ja kostja sõlmisid 27. oktoobril 2018 eluruumi üürilepingu,

millega kostja andis üürnikule üürile 1-toalise korteri X, XXXXXXXXXXXXXX. Üürilepingu

lisa nr 1 kohaselt anti üürnikule koos üürileantava korteriga üle ka lisas loetletud mööbel.

G. Lazareva suri 28. oktoobril 2022, tema ainupärijaks on hageja. Üürileping lõpetati

9. novembril 2022 kostja esindaja ning hageja allkirjastatud aktiga.

Hageja väitel asus korteris järgmine G. Lazareva ostetud ja G. Lazarevale kuuluv vara: valge

riidekapp, kaks kummutit, diivanilaud, TV-alus, diivanvoodi koos tumbaga, pealtlaetav

pesumasin Electrolux. Hageja on esitanud kohtule vara ostuarved, millest kohus järeldab, et

ajavahemikul 07.01.2020-05.08.2022 ostis G. Lazareva valge riidekapi ja kummuti, kummuti

Karl, diivanilaua, TV-aluse, diivanvoodi ja tumba, pealtlaetava pesumasina Electrolux. Esemed

on ostetud ajal, mil G. Lazareva elas kostjale kuuluvas korteris ning asjas ei ole tekkinud

vaidlust selles, et ostetud vara viidi sellesse korterisse.

Vaidlust ei ole selles, et hageja on G. Lazareva pärija. Seega on G. Lazareva pärandvara, sh

hagis nõutud esemete omand läinud pärijale üle pärandi avanemisel 28. oktoobril 2022

(PärS § 3 lg 1 ja § 4 lg 1).

Kostja kinnitas vastuses hagile ning 31. märtsi 2023. a seisukohas, et kogu üüripinnal olnud

mööbel asub endiselt korteris. 31. juuli 2023. a kohtuistungil kinnitas kostja esindaja vande all,

et hagis nõutav vara on jätkuvalt olemas. Kohus järeldab kostja avaldustest ja ütlustest, et hageja

väljanõutavad asjad on füüsiliselt olemas ning kostja valduses. Seega on nende valdust võimalik

üle anda ning vindikatsiooninõude rahuldamine on põhimõtteliselt võimalik.

Maakohus märkis kostja väidetud suuliste kokkulepete kohta G. Lazarevaga, et kohtule on

esitatud üksnes kostja esindaja vande all antud ütlused ning kostja esindaja kirjavahetus

hagejaga, kus kostja viitab suulistele kokkulepetele üürnikuga. Ühtegi muud tõendit võimalike

kokkulepete kohta G. Lazarevaga kostja menetluses esitanud ei ole. Olukorras, kus üks

üürilepingu pool on surnud, ei pidanud maakohus lepingu teise poole ütlusi piisavaks tõendiks,

arvestades, et ütlusi ei kinnita veenvalt ükski muu menetluses esitatud tõend.

Maakohus ei pidanud mh tõendatuks kostja väidetud kokkulepet G. Lazarevaga, mille kohaselt

pidid üürniku poolt soetatud olemasolevate asendamiseks soetatud esemed jääma pärast

üürilepingu lõpetamist üürileandjale. Samuti ei ole veenvalt ja piisavalt tõendatud väidetav

kostja ja G. Lazareva vaheline kompromiss, mille kohaselt pidi G. Lazareva ostetud mööbel

jääma korterisse, kompenseerimaks korteris tekitatud kahju. Maakohus ei pidanud tõendatuks

kostja vastuväiteid, mille kohaselt viis hageja korterist enne 7. novembrit 2022 ära

mööbliesemed, mis ei pidanud vastavalt üürnikuga sõlmitud kokkuleppele korterisse jääma.

Üürilepingu lõpetamise ja üleandmise akti p 2 teise ja kolmanda lause kohaselt vaatavad

eluruumi üleandmisel ja vastuvõtmisel üürileandja ja üürnik eluruumi üle. Eluruumi, sisustuse

ja kodutehnika seisukord fikseeritakse üleandmise-vastuvõtmise aktis. 9. novembri 2022 aktis

ei ole kajastatud ühtegi poolte avaldust või kokkulepet seonduvalt korteris asunud mööbliga.

Pooled ei vaidle selle üle, et üürilepingu lõpetamisel 9. novembril 2022 oli korterist osaliselt

ära viidud korteris üürilepingu sõlmimisel olnud mööbel, mis on fikseeritud üürilepingu lisas

nr 1. Vaidlus on selles, kes ning millise kokkuleppe alusel mööbli ära viis. Hageja avaldas

31. juuli 2023 kohtuistungil (tl 83), et kostja viis ära lahtikäiva diivani, pesumasina ja TV-aluse.

Kostja väitel viis diivani ära üürnik ise ning pesumasina viis kostja ära üürniku soovil.

Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et G. Lazareva oleks korterist ära viinud kostjale

kuuluvat vara. Juhul kui üürilepingu kehtivuse ajal viis üürileandja mingeid üürileandjale

kuuluvaid mööbliesemeid või kodumasinaid korterist ära, sh utiliseeris, ei ole vastava

kokkuleppe puudumisel üürniku kohustuseks nende esemete asendamine.

Kuivõrd kostja ei ole suutnud tõendada enda kokkuleppeid G. Lazarevaga üürniku ostetud

mööbli osas, leidis maakohus, et kostja ei ole tõendanud, et hagejal oleks tekkinud kostja ja

G. Lazareva vahel kokkulepitust tulenevalt kohustusi kostja ees.

Kostja ei ole oma valdusõigust korteris asuvale G. Lazareva ostetud mööblile ja pesumasinale

tõendanud.

Kuivõrd hagejale kuuluvad asjad on füüsiliselt alles, puudub alus rahuldada hageja

kahjuhüvitise nõuet, mille eelduseks VÕS § 132 lg 1 tulenevalt on asjaolu, et hüvitatavad asjad

on hävinud või kaotsi läinud.

Maakohus leidis, et hagejal on õigus nõuda kohtueelselt tekkinud õigusabikulude hüvitamist

tulenevalt VÕS § 127 ning § 128 lg 2. Hageja esindaja on koostanud ja edastanud 13. detsembril

2022 kostjale nõudekirja ning 19. detsembril 2022 teinud ettepaneku läbirääkimisteks.

Maakohus pidas asjakohaseks ja mõistlikuks, et oma vara kättesaamiseks tuli hagejal kui

õigusteadmisteta isikul teha kulutusi õigusabile kostjale nõudekirja esitamiseks ja eeldatavateks

läbirääkimisteks. Hageja esitas kohtule õigusteenuse arve 140 eurot, mille väljamõistmist ta

kostjalt taotleb, maakohtu hinnangul oli nõue põhjendatud.

Pärast üüripinna vastuvõtmist vaatas kostja 26. jaanuaril 2023 koos ehitusspetsialistiga

üüripinna üle ning avastas rea kahjustusi, mis ei vasta kostja arvates üüripinna tavapärase

kasutamisega seotud kulumisele. Kostja avaldas, et lisaks hageja poolt üürilepingu lõppemisel

hüvitatule tuli kostjal üüripinna endisesse seisukorda viimiseks ja sisustuse taastamiseks

kulutada kokku 1975 eurot 34 senti. Kostja esitas tasaarvestuse vastuväite tõendamiseks fotod

kahjustustest. Maakohus märkis, et fotodest ei selgu nende tegemise aeg ega koht. Fotodel

kujutatust ei saa järeldada kahjustuste suurust ning osaliselt asukohta ega sedagi, kas tegemist

on üldse kahjustusega. Korteri üleandmise aktis 9. novembril 2022 on normaalse kulumisega

mittehõlmatud kahjustusena fikseeritud üksnes suure toa parketi vahetus ning esiku valgusti.

Tasaarvestuse vastuväites esitatud kahjustusi aktis fikseeritud ei ole.

Normaalsest kulumisest mittetingitud kahjustused tuli arvata maha tagatisrahast, mida ongi

tehtud (tl 52-53). Maakohus ei pidanud võimalikuks esitatud tõendite alusel tuvastada, et

G. Lazarevale üüritud korteris oleks üürilepingu lõpetamise ja korteri üleandmise ajaks

tekkinud selliseid kahjustusi, mis väljuksid üüritud vara tavapärase kasutuse piirest. Kahju

hüvitamise eeldused, sh kahju tekkimise tõendamine on täitmata ning maakohus ei pidanud

tasaarvestuse tegemist põhjendatuks. Kuivõrd tasaarvestuseks puudub alus, ei analüüsinud

maakohus kostja esitatud remondikulusid.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uus ostus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata tsiviilasi

uueks läbivaatamiseks maakohtule teises kohtu koosseisus. Hagi rahuldamata jätmise korral

palub kostja jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes hageja kanda.

Maakohus on teinud asjas ebaõige lahendi, on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ning

jätnud põhjendamatult otsuse tegemisel arvestamata kostja esitatud tõendite ning asjaoludega.

Maakohus leidis tõendeid hinnates põhjendamatult, et kostja valdas vaidlusaluseid esemeid

ilma seadusliku aluseta. Maakohus leidis (otsuse p-s 23), et kostja ei ole oma valdusõigust

korteris asuvale G. Lazareva ostetud mööblile ja pesumasinale tõendanud.

AÕS § 36 lg 1 järgi omandatakse valdus tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle,

mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Järelikult saab valdust omandada asja (sh ka

korterivõtmete) üleandmisega. Korteri ja selles olevate asjade valdusõiguste üleminekut

üürnikult üürileandjale tõendab 9. novembril 2022 poolte poolt allkirjastatud „Eluruumi

üürilepingu lõpetamise ja üleandmise akt“. Viidatud aktis ei ole hageja märkinud, et korterisse

jäi pärast üleandmist veel temale kuuluvaid asju. Kuivõrd kostja oli vaidlusaluste asjade

õiguspärane valdaja, ei olnud kohtul alust rahuldada hagi AÕS § 80 alusel.

Maakohus jättis alusetult arvestamata kostja poolt esitatud tasaarvestusliku vastuväite ja

esitatud remondikulud täielikult analüüsimata. Maakohus ei täitnud selgituskohustust ega ole

kostjale eelmenetluses selgitanud, milliseid asjaolusid tuleks tal täiendavalt tõendada.

Maakohus ei arvestanud, et VÕS 336 lg 2 kohaselt saab üüripinna puudustega seoses esitada

nõudeid ka hiljem. VÕS § 338 järgi üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise

eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või

muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud, seega üürileandja ei pidanudki

üüritud asja tagastamise-üleandmise aktis kõiki puuduseid üritama fikseerida.

Kostja selgitas, et ta ei esitanud hagejale koheselt nõudeid seepärast, et luges hageja emaga

sõlmitud varasema suulise kokkuleppe alusel osa puudustest hüvitatuks korterisse jäetud

asjadega ning esitas tasaarvestusliku nõude üksnes pärast seda, kui hageja oli selles osas ümber

mõelnud ning hagi esitanud.

Arusaamatuks jääb, mille alusel maakohus asus kahtlema kostja esitatud fotode ehtsuses.

Hageja enda 21. märtsil 2023 esitatud vastuväited fotodele olid üldist laadi. Kostjale tuli

kohtuotsuse vastav väide üllatusena, sest maakohus ei ole menetluse kestel avaldanud mingeid

kahtluseid kostja poolt esitatud fotomaterjali kohta ega teinud kostjale ettepanekut esitada

täiendavaid tõendeid fotodega seoses. Kohtu algatusel toimunud menetlusosaliste vande all

küsitlemisel ei küsinud kohus kostjalt nende fotode kohta midagi.

Maakohtu läbiviidud eelmenetlus on olnud pealiskaudne ja puudulik. Maakohus on teinud

eelmenetluse kestel vaid kaks kohtunõuet 11. märtsil 2023 ja 23. augustil 2023 ning sedagi vaid

poolelt vastaspoole esitatule seisukohtade küsimiseks, toomata konkreetsemalt välja seda,

millised asjaolud on vaidlusalused ning vajaksid täiendavat tõendamist või selgitamist. Ainsa

korraldava määruse tegi kohus 19. jaanuaril 2023 eelmenetluse lõpetamiseks, lõplike

seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade küsimiseks.

5. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kõik apellatsiooniastmega seotud

menetluskulud kostja kanda.

Kostja ei ole esitanud tõendeid, et hageja vara kuulub kostjale ning on kostja seaduslikus

valduses. AÕS § 38 kohaselt läheb valdus üle pärijale. Tähtsust ei oma kostja väide, et

9. novembril 2022 poolte allkirjastatud aktis ei ole hageja märkinud, et korterisse jäi pärast

üleandmist veel temale kuuluvaid asju. Tegemist on võlaõigusliku lepingulise dokumendiga,

mis ei reguleeri asjaõiguslikke nõudeid, sh hageja vindikatsiooninõuet, vaid üürilepingu

lõpetamise n-ö tehnilisi detaile. Hageja ei kaotanud ka peale nimetatud akti sõlmimist enda

asjaõiguslikke nõudeid oma vara suhtes ega teinud tahteavaldust, millega oleks oma varast ja

selle väljanõudmisest loobunud.

Maakohus tuvastas õigesti, et hageja poolt kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõutavad asjad

kuuluvad hagejale. Vallasasjade ostmisel sõlmitakse tavapäraselt müüjaga võlaõiguslik tehing

ja antakse üle ostetud vallasasja valdus. Hageja ema on arvete alusel asjade müüjatele tasunud

ning müüjad on andnud asjade valduse üle hageja emale. Hageja ema G. Lazareva paigutas

ostetud asjad kostjalt üüritud korterisse ning ka selle kohta on hageja esitanud tõendid. Samuti

kuulati istungil vande all üle kostja juhatuse liige, kes kinnitas, et hagejale kuuluvad asjad on

tema korteris. Kostja ei ole suutnud tõendada, et tema oleks saanud G. Lazareva poolt ostetud

ja üüritud korteris paiknenud asjade omanikuks.

Maakohus lahendas kostja tasaarvestuse nõude õigesti ja seaduslikult. Kõik, mis oli korteris

peale kostjale tagastamist vaja parandada, seda tegi hageja või tasus rahas. Väited, et korter oli

(tugevalt) kahjustatud, on tõendamata ning paljasõnalised. Kostja väited on ka ebaloogilised,

kuna esmalt väitis kostja, et G. Lazareva lubas enda asjad temale kahjude katteks (võimalik

tasaarvestus), kuid nõudis maakohtu menetluses uuesti asjade osas tasaarvestuse tegemist.

Praegusel juhul on jäänud mulje, et menetluslik tasaarvestus oli esitatud n-ö igaks juhuks –

maakohus nägi selle läbi ning andis otsuses tõendite põhjal omapoolse hinnangu.

Hageja ei nõustu kostja etteheidetega, et maakohus ei ole selgitamiskohustust piisavas ulatuses

täitnud. Kostja ei ole avaldanud, täpselt millised asjaolud jäid tal selgitamiskohustuse täitmata

jätmise tõttu esile toomata või millised tõendid esitamata. Kui kostjal oleks jäänud olulised

asjaolud või tõendid maakohtus esitamata, oleks ta saanud need esitada apellatsioonimenetluses

TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi. Et kostja seda ei teinud, on ta kaotanud õiguse väidetavale

rikkumisele tugineda TsMS § 652 lg 6 järgi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1

alusel

muutmata

ja

apellatsioonkaebuse

rahuldamata.

Ringkonnakohus

jätab

apellatsiooniastmes kantud menetluskulud kostja kanda.

7. Hageja nõuab üürniku õigusjärglasena üürileandjalt välja üürnikule kuulunud esemeid.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole asja menetledes selgitamiskohustust rikkunud.

Pooltel on olnud võimalus esitada oma seisukohti ja tõendeid, maakohus viis asjas läbi

kohtuistungi, kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohus pooltega hageja nõuet ja kostja

vastuväiteid põhjalikult arutanud. Kohus on palunud kostjal selgitada, kuidas ta saab oma

menetluses esitatud väiteid tõendada (tl 83 pöördel), kohus on kuulanud ära hageja ja kostja

esindaja vande all.

Ringkonnakohus nõustub hageja vastuväidetega kostja apellatsioonkaebusele, et kostja ei ole

apellatsioonkaebuses nimetanud, millised asjaolud jäid tal kohtu selgitamiskohustuse täitmata

jätmise tõttu esile toomata või millised tõendid esitamata. Kostja ei esitanud

apellatsioonkaebusega koos taotlusi tõendite vastuvõtmiseks või tõendite kogumiseks

(TsMS § 652 lg 3 p 2).

8. AÕS § 80 lg 1 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja

valdab. Vaidluse korral peab omanik AÕS § 82 lg 1 kohaselt tõendama, et valdaja valdab

temale kuuluvat asja.

Hageja esitas kohtule arved, mille alusel on maakohus tuvastanud hagis nimetatud esemete

ostmise G. Lazareva poolt, kostja esindaja kinnitas maakohtu istungil vande all, et nimetatud

esemed on endiselt korteris olemas. Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja maakohtu poolt

tuvastatut, et vaidlusalused esemed on ostetud ajal, mil G. Lazareva elas kostjale kuuluvas

korteris ning need viidi sellesse korterisse.

9. Kostja kui mööbliesemete valdaja võib asja väljaandmisest keelduda AÕS § 83 lg 1 järgi,

kui tal on õigus asja vallata (vt nt RKTKo 03.04.2017, 3-2-1-22-17, p 10). Kostja väidab, et

esemete omand on talle üle läinud, mistõttu on tema valdus õiguspärane.

Kui kohus lahendab vindikatsioonihagi, mille aluseks on hageja väide, et kostjal ei ole

kinnisasja valdamiseks õiguslikku alust, peab kohus hageja nõude lahendamisel kostja

vastuväite alusel tuvastama, kas poolte vahel on õigussuhe, mis annab kostjale õiguse

vaidlusalust kinnistut vallata, või mitte (RKTKo 17.03.2015, 3-2-1-178-14, p 11).

Kostja väidab esiteks, et ta sõlmis hageja õiguseellase G. Lazarevaga kokkuleppe, mille

kohaselt pidid üürniku poolt soetatud esemed jääma pärast üürilepingu lõpetamist üürileandjale.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et kostja ei ole

mööbliesemete omandi üleandmise kokkulepet tõendanud. Kostja viitas maakohtu istungil

G. Lazareva 20. detsembri 2021 e-kirjale, milles G. Lazareva kirjutas kostjale: „..tekkis soov

vahetada pesumasinat. Kas Teile sobib kui ostan ise uue masina ning Teie viiksite võimalusel

vana masina ära?“. Nimetatu ei tõenda aga hageja õiguseellase soovi ostetava pesumasina

omandiõiguse üleandmiseks kostjale. Ringkonnakohus leiab, et kui kostja väitel pesumasina

väljavahetamise põhjuseks ei olnud mitte masina rike, vaid üürnikule sobimatu pesumasina

pesuprogramm (tl 35 pöördel), jääb arusaamatuks, miks kostja viis talle kuulunud ja varem

korteris olnud pesumasina vanaelektroonika jäätmete käitlejale.

Ka muude vaidlusaluste esemete õiguspärase valduse suhtes ei ole kostja kohtule esitanud

tõendeid. Diivani osas on hageja ja kostja esindaja ütlused vastuolulised, hageja väitel viis

diivani ära korteriomanik koos oma pojaga, kostja väitel sai ta diivani vahetamisest teada

ilmselt veemõõtjate vahetuse ajal (tl 86).

Maakohus on õigesti leidnud, et kui üürilepingu kehtivuse ajal viis üürileandja talle kuuluvaid

mööbliesemeid või kodumasinaid korterist ära, sh utiliseeris, ei ole kokkuleppe puudumisel

üürniku kohustuseks nende esemete asendamine.

Maakohus on õigesti leidnud, et tõendatud ei ole kostja väide, et kostja ja G. Lazareva vahel on

sõlmitud kompromiss, mille kohaselt pidi G. Lazareva ostetud mööbel jääma korterisse,

kompenseerimaks korteris tekitatud kahju. Hageja tasus kostjale korteris üürilepingu

lõppemisel fikseeritud kahjustuste eest vastavalt kostja esitatud arvele (tl 52), arvel on täpselt

loetletud üürileandja kulud, mh kulud mis on seotud kahju hüvitamisega.

Kostja väited selle kohta, et ta ei tõstnud üüritasu, kuna tal hakkas G. Lazarevast kahju ja ta

soovis G. Lazarevast mööbliga oodatud hinnatõusu kompenseerida, on vastuolus hageja

ütlustega, kelle väitel hakkas hoopis G. Lazareval kostja esindajast kahju, kuna ta oli saanud

infarkti (tl 35 pöördel ja 85 pöördel).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti asunud seisukohale, et kostja ei ole tõendanud

vastuväiteid, mille kohaselt viis hageja korterist enne 7. novembrit 2022 ära mööbliesemed, mis

ei pidanud vastavalt üürnikuga sõlmitud kokkuleppele korterisse jääma. 9. novembri 2022 aktis

(tl 10) ei ole kajastatud ühtegi poolte avaldust või kokkulepet seonduvalt korteris asunud

mööbliga. Hageja esindaja on 13. detsembril 2022 (seega vaid kuu pärast üleandmisakti alla

kirjutamist) pöördunud kostja poole esemete valduse saamiseks ja pöördumise kohaselt on

hageja korduvalt soovinud kostjalt vaidlusaluste esemete valduse üleandmist.

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud kostja tasaarvestusavalduse

rahuldamata ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu seisukoha muutmiseks.

TsMS § 230 lg 1 järgi tuleb poolel menetluses tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. Maakohus ei ole kahelnud kostja poolt esitatud fotode ehtsuses, vaid on

leidnud, et fotodest ei selgu nende tegemise aeg ega koht ning fotodel kujutatust ei saa järeldada

kahjustuste suurust ning osaliselt ka asukohta ega sedagi, kas tegemist on üldse kahjustusega.

Hageja on menetluses samasisulised vastuväited kostjale ka mitmes menetlusdokumendis

esitanud (tl 48 pöördel; 63 pöörel).

Kohus hindab otsuses poolte esitatud tõendeid ja vastuväiteid. Riigikohus on leidnud, et juhul

kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning selle õigusliku alusega nõustub ka kohus,

siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust ega seda,

kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p

19). Kohus peab eelmenetluses otsustama, kas esitatud tõendid on asjakohased ja lubatavad

(TsMS § 238 lg-d 1–4), seda on maakohus ka teinud. Pooltele oli arusaadav tõendamisele

kuuluvate asjaolude ring.

Iseenesest on õige kostja väide, et üürileandja saab VÕS § 336 lg 2 järgi üüritud asja

tagastamise järel ka hiljem avastatud puudustele tugineda. Aga ka sellisel juhul tuleb tal oma

nõuet tõendada.

Kostja ei ole tuginenud menetluses üürileandja pandiõigusele kui õiguspärase valduse alusele.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti rahuldanud hageja kohtueelsete õigusabikulude

hüvitamise nõude, ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et kuna kostja esindaja on kinnitanud 31. juuli

2023. a kohtuistungil vande all, et hagis nõutav vara on jätkuvalt olemas, on nende valdust

võimalik üle anda ning vindikatsiooninõude rahuldamine on põhimõtteliselt võimalik ja

kohtulahend täidetav.

11. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda

(TsMS § 171 lg 1).

Hageja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 120 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul

on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud (TsMS § 175 lg 1). Hageja

esindaja tunnitasu 60 eurot on mõistlik ning esindaja poolt apellatsioonimenetluses hageja

esindamisele kulutatud aeg 2 tundi on põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

menetluskulud 120 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)