1-22-7513/36 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

26. juuni 2024

Kohtuasja number

1-22-7513

Kohtukoosseis

Mario Truu, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi

Herberth Puura (isikukood 50109226518) vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve alla

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. juuni 2024. a määrus

Määruskaebuste esitajad

Herberth Puura ja tema kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets

Teine määruskaebemenetluse

pool

Prokuratuur,

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Kersti Kohal

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 3. juuni 2024. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2023. a otsusega tunnistati Herberth Puura süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 424 lg 1 järgi. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 11 kuud ja

26 päeva vangistust, mis asendati 356 tunni üldkasuliku tööga. Tartu Maakohtu 28. augusti

2023. a määrusega pöörati karistuse ärakandmata osa 11 kuud ja 3 päeva vangistust täitmisele.

Karistuse kandmise alguseks loeti 15. jaanuar 2024. Karistus lõppeb 18. detsembril 2024.

2. 15. mail 2024 saatis Tartu Vangla maakohtule materjalid H. Puura vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla. Vangla ja prokuratuur toetavad

H. Puura vabastamist.

3. Tartu Maakohtu 3. juuni 2024. a määrusega jäeti H. Puura vangistusest tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valve alla vabastamata. Kohus leidis, et H. Puura vabastamise kasuks kõnelevad

elukoha olemasolu ja lähedaste toetus. Tema vabastamine ei ole siiski võimalik H. Puura isiku,

varasema elukäigu ja vangistuses käitumise tõttu. Vaatamata noorele eale on teda kriminaalkorras

karistatud kolm korda. Varem on tema suhtes ka kriminaalmenetlus lõpetatud, ent ta rikkus

lõpetamisega seatud tingimusi, kui pani toime uue kuriteo ja hoidus kõrvale üldkasuliku töö

tegemisest. Viimane kuritegu toimus katseajal, samuti ei sooritanud H. Puura üldkasulikku tööd

ega täitnud kohustust anda vereproove. H. Puurale määrati vanglas distsiplinaarkaristus selle eest,

et ta keeldus 25. aprillil 2024 töö tegemisest. Kuna teda ei ole tööst vabastatud, on ta kohustatud

tööhõives osalema. Sellest keeldumine osutab aga sellele, et H. Puura pole mõistnud vajadust

2(3)

alluda kõigile vangistusega kaasnevatele kohustustele, mistõttu võib tal esineda probleeme ka

vabastamise korral käitumiskontrollile allumisega. Uute kuritegude soodusteguriks on alkoholi

tarvitamine. H. Puura on korduvalt pannud kuritegusid toime alkoholijoobes ja ta ei suutnud

alkoholist hoiduda ka käitumiskontrolli ajal. Kuigi H. Puura on ise avaldanud soovi võõrduda

alkoholist, on kaheldav, kas ta on selleks suuteline. Tal on veel läbimata sotsiaalprogramm

„Eluviisitreening“. Elukoha olemasolu ja lähedaste toetus pole seni hoidnud ära H. Puura

kuritegusid. Samuti puudub tal vabanedes kindel töökoht. H. Puural on rahalisi võlgnevusi umbes

7100 euro ulatuses.

4. Maakohtu määruse vaidlustas H. Puura, kes taotleb selle tühistamist ja enda vabastamist

elektroonilise valve alla. H. Puura sõnul ei ole distsiplinaarkaristus töö tegemisest keeldumise eest

kaalukas asjaolu. Tema tööle määramise käskkiri on õigusvastane, sest enne tööle asumist ei

kontrollitud H. Puura vaimset ja füüsilist tervist. Ta ei saa töötada täiskoormusega majandustööl.

Justiitsministeeriumi analüüsist nähtub, et kinnipeetavate kaasamine haldustöödele on väikse

kasuteguriga, sest kinnipeetavad ei omanda selle käigus uusi olulisi oskusi. Ka asjaolu, et

H. Puural on veel läbimata sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“, ei saa olla tema vabastamata

jätmise põhjuseks. H. Puurale pole koostatud individuaalset täitmiskava, mille alusel oleks

sotsiaalprogrammi läbimine kohustuslik. Liiati on võimalik sotsiaalprogrammi läbida

elektroonilise valve all viibides. Lisaks mõistab H. Puura alkoholi tarbimisega kaasnevaid

probleeme, mistõttu soovib ta edaspidi alkoholist hoiduda. Ta on asunud vangistuses tegema

trenni, mille nimel on ta valmis alkoholist loobuma, sest see pärsib tulemuste saavutamist.

H. Puura ei nõustu kohtu seisukohaga, et elektrooniline valve ei maanda piisavalt temast lähtuvat

ohtu, sest see ei välista alkoholi tarvitamist, uue kuriteo toimepanemist ega elukohast lahkumist.

Statistika näitab, et süüdimõistetu allutamine elektroonilisele valvele tema ennetähtaegsel

vabastamisel vähendab uue kuriteo riski. Oluline on seegi, et vangistus ei aita süüdimõistetut tema

probleemide lahendamisel, vaid võib kaasa tuua hoopis vaimse ja füüsilise tervise häireid.

H. Puura kohustuks alluma käitumiskontrollile. Tema vabastamata jätmine on ebamõistlik ka

põhjusel, et see on riigile liiga kulukas. Vabaduses saab H. Puura otsida tööd, et hüvitada tema

tekitatud kahju ja tasuda võlgnevused.

5. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse ka H. Puura kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja

H. Puura vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja leiab, et vaidlustatud määrus pole piisavalt

põhjendatud. Kohus keskendus liialt H. Puura varasemale elukäigule ja jättis arvestamata temas

toimunud muutusi. Kohus ei võtnud arvesse ka karistuse mõju H. Puurale. Vangistuse eesmärk on

saavutatud. H. Puura vabastamise kasuks rääkivad asjaolud on kaalukamad kui teda negatiivselt

iseloomustavad asjaolud. Vanglas toime pandud distsiplinaarrikkumine polnud raske, millest

annab tunnistust muu hulgas see, et H. Puurale määrati karistuseks üksnes noomitus. Tegu on ka

ühekordse rikkumisega, mis võis olla tingitud tema terviseseisundist. Maakohus omistas liiga

suurt kaalu H. Puura sõltuvusprobleemile. Ta on varasemad kuriteod hukka mõistnud ja seadnud

endale uued eesmärgid. Kohus pidanuks arvestama H. Puura kohtuistungil avaldatuga, mis näitab

tema motiveeritust. Elektrooniline valve maandab uute kuritegude ohtu. H. Puura õiguskuulekat

käitumist aitaksid vabaduses tagada alkoholi tarvitamise keeld, kohustus leida töökoht, samuti

vestlused seaduskuulekast mõtlemisest jm.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise

otsustamisel ulatusliku kaalutlusruumi (Riigikohtu kriminaalkolleegium (RKKK) 12.09.2022, 1-

15-2671/174, p 12 koos viitega). Ringkonnakohus saab maakohtu sellisesse kaalutlusõigusesse

sekkuda eeskätt siis, kui kohus on teinud seda sätet kohaldades sellise kaalutlusvea, mille tulemiks

3(3)

on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis süüdimõistetu jääda

ebaõigesti vabastamata (RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 8). Niisugust kaalutlusviga

vaidlustatud maakohtu määrusest ei nähtu. Kohus tugines H. Puura vabastamise otsustamisel

KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaoludele ning esitas selged ja asjakohased kaalutlused, miks ei saa

H. Puurat

vabastada.

Kolleegium

ei

pea

vajalikuks

maakohtu

põhjendusi

korrata

(vt kokkuvõtlikult käesoleva määruse p 3), vaid märgib määruskaebustele vastates järgmist.

7. H. Puura vabastamist otsustades tuleb anda hinnang temast lähtuvale ohule. Seepärast pole

oluline, milline kulu kaasneb riigile teda edasi vanglas hoides. Ohuhinnangut andes peab kohus

kaaluma kõiki KarS § 76 lg-s 4 märgitud asjaolusid nende kogumis. Maakohus võttis aluseks

kohtule esitatud teabe ja tugines üksnes sellistele andmetele, mis on kohtuasja materjalides

olemas. Kohtu seisukohta, et H. Puurat vabastades on kaheldav, kas ta suudab õiguskuulekalt

käituda, saab kohtuasja materjalide põhjal pidada nõustumisväärseks. Asjaolu, et statistika põhjal

võib enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve alla vähendada uute kuritegude ohtu, ei

mõjuta H. Puura vabastamata jätmist otsustades, võttes arvesse tema viimase aja käitumist eeskätt

käitumiskontrolli, aga ka vangistuse kandmise ajal.

8. Mõlemas määruskaebuses vaieldakse vastu distsiplinaarkaristusele tuginemisele. Muu hulgas on

leitud, et seda karistust ei määratud väidetavalt olulise rikkumise eest ja H. Puura tööle asumine

oli (või vähemalt võis olla) õigusvastane. H. Puura väitel ei ole tema tööle määramine

õiguspärane, kuna ta ei saa terviseseisundi tõttu töötada sellisel töökohal ega sellises mahus, nagu

temalt nõuti. Kolleegium märgib, et praeguses menetluses pole kohtutel pädevust kontrollida

vangla käskkirjade õiguspärasust, vaid see toimub vangistusseaduse § 11 järgi haldusmenetluse

raames. H. Puural on olnud võimalus vangla käskkirju soovi korral vaidlustada ja vajadusel

saanuks ta vanglalt küsida, kuidas seda teha. Ringkonnakohtule saadetud määruskaebuse põhjal

võib öelda, et H. Puura on suuteline kaebust iseseisvalt koostama. Seepärast jätab kolleegium

tähelepanuta määruskaebuste osutuse, et H. Puura tööle asumise määramine oli (või võis olla)

õigusvastane. Ühtlasi märgib kolleegium, et tööle asumise korraldusele mitteallumist on

Riigikohus pidanud varem vanglakorra raskeks rikkumiseks (vt Riigikohtu halduskolleegium

(RKHK) 10.10.2017, 3-15-3133/29, p 17 koos viitega). Kuna H. Puural on alles võrdlemisi hiljuti

olnud probleem vangistuse rangetes järelevalve tingimustes korraldusele allumisega, seab see

kahtluse alla võimaliku katseaja ja elektroonilise valve edukuse.

9. Määruskaebustes on leitud sedagi, et H. Puura vabastamata jätmist ei saa põhjendada

alkoholiprobleemiga, sest ta on sellest probleemist teadlik ja püüab alkoholist hoiduda. H. Puura

sõnul on ta valmis andma vereproove. Kolleegium osutab, et H. Puura on varem olnud järjepidev

alkoholi tarvitaja ja see on uute kuritegude põhjuseks. Kuigi ta on väidetavalt valmis võõrduma

alkoholist, sh täitma sellega seotud kohustusi (nt andma vereproove), võib märkimisväärseks

pidada tõika, et praegune vangistus pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 28. augusti 2023. a

määrusega osaliselt just seetõttu, et ta rikkus kohustust teha vereanalüüse. Väheoluline pole seegi,

et H. Puural on veel läbimata sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. Kuigi H. Puura vangistusaja

pikkuse tõttu ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud, on H. Puurale siiski ette nähtud

selle programmi läbimine vangistuse eesmärgi saavutamiseks. Seega on oluline, et ta läbiks

kõnealuse sotsiaalprogrammi enne vangistusest vabanemist.

10. Toodud põhjustel ei tingi määruskaebustes esitatud väited maakohtu määruse muutmist. Seda

leides ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu

Maakohtu 3. juuni 2024. a määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)