4-24-1837/6 · 4-24-1837/6 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2024, Tartu (kirjalikus menetlus ) es Väärteoasja number 4-24-1837 (2330,20,000256) Kohtunik Aarne Sarjas Väärteoasi Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus .M-ile J

asenduskaristuse määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu ( kohtumaja) 11. juuni 2024. a Jõhvi määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdlane määruskaebus J XXX .M (ik ),

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 11. juuni 2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Ida prefektuuri 29. jaanuari 2020. a otsusega väärteoasjas nr 2330,20,000256 karistati .M-i J NPALS § 15 1 lg 1 rahatrahvi 65 järgi ga trahviühikut, s.o Otsus jõustus 260 eurot. 14. veebruaril 2020. 2. Kuna .M ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, algatati tema suhtes

J 16. märtsil 2020 täitemenetlus. rahatrahv täies ulatuses tasumata Selleks hetkeks oli . 17. mail 2024 teavitas kohtutäitu kohtuvälist menetle rahatrahvi täitmise võimatusest. r jat

3. Ida Prefektuur esitas 24. mail 2024 Viru Maakohtule taotluse asendada .M-i rahatrahv J arestiga. 4. Viru Maakohtu 11. juuni 2024. .M-i rahatrahv J a määrusega avaldaja taotlus rahuldati ja 65 summas 260 eurot asendati 6 . trahviühikut päevase arestiga

2 5. VTMS § 211 lg 1 teeb kohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku § le 72, kui süüdlane ei ole - rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtu hinnangul tuleb rahatrahv asendada arestiga ja üldkasuliku töö määramine

võimalik ei ole. 6. J.M i on kriminaalhooldusel viibinud. Küll aga pöörati t täitmisele, sest ta - ema karistus tarvitas käitumiskontrolli ajal narkootikume. J.M il on narkosõltuvus. Viimati tarvitas ta -

narkootikume vahetult enne vangistust. Kohus ei ole veendunud, et .M suudaks J sõltuvusest tingituna nõuetekohaselt ära teha üldkasuliku töö tunnid. Ka ei ole usutav, et ta tasuks rahatrahvi pärast vangistusest vabanemist. Tema võlgnevused on suured. Isegi kui J.M asuks ametlikult tööle, ei oleks praeguse rahatrahvi tasumine lähiajal reaalne. 7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J.M, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja võimaldada tal teha üldkasulikku tööd. Ta soovib oma elu muuta ja rohkem vangistuses viibida.

Ringkonnakohtu järeldused 8. Ringkonnakohus leiab, et ma .M-i rahatrahvi arestiga. J akohus on õigustatult asendanud 9. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et määratud rahatrahv

.M-il on tasumata. J Täitemenetlus on ebaõnnestunud, sest vara, millele sissenõuet pöörata, J.M-il ei ole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg le 1 täidetud. -

10. Kuna .M ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes

J 16. märtsil 2020 täitemenetlus teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat täitemenetluse t. 17. mail 2024 lõpetamisest. Ida Prefektuur esitas 24. mail 2024 Viru Maakohtule taotluse asendada .M-i J rahatrahv arestiga, mille maakohus ka rahuldas. 11. J.M taotleb aresti . asendamist üldkasuliku tööga KarS § 69 lg 1 annab kohtule aresti asendamisel üldkasulikku tööga kaalutlusõiguse: kohus võib aresti üldkasulikku tööga asendada, aga ei pea seda tegema. Sellest võib keelduda, kui on piisav alus karta, et süüdlane jätab üldkasuliku töö tegemata. J.M-i puhul on see oht reaalne. Tal on neli kehtivat kriminaalkaristust ja 11 . Ta on varasemalt korduvalt kehtivat väärteokaristust kriminaalhooldusel viibinud, kui suuremalt jaolt on need ebaõnnestunud, sest ta ei suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid. Seetõttu saab öelda, et tegemist on äärmiselt õiguskuuletu inimesega – ja juba seetõttu pole kuigivõrd alust loota, et ta määratud tunnid korrakohaselt ära teeks.

Ühtlasi ei ole ringkonnakohus veendunud, et pärast sellist karistatust, sealhulgas korduvat vangistuses viibimist, muudaks üldkasuliku töö tegemine, kui vabadusekaotuslikust karistusest kergem meede, tema hoiakuid ja suhtumist sedavõrd, et ta enam taolisi õigusrikkumisi toime ei paneks. Sellest tulenevalt ei ole sellekohase riski olemasolul õigustatud asendada temale mõistetud arestipäevi üldkasuliku tööga ja arest tuleb pärast kriminaalkorras mõistetud vangistuse vabanemist ära kanda. 12. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg st 2, § 194 lg - -test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus - Viru Maakohtu 11. juuni 2024. a määruse muutmata ja .M-i

J määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)